Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Biblia Mli Wiemɔi Titrii Amligbalamɔ

A B D E F G H I J K L M N Ŋ O P R S T W Y Z

A

  • Aaron bihii.

    Amɛji Levi nabi Aaron, mɔ ni ahala lɛ akɛ klɛŋklɛŋ osɔfonukpa yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ seshibii. Aaron bihii lɛ ji mɛi ni tsu osɔfoi anitsumɔ lɛ yɛ sɔlemɔ buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mli.—1Kr 23:28.

  • Ab.

    Be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ, no ji gbɛ́i ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji 5 yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji 11 yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ July teŋgbɛ kɛyashiɔ August teŋgbɛ. Atsĩii gbɛ́i nɛɛ tã tɛ̃ɛ yɛ Biblia lɛ mli; awie he kɛkɛ akɛ “nyɔɔŋ ni ji enumɔ lɛ.” (4Mo 33:38; Ezr 7:9)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Abasaŋ.

    Eji susumɔnɔ ní akɛsusuɔ nu mlikwɔlɛ, ni ekɛlɛ ji mitai 1.8 (nanetalɔi 6). (Bɔf 27:28)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Abɛ.

    Eji hiɛshikamɔ wiemɔ ko loo adesã kuku ko ni akaseɔ nɔ ko kɛjɛɔ mli loo ni kɛ wiemɔi fioo komɛi jieɔ anɔkwa sane ko ni he hiaa kpo. Biblia mli abɛ baanyɛ afee abɛbua ko loo ajenu ko. Bei pii lɛ, abɛ ji anɔkwa sane ko ni awieɔ he yɛ mfonirifeemɔŋ kɛ naatselɛ. Wiemɔi komɛi batsɔmɔ wiemɔi ni awieɔ kɛyeɔ mɛi komɛi ahe fɛo loo awieɔ kɛnyaŋeɔ amɛ.—Jaj 12:9; 2Pe 2:22.

  • Abib.

    No ji klɛŋklɛŋ gbɛ́i ni akɛtsɛ klɛŋklɛŋ nyɔɔŋ ni yɔɔ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji kpawo yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Eshishi ji “Ŋmaa Ŋmɔŋ,” ni ejeɔ shishi kɛjɛɔ March teŋgbɛ kɛyashiɔ April teŋgbɛ. Be ni Yudafoi lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon amɛba lɛ, atsɛ lɛ Nisan. (5Mo 16:1)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Abobaa maji.

    Levibii amaji komɛi ni kɛ́ mɔ ko gbe gbɔmɔ shi jeee gbɛ eje lɛ ebaanyɛ ejo foi kɛya koni lá he oweletɔlɔ lɛ akagbe lɛ. Yehowa hã Mose hala abobaa maji nɛɛ etɛ, ni sɛɛ mli lɛ ehã Yoshua hu hala etɛ efata he yɛ hei srɔtoi yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Kɛ́ mɔ ni yaaba abo lɛ yashɛ maŋ lɛ geeti lɛ naa lɛ, egbaa onukpai lɛ nɔ ni ba, ni amɛhereɔ lɛ hiɛmɛɛ. Bɔ ni afee ni ekaba lɛ akɛ mɔ ko ni eje gbɛ egbe gbɔmɔ lɛ baaná gbɛjianɔtoo nɛɛ he sɛɛ lɛ, akɛ abobalɔ lɛ yaa maŋ nɔ he ni egbe mɔ lɛ yɛ lɛ koni ayaye esane. Kɛji ana akɛ lɛɛlɛŋ jeee gbɛ eje lɛ, akɛ lɛ kuɔ sɛɛ kɛyaa abobaa maŋ lɛ mli, ni ebaahi jɛmɛ kɛyashi ebaagbo loo kɛyashi osɔfonukpa lɛ baagbo.—4Mo 35:6, 11-15, 22-29; Yos 20:2-8.

  • Abonsam.

    Eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ Satan yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli ni hãa anaa nɔ gbɔmɔ ni eji, ni eshishi ji “Mɔ Ni Wieɔ Mɔ He Efɔŋ.” Akɛ gbɛ́i Abonsam lɛ tsɛ Satan ejaakɛ eji mɔ otu kɛ hiɛnyiɛlɔ yɛ mɛi ni wieɔ Yehowa, ewiemɔ kpakpa lɛ, kɛ egbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ he efɔŋ ní amɛfolɔɔ enaa lɛ ateŋ.—Mat 4:1; Yoh 8:44; Kpo 12:9.

  • Adar.

    Be ni Yudafoi jɛ Babilon nomŋɔɔ lɛ mli amɛba lɛ, gbɛ́i nɛɛ akɛtsɛɔ nyɔɔŋ ni ji 12 yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji 6 yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ February teŋgbɛ kɛyashiɔ March teŋgbɛ. (Est 3:7)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Afɔle.

    Nɔ ko ni akɛhãa Nyɔŋmɔ kɛdaa lɛ shi, kɛtsɔɔ akɛ atɔ̃, kɛ agbɛnɛ hu, kɛsaa mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Dani Mose Mla kpaŋmɔ lɛ baabi ni akɛ afɔlei ahã lɛ, no mli lɛ mɛi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ afɔlei srɔtoi, ní kooloi afɔlei fata he lɛ hãa, ni mɔ klɛŋklɛŋ ni fee nakai ji Habel. Kɛjɛ be ni Yesu kɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala hã akɛ afɔle ni eye emuu lɛ nɔ kɛbaa lɛ, kooloi afɔlei ahe ehiaaa dɔŋŋ, eyɛ mli moŋ akɛ Kristofoi yaa nɔ amɛkɛ mumɔŋ afɔlei hãa Nyɔŋmɔ.—1Mo 4:4; Heb 13:15, 16; 1Yo 4:10.

  • Afɔleshaa latɛ.

    Nɔ ko ni kwɔ aloo kpoku ko ni akɛ shia, tɛi, tɛi ni ako, loo tsei ni akɛ dade eha he fee ni ashãa afɔlei loo tsofa-kɛ-ŋma yɛ nɔ akɛ jamɔ mli nifeemɔ. ‘Shika tsuru afɔleshaa latɛ’ bibioo ko yɛ sɔlemɔ buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ hiɛtsu lɛ mli, ni ashãa tsofa-kɛ-ŋma yɛ nɔ. Akɛ tsei ni akɛ shika tsuru eha he fee. “Akɔɔble afɔleshaa latɛ” agbo ko yɛ kpo lɛ nɔ, ni ashãa shãa afɔlei yɛ nɔ. (2Mo 27:1; 39:38, 39; 1Mo 8:20; 1Ma 6:20; 2Kr 4:1; Luk 1:11)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5B8 lɛ.

  • Afɔleshaa latɛ lɛ akolontoi lɛ.

    Eji nibii ni tamɔ akolontoi ni mamɔ afɔleshaa latɛi komɛi akoji ejwɛ lɛ anɔ. (3Mo 8:15; 1Ma 2:28)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5B8 lɛ.

  • Agbai Agbi Jurɔ.

    Atsɛɔ lɛ hu akɛ Nibii Anaabuamɔ Gbi Jurɔ. Ayeɔ gbi jurɔ nɛɛ yɛ Yudafoi lɛ anyɔɔŋ ni ji Etanim lɛ gbi ni ji 15-21 lɛ nɔ. Ayeɔ gbi jurɔ nɛɛ be ni akpa ŋmɔshi nibii atã ni Israelbii lɛ akwaayeli afi lɛ eba naagbee, ni eji be ni anáa miishɛɛ waa kɛ be ni adaa Yehowa shi yɛ bɔ ni ehã amɛshikpɔji lɛ eba nii babaoo lɛ hewɔ. Yɛ gbii ni akɛyeɔ gbi jurɔ nɛɛ amli lɛ, mɛi hiɔ agbai ashishi, koni amɛkɛkai Ejipt Shimɔ lɛ. Eji gbii juji etɛ ni abi ni hii aya Yerusalem amɛyaye lɛ ateŋ ekome.—3Mo 23:34; Ezr 3:4.

  • Ajwamaŋbɔɔ.

    Yɛ Greek mli lɛ, atsɛɔ lɛ porneiʼa, ni akɛtsuɔ nii yɛ Ŋmalɛ lɛ mli kɛkɔɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi komɛi ni Nyɔŋmɔ buɔ akɛ esaaa lɛ ahe. Ekomɛi ji gbalafitemɔ, ashawofeemɔ, bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ, bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ hii kɛ hii loo yei kɛ yei ateŋ, kɛ bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ gbɔmɛi kɛ kooloi ateŋ. Akɛtsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli kɛkɔ jamɔ mli ashawo yoo ko ni atsɛɔ lɛ “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ ni kɛ je nɛŋ nɔyelɔi lɛ bɔɔ naanyo koni ená hewalɛ kɛ heloonaa nibii babaoo lɛ he. (Kpo 14:8; 17:2; 18:3; Mat 5:32; Bɔf 15:29; Gal 5:19)—Kwɛmɔ ASHAWO.

  • Akaia.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, Akaia ji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ kpokpaa ko ni yɔɔ Grees wuoyigbɛ ni Romabii lɛ ye nɔ, ni emaŋtiase ji Korinto. Peloponese niiaŋ fɛɛ kɛ Greekbii ashikpɔŋ ni jeee ŋshɔkpɔ lɛ teŋgbɛ hu fata Akaia kpokpaa lɛ he. (Bɔf 18:12)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B13 lɛ.

  • Akolonto.

    Akɛ kooloi akolontoi nuɔ nu, akɛ mu loo iŋki loo mu ni akpaa woɔ mli, ni agbɛnɛ hu, akpãa kɛláa loo akpãa kɛtswaa adafi. (1Sa 16:1, 13; 1Ma 1:39; Eze 9:2) Bei pii lɛ, akɛ “akolonto” feɔ hewalɛ, kunimyeli, kɛ omanyeyeli he mfoniri.—5Mo 33:17; Mik 4:13; Zak 1:19.

  • Akromia.

    Eji kooloo hewolo legelege ko loo nibii tamɔ kooloo fãji loo jwɛi loo tsɔi ni alo. Akɛ nɔ ni afɔ̃ɔ lɛ, ní bei pii lɛ eji tɛ lɛ, woɔ eteŋgbɛ he ni lɛɛ lɛ. Akɛ akromia lɛ naabu kome fiɔ nine loo nineshi, ni ahiɛɔ enaabu kroko lɛ yɛ dɛŋ, ni aŋmɛɔ he kɛji abɔle akromia lɛ. Jeŋmaji ni hi shi yɛ blema lɛ kɛ mɛi ni fɔ̃ɔ akromia fataa amɛsraafoi ahe.—Koj 20:16; 1Sa 17:50.

  • Akulashiŋ.

    Nɔ ko ni ma shi jaŋŋ ni hiɛɔ tsũ loo nɔ ko ni tamɔ nakai mli. Akɛ ekomɛi mamɔ shi koni akɛkai nibii loo nifeemɔi komɛi ni tee nɔ. Akulashiŋi yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ kɛ maŋtsɛ shĩai ni Solomon mamɔ lɛ ahe. Wɔŋjalɔi kɛ akulashiŋi mamɔ shi akɛ wɔŋ tɛi kɛhã amɛjamɔ nifeemɔi, ni Israelbii lɛ hu fee nakai bei komɛi. (Koj 16:29; 1Ma 7:21; 14:23)—Kwɛmɔ AKULASHIŊ AKEKERE.

  • Akulashiŋ akekere.

    Nɔ ko ni akɛmaa akulashiŋ yiteŋ kɛwulaa lɛ. Akulashiŋ akekerei agboi mamɔ akulashiŋi enyɔ ni ji Yakin kɛ Boaz ni mamɔ Solomon sɔlemɔ shĩa lɛ hiɛ lɛ ayiteŋ. (1Ma 7:16)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B8 lɛ.

  • Alabastro.

    Gbɛ́i ni akɛtsɛɔ tɔi bibii ni akɛ mu ni jeɔ ŋma woɔ mli ní tsutsu ko lɛ akɛ tɛ ko ni anáa yɛ he ko ni bɛŋkɛ Alabastron, yɛ Ejipt lɛ feɔ. Bei pii lɛ, afeɔ tɔi nɛɛ kɛ amɛkuɛi bloblobii bɔ ni abaanyɛ asɔo naa koni mu ni jeɔ ŋma ni jara wa waa lɛ eko akaho. Sɛɛ mli lɛ, akɛ gbɛ́i ni akɛtsɛɔ tɔi nɛɛ nɔŋŋ tsɛ tɛ ni akɛfeɔ tɔi lɛ.—Mar 14:3.

  • Alamot.

    Wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii yɛ lalafoo mli. Eshishi ji “Oblayei Froi; Oblayei,” ni ekolɛ ekɔɔ oblayei agbee ni ji soprano lɛ he. Eeenyɛ efee akɛ, kɛ́ aŋma yɛ lala ko he lɛ, etsɔɔ akɛ esa akɛ mɛi ni láa lɛ kɛ gbee ni etsiii alá loo mɛi ni tswaa saŋku lɛ atswa saŋku lɛ bɔ ni egbɛɛmɔ lɛ mli etsiŋ.—1Kr 15:20; La 46:Ytn.

  • Alfa kɛ Omega.

    Alfa ji nɔ ni jeɔ Greek niŋmaa okadii lɛ ashishi, ni Omega ji nɔ ni gbeɔ naa; atsĩ “Alfa lɛ kɛ Omega lɛ” tã shii etɛ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ gbɛnaa gbɛ́i. Yɛ hei etɛ nɛɛ fɛɛ lɛ, “Alfa lɛ kɛ Omega lɛ,” shishi ji “klɛŋklɛŋ mɔ lɛ kɛ naagbee mɔ lɛ” loo “shishijee lɛ kɛ naagbee lɛ.”—Kpo 1:8; 21:6; 22:13.

  • Amaga; Amagajamɔ.

    Amaga ji nɔ ko he okadi ní afee, kɛ́ eji nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ jio, loo nɔ ko ni bɛ jio, ní mɛi baanyɛ amɛkɛtsu nii yɛ jamɔ mli. Amagajamɔ ji woo, loo jamɔ ni akɛhãa amaga ko, loo suɔmɔ ni anáa ahãa amaga ko.—La 115:4; Bɔf 17:16; 1Ko 10:14.

  • Amanehulu kpeteŋkpele.

    Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “amanehulu” lɛ kɔɔ haomɔ loo nɔnaa ni jɛɔ shihilɛi ni mli wawai amli kɛbaa lɛ he. Yesu wie “amanehulu kpeteŋkpele” ko ni anako enɔ dã ni baaba Yerusalem nɔ, kɛ nɔ ni baaba gbɔmɛi fɛɛ anɔ wɔsɛɛ, ‘be ni eba kɛ anunyam’ lɛ he. (Mat 24:21, 29-31) Paulo wie amanehulu nɛɛ he akɛ nɔ ko ni ja ní Nyɔŋmɔ baafee eshi “mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo” Yesu Kristo he “sane kpakpa lɛ toi lɛ.” Kpojiemɔ yitso 19 lɛ tsɔɔ akɛ Yesu baanyiɛ ŋwɛi asraafoi komɛi ahiɛ ní amɛyawu amɛshi “kooloo awuiyelɔ lɛ kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛ amɛsraafoi lɛ.” (2Te 1:6-8; Kpo 19:11-21) Atsɔɔ akɛ “asafoku babaoo ko” baaje amanehulu nɛɛ mli. (Kpo 7:9, 14)—Kwɛmɔ HARMAGEDON.

  • Amen.

    “Aba mli nakai,” loo “lɛɛlɛŋ.” Aná wiemɔ lɛ kɛjɛ Hebri wiemɔ ni ji ʼa·manʹ lɛ mli, ni eshishi ji “yeɔ anɔkwa, amuɔ afɔ̃ɔ nɔ.” Akɛɔ “Amen” kɛtsɔɔ akɛ akpɛlɛɔ kitãkamɔ ko, sɔlemɔ ko, loo wiemɔ ko nɔ. Akɛtsu nii yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli akɛ Yesu gbɛnaa gbɛ́i.—5Mo 27:26; 1Kr 16:36; Kpo 3:14.

  • Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.

    Hebri wiemɔ ni eshishi ji “Nyɔŋmɔ lɛ,” ji nɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.” Yɛ Hebri mli lɛ, bei pii lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “lɛ” fataa wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ” he kɛtsɔɔ akɛ esoro Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ, yɛ amale nyɔŋmɔi lɛ ahe. No hewɔ lɛ, atsɔɔ Hebri wiemɔ nɛɛ shishi akɛ “anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ” koni shishinumɔ ni yɔɔ Hebri wiemɔ lɛ sɛɛ lɛ afee faŋŋ.—1Mo 5:22, 24; 46:3; 5Mo 4:39.

  • Antikristo.

    Greek wiemɔ nɛɛ hiɛ shishinumɔi enyɔ. Ekɔɔ mɔ ko loo nɔ ko ní teɔ shi woɔ Kristo lɛ he. Ebaanyɛ ekɔ amale Kristo ko, mɔ ni kɛɔ akɛ lɛ ji Kristo lɛ hu he. Gbɔmɛi, asafoi, loo kui fɛɛ ní maleɔ kɛɔ akɛ amɛji Kristo najiaŋdamɔlɔi, loo amɛkɛɔ akɛ amɛji Mesia lɛ, loo amɛteɔ shi amɛwoɔ Kristo kɛ ekaselɔi lɛ, abaanyɛ atsɛ amɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ antikristoi.—1Yo 2:22.

  • Apã.

    Eji nɔ ko ni akɛwoɔ mɔ kɛtsĩɔ enaa koni akɛgbala etoi. Apãi komɛi yɛ ni akɛwoɔ mɔ naji pɛ, shi ekrokomɛi hu yɛ ni akɛwoɔ mɔ naji, niji, kɛ kuɛ, ni no hãa mɔ lɛ dɔɔ emli.—Yer 20:2; Bɔf 16:24.

  • Aram; Arambii.

    Shem binuu Aram seshibii. He ni amɛhi titri ji Lebanon Gɔji lɛ anɔ kɛmiimɔ Mesopotamia, kɛ agbɛnɛ hu, Tauro Gɔji lɛ anɔ yɛ aahu kɛmiiba Damasko sɛɛ yɛ wuoyigbɛ. Atsɛɔ kpokpaa nɛɛ Aram yɛ Hebri mli, ni sɛɛ mli lɛ, abale lɛ akɛ Siria, kɛ emli bii lɛ akɛ Siriabii.—1Mo 25:20; 5Mo 26:5; Hos 12:12.

  • Aramaik.

    Shem seshibii lɛ ateŋ mɛi komɛi awiemɔ. Etamɔ Hebri, ni Hebri niŋmaa okadii lɛ nɔŋŋ akɛŋmaa. Kulɛ, Arambii lɛ pɛ wieɔ wiemɔ nɛɛ, shi sɛɛ mli lɛ, ebahe shi ni akɛtsu nii yɛ jarayeli kɛ sanegbaa mli yɛ maji ni Asiria kɛ Babilon ye nɔ lɛ amli. Agbɛnɛ hu, no ji wiemɔ ni Persia Nɔyeli lɛ kɛtsu nii yɛ maŋkwramɔŋ saji amli. (Ezr 4:7) Aŋmala Ezra, Yeremia, kɛ Daniel wolo lɛ fãi komɛi yɛ Aramaik mli.—Ezr 4:8–6:18; 7:12-26; Yer 10:11; Dan 2:4b–7:28.

  • Areopago.

    Gɔŋkpɔ ko ni kwɔ ni yɔɔ Atene, ni eyɛ Akropoli lɛ kooyi-anaigbɛ. Eji gbɛ́i hu ni akɛtsɛ ajinafoi komɛi (kojolɔi akuu ko) ní kpeɔ yɛ jɛmɛ. Jeŋ nilelɔi ni ji Stoamɛi kɛ Epikuromɛi lɛ ŋɔ Paulo kɛtee Areopago lɛ, koni eyatsɔɔ ehemɔkɛyelii lɛ amli.—Bɔf 17:19.

  • Asafo.

    Gbɔmɛi akuu ko ní ebua amɛhe naa yɛ yiŋtoo loo nifeemɔ pɔtɛɛ ko hewɔ. Yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, bei pii lɛ, ekɔɔ Israel maŋ lɛ he. Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, ekɔɔ Kristofoi asafoi komekomei ni yɔɔ hei srɔtoi lɛ ahe, shi bei pii lɛ, ekɔɔ Kristofoi asafo muu lɛ fɛɛ he.—1Ma 8:22; Bɔf 9:31; Ro 16:5.

  • Asafo muu.

    Mɛi komɛi ni ebakpe yɛ be pɔtɛɛ ko mli yɛ yiŋtoo pɔtɛɛ ko hewɔ. Yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ fɔɔ nitsumɔ kɛji Israelbii lɛ bakpe yɛ gbii juji ni Yehowa kɛɛ amɛye lɛ loo nifeemɔ kroko ni sa kadimɔ waa kɛhã maŋ lɛ shishi.—5Mo 16:8; 1Ma 8:5.

  • Asafoŋ sɔɔlɔ.

    Eji Hela wiemɔ di·aʹko·nos lɛ shishitsɔɔmɔ kome, shi bei pii lɛ atsɔɔ shishi akɛ “sɔɔlɔ” loo “tsulɔ.” Wiemɔ ni ji “asafoŋ sɔɔlɔ” lɛ kɔɔ mɔ ko ni sɔmɔɔ akɛ onukpai akuu ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ayelikɛbualɔ lɛ he. Ja eshɛ Biblia mli taomɔ nii komɛi ahe dani ebaafee mɔ ni sa kɛhã sɔɔmɔ hegbɛ nɛɛ.—1Ti 3:8-10, 12.

  • Aselgeia.​—

  • Ashawo.

    Mɔ ko ni kɛ mɔ kroko ni jeee ewu loo eŋa náa bɔlɛ, titri lɛ koni awo lɛ nyɔmɔ. (Aná Greek wiemɔ porʹne ni atsɔɔ shishi akɛ “ashawo” lɛ kɛjɛ wiemɔ ko ni shishi ji “hɔ̃ɔ” lɛ mli.) Eyɛ mli akɛ atsĩ ashawo hii komɛi atã yɛ Biblia lɛ mli moŋ, shi bei pii lɛ, wiemɔ lɛ kɔɔ yei ahe. Awie ashi ashawofeemɔ yɛ Mose Mla lɛ mli, ni akpɛlɛɛɛ ni ashawo ko kɛ enyɔmɔwoo abatsu onia yɛ Yehowa jamɔhe lɛ mli, shi nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, wɔŋjalɔi ŋmɛ ashawofeemɔ gbɛ yɛ amɛsɔlemɔ shĩai lɛ amli kɛtao shika. (5Mo 23:17, 18; 1Ma 14:24) Biblia lɛ kɛ wiemɔ nɛɛ hu tsuɔ nii yɛ okadifeemɔŋ kɛkɔɔ mɛi, jeŋmaji, loo gbɛjianɔtoi ni kɛ amɛhe woɔ amagajamɔ mli yɛ gbɛi komɛi anɔ ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ amɛkɛɔ akɛ amɛji Nyɔŋmɔ jálɔi lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awie jamɔŋ gbɛjianɔtoo ni atsɛɔ lɛ “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ he yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli akɛ ashawo yoo, ejaakɛ ekɛ je nɛŋ nɔyelɔi lɛ bɔɔ naanyo koni ená hewalɛ kɛ heloonaa nibii babaoo.—Kpo 17:1-5; 18:3; 1Kr 5:25.

  • Ashikishaŋ-sha.

    Akɛwoɔ ashikishaŋ ni akpɔtɔ mli koni akɛhã esha loo efũ; bei pii lɛ, atĩɔ ashikishaŋ ni esha fã ko amaa shi ni akɛtsuɔ nii akɛ ashikishaŋ-sha. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ, akɛ ashikishaŋ-sha tsuɔ nii kɛfeɔ esha kɛ fitemɔ he okadi, ni akɛtsuɔ nii hu kɛtsɔɔ nɔ ko ní miida, shi anaaa gbɛ ni etsɔɔ nɔ edaa lɛ.—2Mo 12:20; Mat 13:33; Gal 5:9.

  • Ashikishaŋ-sha bɛ mli.

    Akɛtsuɔ nii kɛ́ aawie blodo ni ashikishaŋ-sha bɛ mli he.—5Mo 16:3; Mar 14:12; 1Ko 5:8.

  • Ashtoret.

    Kanaanbii lɛ anyɔŋmɔyoo. Baal ŋa. Amɛkɛɛ lɛ ehãa amɛyeɔ kunim yɛ tai amli, amɛfɔɔ, amɛŋmɔshi nibii baa, ni amɛkooloi shwereɔ.—1Sa 7:3.

  • Asia.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ kpokpaa ko ni Romabii lɛ ye nɔ, ni shikpɔji ni feɔ kpokpaa nɛɛ ji he ni ŋmɛnɛ lɛ Turkey yɔɔ lɛ anaigbɛ, kɛ agbɛnɛ hu, ŋshɔkpɔi komɛi tamɔ Samo kɛ Patmo. Efeso ji emaŋtiase. (Bɔf 20:16; Kpo 1:4)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B13 lɛ.

  • Awabatoo nɔ.

    Eji nɔ ko ni mɔ ko yɔɔ ni ekɛhãa mɔ ko ni eyafa shika yɛ edɛŋ koni ekɛma nɔ mi akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaabawo nyɔmɔ lɛ. Atsɛɔ lɛ hu akɛ shiŋmɛɛnɔ. Mose Mla lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi hã yɛ awabatoo nii ahe, bɔ ni afee ni akɛfã maŋbii ni ji ohiafoi kɛ mɛi ni bɛ yelikɛbualɔ lɛ ahe koni akashishiu amɛ.—2Mo 22:26; Eze 18:7.

  • Awerɛhoyeli.

    Nɔ ko ni mɔ ko feɔ kɛtsɔɔ akɛ ewerɛ eho ehe yɛ mɔ ko ni egbo loo sane fɔŋ kroko ni eba lɛ hewɔ. Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, ayeɔ mɔ ko gbele he awerɛho kɛyashiɔ be ko yɛ kusum naa. Awerɛhoyelɔi lɛ fóɔ waa, ni jeee no kɛkɛ amɛfeɔ, shi amɛwoɔ atadei krɛdɛi komɛi, amɛkɛ lamulu woɔ amɛyiteŋ, amɛgbalaa amɛhe atadei, ni amɛyiɔ amɛtsitsi nɔ mai. Bei komɛi lɛ, afɔ̃ɔ mɛi ni yafóɔ yɛ yara shishi koni awo amɛ nyɔmɔ lɛ nine kɛbaa yara shishi.—1Mo 23:2; Est 4:3; Kpo 21:4.

  • Azazel.

    Hebri gbɛ́i ko ni eeenyɛ efee akɛ, eshishi ji “Abotia Ni Laajeɔ.” Yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, akɛ abotia ni ahala kɛhã Azazel lɛ yaa ŋa lɛ nɔ ni ayaŋmɛɔ ehe koni etere eshai ni maŋbii lɛ efee yɛ afi ni eho lɛ mli lɛ kɛya yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ.—3Mo 16:8, 10.

B

  • Baal.

    Kanaanbii lɛ anyɔŋmɔ ko ní asusuɔ akɛ eji atatu lɛ nɔtsɛ, ni lɛ ehãa nugbɔ nɛɔ, ni agbɛnɛ hu lɛ, ehãa shikpɔŋ baa nii ni gbɔmɛi kɛ kooloi fɛɛ fɔɔ. Atsɛɔ maji ni yɔɔ Kanaan lɛ anyɔŋmɔi bibii lɛ hu akɛ “Baal.” Hebri wiemɔ nɛɛ shishi ji “Nɔtsɛ; Nuŋtsɔ.”—1Ma 18:21; Ro 11:4.

  • Baalabii.

    Agãi ahenɔ ko ní yi fa babaoo ní fãa shi kome. Yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, abuɔ amɛ akɛ loo ni he tse ni abaanyɛ aye. Abuɔ baalabii babaoo ni fãa akɛ kuu ní yeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ amɛgbɛ nɔ kɛkpãtãa nii ahiɛ waa lɛ akɛ haomɔ.—2Mo 10:14; Mat 3:4.

  • Baptisi; Baptisimɔ.

    Feemɔwiemɔ ni ji “baptisi” lɛ shishi ji “amu mɔ mele,” loo akɛ mɔ awo nu shishi. Yesu tsɔɔ akɛ esa akɛ abaptisi esɛɛnyiɛlɔi lɛ. Ŋmalɛ lɛ hu wieɔ Yohane baptisimɔ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ ní akɛbaptisiɔ mɔ, la ní akɛbaptisiɔ mɔ, kɛ baptisimɔi krokomɛi ahe.—Mat 3:11, 16; 28:19; Yoh 3:23; 1Pe 3:21.

  • Bat.

    Susumɔnɔ ko ni akɛsusuɔ nu kɛ nibii krokomɛi ni yɔɔ nuinui. Ana blema gbɛ́ koi ni aŋma gbɛ́i nɛɛ yɛ nɔ, ni kɛ́ akɛ nomɛi miibu akɔntaa lɛ, belɛ bat kome feɔ litai 22 (galɔn 5.81) loo nɔ. Bat lɛ nɔ adamɔɔ atsɔɔ nu kɛ nibii ni egbi asusumɔnii krokomɛi lɛ ateŋ babaoo adaramɔ. (1Ma 7:38; Eze 45:14)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Beelzebul.

    Eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ Satan, daimonioi lɛ alumɔ loo amɛnɔyelɔ lɛ. Eeenyɛ efee akɛ eji Baal-zebub, ni ji Baal ní Filistibii lɛ já yɛ Ekron lɛ gbɛ́i lɛ ní atsake hiɛ fioo.—2Ma 1:3; Mat 12:24.

  • Be ni eba.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli ŋmalɛi komɛi amli lɛ, ekɔɔ kɛjɛ be ni awó Yesu Kristo akɛ Mesia Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi yɛ je nɛɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ kɛbaa lɛ he. Be ni Kristo eba lɛ jeee ba ni ebaaba ní eku esɛɛ yɛ be kukuoo mli kɛkɛ; moŋ lɛ, eji nifeemɔ ko ni baahe be kplaŋŋ.—Mat 24:3.

  • Blodo.

    Blodo ji niyenii titri ni Yudafoi lɛ kɛ majimaji krokomɛi anɔ bii ni hi shi yɛ blema lɛ ye. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “blodo” lɛ damɔɔ shi kɛhãa niyenii, tamɔ eji yɛ 1 Mose 3:19 lɛ kɛ Mateo 6:11 lɛ shishigbɛ niŋmai lɛ amli lɛ.

  • Blodo ni akɛmaa Nyɔŋmɔ hiɛ.​—

    Kwɛmɔ HIƐMAA BLODO.

  • Blodo Ni Ashikishaŋ-sha Bɛ Mli Gbi Jurɔ.

    Eji gbii juji wuji etɛ ni Israelbii lɛ yeɔ daa afi lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ. Ajeɔ shishi Nisan 15, ni ji gbi ni nyiɛ Hehoo lɛ sɛɛ lɛ, ni akɛ gbii kpawo yeɔ. Blodo ni ashikishaŋ-sha bɛ mli pɛ ayeɔ yɛ gbii nɛɛ anɔ, ni ayeɔ kɛkaiɔ Ejipt Shimɔ lɛ.—2Mo 23:15; Mar 14:1.

  • Bɔfo.

    Wiemɔ nɛɛ shishi diɛŋtsɛ ji “mɔ ni atsu lɛ,” ni akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ Yesu kɛ mɛi komɛi ní atsu amɛ koni amɛyasɔmɔ mɛi krokomɛi lɛ ahe. Bei pii lɛ, akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ kaselɔi 12 ní Yesu diɛŋtsɛ hala amɛ akɛ kuu koni amɛsɔmɔ akɛ enajiaŋdamɔlɔi lɛ ahe.​—Mar 3:14; Bɔf 14:14.

  • Bɔlɛnamɔ jeŋba sha.​—

    Kwɛmɔ AJWAMAŊBƆƆ.

  • Bu kwɔŋkwɔŋ.

    Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ ji aʹbys·sos, ni eshishi ji, “mli kwɔ waa” loo “anyɛɛɛ shishi anu, husu bɛ he.” Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ he ko ni atsĩ mɔ naa awo loo shihilɛ ko ni atsĩ mɔ naa awo mli lɛ he. Gbonyobu fata nibii ni akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ amɛhe lɛ ahe.—Luk 8:31; Ro 10:7; Kpo 20:3.

  • Bul.

    Eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ nyɔɔŋ ni ji kpaanyɔ yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji enyɔ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ October teŋgbɛ kɛyashiɔ November teŋgbɛ. Wiemɔ ni aná wiemɔ “Bul” lɛ kɛjɛ mli lɛ shishi ji, “wo yibii; ba nii.” (1Ma 6:38)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Bulɔ.

    Mɔ ko ni buɔ gbɔmɛi loo nibii ahe koni akaye amɛ awui loo akakpãtã hiɛ, ni bei pii lɛ, efeɔ enɛ nyɔɔŋ, ni kɛ́ ena akɛ oshãra ko miiba lɛ, ewóɔ mɛi atoi nɔ loo etswaa adafi. Bei pii lɛ, bulɔi damɔɔ maŋ gbogboi kɛ emɔji anɔ, koni amɛna mɛi ni baa lɛ dani mɛi lɛ abɛŋkɛ maŋ lɛ. Atsɛɔ asraafoi ni buɔ gbɔmɛi loo nii ahe lɛ hu akɛ bulɔi. Yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, gbalɔi lɛ sɔmɔ akɛ Israel maŋ lɛ bulɔi, ni kɛ́ hiɛkpatamɔ ko miiba lɛ, amɛbɔɔ maŋ lɛ kɔkɔ.​—2Ma 9:20; Eze 3:17.

D

  • Dãa afɔle.

    Eji wain ní akɛfataa afɔlei krokomɛi babaoo ní akɛhãa lɛ ahe, ni afɔseɔ ashwieɔ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ. Paulo kɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ kɛtsɔɔ bɔ ni efee klalo akɛ ekɛ ehe baahã kwraa yɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahewɔ lɛ mli.​—4Mo 15:5, 7; Fip 2:17.

  • Dagon.

    Filistibii lɛ anyɔŋmɔ. Aleee he ni gbɛ́i nɛɛ jɛ, shi woloŋlelɔi komɛi kɛɛ ekɛ Hebri wiemɔ ni ji dagh (ŋshɔŋ loo) lɛ yɛ tsakpãa.—Koj 16:23; 1Sa 5:4.

  • Daimonioi.

    Amɛji mumɔŋ bɔɔ nii fɔji ní anaaa amɛ, ní yɔɔ hewalɛ fe adesai. Atsɛ amɛ “Nyɔŋmɔ bihii” yɛ 1 Mose 6:2 lɛ, kɛ “ŋwɛibɔfoi” yɛ Yuda 6 lɛ, ni tsɔɔ akɛ, abɔɔɔ amɛ akɛ mumɔŋ bɔɔ nii fɔji; moŋ lɛ, amɛji ŋwɛibɔfoi ní tsɔmɔ amɛhe Nyɔŋmɔ henyɛlɔi be ni amɛgbo enɔ toi yɛ Noa gbii lɛ amli ní amɛyafata Satan he kɛtse Yehowa hiɛ atua lɛ.—5Mo 32:17; Luk 8:30; Bɔf 16:16; Yak 2:19.

  • Darik.

    Persiabii ashika tsuru kapɛlɛ ko ni tsiimɔ feɔ gram 8.4 (oz t 0.27). (1Kr 29:7)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • David Bi.

    Wiemɔ ko ni bei pii lɛ akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ Yesu he, ni emaa nɔ mi akɛ lɛ ji Maŋtsɛyeli kpaŋmɔ ní mɔ ko ni jɛ David wekutɔkpaa lɛ mli baawo lɛ obɔ lɛ Niyelɔ.—Mat 12:23; 21:9.

  • David Maŋ.

    Gbɛ́i ni akɛwo Yebus maŋ lɛ be ni David ye nɔ kunim ni ema emaŋtsɛ shĩa lɛ yɛ jɛmɛ lɛ. Egbɛ́i kroko ji Zion. Eyɛ Yerusalem maŋ lɛ wuoyi-bokãgbɛ, ni no ji maŋ lɛ fã ni etsɛ fe fɛɛ.—2Sa 5:7; 1Kr 11:4, 5.

  • Dekapoli.

    Greekbii lɛ amaji srɔtoi ní abuɔ amɛ maŋ kome. Shishijee mli lɛ, maji nyɔŋma feɔ maŋ nɛɛ (aná kɛjɛ Greek wiemɔ ni ji deʹka, ní eshishi ji “nyɔŋma,” kɛ poʹlis, ní eshishi ji “maŋ” lɛ mli). Eji gbɛ́i hu ní akɛtsɛ kpokpaa ni yɔɔ Galilea Ŋshɔ lɛ kɛ Yordan Faa lɛ bokãgbɛ niiaŋ, he ni maji nɛɛ ateŋ babaoo yɔɔ lɛ. Amɛji maji ní Greekbii lɛ akusumii he shi waa yɛ mli, ni amɛyeɔ jara hu yɛ jɛmɛ. Yesu yatsɔ kpokpaa nɛɛ nɔ, shi abɔɔɔ amaniɛ akɛ etee maji nɛɛ ateŋ eko mli. (Mat 4:25; Mar 5:20)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi A7B10 lɛ.

  • Denario.

    Eji Romabii ajwiɛtɛi shika ni tsiimɔ ji gram 3.85 (oz t 0.124), ni Kaisare mfoniri yɛ efã kome nɔ. Eji gbi kome nitsumɔ nyɔmɔwoo, ni eji “too ni aŋkroaŋkroi woɔ” ní Romabii lɛ bi ní Yudafoi lɛ awo. (Mat 22:17; Luk 20:24)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Dɛ̃ ni agbɛ mli.

    Eji susumɔnɔ ní akɛsusuɔ nibii akɛlɛmɔ, ni ekɛlɛ aaafee kɛjɛ gɔnti lɛ naa kɛyashi wao sɛɛkpelɔ lɛ naa kɛ́ agbɛ dɛ̃. Kɛ́ aabu lɛ yɛ ninetalɔ, ni ji sɛntimitai 44.5 (iŋtsii 17.5) naa lɛ, dɛ̃ ni agbɛ mli kome baafee sɛntimitai 22.2 (iŋtsii 8.75). (2Mo 28:16; 1Sa 17:4)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Drakma.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, ekɔɔ Greekbii lɛ ajwiɛtɛi kapɛlɛ ko ni yɛ nakai beiaŋ lɛ, etsiimɔ feɔ gram 3.4 (oz t 0.109) lɛ he. Yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, awie shika tsuru drakma ko ni akɛtsu nii yɛ Persia nɔyeli lɛ beiaŋ lɛ he. Shika tsuru drakma nɛɛ nɔŋŋ ji darik lɛ. (Ne 7:70; Mat 17:24)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Dromɔ.

    Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ dromɔ lɛ kɔɔ nɔ ko ni anáa he miishɛɛ, ni yɔɔ fɛo he titri. Bei pii lɛ, etsɔɔ nikeenii ko ni ajɛ mlihilɛ mli akɛhã. Kɛ́ aawie Nyɔŋmɔ dromɔ lɛ he lɛ, etsɔɔ nikeenii ko ni Nyɔŋmɔ jɛ mlihilɛ mli ekɛhã yaka, ni ekpaaa gbɛ akɛ mɔ lɛ baato najiaŋ. No hewɔ lɛ, etsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ hãa mɔ nɔ waa, kɛ bɔ ni ejieɔ suɔmɔ kɛ mlihilɛ babaoo kpo etsɔɔ adesai lɛ. Atsɔɔ Greek wiemɔ lɛ shishi hu akɛ ‘hiɛ ba nyam’ kɛ ‘nikeenii ni ajɛ mlihilɛ mli akɛhã.’ Eji ejurɔ ni ajɛɔ mlihilɛ mli afeɔ mɔ ko ní jeee nɔ ko ni mɔ lɛ etsu hewɔ.—2Ko 6:1; Efe 1:7.

E

  • Edom.

    Isak binuu Esau gbɛ́i kroko. Esau (Edom) seshibii lɛ yaŋɔ Seir kpokpaa lɛ, ni ji gɔji ni kã Ŋshɔ Ni Egbo lɛ kɛ Akaba Ŋshɔ lɛ teŋ lɛ. Abale kpokpaa nɛɛ akɛ Edom. (1Mo 25:30; 36:8)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B3B4 lɛ.

  • Efa.

    Eji susumɔnɔ ni akɛsusuɔ ŋmaa, wiiti, omɔ kɛ amɛhenɔi lɛ. Ekɛ nu bat kome falɛ pɛpɛɛpɛ, no hewɔ lɛ efeɔ litai 22 (kwat 20). (2Mo 16:36; Eze 45:10)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Efɔd.

    Atade ko ni osɔfoi lɛ woɔ. Etamɔ nɔ ni yei woɔ kɛhaa amɛtadei ahiɛ kɛ́ amɛyaahoo nii lɛ. Osɔfonukpa lɛ efɔd lɛ yɛ srɔto kwraa, ni ahãa efiɔ tsitsinɔnii ni akɛ ojarawa tɛi 12 etara mli lɛ yɛ hiɛ. (2Mo 28:4, 6)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5 lɛ.

  • Efraim.

    Yosef binuu ni ji enyɔ lɛ gbɛ́i; sɛɛ mli lɛ, akɛ gbɛ́i nɛɛ wo Israel wekui lɛ ateŋ ekome. Be ni Israel mli ja enyɔ lɛ, gbɛ́i Efraim lɛ badamɔ shi kɛhã wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ, ejaakɛ no ji wekui nyɔŋma lɛ ateŋ nɔ ni ehe gbɛ́i waa.—1Mo 41:52; Yer 7:15.

  • Ejurɔ ni afeɔ ohiafoi.

    Nii ni akeɔ mɔ ko ni ehia lɛ. Yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, atsĩii enɛ tã tɛ̃ɛ, shi Mla lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛi hã Israelbii lɛ yɛ bɔ ni esa akɛ amɛkɛ ohiafoi aye ahã lɛ he.—Mat 6:2.

  • Ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso.

    Eji tso ko ni yɔɔ Eden abɔɔ lɛ mli ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii akɛ okadi ni tsɔɔ akɛ lɛ eyɔɔ hegbɛ akɛ ewoɔ mla yɛ “ekpakpa” kɛ “efɔŋ” he ehãa gbɔmɔ.—1Mo 2:9, 17.

  • Elul.

    Be ni Yudafoi lɛ jɛ Babilon nomŋɔɔ lɛ mli amɛba lɛ, eji gbɛ́i ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji 6 yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji 12 yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ August teŋgbɛ kɛyashiɔ September teŋgbɛ. (Ne 6:15)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Esha afɔle.

    Eji afɔle ni akɛhãa yɛ esha ko ni ajeee gbɛ afee yɛ heloo lɛ ni yeee emuu lɛ gbedemɔ hewɔ. Akɛ kooloi srɔtoi hãa akɛ esha afɔlei, kɛjɛ tsinanuu nɔ kɛyashi shĩa okpo nɔ, yɛ mɔ ni biɔ ni asaa ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ gbɛnaa loo eshihilɛ naa.—3Mo 4:27, 29; Heb 10:8.

  • Etanim.

    Eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ nyɔɔŋ ni ji kpawo yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, klɛŋklɛŋ nyɔɔŋ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ September teŋgbɛ kɛyashiɔ October teŋgbɛ. Be ni Yudafoi lɛ jɛ Babilon nomŋɔɔ lɛ mli amɛba lɛ, abale nyɔɔŋ nɛɛ akɛ Tishri. (1Ma 8:2)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Etiopia.

    Yɛ blema lɛ, maŋ ni ale lɛ akɛ Etiopia lɛ kã Ejipt wuoyigbɛ. Shikpɔŋ ni kã ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ maŋ ni ale lɛ akɛ Ejipt lɛ wuoyigbɛ kɛmiimɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ maŋ ni ale lɛ akɛ Sudan lɛ fɛɛ yɛ mli. Bei komɛi lɛ, atsɔɔ Hebri wiemɔ “Kush” lɛ shishi akɛ Etiopia.—Est 1:1.

F

  • Farao.

    Gbɛnaa gbɛ́i ni akɛtsɛ Ejipt maŋtsɛmɛi. Atsĩ farao srɔtoi enumɔ agbɛ́ii diɛŋtsɛ atã yɛ Biblia lɛ mli (Shishak, So, Tirhaka, Neko, kɛ Hofra), shi atsĩii farao krokomɛi lɛ agbɛ́ii diɛŋtsɛ atã, tamɔ mɛi ni kɛ Abraham, Mose, kɛ Yosef shãra babaoo lɛ nɛkɛ.—2Mo 15:4; Ro 9:17.

  • Farisifoi.

    Eji Yudafoi lɛ ajamɔ lɛ mli jamɔ kuu ko ni hi shi kɛjɛ 1 Ŋ.B. kɛyashi 100 Ŋ.B., ni amɛná mɛi anɔ hewalɛ waa. Amɛjɛɛɛ osɔfoi awekui amli, shi amɛye Mose Mla lɛ nɔ fitsofitso, ni amɛsusuɔ akɛ kusumii ni akɛ naabu jaje lɛ kɛ Mose Mla lɛ yeɔ egbɔ. (Mat 23:23) Amɛŋmɛɛɛ gbɛ ni akɛ Greek kusum ko kwraa futuɔ Yudafoi lɛ akusum lɛ, ni akɛni amɛji Mose Mla kɛ Yudafoi lɛ akusumii lɛ ahe nilelɔi hewɔ lɛ, amɛná maŋbii lɛ anɔ hewalɛ waa. (Mat 23:2-6) Amɛteŋ mɛi komɛi hu ji Sanhedrin lɛ mli bii. Amɛte shi amɛwo Yesu shii abɔ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ yeli, kusumii, kɛ agbɛnɛ efɔŋfeelɔi kɛ toohelɔi ni akɛ amɛ aaabɔ lɛ ahewɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi ni Saul ni jɛ Tarso lɛ fata he lɛ batsɔmɔ Kristofoi.—Mat 9:11; 12:14; Mar 7:5; Luk 6:2; Bɔf 26:5.

  • Filistia; Filistibii.

    Eji shikpɔŋ ni kã Israel wuoyigbɛ ŋshɔ lɛ naa ní abale lɛ akɛ Filistia lɛ. Atsɛɔ mɛi ni jɛ Kreta ni bahi jɛmɛ lɛ akɛ Filistibii. David ye amɛnɔ kunim, shi amɛtee nɔ amɛhi shi akɛ maŋ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyeɔ amɛhe nɔ, ni amɛkɛ Israel tswa waa. (2Mo 13:17; 1Sa 17:4; Amo 9:7)​—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B4 lɛ.

  • Flɔnɔɔ.

    Nɔ ko ni asereɔ ojarawatɛi ni atsa yɛ sũ mli yɛ mli loo asereɔ dade diɛŋtsɛ yɛ mli; akɛshãa gbɛ́i, kukwɛii, kɛ sũ nibii krokomɛi, ni akɛshãa kaaloo hu. Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, akɛ briks loo tɛi ni feɔ.—1Mo 15:17; Dan 3:17; Kpo 9:2.

  • Fɔ mu.

    Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “fɔ mu” lɛ shishi ji, “akɛ nɔ ko ni yɔɔ nuinui akpa mɔ ko loo nɔ ko he.” Akɛ mu kpaa mɔ ko loo nɔ ko he kɛtsɔɔ akɛ ajɔɔ mɔ lɛ loo nii lɛ nɔ ahã sɔɔmɔ krɛdɛɛ ko. Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, kɛ́ afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie mɛi ni ahala akɛ amɛbaaya ŋwɛi lɛ anɔ lɛ, akɛɔ akɛ afɔ amɛ mu.—2Mo 28:41; 1Sa 16:13; 2Ko 1:21.

  • Fɔ̃ɔ afɔle.

    Kɛ́ mɔ ko kɛ afɔle nɛɛ ba koni ekɛbahã lɛ, osɔfo lɛ kɛ eniji woɔ mɔ lɛ niji ashishi be ni mɔ lɛ hiɛ afɔle lɛ, ni efɔ̃ɔ mɔ lɛ niji kɛyaa kɛbaa; loo osɔfo lɛ diɛŋtsɛ hiɛɔ afɔle lɛ yɛ edɛŋ ni efɔ̃ɔ kɛyaa kɛbaa. Nifeemɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ, akɛ afɔle lɛ miihã Yehowa.—3Mo 7:30.

  • Frankinsɛnsi.

    Eji nu ní egbi (ni tamɔ ama) ni anáa kɛjɛɔ tsei kɛ kwɛ̃ɛ nii komɛi ni atsɛɔ amɛ Boswellia lɛ amli. Kɛ́ ashã lɛ, ejeɔ ŋma jogbaŋŋ. Eji nibii ni afutuɔ kɛfeɔ tsofa-kɛ-ŋma krɔŋkrɔŋ ní akɛtsuɔ nii yɛ sɔlemɔ buu lɛ mli lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ateŋ ekome. Agbɛnɛ hu, akɛfataa ŋmaa afɔlei ahe, ni akɛmamɔɔ hiɛmaa blodo ní eko kã eko nɔ lɛ ateŋ kuu fɛɛ kuu nɔ yɛ He Krɔŋkrɔŋ lɛ.—2Mo 30:34-36; 3Mo 2:1; 24:7; Mat 2:11.

G

  • Gãlã.

    Eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ kwɛ̃ɛ nii komɛi ni bei pii lɛ amɛkwɛ̃ɔ yɛ hei ni nui babaoo fɔɔ taramɔ. Bei pii lɛ, gãlã ni awieɔ he lɛ ji Arundo donax. (Hio 8:11; Yes 42:3; Mat 27:29; Kpo 11:1)​—Kwɛmɔ GÃLÃ SUSUMƆ TSO.

  • Gãlã susumɔ tso.

    Gãlã susumɔ tso lɛ kɛlɛ feɔ ninetalɔi ekpaa. Kɛ́ akɛ ninetalɔ ni akɛfɔɔ nitsumɔ lɛ bu akɔntaa lɛ, efeɔ mitai 2.67 (nanetalɔi 8.75), shi kɛ́ akɛ ninetalɔ kakadaŋŋ lɛ bu akɔntaa lɛ, efeɔ mitai 3.11 (nanetalɔi 10.2). (Eze 40:3, 5; Kpo 11:1)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Gbalafitemɔ.

    Kɛ́ nuu loo yoo ni ebote gbalashihilɛ mli jɛ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ mli ekɛ mɔ ko ni jeee eŋa loo ewu ná bɔlɛ.—2Mo 20:14; Mat 5:27; 19:9.

  • Gbalɛ.

    Sane ko ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛɔ mɔ ko ni ewie ni hãa anaa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Gbalɛ baanyɛ afee sane ko ni jɛ mumɔŋ ni hãa akaseɔ nɔ ko yɛ jeŋba gbɛfaŋ, loo Nyɔŋmɔ famɔ loo Nyɔŋmɔ kojomɔ, loo nɔ ko ni baaba ni ajajeɔ atsɔɔ.—Eze 37:9, 10; Dan 9:24; Mat 13:14; 2Pe 1:20, 21.

  • Gbalɔ.

    Mɔ ko ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ enɔ ehãa aleɔ eyiŋtoi. Gbalɔi tsu nii akɛ Nyɔŋmɔ naawielɔi, ni jeee nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ pɛ amɛgba, shi moŋ amɛwie Yehowa tsɔɔmɔi, ekitãi, kɛ ekojomɔi ahe.—Amo 3:7; 2Pe 1:21.

  • Gbɛ lɛ.

    Wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔŋ yɛ Ŋmalɛ lɛ mli kɛkɔɔ bɔ ni afeɔ nii ahãa loo abaa jeŋ ahãa ní Yehowa náa he miishɛɛ loo enáaa he miishɛɛ lɛ he. Awie mɛi ni batsɔmɔ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ amɛji “Gbɛ Lɛ” nɔ bii, ni tsɔɔ akɛ amɛba amɛjeŋ yɛ gbɛ ni damɔ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Yesu Kristo mli lɛ nɔ, no ji akɛ, amɛnyiɛɔ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ.—Bɔf 19:9.

  • Gbɛshɔ̃lɔ.

    Mɔ ko ni kɛ sũ shɔ̃ɔ kukwɛii loo gbɛ́i, kãi, kɛ nibii krokomɛi. Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ gbɛshɔ̃lɔ lɛ shishi ji “feelɔ.” Akɛ hegbɛ ni gbɛshɔ̃lɔ yɔɔ yɛ sũ ni ekɛshɔ̃ɔ nii lɛ anɔ lɛ feɔ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ yɛ mɛi aŋkroaŋkroi kɛ jeŋmaji anɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.—Yes 64:8; Ro 9:21.

  • Gbohiiashitee.

    Eji shi ni ateɔ kɛjɛɔ gbohii ateŋ. Greek wiemɔ a·naʹsta·sis shishi ji “hã mɔ ko te shi damɔ shi; te shi damɔ shi.” Yesu shi ni Yehowa Nyɔŋmɔ tee kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ fata gbohiiashitee srɔtoi nɛɛhu ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ, Elia, Elisha, Yesu, Petro, kɛ Paulo tee gbohii ashi moŋ, shi ahã efee faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ amɛkɛfee naakpɛɛ nii nɛɛ. Ja atee “jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ” ashi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ dani Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ baaba mli. (Bɔf 24:15) Biblia lɛ hu tsĩ gbohiiashitee kɛmiiya ŋwɛi ni atsɛɔ lɛ akɛ “mra mli” loo “klɛŋklɛŋ” gbohiiashitee lɛ tã, ni no kɔɔ Yesu nyɛmimɛi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ ahe.—Fip 3:11, shn.; Kpo 20:5, 6; Yoh 5:28, 29; 11:25.

  • Gbonyobu.

    Kɛ́ ona ni aŋma wiemɔ nɛɛ ni akɛ niŋmaa okadi bibioo (“gbonyobu” loo “gbohii abui”) eje shishi lɛ, ekɔɔ gbohii abui komekomei ahe; kɛ́ ona ni akɛ niŋmaa okadi agbo (“Gbonyobu”) eje wiemɔ nɛɛ shishi lɛ, ekɔɔ mfonirifeemɔŋ gbonyobu kome kɛhã adesai lɛ he, ni ekɛ Hebri wiemɔ ni ji “Sheol” kɛ Greek wiemɔ ni ji “Hedis” lɛ fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, eji okadifeemɔŋ shihilɛ ko loo he ko ni atsuuu nɔ ko nɔ ko yɛ jɛmɛ, ni mɔ hiɛ kãaa hu yɛ jɛmɛ.—1Mo 47:30; Jaj 9:10; Bɔf 2:31.

  • Gbonyo kaimɔ bu.

    Fuuhe ko ní akɛ gbonyo ŋmɛɔ. Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “gbonyo kaimɔ bu” lɛ ji mne·meiʹon, ni aná kɛjɛ feemɔwiemɔ ni ji “kai” lɛ mli, ni etsɔɔ akɛ akaiɔ mɔ ni egbo lɛ.—Yoh 5:28, 29, shn.

  • Gbɔmɔ Bi.

    Wiemɔ ko ni jeɔ kpo aaafee shii 80 yɛ Sanekpakpai lɛ amli. Ekɔɔ Yesu Kristo he, ni etsɔɔ akɛ akɛni afɔ lɛ yɛ heloo gbɛ nɔ hewɔ lɛ, ebatsɔ gbɔmɔ diɛŋtsɛ, jeee mumɔŋ bɔɔ nɔ ko ni eŋɔ heloo gbɔmɔtso. Wiemɔ nɛɛ hu tsɔɔ akɛ Yesu baawo gbalɛ ni yɔɔ Daniel 7:13, 14 lɛ obɔ. Yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii kɛkɔ Ezekiel kɛ Daniel he, ni emaa nɔ mi akɛ esoro naawielɔi ni ji gbɔmɛi nɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ, mɔ ni sane ni amɛjajeɔ lɛ jɛ eŋɔɔ lɛ he.—Eze 3:17; Dan 8:17; Mat 19:28; 20:28.

  • Gehena.

    Greek gbɛ́i ni akɛtsɛɔ Hinom Jɔɔ ní kã blema Yerusalem wuoyi kɛ wuoyi-anaigbɛ. (Yer 7:31) Agba akɛ abaashɛrɛ gbohii ashwie jɛmɛ. (Yer 7:32; 19:6) Odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ ashɛrɛ kooloi loo gbɔmɛi ashwie Gehena koni ashã amɛ hiɛkãalɔi loo apiŋ amɛ. No hewɔ lɛ, Gehena nyɛŋ afee he ko ni anaaa ní apiŋɔ gbɔmɛi asusumai yɛ la diɛŋtsɛ mli kɛyaa naanɔ yɛ jɛmɛ lɛ he okadi. Moŋ lɛ, Yesu, kɛ agbɛnɛ hu ekaselɔi lɛ, kɛ Gehena tsu nii kɛfee naanɔ toigbalamɔ ni ji “gbele ni ji enyɔ,” ní damɔ shi kɛhã naanɔ hiɛkpatamɔ lɛ he okadi.—Kpo 20:14; Mat 5:22; 10:28.

  • Gera.

    Eji nsɛni tɛ ni tsiimɔ aaafee gram 0.57 (oz t 0.01835). Efeɔ shekel mlijai 20 mli 1. (3Mo 27:25)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Gilead.

    No ji shikpɔŋ ni baa nii waa ni kã Yordan Faa lɛ bokã yɛ Yabok Jɔɔ lɛ wuoyigbɛ kɛ kooyigbɛ fɛɛ lɛ. Shi bei komɛi lɛ, akɛ gbɛ́i nɛɛ tsɛɔ Israelbii lɛ ashikpɔŋ ni yɔɔ Yordan bokã lɛ fɛɛ, ni ji he ni Ruben, Gad, kɛ Manase weku lɛ fã kroko lɛ hi lɛ. (4Mo 32:1; Yos 12:2; 2Ma 10:33)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B4 lɛ.

  • Gitit.

    Wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii yɛ lala mli. Aleee nɔ pɔtɛ̃ɛ ni etsɔɔ, shi etamɔ nɔ ni aná kɛjɛ Hebri wiemɔ gath lɛ mli. Mɛi komɛi kɛɛ ekolɛ ekɔɔ lalai ni atswaa afataa lalai ni aláa kɛ́ aafee wain lɛ ahe, ejaakɛ gath shishi ji bu ni aŋaa wain yɛ mli.—La 81:Ytn.

  • Greek.

    Eji Greekbii lɛ awiemɔ; agbɛnɛ hu, atsɛɔ mɔ ko ni jɛ Grees maŋ lɛ mli loo mɔ ko ni ewekumɛi jɛ jɛmɛ lɛ akɛ Greeknyo. Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ hu tsuɔ nii kɛkɔɔ mɛi fɛɛ ni jeee Yudafoi, loo mɛi ni Greek wiemɔ lɛ, kɛ Greekbii akusum lɛ ená amɛnɔ hewalɛ lɛ ahe.—Yoe 3:6; Yoh 12:20.

H

  • Harmagedon.

    Aná kɛjɛ Hebri wiemɔ Har Meghid·dohnʹ, ni shishi ji “Megido Gɔŋ” lɛ mli. Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ,” nɔ mli ni “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ” baabua amɛhe naa koni amɛwu ta amɛshi Yehowa lɛ he. (Kpo 16:14, 16; 19:11-21)—Kwɛmɔ AMANEHULU KPETEŊKPELE.

  • Hebri; Hebrinyo.

    Abram (Abraham) ji mɔ klɛŋklɛŋ ni atsɛ lɛ akɛ Hebrinyo yɛ Biblia lɛ mli, ni no hã efee faŋŋ akɛ esoro lɛ yɛ Amorbii ni ehi amɛteŋ lɛ ahe. Sɛɛ mli lɛ, atsɛ Abraham nabi Yakob seshibii lɛ akɛ Hebribii, ni atsɛ wiemɔ ni amɛwieɔ lɛ hu akɛ Hebri. Be ni shɛɔ Yesu beiaŋ lɛ, Aramaik wiemɔi babaoo ebafutu Hebri wiemɔ lɛ, ni no ji wiemɔ ni Kristo kɛ ekaselɔi lɛ wie.—1Mo 14:13; 2Mo 5:3; Bɔf 26:14.

  • Hedis.

    Greek wiemɔ ni kɛ Hebri wiemɔ ni ji “Sheol” lɛ fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome. Atsɔɔ shishi akɛ “Gbonyobu” (ni akɛ niŋmaa okadi agbo eje wiemɔ nɛɛ shishi), koni akɛtsɔɔ akɛ edamɔ shi kɛhã mfonirifeemɔŋ gbonyobu kome kɛhã adesai.—Kwɛmɔ GBONYOBU.

  • He grɔŋŋ.

    He ko ni ajáa yɛ. Bei pii lɛ, eyɛ gɔŋ loo gɔŋkpɔ ko yiteŋ, loo kpoku ko ni mɔ ko etswa lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ, bei komɛi lɛ, ajáa Nyɔŋmɔ yɛ hei nɛɛ moŋ, shi bei pii lɛ, amale nyɔŋmɔi ajáa yɛ jɛmɛ.—4Mo 33:52; 1Ma 3:2; Yer 19:5.

  • Hehoo.

    Gbi jurɔ ko ni ayeɔ daa afi yɛ Abib (sɛɛ mli lɛ atsɛ lɛ Nisan) nyɔɔŋ lɛ gbi ni ji 14 lɛ nɔ kɛkaiɔ kpɔmɔ ni akpɔ̃ Israelbii lɛ kɛje Ejipt lɛ. Kɛ́ aaye gbi jurɔ nɛɛ, agbeɔ gwantɛŋbi (loo abotia) ni ashãa ni ayeɔ kɛ yelibai ni joɔ kɛ blodo ni ashikishaŋ-sha bɛ mli.—2Mo 12:27; Yoh 6:4; 1Ko 5:7.

  • Hejɔɔmɔ Gbi.

    Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “Hejɔɔmɔ Gbi” lɛ shishi ji “jɔɔ he; kpa.” Eji gbi ni ji gbi kpawo yɛ otsi lɛ mli (kɛjɛ Sohaa hulushinyɔɔ nɔ kɛyashi Hɔɔ hulushinyɔɔ nɔ) yɛ bɔ ni Yudafoi buɔ be amɛhãa lɛ naa. Atsɛɔ gbii juji komɛi ni ayeɔ daa afi lɛ akɛ hejɔɔmɔ gbii, ni atsɛɔ afi ni ji kpawo fɛɛ afi ni ji kpawo kɛ afi ni ji 50 fɛɛ afi ni ji 50 hu akɛ hejɔɔmɔ afi. Yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, atsuuu nitsumɔ ko, ja nitsumɔ ni osɔfoi lɛ tsuɔ yɛ jamɔhe lɛ kɛkɛ. Yɛ Hejɔɔmɔ afii lɛ amli lɛ, shikpɔŋ lɛ kãa shi efolo ni ahuuu nɔ, ni esaaa akɛ Hebrinyo ko nyɛɔ enaanyo Hebrinyo ko nɔ koni ewo nyɔmɔ ni ehiɛ lɛ lɛ. Yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, nibii ni abi ni mɛi akafee yɛ Hejɔɔmɔ Gbi ko nɔ lɛ bɛ keketee, shi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ nibii krokomɛi fata he aahu akɛ be ni shɛɔ Yesu beiaŋ lɛ, ebafee nɔ ni wa kɛhã mɛi akɛ amɛbaaye nɔ.—2Mo 20:8; 3Mo 25:4; Luk 13:14-16; Kol 2:16.

  • He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ.

    Eji sɔlemɔ buu lɛ loo sɔlemɔ shĩa lɛ mli sɛɛtsu lɛ, ni jɛmɛ kpaŋmɔ adeka lɛ yɔɔ; atsɛɔ jɛmɛ hu akɛ Krɔŋkrɔŋi Amli Krɔŋkrɔŋ lɛ. Yɛ Mose Mla lɛ naa lɛ, mɔ pɛ ni aŋmɛ lɛ gbɛ ni ebote He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ ji osɔfonukpa lɛ, ni daa afi lɛ, osɔfonukpa lɛ boteɔ jɛmɛ yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ pɛ.—2Mo 26:33; 3Mo 16:2, 17; 1Ma 6:16; Heb 9:3.

  • He Krɔŋkrɔŋ lɛ.

    Eji sɔlemɔ buu lɛ loo sɔlemɔ shĩa lɛ mli klɛŋklɛŋ tsũ ni da fe sɛɛtsu lɛ, ni ji He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ. Nibii ni yɔɔ sɔlemɔ buu lɛ He Krɔŋkrɔŋ lɛ mli ji, shika tsuru kanetso lɛ, shika tsuru tsofa-kɛ-ŋmashãa latɛ lɛ, okpɔlɔ ni akɛ hiɛmaa blodo lɛ shwieɔ nɔ lɛ, kɛ shika tsuru tsɛnsii lɛ; ni nibii ni yɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ He Krɔŋkrɔŋ lɛ mli ji, shika tsuru afɔleshaa latɛ lɛ, shika tsuru kanetsei nyɔŋma lɛ, kɛ okpɔlɔi nyɔŋma ni akɛ hiɛmaa blodo shwieɔ nɔ lɛ. (2Mo 26:33; Heb 9:2)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5B8 lɛ.

  • Hela ni hãa tsei gboiɔ.

    Helai babaoo (blɔfo mli lɛ mildew) ni hãa tsei ŋalaa lɛ ateŋ eko fɛɛ eko ni muawai ni hãa nii fuɔ lɛ kɛbaa. Mɛi komɛi kɛɛ tsei ahela ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ ji Puccinia graminis.—Hag 2:17.

  • Hemɔ.

    Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, eji yoo kroko ni nuu kɛhiɔ shi kɛfataa eŋa loo eŋamɛi diɛŋtsɛ lɛ ahe. Jeee hegbɛi ni ŋa diɛŋtsɛ yɔɔ lɛ fɛɛ eko eyɔɔ. Ni bei pii lɛ, eji nyɔŋ yoo.—2Mo 21:8; 2Sa 5:13; 1Ma 11:3.

  • Henɔjɔɔmɔ okadi krɔŋkrɔŋ.

    Shika tsuru krɔŋŋ fɛtɛfɛtɛ ni kpɛlɛɔ ni akpɛ́ wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ yɛ nɔ yɛ Hebri mli: “Krɔŋkrɔŋ ji Yehowa.” Afiɔ kɛkpɛtɛɔ osɔfonukpa lɛ yitsofiinɔ lɛ hiɛ. (2Mo 39:30)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5 lɛ.

  • Herme.

    Greekbii anyɔŋmɔi lɛ eko, ni eji Zeu binuu. Be ni Paulo yɔɔ Listra lɛ, mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tsɛ lɛ Herme, akɛni amɛsusuɔ akɛ Herme ji nyɔŋmɔi lɛ atsulɔ loo naawielɔ kɛ agbɛnɛ hu, nyɔŋmɔ ni naa tse lɛ hewɔ.—Bɔf 14:12.

  • Herode.

    Eji weku ko ni Romabii lɛ hala emli bii lɛ ekomɛi ni amɛye Yudafoi lɛ anɔ lɛ weku gbɛ́i. Herode Kpeteŋkpele lɛ fee gbɛ́i waa yɛ sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ ni esaa ema, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ famɔ ni ekɛhã akɛ agbe gbekɛbii bɔ ni afee ni ekɛkpãtã Yesu hiɛ lɛ hewɔ. (Mat 2:16; Luk 1:5) Ahole Herode Kpeteŋkpele lɛ bihii ni ji Herode Arkelao kɛ Herode Antipa ato shikpɔŋ ni amɛpapa ye nɔ lɛ fãi komɛi anɔ akɛ nɔyelɔi. (Mat 2:22) Antipa ji tetrarke, ni atsɛɔ lɛ “maŋtsɛ,” ni lɛ ji mɔ ni ye nɔ yɛ afii etɛ kɛ fã ni Kristo kɛtsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni eye nɔ aahu kɛyashi be ni saji ni abɔ he amaniɛ yɛ Bɔfoi yitso 12 lɛ tee nɔ lɛ. (Mar 6:14-17; Luk 3:1, 19, 20; 13:31, 32; 23:6-15; Bɔf 4:27; 13:1) No sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ bɔfo ko gbe Herode Kpeteŋkpele lɛ nabi Herode Agripa I lɛ, be ni eye nɔ be kukuoo ko lɛ. (Bɔf 12:1-6, 18-23) Herode Agripa I lɛ binuu Herode Agripa II lɛ baye esɛɛ, ni eye nɔ aahu kɛyashi be ni Yudafoi lɛ tse Romabii lɛ hiɛ atua lɛ.—Bɔf 23:35; 25:13, 22-27; 26:1, 2, 19-32.

  • Herode sɛɛfilɔi.

    Atsɛɔ amɛ hu akɛ Herodebii. Amɛji kuu ko ni fi maŋkwramɔŋ otii ni maŋtsɛmɛi srɔtoi ni jɛ Herode weku lɛ mli ni ye nɔ yɛ Romabii lɛ ashishi lɛ kɛmamɔ amɛhiɛ lɛ asɛɛ. Eeenyɛ efee akɛ, Sadukifoi lɛ ateŋ mɛi komɛi fata kuu nɛɛ he. Herodebii lɛ yafata Farisifoi lɛ ahe ni amɛte shi amɛwo Yesu.—Mar 3:6.

  • Hesaamɔkɛtoo Gbi.

    Gbɛ́i ni akɛtsɛɔ gbi ni tsɔɔ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ hiɛ lɛ, ni yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, Yudafoi lɛ saa amɛhe amɛtoɔ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ. Hesaamɔkɛtoo Gbi lɛ baa naagbee be ni hulu enyɔ shi yɛ gbi ni ŋmɛnɛ lɛ atsɛɔ lɛ Sohaa lɛ nɔ, ni nakai be lɛ mli Hejɔɔmɔ Gbi lɛ jeɔ shishi. Yudafoi lɛ buɔ gbi kɛjɛɔ hulushinyɔɔ kome nɔ kɛyashiɔ hulushinyɔɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ.—Mar 15:42; Luk 23:54.

  • He tse.

    Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, wiemɔ nɛɛ kɔɔɔ heloonaa hetsemɔ pɛ he, shi moŋ, ekɔɔ jeŋ ni abaa jogbaŋŋ loo he ni atsiɔ kɛjeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni woɔ mɔ he muji, loo ebuleɔ mɔ, loo efiteɔ mɔ yɛ jeŋba mli aloo Nyɔŋmɔjamɔ mli lɛ he. Agbɛnɛ hu, kɛ́ mɔ ko ni baaa ejeŋ jogbaŋŋ tsake, ni etsi ehe kɛje nibii ni esaaa ahe lɛ, akɛɔ akɛ ehe tse. Yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, wiemɔ nɛɛ kɔɔ he ni ahãa etseɔ yɛ kusum naa lɛ he.—3Mo 10:10; La 51:7; Mat 8:2; 1Ko 6:11.

  • He tseee; Muji nii.

    Ebaanyɛ ekɔ mɔ ko loo nɔ ko ni he ewo muji loo mɔ ko ni eku jeŋba he mlai amli lɛ he. Shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ wiemɔ nɛɛ tsɔɔ nɔ ko ni akpɛlɛɛɛ nɔ, loo nɔ ko ni he tseee yɛ Mose Mla lɛ naa. (3Mo 5:2; 13:45; Mat 10:1; Bɔf 10:14; Efe 5:5)—Kwɛmɔ HE TSE.

  • Heyeli Afi.

    Afi ni ji 50 nɔ fɛɛ afi ni ji 50 nɔ, kɛjɛ be ni Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Kɛ́ Heyeli Afi lɛ shɛ lɛ, aduuu nii afi muu lɛ fɛɛ, ni Hebribii ni etsɔmɔ nyɔji lɛ yeɔ amɛhe. Mɛi ni ehɔ̃ɔ shikpɔji ni amɛná akɛ gboshinii lɛ anine shɛɔ nɔ ekoŋŋ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Heyeli Afi lɛ tamɔ gbi jurɔ ko ni ayeɔ lɛ afi muu fɛɛ. Yɛ Heyeli Afi lɛ nɔ lɛ, maŋ lɛ kuɔ esɛɛ kɛyaa shihilɛ mli ni eyɔɔ be ni Nyɔŋmɔ to shishi lɛ.—3Mo 25:10.

  • Hiɛmaa blodo.

    Eji blodoi 12 ni akɛmaa okpɔlɔ ni yɔɔ sɔlemɔ buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ He Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ nɔ, ni blodoi lɛ eko kã eko nɔ ni ato amɛ ekpaa ekpaa kui enyɔ. Atsɛɔ lɛ hu akɛ “blodo ni eko kã eko nɔ” kɛ “blodo ni akɛmaa Nyɔŋmɔ hiɛ.” Hejɔɔmɔ Gbi fɛɛ Hejɔɔmɔ Gbi nɔ lɛ, ajieɔ afɔle ni akɛhã Nyɔŋmɔ nɛɛ, ni akɛ blodo hee yeɔ najiaŋ. Bei pii lɛ, osɔfoi lɛ pɛ yeɔ blodoi ni ajieɔ lɛ. (2Kr 2:4; Mat 12:4; 2Mo 25:30; 3Mo 24:5-9; Heb 9:2)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5 lɛ.

  • Hiɛnyiɛlɔ-Nukpa.

    Eji Yesu Kristo gbɛnaa gbɛ́i. Ekɔɔ nitsumɔ krɛdɛɛ ní Yesu Kristo tsuɔ akɛ mɔ ni hãa gbɔmɛi anɔkwafoi yeɔ amɛhe kɛjɛɔ esha he nyɔmɔwoo ni ji gbele lɛ mli, ní enyiɛɔ amɛhiɛ kɛyaa naanɔ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ he.—Bɔf 3:15; 5:31; Heb 2:10; 12:2.

  • Higaion.

    Wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii yɛ lala loo saŋkutswaa mli. Yɛ bɔ ni akɛtsu nii yɛ Lala 9:16 lɛ naa lɛ, ebaanyɛ etsɔɔ akɛ kɛ́ aatswa saŋku ni gbɛɛmɔ lɛ mli tsii ni ashɛ nɔ lɛ, amɛɔ fioo loo kɛ́ aalá ni ashɛ nɔ lɛ, amɛɔ fioo koni anyɛ ajwɛŋ lala lɛ mli sane lɛ nɔ.

  • Hin.

    Susumɔnɔ ni akɛsusuɔ nibii ni yɔɔ nuinui. Efeɔ litai 3.67 (pint 7.75), ni sane ko ni yinɔsaneŋmalɔ Josephus wie akɛ, blema Atenebii asũ kɔɔpoo ko ni atsɛɔ lɛ shoi lɛ enyɔ ji nɔ ni feɔ hin kome lɛ nɔ adamɔ abu akɔntaa nɛɛ. (2Mo 29:40)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Hisopo.

    Eji tso ni yɔɔ niji kɛ yibai fɛfɛji, ni akɛshwãa lá loo nu yɛ mɛi loo nibii anɔ koni amɛhe atse yɛ kusum naa. Eeenyɛ efee akɛ no nɔŋŋ ji “marjoram” (Origanum maru; Origanum syriacum). Yɛ Yohane 19:29 lɛ, eeenyɛ efee akɛ “marjoram” ji nɔ ni akɛtsa tso nine loo “durra,” ni ji akoko (Sorghum vulgare) henɔ ko lɛ, ejaakɛ bɔ ni ekɛlɛ yɔɔ lɛ, abaanyɛ akɛ kotsa ni wain ni joɔ yɔɔ mli ama naa ni awó nɔ kɛto Yesu naa.—2Mo 12:22; La 51:7.

  • Homer.

    Susumɔnɔ ni akɛsusuɔ nibii ni egbi, ekɛ kor yeɔ egbɔ. Efeɔ litai 220 (kwat 200), ni bat susumɔnɔ lɛ nɔ adamɔ aná enɛ. (3Mo 27:16)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Horeb; Horeb Gɔŋ.

    Gɔji ni bɔle Sinai Gɔŋ lɛ. Eji Sinai Gɔŋ lɛ gbɛ́i kroko. (2Mo 3:1; 5Mo 5:2)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B3 lɛ.

I

  • Ilirikum.

    Kpokpaa ko ni yɔɔ Grees kooyi-bokãgbɛ ní Romabii lɛ ye nɔ. Be ni Paulo tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, efã gbɛ kɛtee kpokpaa ni yɔɔ shɔŋŋ nɛɛ nɔ, shi abɔɔɔ amaniɛ akɛ eshiɛ yɛ Illirikum aloo eshiɛ kɛyashɛ jɛmɛ. (Ro 15:19)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B13 lɛ.

  • Israel.

    Eji gbɛ́i ni Nyɔŋmɔ kɛwo Yakob. Sɛɛ mli lɛ, akɛtsɛ Yakob seshibii fɛɛ akɛ kuu. Bei pii lɛ, atsɛɔ Yakob bihii 12 lɛ aseshibii lɛ akɛ Israelbii, Israel shĩa, loo Israel hii. Atsɛ kooyigbɛ wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli ni tse ehe kɛje wuoyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ he lɛ hu akɛ Israel, ni sɛɛ mli lɛ akɛtsɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu, ni ji “Nyɔŋmɔ Israel lɛ” hu.—Gal 6:16; 1Mo 32:28; 2Sa 7:23; Ro 9:6.

J

  • Jalɛ; Jalɛ nifeemɔ.

    Yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, eji nɔ ni ja yɛ mla ni Nyɔŋmɔ ewo yɛ ekpakpa kɛ efɔŋ he lɛ naa.—1Mo 15:6; 5Mo 6:25; Abɛ 11:4; Zef 2:3; Mat 6:33.

  • Jamɔhe.

    Eji he ko ni asaa ato kɛhã jamɔ, he krɔŋkrɔŋ ko. Shi bei pii lɛ, ekɔɔ sɔlemɔ buu lɛ loo Yerusalem sɔlemɔ shĩa lɛ he. Akɛ wiemɔ ni ji “jamɔhe” lɛ hu tsuɔ nii kɛkɔɔ Nyɔŋmɔ shihilɛhe ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he.—2Mo 25:8, 9; 2Ma 10:25; 1Kr 28:10; Kpo 11:19.

  • Jamɔ kuu.

    Eji kuu ko ni emli bii lɛ kpɛtɛɔ tsɔɔmɔ ko he loo amɛnyiɛɔ hiɛnyiɛlɔ ko sɛɛ ni amɛyɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhemɔkɛyelii ni amɛkpɛtɛɔ he. Akɛtsu nii kɛkɔ Farisifoi kɛ Sadukifoi ni ji Yudafoi lɛ ajamɔ lɛ mli kui enyɔ komɛi ni ná mɛi anɔ hewalɛ waa lɛ ahe. Mɛi ni jeee Kristofoi lɛ hu tsɛ Kristojamɔ lɛ akɛ “jamɔ kuu” loo “Nazaretbii lɛ ajamɔ kuu lɛ,” ni eeenyɛ efee akɛ, amɛsusu akɛ eji kuu ko ni etse ehe kɛje Yudafoi ajamɔ lɛ he. Be ni be shwie mli lɛ, jamɔ kui te shi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli; atsĩ “Nikolai jamɔ kuu lɛ” tã yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli.—Bɔf 5:17; 15:5; 24:5; 28:22; Kpo 2:6; 2Pe 2:1.

  • Jamɔkwamɔ.

    Aná Greek wiemɔ (a·po·sta·siʹa) ni atsɔɔ shishi akɛ “jamɔkwamɔ” lɛ kɛjɛ feemɔwiemɔ ko ní shishi ji “tsi he kɛje he” lɛ mli. Kɛ́ akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii akɛ gbɛ́iwiemɔ lɛ, etsɔɔ “kwamɔ, kpoomɔ, loo atuatsemɔ.” Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, mɛi titri ní akɛ wiemɔ ni ji “jamɔkwamɔ” lɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ amɛhe ji mɛi ni tseɔ amɛhe kɛjeɔ anɔkwa jamɔ he lɛ.—Abɛ 11:9; Bɔf 21:21; 2Te 2:3.

  • Jeŋba gbonyo ni efeee mɔ hiɛgbele.

    Aná kɛjɛ Greek wiemɔ ni ji a·selʹgei·a lɛ mli, eji wiemɔ ni akɛtsɛɔ nifeemɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ní teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ mlai ní mɛi ni feɔ lɛ kɛ kuɛŋtimɔ feɔ loo amɛkɛ amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ amɛbuuu nɔ ko nɔ ko; eji su ni tsɔɔ akɛ abuuu hegbɛi, mlai, kɛ jeŋba he tɛi ní afolɔ ashwie shi lɛ kwraa loo anyaŋeɔ po. Wiemɔ nɛɛ kɔɔɔ efɔŋ ni bɛ hiɛdɔɔ he.—Gal 5:19; 2Pe 2:7.

  • Jeŋ nilelɔi ni ji Epikuromɛi.

    Greek jeŋ nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Epikuro (ni hi shi kɛjɛ afi 341-270 D.Ŋ.B.) lɛ sɛɛnyiɛlɔi. Amɛkɛɛ nɔ titri ni esa akɛ gbɔmɔ afee yɛ shihilɛ mli ji, ni ená ehewɔ miishɛɛ.—Bɔf 17:18.

  • Joomɔtso.

    Tsei srɔtoi ni joɔ waa, ni jeɔ ŋma hu waa. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, akɛ joomɔtso feɔ nibii gbohii ni jɛɔ jeŋba sha, nyɔŋyeli, sane hiɛ ni atsɔɔ abuɔ shi, kɛ jamɔkwamɔ mli kɛbaa lɛ ahe mfoniri. Yɛ Kpojiemɔ 8:11 lɛ, “joomɔtso” damɔ shi kɛhã nɔ ko ni joɔ ni ebɔɔ yɔɔ mli, ni atsɛɔ lɛ hu akɛ apsinto.—5Mo 29:18; Abɛ 5:4; Yer 9:15; Amo 5:7.

K

  • Kab.

    Susumɔnɔ ko ni akɛsusuɔ nibii ni egbi. Efeɔ litai 1.22 (kwat 1.11), ni bat susumɔnɔ lɛ nɔ adamɔ ana enɛ. (2Ma 6:25)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Kaimɔ afɔle.

    Eji afɔle fã fioo ko ni damɔ shi kɛhã afɔle muu lɛ fɛɛ. Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ, eji kaimɔ afɔle, ni tsɔɔ akɛ egbalaa Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ kɛbaa afɔle muu lɛ fɛɛ nɔ.—3Mo 2:2; 5:12; 6:15; 24:7; 4Mo 5:26.

  • Kaisare.

    Eji Romabii aweku ko gbɛ́i, shi sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Roma nɔyelɔi lɛ agbɛnaa gbɛ́i. Atsĩ Augusto, Tiberio, kɛ Klaudio gbɛ́ii atã yɛ Biblia lɛ mli, ni eyɛ mli akɛ atsĩii Nero gbɛ́i tã yɛ Biblia lɛ mli moŋ, shi akɛ gbɛnaa gbɛ́i nɛɛ tsɛ lɛ hu. Akɛ “Kaisare” tsuɔ nii yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli hu kɛdamɔɔ shi ahãa nɔyelɔi, loo Maŋ.—Mar 12:17; Bɔf 25:12.

  • Kaldea; Kaldeabii.

    Kulɛ ekɔɔ shikpɔŋ ni kã Tigris kɛ Yufrate fai lɛ anaa lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahe. Shi sɛɛ mli lɛ, akɛtsu nii kɛhã Babilonia shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ kɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hu. Agbɛnɛ hu, akɛ gbɛ́i ni ji “Kaldeabii” lɛ hu tsɛ mɛi komɛi ni le woloŋ ni kpa jeŋ shi (loo amɛkase sainsi), ni amɛkase yinɔsane, wiemɔi srɔtoi, kɛ ŋulamii ahe nii, shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛfee majik ni amɛkwɛ ŋulamii amli kɛtsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ.—Ezr 5:12; Dan 4:7; Bɔf 7:4.

  • Kanaan.

    Noa nabi, kɛ Ham binuu ni ji ejwɛ nɔ. Aná wekui 11 kɛjɛ Kanaan seshibii lɛ ateŋ, ni sɛɛ mli lɛ wekui 11 nɛɛ hi Mediterenia bokãgbɛ yɛ Ejipt kɛ Siria teŋ. Atsɛ he ni amɛhi lɛ akɛ “Kanaan shikpɔŋ lɛ.” (3Mo 18:3; 1Mo 9:18; Bɔf 13:19)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B4 lɛ.

  • Kasia.

    Nɔ ko ni anáa kɛjɛɔ tso ko ni atsɛɔ lɛ kasia bark (Cinnamomum cassia) lɛ he. Tso nɛɛ tamɔ sinamon tso. Akɛ kasia tsu nii akɛ ojeŋma, ni efata nibii ni akɛfee mufɔɔ mu krɔŋkrɔŋ lɛ ahe.—2Mo 30:24; La 45:8; Eze 27:19.

  • Kemosh.

    Moabbii lɛ anyɔŋmɔ wulu ni fe fɛɛ.—1Ma 11:33.

  • Kerubim.

    Ŋwɛibɔfoi ni yɔɔ gbɛnaa ni nɔ kwɔ ní tsuɔ nitsumɔi krɛdɛi komɛi. Esoro amɛ yɛ serafim ahe.—1Mo 3:24; 2Mo 25:20; Yes 37:16; Heb 9:5.

  • Ketiafoo.

    Eji hewolo ni ha nuu nuutso lɛ he lɛ jiemɔ. Abi ni Abraham kɛ eseshibii lɛ afo ketia, shi abiii ni Kristofoi afo ketia. Akɛ wiemɔ ni ji ketiafoo lɛ tsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔŋ hu yɛ ŋmalɛi komɛi amli.—1Mo 17:10; 1Ko 7:19; Fip 3:3.

  • Kislev.

    Be ni Yudafoi lɛ jɛ Babilon nomŋɔɔ lɛ mli amɛba lɛ, gbɛ́i nɛɛ akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji nɛɛhu yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji etɛ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ November teŋgbɛ kɛyashiɔ December teŋgbɛ. (Ne 1:1; Zak 7:1)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Kitakamɔ.

    Eji wiemɔ ko ni awieɔ kɛmaa nɔ ko nɔ mi akɛ eji anɔkwale, loo eji shi ni awoɔ kɛ hiɛdɔɔ akɛ abaafee nɔ ko loo afeŋ nɔ ko. Bei pii lɛ, eji shi ni mɔ ko woɔ mɔ ko ni nɔ kwɔ fe lɛ, titri lɛ Nyɔŋmɔ. Yehowa kã kitã kɛma kpaŋmɔ ni ekɛ Abraham fee lɛ nɔ mi.—1Mo 14:22; Heb 6:16, 17.

  • Klalɔ.

    Mɔ ko ni kɛɔ akɛ ebaanyɛ egba nibii ni baaba wɔsɛɛ. Atsĩ majikfeelɔi, mumɔi atsɛlɔi, ŋkunyaayelɔi, ŋulamiiaŋkwɛlɔi, kɛ mɛi krokomɛi atã yɛ Biblia lɛ mli akɛ mɛi ni klaa.—3Mo 19:31; 5Mo 18:11; Bɔf 16:16.

  • Klamɔ, klamɔfonyo.

    Klamɔ kɔɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni ale nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ he; loo pɛimɔ ni apɛiɔ shihilɛ ko loo nɔ ko ni eba lɛ mli akwɛɔ akɛ eji okadi ni tsɔɔ akɛ nɔ kpakpa ko loo nɔ gbonyo ko baaba. Atsɛɔ mɔ ni klaa lɛ klamɔfonyo.

  • Klɛŋklɛŋ yibii.

    Yibii ni akpaa klɛŋklɛŋ kwraa yɛ nikpamɔ beiaŋ; yibii ni nɔ ko woɔ loo nɔ ni jɛɔ nɔ ko mli kɛbaa klɛŋklɛŋ kwraa. Yehowa bi ni Israelbii lɛ aŋɔ amɛklɛŋklɛŋ yibii lɛ amɛhã lɛ, kɛ́ eji gbɔmɔ jio, kooloo jio, shikpɔŋ lɛ nɔ nibaa nii jio. Akɛ maŋ lɛ, Israelbii lɛ kɛ amɛklɛŋklɛŋ yibii lɛ hãa Nyɔŋmɔ yɛ Blodo Ni Ashikishaŋ-sha Bɛ Mli Gbi Jurɔ lɛ shishi, kɛ agbɛnɛ hu yɛ Pentekoste Gbi Jurɔ lɛ nɔ. Akɛ wiemɔ ni ji “klɛŋklɛŋ yibii” lɛ hu tsuɔ nii kɛfeɔ Kristo kɛ esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe mfoniri.—1Ko 15:23; 4Mo 15:21; Abɛ 3:9; Kpo 14:4.

  • Kojolɔi.

    Hii ni Yehowa hala koni amɛhere emaŋ lɛ. Ekɛ amɛ tsu nii dani adesai bɔi nɔyeli akɛ maŋtsɛmɛi yɛ Israel.—Koj 2:16.

  • Kojomɔ Gbi.

    Eji gbi, loo be ni Nyɔŋmɔ kɛkojoɔ gbɔmɛi akui pɔtɛi komɛi, jeŋmaji, loo adesai fɛɛ. Ebaanyɛ efee be ni akɛkpãtãa mɛi ni abu amɛ gbele fɔ lɛ ahiɛ, loo kojomɔ lɛ baanyɛ ahã ahere mɛi komɛi ayiwala ní amɛná naanɔ wala. Yesu Kristo kɛ ebɔfoi lɛ tsɔɔ akɛ wɔsɛɛ lɛ, “Kojomɔ Gbi” ko baaba, ni yɛ nakai kojomɔ gbi lɛ nɔ lɛ, abaakojo hiɛkãalɔi kɛ mɛi ni egboi fɛɛ.—Mat 12:36.

  • Kojomɔ sɛi.

    Bei pii lɛ, eji kpoku ko ni nɔ kwɔ ni yɔɔ kpo nɔ ní anyiɛɔ atrakpoi anɔ kɛkwɔɔ, ní maŋ onukpai taa nɔ amɛkɛ maŋbii lɛ wieɔ ní amɛhãa aleɔ amɛyiŋkpɛi. Akɛ wiemɔi ni ji “Nyɔŋmɔ kojomɔ sɛi” kɛ “Kristo lɛ kojomɔ sɛi” lɛ tsuɔ nii kɛfeɔ gbɛjianɔ ni Yehowa eto ní ekɛbaakojo adesai lɛ he okadi.—Ro 14:10; 2Ko 5:10; Yoh 19:13.

  • Koŋtɛ.

    Tɛ ko ní atswaa awoɔ tsũ koŋ yɛ he ni gbogboi enyɔ kpeɔ yɛ, ni no yeɔ ebuaa ni gbogboi enyɔ lɛ tsaa ni amɛmamɔɔ shi shiŋŋ. Faneshi koŋtɛ lɛ ji koŋtɛ ni he hiaa fe fɛɛ; faneshi koŋtɛi lɛ ateŋ nɔ ni wa waa lɛ ji nɔ ni bei pii lɛ, akɛtswaa maŋ tsũi wuji kɛ maŋ gbogboi lɛ. Akɛ wiemɔ ni ji “koŋtɛ” lɛ tsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔŋ kɛfeɔ shikpɔŋ lɛ shishitoo lɛ he okadi, ni awieɔ Yesu he akɛ eji Kristofoi asafo lɛ, ní akɛtoɔ mumɔŋ tsũ he lɛ, “faneshi lɛ koŋtɛ lɛ.”—Efe 2:20; Hio 38:6.

  • Kooloo hewolo ní aŋmaa nii yɛ nɔ.

    Gwantɛŋ, abotia, loo tsina ni edako hewolo ni asaa lɛ koni aŋma nii yɛ nɔ. Akɛfeɔ Biblia wolokpoi, ni eyɛ hewalɛ fe wolokpoi ni akɛ papiro fee lɛ. Eeenyɛ efee akɛ wolokpoi ni Paulo bi Timoteo ni ekɛbahã lɛ lɛ ji Hebri Ŋmalɛ lɛ amli ŋmalɛi lɛ ekomɛi, ni akɛ kooloi ahewoji ní aŋmaa nii yɛ nɔ fee wolokpoi nɛɛ. Akɛ kooloi ahewoji ní aŋmaa nii yɛ nɔ fee Ŋshɔ Ni Egbo Lɛ Wolokpoi lɛ ekomɛi.—2Ti 4:13.

  • Kor.

    Susumɔnɔ ko ni akɛsusuɔ nibii ni egbi kɛ nibii ni yɔɔ nuinui fɛɛ. Efeɔ litai 220 (galɔn 58.1/kwat 200), ni bat susumɔnɔ lɛ nɔ adamɔ aná enɛ. (1Ma 5:11)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Kɔɔŋtso.

    Eji tso ko ní mɔ ko kɛfɔ̃ɔ ekɔɔji anɔ, ní ekɛ jatsui tsotsoroɔ tso lɛ biɛ kɛ biɛ, loo eji tso ní akɛfɔ̃ɔ kooloi enyɔ (bei pii lɛ tsinai) akuɛ nɔ kɛgbalaa okwaayeli tsɔne loo shwiili. Akɛni bei pii lɛ, nyɔji kɛ kɔɔŋtsei tereɔ jatsui ni tsiitsii hewɔ lɛ, akɛ kɔɔŋtso feɔ nyɔŋyeli loo mɔ he shi ni ebaa ewoɔ mɔ kroko shishi, kɛ agbɛnɛ hu, yiwaa kɛ nɔnaa he mfoniri. Kɛ́ ajie kɔɔŋtso loo akumɔ lɛ lɛ, etsɔɔ heyeli kɛmiijɛ nyɔŋyeli, yiwaa, kɛ shishiumɔ mli.—3Mo 26:13; Mat 11:29, 30.

  • Kpalamɔ tso.

    Tso kakadaŋŋ kɛ enaa dade piɔpiɔ ko ní kooloi akwɛlɔi kɛkpalaa kooloi. Akɛ kpalamɔ tso toɔ hiɛshikalɔ ko wiemɔi ni kanyaa etoibolɔ lɛ koni ekɛ ŋaawoo kpakpa atsu nii lɛ he. Aná wiemɔ ni ji ‘shi kpalamɔ tso lɛ ntia’ lɛ kɛjɛ bɔ ni tsinanuu ni toi esa shiɔ kpalamɔ tso ní akɛkpalaa lɛ lɛ ntia, ní no hãa epilaa ehe lɛ mli.—Bɔf 26:14; Koj 3:31.

  • Kpaŋmɔ.

    Eji gbeekpamɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ateŋ, loo nɔ ni yɔɔ gbɔmɛi enyɔ loo gbɔmɛi akui enyɔ ateŋ akɛ amɛbaafee nɔ ko, loo amɛfeŋ nɔ ko. Bei komɛi lɛ, afã kome pɛ sɔ̃ kã enɔ akɛ etsuɔ kpaŋmɔ lɛ he nii (afã kome kpaŋmɔ, ni eji shiwoo). Yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, sɔ̃ kãa afãi enyɔ lɛ fɛɛ anɔ akɛ amɛtsu kpaŋmɔ lɛ he nii (afãi enyɔ kpaŋmɔ). Yɛ kpaŋmɔi ní Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi kpaŋ lɛ asɛɛ lɛ, Biblia lɛ tsĩ gbɔmɛi ateŋ, wekui ateŋ, maji ateŋ, loo gbɔmɛi akui ateŋ kpaŋmɔi hu atã. Kpaŋmɔi ní wɔnáa he sɛɛ kɛyaa naanɔ lɛ ateŋ ekomɛi ji nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Abraham kpaŋ lɛ, nɔ ni ekɛ David kpaŋ lɛ, nɔ ni ekɛ Israel maŋ lɛ kpaŋ lɛ (Mla kpaŋmɔ lɛ), kɛ nɔ ni ekɛ Nyɔŋmɔ Israel lɛ kpaŋ lɛ (kpaŋmɔ hee lɛ).—1Mo 9:11; 15:18; 21:27; 2Mo 24:7; 2Kr 21:7.

  • Kpaŋmɔ adeka.

    Adeka ko ní akɛ akasia tso kpɛ, ni akɛ shika tsuru eha he fɛɛ, ni akɛto sɔlemɔ buu lɛ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ, akɛto sɔlemɔ shĩa ní Solomon ma lɛ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ mli. Eyɛ naanɔ ní akɛ shika tsuru fee, ni kerubim enyɔ ní mɔ kome hiɛ miikwɛ mɔ kroko lɛ hiɛ yɛ naanɔ lɛ nɔ. Nibii titrii ni yɔɔ mli ji tɛi tɛtrɛbii enyɔ ní Kitãi Nyɔŋma lɛ yɔɔ amɛnɔ lɛ. (5Mo 31:26; 1Ma 6:19; Heb 9:4)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5B8 lɛ.

  • Kpatamɔ.

    Yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli, akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ afɔlei ni ashãa koni ehã mɛi anyɛ abɛŋkɛ Nyɔŋmɔ ni amɛjá lɛ lɛ ahe. Be ni akɛ Mose Mla lɛ tsuɔ nii lɛ, ashãa afɔlei, titri lɛ yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ, koni akɛsaa aŋkroaŋkroi loo maŋ muu lɛ fɛɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ yɛ amɛhe eshai lɛ ahewɔ. Nakai afɔlei lɛ fee Yesu he ni ekɛhã akɛ afɔle ní ekɛwo adesai ahe eshai ahe nyɔmɔ kwraa shi kome nyɔŋlo koni ehã gbɔmɛi aná hegbɛ kɛsaa amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ he mfoniri.—3Mo 5:10; 23:28; Kol 1:20; Heb 9:12.

  • Kpatamɔ Gbi.

    Israelbii lɛ agbii juji lɛ ateŋ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ, ni atsɛɔ lɛ hu akɛ Yom Kipur (ni ejɛ Hebri wiemɔ yohm hak·kip·pu·rimʹ, ni shishi ji “nii anaabumɔ gbi” lɛ mli). Ayeɔ gbi jurɔ nɛɛ yɛ Etanim nyɔɔŋ lɛ gbi ni ji 10 lɛ nɔ. Daa afi lɛ, gbi nɛɛ nɔ pɛ osɔfonukpa lɛ boteɔ sɔlemɔ buu lɛ loo sɔlemɔ shĩa lɛ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ mli koni eŋɔ kooloi alá ehã yɛ ehe eshai lɛ, kɛ Levibii krokomɛi lɛ ahe eshai lɛ, kɛ maŋbii lɛ ahe eshai lɛ ahewɔ. Nakai afɔlei lɛ fee Yesu he ni ekɛhã akɛ afɔle ní ekɛwo adesai ahe eshai ahe nyɔmɔ kwraa shi kome nyɔŋlo koni ehã gbɔmɛi aná hegbɛ kɛsaa amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ he mfoniri. Eji be kɛhã kpee krɔŋkrɔŋ kɛ ŋmaahilɛ, ni eji hejɔɔmɔ gbi hu, be ni atsuuu nitsumɔi ní atsuɔ daa lɛ.—3Mo 23:27, 28.

  • Kpatamɔ naanɔ.

    Eji kpaŋmɔ adeka lɛ ni osɔfonukpa lɛ kɛ afɔlei lɛ alá lɛ yashwãa hiɛ yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ lɛ naanɔ lɛ. Aná Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “kpatamɔ naanɔ” lɛ kɛjɛ feemɔwiemɔ ko ni shishi ji “aha loo abu (esha) nɔ” loo eeenyɛ efee akɛ “atsumɔ (esha) kwraa” lɛ mli. Akɛ shika tsuru fee, ni kerubim enyɔ yɛ enaagbeehei enyɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, atsɛɔ lɛ kɛkɛ akɛ “naanɔ lɛ” yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi amli. (2Mo 25:17-22; 1Kr 28:11; Heb 9:5)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5 lɛ.

  • Kpee buu.

    Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii ahãa mama tsũ ni Mose fee yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, kɛ sɔlemɔ buu ni afee yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ.—2Mo 33:7; 39:32.

  • Kpeehe.

    Greek wiemɔ sy·na·go·geʹ ni atsɔɔ shishi akɛ “kpeehe” lɛ shishi ji “naabuamɔ; gwabɔɔ,” shi yɛ ŋmalɛi pii amli lɛ, eji tsũ ko loo he ko ni Yudafoi lɛ buaa amɛhe naa yɛ kɛhã Ŋmalɛ lɛ kanemɔ, nitsɔɔmɔ, shiɛmɔ, kɛ sɔlemɔ. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, maji bibii fɛɛ ni yɔɔ Israel lɛ yɛ kpeehe kome, ni maji wuji lɛ yɛ kpeehei ni fa fe ekome.—Luk 4:16; Bɔf 13:14, 15.

  • Kpekpe.

    Eji mama ŋmlitsaŋmlitsa ko ni akɛfeɔ kotokui loo baagii, tamɔ nɔ ni akɛ ŋmaa kɛ ehenɔi lɛ woɔ mli lɛ nɛkɛ. Bei pii lɛ, aloɔ abotia hetsɔi ní jeee eyɛŋ kɛfeɔ mama nɛɛ, ni eji atade ni awoɔ kɛyeɔ awerɛho yɛ kusum naa.—1Mo 37:34; Luk 10:13.

  • Kpɛkpɛoyeli.

    Kɛ́ mɔ ko tee ŋmɔ ko mli yɛ nikpamɔ be lɛ sɛɛ koni eyabua ŋmɔshi nibii ni eshwɛ yɛ ŋmɔ lɛ mli lɛ anaa lɛ, akɛɔ akɛ eeye kpɛkpɛo. Bei komɛi lɛ, nikpalɔi lɛ ejeee gbɛ akɛ amɛmiishi nibii lɛ eko yɛ ŋmɔ lɛ mli, shi bei komɛi hu lɛ, amɛjeɔ gbɛ amɛfeɔ nakai. Yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, afã Israelbii lɛ akɛ amɛkakpa amɛŋmɔji lɛ anaabunaabui lɛ kwrakwra, ni amɛkakpala oliv loo wain yibii lɛ fɛɛ hu, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛ nomɛi ehã ohiafoi kɛ nɔnalɔi kɛ gbɔi kɛ gbekɛbii ni bɛ tsɛmɛi kɛ yei okulafoi koni amɛye kpɛkpɛo be ni nikpamɔ lɛ eba naagbee.—Rut 2:7.

  • Kpiti; Kpitiyelɔ.

    Hewolo nɔ hela ko ni naa wa. Kpiti ni awie he yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ kɔɔ nibii babaoo ahe fe hela ni wɔle akɛ atsɛɔ lɛ kpiti ŋmɛnɛ lɛ kɛkɛ, ejaakɛ no lɛ jeee gbɔmɛi pɛ ahe eshwieɔ, shi moŋ eshwieɔ atadei kɛ shĩai hu ahe. Atsɛɔ mɔ ni kpiti emɔ lɛ lɛ akɛ kpitiyelɔ.—3Mo 14:54, 55; Luk 5:12.

  • Kpo.

    He ko ni kã sɔlemɔ buu lɛ he ní afo he afabaŋ, shi yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ni ama sɛɛ mli lɛ mli lɛ, eji he ko ni kã sɔlemɔ shĩa lɛ jamɔhe lɛ diɛŋtsɛ he ni atswa gbogbo kɛbɔle he. Shãa afɔle afɔleshaa latɛ lɛ yɛ sɔlemɔ buu lɛ kpo lɛ nɔ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mligbɛ kpo lɛ nɔ. (Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5B8B11 lɛ.) Atsĩ kpoi ni yɔɔ shĩai kɛ maŋtsɛmɛi ashĩai hu atã yɛ Biblia lɛ mli.—2Mo 8:13; 27:9; 1Ma 7:12; Est 4:11; Mat 26:3.

  • Kpokpaa nɔkwɛlɔ (Satrap).

    Eji amralo loo mɔ ko ni kwɛɔ kpokpaa nɔ yɛ Babilon kɛ Persia nɔyelii lɛ ashishi. Maŋtsɛ lɛ ji mɔ ni halaa kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ akɛ nɔyelɔ.—Ezr 8:36; Da 6:1.

  • Kpɔmɔnɔ.

    Eji nyɔmɔ ko ni awoɔ koni akɛkpɔ̃ mɔ ko loo mɛi kɛjɛ nomŋɔɔ mli, koni akɛhã amɛye amɛhe kɛjɛ toigbalamɔ, nɔnaa, esha, loo sɔ̃ ko ni kã amɛnɔ po mli. Jeee be fɛɛ be akɛ shika woɔ nyɔmɔ nɛɛ. (Yes 43:3) Abi ni awo kpɔmɔnɔ yɛ shihilɛi srɔtoi amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa nii ji kromɔ bihii fɛɛ ni yɔɔ Israel lɛ, gbɔmɛi akromɔ bihii jio, kooloi akromɔ bihii jio, ni abi ni awo kpɔmɔnɔ ko koni akɛhã amɛye amɛhe kɛje nitsumɔ krɛdɛɛ ni akɛ amɛ baatsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ he. (4Mo 3:45, 46; 18:15, 16) Kɛ́ tsinanuu awuiyelɔ ko ni awoko lɛ tsuŋ gbe mɔ ko lɛ, abiɔ ni awo shika pɔtɛɛ ko loo abiɔ ni awo kpɔmɔnɔ ko bɔ ni afee ni akagbe lɛ. (2Mo 21:29, 30) Shi kɛ́ mɔ ko je gbɛ egbe mɔ ko lɛ, abiii kpɔmɔnɔ ko yɛ edɛŋ. (4Mo 35:31) Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, Biblia lɛ wieɔ kpɔmɔnɔ ni Kristo wo lɛ he; no ji gbe ni ehã agbe lɛ akɛ afɔle koni akɛkpɔ̃ adesai ni boɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ kɛje esha kɛ gbele mli lɛ.—La 49:7, 8; Mat 20:28; Efe 1:7.

  • Kristo.

    Eji Yesu gbɛnaa gbɛ́i, ni aná kɛjɛ Greek wiemɔ Khri·stosʹ lɛ mli, ni ekɛ Hebri wiemɔ ní atsɔɔ shishi akɛ “Mesia” loo “Mɔ Ni Afɔ Lɛ Mu” lɛ fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome.—Mat 1:16; Yoh 1:41.

  • Kristofonyo.

    Gbɛ́i ni akɛtsɛɔ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ naa.—Bɔf 11:26; 26:28.

  • Kromɔbi.

    Bei pii lɛ, eji tsɛ ko bihii lɛ ateŋ mɔ ni afɔ lɛ klɛŋklɛŋ (shi jeee bi ni yoo ko fɔ klɛŋklɛŋ). Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, kromɔbi lɛ hiɛ gbɛhe ko ni yɔɔ nyam yɛ weku lɛ mli, ni kɛ́ tsɛ lɛ gbo lɛ, ebatsɔɔ weku lɛ yitso. Agbɛnɛ hu, akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛhãa kooloo binuu klɛŋklɛŋ ni efɔɔ.—2Mo 11:5; 13:12; 1Mo 25:33; Kol 1:15.

  • Krɔŋkrɔŋ; Krɔŋkrɔŋfeemɔ.

    Eji Yehowa su; etsɔɔ akɛ ehe tse jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ jeŋba gbɛfaŋ, ni eyɛ krɔŋŋ hu kɛmɔ shi. (2Mo 28:36; 1Sa 2:2; Abɛ 9:10; Yes 6:3) Kɛ́ akɛ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “krɔŋkrɔŋ” lɛ miitsu nii kɛmiikɔ gbɔmɛi (2Mo 19:6; 2Ma 4:9), kooloi (4Mo 18:17), nibii (2Mo 28:38; 30:25; 3Mo 27:14), hei (2Mo 3:5; Yes 27:13), bei (2Mo 16:23; 3Mo 25:12), kɛ nifeemɔi (2Mo 36:4) ahe lɛ, etsɔɔ mɔ ko loo nɔ ko ni asaa ato loo ajie ato afã loo ajɔɔ nɔ ahã Nyɔŋmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ; etsɔɔ mɔ ko loo nɔ ko ni ato ama afã kɛhã Yehowa sɔɔmɔ. Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “krɔŋkrɔŋ” kɛ “krɔŋkrɔŋfeemɔ” lɛ hu tsuɔ nii kɛtsɔɔ mɔ ko loo nɔ ko ni ajie ato afã ahã Nyɔŋmɔ. Akɛ nakai wiemɔi lɛ hu tsuɔ nii kɛkɔɔ jeŋba ni he tse he.—Mar 6:20; 2Ko 7:1; 1Pe 1:15, 16.

L

  • Lagbeenii.

    Shika tsuru loo akɔɔble dɛŋdadei komɛi ni akɛtsu nii yɛ sɔlemɔ buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mli. Eeenyɛ efee akɛ, amɛtamɔ sakisi, ni akɛsaa kane mli takoi lɛ ahe.—2Ma 25:14.

  • Lajeenii.

    Tsɛnsii ní akɛ shika tsuru, jwiɛtɛi, loo akɔɔble fee, ní akɛshãa tsofa-kɛ-ŋma yɛ sɔlemɔ buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ, ni agbɛnɛ hu, akɛjieɔ ŋai kɛjeɔ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni akɛjieɔ kane mli takoi ni eshã kɛjeɔ shika tsuru kanetso lɛ mli. Atsɛɔ amɛ hu akɛ tsofa-kɛ-ŋma shãanii.—2Mo 37:23; 2Kr 26:19; Heb 9:4.

  • La kpaakpo.

    Eji okadifeemɔŋ he ko ni “tsoɔ kɛ la kɛ sɔlfa,” ni atsɛɔ lɛ hu akɛ, “gbele ni ji enyɔ lɛ.” Ashɛrɛɔ efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui, Abonsam, kɛ gbele kɛ Gbonyobu (loo, Hedis) po awoɔ mli. Akɛni atsĩ mumɔŋ bɔɔ nɔ ko kɛ agbɛnɛ hu, gbele kɛ Hedis, nibii ni la diɛŋtsɛ nyɛŋ ashã lɛ tã afata nibii ni akɛwoɔ La Kpaakpo lɛ mli lɛ ahe hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ kpaakpo nɛɛ feɔ naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi, shi jeee naanɔ piŋmɔ.—Kpo 19:20; 20:14, 15; 21:8.

  • Lalatsɔɔlɔ.

    Yɛ bɔ ni akɛtsu nii yɛ Lala wolo lɛ mli lɛ naa lɛ, etamɔ nɔ ni yɛ Hebri mli lɛ, edamɔ shi kɛhã mɔ ko, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ ekɔɔ lala ko ni afo, ni etoɔ he gbɛjianɔ, etsɔɔ bɔ ni alá lɛ ahã, etsɔseɔ Levibii ni láa lɛ ni efataa amɛhe kɛ́ amɛmiikase lala, ni kɛ́ abaalá yɛ nifeemɔ krɛdɛɛ ko shishi lɛ, lɛ enyiɛɔ lalɔi lɛ ahiɛ. Shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ “lalatsɛnukpa” loo “lalatsɛmɛi anɔ onukpa.”—La 4:Ytn; 5:Ytn.

  • Lebanon Gɔji.

    Gɔji pii ni tsara amɛhe ni yɔɔ Lebanon shikpɔŋ lɛ anaigbɛ. Eko hu yɛ ebokãgbɛ, ni atsɛɔ nomɛi Anti-Lebanon (loo, Amana) gɔji. Jɔɔ kakadaŋŋ ko kã amɛteŋ, ni jɛmɛ shikpɔŋ lɛ baa nii waa. Lebanon gɔji lɛ bɛŋkɛ Mediteranea Ŋshɔ lɛ naa kpaakpa, ni amɛkwɔlɔmɔ aaafee mitai 1,800 kɛmiimɔ mitai 2,100. Yɛ blema lɛ, tsenedru tsei wuji pii yɛ gɔji lɛ anɔ fɛɛ, ni maji ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ shwɛɛɛ tsei nɛɛ ahe kwraa. (5Mo 1:7; La 29:6; 92:12)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B7 lɛ.

  • Leebi ŋulami.

    No nɔŋŋ ji “toloo” lɛ. No ji naagbee ŋulami ní teɔ shi yɛ bokã dani hulu lɛ pueɔ, ni no tsɔɔ akɛ je miihe atsɛre.—Kpo 22:16; 2Pe 1:19.

  • Lepto.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ beiaŋ lɛ, eji Yudafoi lɛ akɔɔble loo bronze kapɛlɛ bibioo fe fɛɛ. Atsɔɔ shishi akɛ “tsaakpoo” loo “nɔ ni shɛɛɛ pɛsɛwa” yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi amli. (Mar 12:42, shn.; Luk 21:2, shn.)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Levi; Levinyo.

    Yakob bihii ni ekɛ Lea fɔ lɛ ateŋ mɔ ni ji etɛ nɔ; akɛ gbɛ́i Levi lɛ hu tsɛɔ eweku lɛ. Akɛ ebihii etɛ lɛ to Levibii akui titrii etɛ lɛ shishi. Bei komɛi lɛ, wiemɔ ni ji “Levibii” lɛ kɔɔ Levi weku muu lɛ fɛɛ he, shi bei pii lɛ, Aaron weku ni yeɔ osɔfo lɛ fataaa he. Ahãaa Levi weku lɛ shikpɔŋ pɔtɛɛ ko yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ amɛnɔ, shi moŋ ahã amɛ maji 48 yɛ shikpɔji ní ajara ahã wekui krokomɛi lɛ amli—5Mo 10:8; 1Kr 6:1; Heb 7:11.

  • Leviatan.

    Kooloo ko ni bei pii lɛ awieɔ akɛ eyɛ nu mli, eeenyɛ efee akɛ eji kooloo ko ni hiɔ nu mli. Yɛ Hiob 3:841:1 lɛ, eeenyɛ efee akɛ akɛ gbɛ́i nɛɛ tsu nii kɛhã baa loo nu mli kooloo kroko ko ni da waa ni he wa. Yɛ Lala 104:26 lɛ, eeenyɛ efee akɛ ekɔɔ bonso henɔ ko he. Yɛ hei krokomɛi ni ejeɔ kpo yɛ lɛ, akɛtsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ, ni anyɛŋ atsɔɔ kooloo pɔtɛ̃ɛ he ni ekɔɔ.—La 74:14; Yes 27:1.

  • Loomɔ.

    Eji wiemɔ ni awieɔ akɛ abaafee mɔ ko loo nɔ ko efɔŋ, loo efɔŋ ní atsɛɔ ahãa mɔ ko loo nɔ ko. Bei pii lɛ, kɛ́ atsɛ efɔŋ ahã mɔ ko loo nɔ ko, loo ajaje akɛ efɔŋ baaba mɔ ko loo nɔ ko nɔ lɛ, eji loomɔ, ni kɛ́ Nyɔŋmɔ loo mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ ko ji mɔ ni lomɔ lɛ, abuɔ eloomɔ lɛ akɛ gbalɛ.—1Mo 12:3; 4Mo 22:12; Gal 3:10.

  • Lɔg.

    Nii ni akɛsusuɔ nibii ni yɔɔ nuinui lɛ ateŋ bibioo fe fɛɛ ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli. Yɛ blema Yudafoi aniŋmaa ko ni atsɛɔ lɛ Yudafoi a-Talmud lɛ mli lɛ, akɛɛ efeɔ hin mlijai 12 mli ekome. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ efeɔ lita 0.31 (pint 0.66). (3Mo 14:10)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

M

  • Mahalat.

    Wiemɔ ko ni jeɔ kpo yɛ saji ni aŋmala yɛ Lala 5388 lɛ ayiteŋgbɛ lɛ amli, ni ekã shi faŋŋ akɛ, akɛtsuɔ nii yɛ lala mli. Eeenyɛ efee akɛ, ekɛ Hebri feemɔwiemɔ ko ni shishi ji “gbɔjɔ; hela mɔ lɛ” lɛ yɛ tsakpãa, ni tsɔɔ akɛ, ekolɛ esa akɛ akɛ awerɛho gbee alá loo alá lɛ mɔbɔmɔbɔ. Etamɔ nɔ ni Lala 5388 lɛ amli wiemɔi lɛ fiɔ shishinumɔ nɛɛ sɛɛ.

  • Maili (Shitoo).

    Akɛtsɔɔ gbɛ jekɛmɔ, ni eje kpo shi kome pɛ yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli yɛ Mateo 5:41, ni eeenyɛ efee akɛ ekɔɔ Roma maili (shitoo) ni feɔ mitai 1,479.5 (nanetalɔi 4,854) lɛ he. Hei krokomɛi etɛ ni wiemɔ ni ji “maili” lɛ jeɔ kpo yɛ, yɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ mli, ni ji Luka 24:13, Yohane 6:19, kɛ Yohane 11:18 lɛ, wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛi nɛɛ amli diɛŋtsɛ ji stadioi, shi abu naa yɛ mailii amli.—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Makedonia.

    Kpokpaa ko ni yɔɔ Grees kooyigbɛ ní bahe gbɛ́i waa be ni Aleksanda Kpeteŋkpele lɛ yeɔ nɔ lɛ, ni maŋ ko maŋ ko yeee amɛnɔ kɛyashi be ni Romabii lɛ baye amɛnɔ kunim. Be ni Paulo fã gbɛ kɛtee Yuropa klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ Romabii lɛ ji mɛi ni yeɔ Makedonia kpokpaa lɛ nɔ. Paulo tee jɛmɛ shii etɛ. (Bɔf 16:9)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B13 lɛ.

  • Malkam.

    Eeenyɛ efee akɛ, lɛ nɔŋŋ ji Molek, Amonbii lɛ anyɔŋmɔ wulu ni fe fɛɛ lɛ. (Zef 1:5)—Kwɛmɔ MOLEK.

  • Mamaloo tsɔne.

    Tsɔne ko ni akɛloɔ kpãa kɛfeɔ mama.—2Mo 39:27.

  • Mana.

    Eji niyenii titri ní Israelbii lɛ ye yɛ afii 40 ni amɛkɛhi ŋa lɛ nɔ lɛ mli. Yehowa ji mɔ ni kɛ niyenii nɛɛ hã amɛ. Daa leebi lɛ, niyenii nɛɛ nɛɔ shwieɔ shikpɔŋ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ ní bɔ́ ha hiɛ; Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ kɛkɛ eko enɛɛɛ. Be ni Israelbii lɛ na niyenii nɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, amɛkɛɛ akɛ, “Mɛni nɛ?” loo, yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ, “man huʼ?” (2Mo 16:13-15, 35) Yɛ ŋmalɛi komɛi amli lɛ, atsɛ niyenii nɛɛ akɛ “niyenii ni jɛ ŋwɛi” (La 78:24), “blodo ni jɛ ŋwɛi” (La 105:40, shn.), kɛ “kãkãlɔi aniyenii” (La 78:25). Yesu hu wie mana he yɛ mfonirifeemɔŋ.—Yoh 6:49, 50.

  • Maŋ nɔkwɛlɔi; Saneyelɔi.

    Yɛ shikpɔji ni Romabii lɛ ye nɔ lɛ anɔ lɛ, maŋ nɔkwɛlɔi lɛ tsu nii akɛ Roma nɔyeli lɛ amralofoi. Nitsumɔi ni amɛtsu lɛ ekomɛi ji, amɛkwɛɔ ní basabasafeemɔ akaba maŋ lɛ mli, amɛkwɛɔ shika saji anɔ, amɛkojoɔ mɛi ni kuɔ mla mli lɛ, ni amɛfãa ní agbala mɛi atoi. Yɛ Babilon nɔyeli lɛ shishi lɛ, saneyelɔi lɛ ji amralofoi ni yɔɔ kpokpai lɛ anɔ ni le maŋ lɛ mlai lɛ, ni amɛnyɛɔ amɛkojoɔ saji komɛi.—Dan 3:2; Bɔf 16:20.

  • Maŋtsɛtso.

    Eji tso loo dɛhiɛmɔtso ni nɔyelɔ ko hiɛɔ ni feɔ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ maŋtsɛ lɛ he okadi.—1Mo 49:10; Heb 1:8.

  • Maskil.

    Hebri wiemɔ ko ni jeɔ kpo yɛ saji ni aŋmala yɛ lalai 13 ayiteŋgbɛ lɛ amli. Aleee nɔ pɔtɛ̃ɛ ni etsɔɔ, shi eeenyɛ efee akɛ eshishi ji, “lalawiemɔ ni hãa asusuɔ nii ahe.” Mɛi komɛi susuɔ akɛ eshishinumɔ lɛ kɛ wiemɔ ko ni tamɔ lɛ nɔŋŋ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘kɛ hiɛshikamɔ asɔmɔ’ lɛ yɛ tsakpãa.—2Kr 30:22; La 32:Ytn.

  • Media; Mediabii.

    Yafet bi Madai seshibii. Amɛyahi Iran gɔji ni yiteŋ yɔɔ tɛtrɛɛ lɛ anɔ, ni abale jɛmɛ akɛ Media. Mediabii lɛ kɛ Babilon fee ekome ni amɛye Asiria nɔ. Nakai beiaŋ lɛ, Persia fata Media kpokpai lɛ ahe, shi Koresh tse Media maŋtsɛ lɛ hiɛ atua. Mediabii lɛ kɛ Persiabii lɛ fee ekome kɛto Medo-Persia Nɔyeli lɛ shishi, ni amɛye Babilon Nɔyeli lɛ nɔ kunim yɛ afi 539 D.Ŋ.B. Mediabii fata mɛi ni ba Yerusalem yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ ahe. (Dan 5:28, 31; Bɔf 2:9)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B9 lɛ.

  • Merodak.

    Nyɔŋmɔ wulu ni fe fɛɛ yɛ Babilon maŋtiase lɛ mli. Be ni Babilon maŋtsɛ kɛ mlawolɔ ni atsɛɔ lɛ Hamurabi lɛ hã Babilon batsɔ Babilonia maŋtiase lɛ, mɛi bɔi Merodak (loo, Marduk) jamɔ waa fe nyɔŋmɔi krokomɛi ni amɛjáa momo lɛ. Naagbee lɛ, ebatsɔ Babilonbii lɛ anyɔŋmɔi lɛ ateŋ mɔ ni fe fɛɛ. Sɛɛ mli lɛ, akɛ gbɛnaa gbɛ́i ni ji “Belu” (“Nɔtsɛ”) lɛ ye gbɛ́i Merodak (loo, Marduk) lɛ najiaŋ, ni naagbee lɛ, Bel ji nɔ ni akɛfɔɔ lɛ tsɛmɔ.—Yer 50:2.

  • Mesia.

    Wiemɔ ko ni aná kɛjɛ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “mɔ ni afɔ lɛ mu” lɛ mli. Ekɛ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “Kristo” lɛ fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome.—Dan 9:25; Yoh 1:41.

  • Miktam.

    Hebri wiemɔ ko ni akɛtsu nii yɛ saji ni aŋmala yɛ lalai ekpaa ayiteŋgbɛ lɛ amli (La 16, 56-60). Aleee nɔ pɔtɛ̃ɛ ni etsɔɔ, eyɛ mli akɛ ekolɛ ekɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “niŋmaa” lɛ yɛ tsakpãa.

  • Milkom.

    Amonbii lɛ anyɔŋmɔ. Eeenyɛ efee akɛ, lɛ nɔŋŋ ji Molek lɛ. (1Ma 11:5, 7) Be ni eshwɛ fioo ni Solomon nɔyeli lɛ baaba naagbee lɛ, emamɔ hei grɔŋŋi ehã amale nyɔŋmɔ nɛɛ.—Kwɛmɔ MOLEK.

  • Milo.

    Aná Hebri wiemɔ ni ji “Milo” lɛ kɛjɛ Hebri wiemɔ ko ni tsɔɔ nɔ ko ni abua naa tamɔ gɔŋ lɛ mli. Atsɔɔ shishi yɛ Septuajint lɛ mli akɛ “mɔɔ.” Eeenyɛ efee akɛ ekɔɔ David Maŋ lɛ shikamɔ loo bɔ ni ama lɛ ahã lɛ he, shi aleee bɔ ni eji tuuntu.—2Sa 5:9; 1Ma 11:27.

  • Mina.

    Yɛ Ezekiel wolo lɛ mli lɛ, atsɛ lɛ mane. Shika falɛ loo nibii atsiimɔ pɔtɛ̃ɛ ko. Yɛ nɔ ni yinɔsane he nilelɔi ena yɛ blema nibii ahe lɛ naa lɛ, mina kome feɔ shekelii 50, ni shekel kome tsiimɔ ji gram 11.4. Ni tsɔɔ akɛ, mina ni atsĩ tã yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ feɔ gram 570 (oz t 18.35). Eeenyɛ afee akɛ, no mli lɛ ayɛ mina ni ji nɔ ni maŋtsɛ fo, tamɔ bɔ ni eji yɛ ninetalɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ. Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, mina kome feɔ drakmai 100. Mina kome tsiimɔ ji gram 340 (10.9 oz t). Minai nyɔŋmai ekpaa feɔ talɛnta kome. (Ezr 2:69; Luk 19:13)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Mire.

    Eji ama ko ni jeɔ ŋma jogbaŋŋ ni anáa kɛjɛɔ ŋmei tsei komɛi loo tsei bibii komɛi ni jɛ tsei ni atsɛɔ amɛ Commiphora lɛ ateŋ lɛ amli. Mire fata nibii ni akɛfeɔ mu krɔŋkrɔŋ ni akɛfɔɔ mɛi loo nibii mu lɛ ahe. Akɛwoɔ atadei loo sai amli koni amɛmli aje ŋma, ni akɛfutuɔ mui ní akɛgbɔleɔ mɔ kɛ mui ní akpaa hu. Agbɛnɛ hu akɛ mire saa gbohii atoɔ kɛhã fuu.—2Mo 30:23; Abɛ 7:17; Yoh 19:39.

  • Mla.

    Kɛ́ akɛ niŋmaa okadi agbo je eŋmaa shishi lɛ, bei pii lɛ, wiemɔ nɛɛ kɔɔ Mose Mla lɛ he loo Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ woji enumɔ lɛ ahe. Kɛ́ akɛ niŋmaa okadi bibioo je eŋmaa shishi lɛ, belɛ aawie Mose Mla lɛ mli mla ko he, loo aawie shishitoo mla ko he.—4Mo 15:16; 5Mo 4:8; Mat 7:12; Gal 3:24.

  • Mlijai nyɔŋma mli ekome (mlijaa nyɔŋma loo taiti).

    Nɔ ko mlijai nyɔŋma mli ekome, loo oha mlijaa nyɔŋma ní akɛhãa akɛ too, titri lɛ yɛ jamɔ mli. Atsɛɔ lɛ hu akɛ “mlijaa nyɔŋma.” (Mal 3:10; 5Mo 26:12; Mat 23:23) Yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nibaa nii kɛ kooloi ni aná afata nɔ ni yɔɔ momo lɛ he lɛ mlijai nyɔŋma mli ekome hãa Levibii lɛ daa afi koni akɛye abua amɛ. Levibii lɛ kɛ mlijaa nyɔŋma nɛɛ mli mlijai nyɔŋma mli ekome hãa osɔfoi ni jɛ Aaron weku lɛ mli lɛ koni amɛkɛye amɛbua amɛ. Mlijai nyɔŋma krokomɛi hu yɛ ni ahãa. Abiii ni Kristofoi ahã mlijaa nyɔŋma.

  • Molek.

    Amonbii lɛ anyɔŋmɔ ko; eeenyɛ efee akɛ lɛ nɔŋŋ ji Malkam, Milkom, kɛ Molok. Eeenyɛ efee akɛ eji gbɛnaa gbɛ́i, shi jeee nyɔŋmɔ pɔtɛ̃ɛ ko gbɛ́i. Yɛ Mose Mla lɛ naa lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ ebii shã afɔle ehã Molek lɛ, abaagbe lɛ.—3Mo 20:2; Yer 32:35; Bɔf 7:43.

  • Molok.​—

    Kwɛmɔ MOLEK.

  • Mose Mla.

    No ji mlai ni Yehowa tsɔ Mose nɔ ekɛhã Israelbii lɛ yɛ Sinai ŋa lɛ nɔ yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. Bei pii lɛ, atsɛɔ Biblia mli klɛŋklɛŋ woji enumɔ lɛ akɛ Mla lɛ.—Yos 23:6; Luk 24:44.

  • Mɔ fɔŋ lɛ.

    Eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ Satan Abonsam, mɔ ni teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ kɛ ejalɛ taomɔ nii lɛ.—Mat 6:13; 1Yo 5:19.

  • Mɔ ko ni atsake lɛ.

    Mɔ ko ni emɔ jamɔ kroko mli. Yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, ekɔɔ mɔ ko ni emɔ Yudafoi ajamɔ lɛ mli lɛ he, ni kɛ́ eji nuu lɛ, afoɔ lɛ ketia dani abuɔ lɛ akɛ mɔ ni ebatsɔ jamɔ lɛ mli nyo.—Mat 23:15; Bɔf 13:43.

  • Mɔ ni jeee nyɔŋ; Mɔ ni eye ehe.

    Yɛ Romabii lɛ anɔyeli beiaŋ lɛ, “mɔ ni jeee nyɔŋ” ji mɔ ni afɔɔɔ lɛ akɛ nyɔŋ, ni eji Roma fɔmɔbi ni yɔɔ hegbɛi fɛɛ ni Roma fɔmɔbii yɔɔ lɛ. Shi “mɔ ni eye ehe” ji mɔ ni tsutsu ko lɛ eji nyɔŋ ní ahã eye ehe kɛje nyɔŋyeli shishi. Kɛ́ ahã mɔ ko ye ehe yɛ mla naa lɛ, ebatsɔɔ Romanyo, shi enyɛŋ ená gbɛnaa akɛ maŋkwralɔ. Kɛ́ mɔ lɛ heyeli lɛ jeee mla naa nɔ lɛ, eyeɔ ehe kɛjeɔ nyɔŋyeli shishi moŋ nɛ, shi enáaa hegbɛi fɛɛ ní Roma fɔmɔbii yɔɔ lɛ.—1Ko 7:22.

  • Mumɔ.

    Hebri wiemɔ ruʹach kɛ Greek wiemɔ pneuʹma, ni bei pii lɛ atsɔɔ shishi akɛ “mumɔ” lɛ hiɛ shishinumɔi srɔtoi. Wiemɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ kɔɔ nɔ ko ni gbɔmɔ kɛ ehiŋmɛi enaaa, shi anaa nɔ ko ni tsɔɔ akɛ hewalɛ ko miitsu nii lɛ he. Akɛ Hebri kɛ Greek wiemɔi nɛɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ (1) kɔɔyɔɔ, (2) wala hewalɛ ni miitsu nii yɛ bɔɔ nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ amli, (3) hewalɛ ko ni yɔɔ mɔ ko mfonirifeemɔŋ tsui lɛ mli ni kanyaa lɛ koni ewie loo efee nii yɛ gbɛ ko nɔ, (4) wiemɔi ni jɛ mumɔŋ ni jɛ mɔ ko loo nɔ ko ni anaaa ŋɔɔ, (5) mumɔŋ gbɔmɛi, kɛ (6) Nyɔŋmɔ hewalɛ ní miitsu nii, loo mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he.—2Mo 35:21; La 104:29; Mat 12:43; Luk 11:13.

  • Mumɔi atsɛlɔ.

    Mɔ ko ni kɛɔ akɛ enyɛɔ ekɛ gbohii wieɔ.—3Mo 20:27; 5Mo 18:10-12; 2Ma 21:6.

  • Mumɔi kɛshãramɔ.

    Hemɔkɛyeli ní mɛi komɛi yɔɔ akɛ kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, mumɔ ko yɛ emli ní gbooo, ni akɛ, mumɔ nɛɛ baanyɛ ekɛ mɛi ni hiɛ kamɔ lɛ ashãra, ni efeɔ nakai hu, titri lɛ, kɛtsɔ mɔ ko (mumɔi atsɛlɔ ko) ní amɛbaanyɛ amɛtsɔ enɔ amɛkɛ mɛi awie lɛ nɔ. Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “mumɔi kɛshãramɔ” lɛ ji phar·ma·kiʹa, ni eshishi ji, “tsofai kɛnitsumɔ.” Akɛni yɛ blema lɛ, akɛ tsofai tsuɔ nii kɛbaa hewalɛ kɛjɛɔ daimonioi lɛ aŋɔɔ koni akɛye ŋkunyaa hewɔ lɛ, Greek wiemɔ nɛɛ batsɔ wiemɔ ni akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he.—Gal 5:20; Kpo 21:8.

  • Mumɔ krɔŋkrɔŋ.

    Eji hewalɛ ko ní anaaa ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ esuɔmɔnaa nii ahe nii. Mumɔ nɛɛ yɛ krɔŋkrɔŋ ejaakɛ ejɛ Yehowa, mɔ ni he tse jogbaŋŋ ní ja kɛmɔ shi lɛ ŋɔɔ, ni agbɛnɛ hu, eyɛ krɔŋkrɔŋ akɛni eji nɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ nɔ etsuɔ nitsumɔi ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hewɔ.—Luk 1:35; Bɔf 1:8.

  • Mut-laben.

    Wiemɔ ko ni akɛtsu nii yɛ sane ni aŋma yɛ Lala 9 lɛ yiteŋgbɛ lɛ mli. Mɛi babaoo kɛɔ akɛ eshishi ji, “ekɔɔ binuu lɛ gbele he.” Mɛi komɛi kɛɛ eji gbɛ́i loo ekolɛ hiɛkpamɔ wiemɔi kɛhã lala ko ni ale waa ni esa akɛ akɛlá lala nɛɛ mli wiemɔi lɛ.

N

  • Naagbee gbii.

    Akɛ wiemɔ nɛɛ kɛ wiemɔi krokomɛi ni tamɔ nakai tsuɔ nii yɛ Biblia mli gbalɛi amli kɛkɔɔ be ni nifeemɔi loo gbɛjianɔtoi komɛi ni sa kadimɔ lɛ baaba amɛnaagbee kwraa lɛ he. (Eze 38:16; Dan 10:14; Bɔf 2:17) Enɛ baanyɛ afee be ni heɔ afii fioo komɛi loo afii babaoo yɛ bɔ ni gbalɛ lɛ ji lɛ naa. Nɔ ni sa kadimɔ waa ji akɛ, Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji jeŋ loo shihilɛ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ amrɔ nɛɛ “naagbee gbii lɛ” tsuɔ nii kɛkɔɔ be ni Yesu eba ní anaaa lɛ lɛ he.—2Ti 3:1; Yak 5:3; 2Pe 3:3.

  • Naakpɛɛ nii; Hewalɛ nitsumɔi.

    Nifeemɔi loo nibii komɛi ni fe hewalɛi fɛɛ ni ale akɛ gbɔmɛi yɔɔ, ní asusuɔ akɛ mɔ ko loo nɔ ko ni yɛ hewalɛ fe gbɔmɛi hɔ sɛɛ. Bei komɛi lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “okadi” lɛ tsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli yɛ wiemɔi ni ji “naakpɛɛ nii” loo “hewalɛ nitsumɔ” lɛ najiaŋ, shi fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome.—2Mo 4:21; Bɔf 4:22; Heb 2:4.

  • Naanyobɔɔ afɔle.

    Afɔle ko ni ashãa kɛkpaa Yehowa fai koni ehã toiŋjɔlɛ ahi ekɛ mɔ ni shãa afɔle lɛ teŋ. Mɔ ni kɛ afɔle lɛ ba lɛ kɛ eshĩabii lɛ, osɔfo ni baashã afɔle lɛ, kɛ osɔfoi krokomɛi ni yɔɔ jɛmɛ nakai gbi lɛ, fɛɛ yeɔ eko. Ashãa kooloo lɛ fɔ lɛ ahãa Yehowa akɛ lasu ni jeɔ ŋma jogbaŋŋ, ni akɛ kooloo lɛ lá lɛ, ni damɔ shi kɛhã ewala lɛ hu hãa lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, osɔfoi lɛ kɛ mɛi ni shãa afɔle lɛ kɛ Yehowa feɔ ekome kɛyeɔ nii, ni no tsɔɔ akɛ toiŋjɔlɛ yɛ amɛteŋ.—3Mo 7:29, 32; 5Mo 27:7.

  • Nardo mu.

    Eji mu ko ni jara wa ni jeɔ ŋma ni tsuɔ, shi jeee tsɔ, ni anáa kɛjɛɔ nardo tso mli (Nardostachys jatamansi). Akɛni nardo jara wa hewɔ lɛ, bei pii lɛ akɛ nardo futuɔ mui ni jara waaa tsɔ amli, ni bei komɛi po lɛ, ahɔ̃ɔ mui ni jeee nardo mu krɔŋŋ lɛ ahãa mɛi akɛ nardo mu kɛshishiuɔ amɛ. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, Marko kɛ Yohane fɛɛ bɔ amaniɛ akɛ, akɛ “nardo mu krɔŋŋ” kpa Yesu.—Mar 14:3; Yoh 12:3.

  • Nazaretnyo.

    Gbɛ́i ni akɛtsɛ Yesu, akɛni ejɛ maŋ ni ji Nazaret lɛ mli lɛ hewɔ. Eeenyɛ efee akɛ aná kɛjɛ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Yesaia 11:1 lɛ akɛ “tso ko ni tsɛ̃” lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, akɛtsɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ hu.—Mat 2:23; Bɔf 24:5.

  • Nazirnyo.

    Eji wiemɔ ni aná kɛjɛ Hebri wiemɔ ko ní shishi ji, “Mɔ Ni Ahala Lɛ; Mɔ Ni Ejɔɔ Ehe Nɔ; Mɔ Ni Ajie Lɛ Ato Afã.” Ayɛ Nazirmɛi kui enyɔ, ni amɛji: mɛi ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe hã, kɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ hala amɛ. Nuu loo yoo ko baanyɛ awo Yehowa shi krɛdɛɛ ko akɛ, ebaahi shi akɛ Nazirnyo kɛyashi be ko. Ayɛ nibii titrii etɛ komɛi ni esaaa akɛ mɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛwoɔ shi krɛdɛɛ nɛɛ feɔ, ni nomɛi ji: esaaa akɛ amɛnuɔ dãa ni wa loo amɛyeɔ nɔ ko ni jɛ wain tso mli, esaaa akɛ amɛkuɔ amɛyitsɔi, ni esaaa akɛ amɛtaa gbonyo he. Mɛi ni Nyɔŋmɔ hala amɛ akɛ Nazirmɛi lɛ hi shi nakai amɛwala gbii abɔ fɛɛ, ni Yehowa tsɔɔ amɛ nɔ ni etaoɔ yɛ amɛdɛŋ.—4Mo 6:2-7; Koj 13:5.

  • Nefilim.

    Amɛji bihii ni ŋwɛibɔfoi ni tsɔmɔ amɛhe gbɔmɛi lɛ kɛ gbɔmɛi abiyei lɛ fɔ dani Nu Afua lɛ ba.—1Mo 6:4.

  • Nehilot.

    Eji wiemɔ ko ni aleee nɔ tuuntu ni etsɔɔ, ni ejeɔ kpo yɛ Lala 5 lɛ yiteŋgbɛ niŋmaa lɛ mli. Mɛi komɛi susuɔ akɛ etsɔɔ nɔ ko ni akpãa kɛtswaa lala, ni amɛkɛɔ akɛ, eji Hebri wiemɔ ko ní kɛ Hebri wiemɔ ni ji cha·lilʹ (obɛnta) lɛ yɛ tsakpãa. Shi eeenyɛ efee akɛ, eji lala diɛŋtsɛ hu.

  • Netinim.

    Amɛji sɔlemɔ shĩa lɛ sɔɔlɔi ni jeee Israelbii. Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii lɛ shishi ji, “Mɛi Ni Akɛhã,” ni tsɔɔ akɛ, akɛ amɛ hã koni amɛsɔmɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, Netinim lɛ ateŋ mɛi babaoo ji Gibeonbii lɛ aseshibii, mɛi ni Yoshua hã amɛtsɔmɔ “laiyalɔi kɛ faaŋyalɔi amɛhã maŋ lɛ kɛ Yehowa afɔleshaa latɛ lɛ.”—Yos 9:23, 27; 1Kr 9:2; Ezr 8:17.

  • Nibɛɛnii (abɛɛlei).

    Amɛji dɛŋdadei ni akɛ shika tsuru fee ni tamɔ sakisi, ni akɛtsu nii yɛ sɔlemɔ buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mli kɛgbe kanei ni asu lɛ.—2Mo 37:23.

  • Niianaasɔomɔ ga.

    Eji niianaasɔomɔnɔ henɔ ko ni akɛwoɔ wao loo akɛ kpãa woɔ he, ni ekolɛ akɛwoɔ kuɛ. Eji okadi ni tsɔɔ hewalɛ ni nɔyelɔ loo maŋ onukpa ko yɔɔ. (1Mo 41:42)—Kwɛmɔ NIIANAASƆOMƆNƆ.

  • Niianaasɔomɔnɔ.

    Eji nɔ ko ni akɛtɛŋɔ nii yɛ nɔ ko nɔ (bei pii lɛ, yɛ nishɔ̃ɔ sũ loo waks nɔ) kɛtsɔɔ nɔ ko nɔtsɛ, kɛtsɔɔ akɛ nɔ ko ji nɔ kpakpa, aloo kɛtsɔɔ akɛ akpaŋ yɛ nɔ ko he. Yɛ blema lɛ, akɛ nɔ ko ni wa (tɛ loo shwuɔ wu loo tso) feɔ niianaasɔomɔnii, ni akpɛ́ɔ niŋmaa okadii loo mfonirii ní atsɔ lɛ sɛɛsɛɛ awoɔ nɔ. Akɛ niianaasɔomɔnɔ tsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔŋ kɛhãa nɔ ko ni ama nɔ mi akɛ eji nɔ ko kpakpa, aloo akɛ okadi ni tsɔɔ akɛ nɔ ko ji mɔ ko nɔ, aloo nɔ ko ni aŋɔtee loo teemɔŋ sane.—2Mo 28:11; Ne 9:38; Kpo 5:1; 9:4.

  • Niji ni akɛŋmɛlɛɔ mɔ nɔ.

    Akɛ niji ŋmɛlɛɔ mɔ nɔ koni akɛhala lɛ kɛhã nitsumɔ krɛdɛɛ ko, aloo koni ajɔɔ lɛ, atsa lɛ, aloo koni ená mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nikeenii lɛ. Yɛ blema Israel lɛ, bei pii lɛ, akɛ niji ŋmɛlɛɔ kooloi anɔ dani akɛ amɛ shãa afɔle.—2Mo 29:15; 4Mo 27:18; Bɔf 19:6; 1Ti 5:22.

  • Nikpamɔ Gbi Jurɔ; Otsii Agbi Jurɔ.​—

    Kwɛmɔ PENTEKOSTE.

  • Ninalɔ.

    Eji mɔ ko ni Nyɔŋmɔ hãa eyoɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji, mɔ ni agbele ehiŋmɛii koni ena loo enu nibii ni jeee gbɔmɛi fɛɛ naa loo amɛnuɔ shishi lɛ ashishi. Aná Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “ninalɔ” lɛ kɛjɛ wiemɔ ko ni shishi ji “ninaa,” ni eji nii ni anaa diɛŋtsɛ loo mfonirifeemɔŋ ninaa. Kɛ́ mɛi kɛ naagbai kpe lɛ, amɛyanaa ninalɔ kɛhã ŋaawoo kpakpa.—1Sa 9:9.

  • Ninetalɔ.

    Eji susumɔnɔ ní akɛsusuɔ nibii akɛlɛmɔ, ni ekɛlɛ aaafee kɛjɛ nikutso kɛyashi wao teŋ nɔ lɛ naa. Ninetalɔ ní Israelbii lɛ fɔɔ kɛnitsumɔ lɛ kɛlɛ aaafee sɛntimitai 44.5 (iŋtsii 17.5), shi amɛkɛ ninetalɔ susumɔnɔ ni kɛ fe enɛ dɛ̃ lɛɛmɔ kome, ni tsɔɔ akɛ, aaafee sɛntimitai 51.8 (iŋtsii 20.4) hu tsu nii. (1Mo 6:15; Luk 12:25)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Nisan.

    Gbɛ́i hee ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji Abib, be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ sɛɛ, ni eji klɛŋklɛŋ nyɔɔŋ yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji kpawo nɔ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ March teŋgbɛ kɛyashiɔ April teŋgbɛ. (Ne 2:1)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Nomŋɔɔ.

    Kɛ́ afã mɛi kɛje amɛshikpɔŋ nɔ. Bei pii lɛ, mɛi ni ebaye amɛnɔ kunim lɛ ji mɛi ni fãa amɛ. Hebri wiemɔ lɛ shishi ji “shimɔ.” Israelbii lɛ anomŋɔɔ srɔtoi enyɔ ni sa kadimɔ waa ji, be ni Asiriabii lɛ ŋɔ kooyigbɛ wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nom lɛ, kɛ sɛɛ mli be ni Babilonbii lɛ ŋɔ wuoyigbɛ wekui enyɔ maŋtsɛyeli lɛ nom lɛ. Yɛ Persia maŋtsɛ Koresh nɔyeli lɛ shishi lɛ, mɛi ni aŋɔ amɛ nom yɛ nomŋɔɔ srɔtoi enyɔ nɛɛ amli lɛ ateŋ mɛi komɛi ná hegbɛ amɛku amɛsɛɛ kɛtee amɛmaŋ.—2Ma 17:6; 24:16; Ezr 6:21.

  • Nɔjɔɔmɔ Gbi Jurɔ.

    Eji gbi ni daa afi lɛ, akɛkaiɔ be ni ahã sɔlemɔ shĩa lɛ he tse be ni Antioko Epifane ebule sɔlemɔ shĩa lɛ sɛɛ lɛ. Ajeɔ gbi jurɔ nɛɛ yeli shishi yɛ nyɔɔŋ ni ji Kislev lɛ gbi ni ji 25 lɛ nɔ, ni akɛ gbii kpaanyɔ yeɔ.—Yoh 10:22.

  • Nɔkwɛlɔ.

    Nuu ni sɔ̃ titri ni kã enɔ ji akɛ ebu asafo lɛ he, ni ekwɛ asafo lɛ tamɔ tookwɛlɔ feɔ lɛ. Greek wiemɔ e·piʹsko·pos lɛ shishi diɛŋtsɛ ji ní akwɛ mɔ nɔ kɛbu ehe. Yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, wiemɔi ni ji “nɔkwɛlɔ” kɛ “asafoŋ onukpa” (Greek mli lɛ, pre·sbyʹte·ros) lɛ kɔɔ gbɛhe kome too lɛ nɔŋŋ he, ni wiemɔ ni ji “asafoŋ onukpa” lɛ tsɔɔ akɛ mɔ ni akɛ hegbɛ nɛɛ ewo edɛŋ lɛ yɛ sui ni tsɔɔ akɛ ejwɛŋmɔ mli egbele ni ehe wa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, shi wiemɔ ni ji “nɔkwɛlɔ” lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nitsumɔi ni mɔ ni akɛ hegbɛ nɛɛ ewo edɛŋ lɛ tsuɔ lɛ anɔ titri.—Bɔf 20:28; 1Ti 3:2-7; 1Pe 5:2.

  • Nujɔɔ.

    Shikpɔŋ ko ni kã gɔji ateŋ loo he ko ni faa hoɔ yɛ, ni bei pii lɛ jɛmɛ egbi ja nugbɔnɛmɔ beiaŋ; bei komɛi lɛ, akɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii kɛhãa faa lɛ diɛŋtsɛ. Fai komɛi yɛ ni amɛnáa amɛmli nui lɛ kɛjɛɔ nuhiŋmɛii amli ni no hewɔ lɛ, be fɛɛ be lɛ nu yɛ amɛmli. Yɛ ŋmalɛi komɛi amli lɛ, awieɔ “nujɔɔ” he akɛ “jɔɔ” kɛkɛ.—1Mo 26:19; 4Mo 34:5; 5Mo 8:7; 1Ma 18:5; Hio 6:15.

  • Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli lɛ.

    Eji niyeli diɛŋtsɛ, ni nii ni ayeɔ yɛ shishi lɛ ji blodo ni ashikishaŋ-sha bɛ mli kɛ agbɛnɛ wain, ni nibii nɛɛ feɔ Kristo gbɔmɔtso kɛ elá lɛ he okadi; eji Yesu gbele lɛ kaimɔ. Akɛni eji gbi jurɔ ní Ŋmalɛ lɛ biɔ ni Kristofoi aye hewɔ lɛ, eja gbɛ akɛ atsɛɔ lɛ hu akɛ “Kaimɔ lɛ.”—1Ko 11:20, 23-26.

  • Nyɛmi nuu ŋa okulafo ni akɛboteɔ gbalashihilɛ mli.

    Kɛji yoo ko wu gbo ni ekɛ lɛ fɔko binuu lɛ, nuu lɛ nyɛmi nuu ŋɔɔ yoo lɛ akɛ eŋa koni etsa enyɛmi nuu lɛ wekutɔkpaa lɛ nɔ, bɔ ni afee ni enyɛmi nuu lɛ gbɛ́i akalaaje. Akɛ kusum nɛɛ fata Mose Mla ni akɛhã Israelbii lɛ he.—1Mo 38:8; 5Mo 25:5.

  • Nyɔŋmɔjamɔ.

    Woo, jamɔ, kɛ sɔɔmɔ ni akɛhãa Yehowa Nyɔŋmɔ, kɛ etoi ni aboɔ akɛ jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ lɛ.—1Ti 4:8; 2Ti 3:12.

  • Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli.

    Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ Nyɔŋmɔ Bi Kristo Yesu nɔyeli lɛ, ni ji gbɛ ko ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ nɔ eyeɔ nɔ akɛ jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ lɛ he titri.—Mat 12:28; Luk 4:43; 1Ko 15:50.

  • Nyɔɔŋtsere hee.

    Eji nyɔɔŋ fɛɛ nyɔɔŋ nɔ klɛŋklɛŋ gbi yɛ Yudafoi lɛ akalanda lɛ nɔ, ni yɛ gbi nɛɛ nɔ lɛ, abuaa he naa kutuu, aŋmɛɔ okpɔlɔi, ni akɛ afɔlei krɛdɛi hãa. Sɛɛ mli lɛ, gbi nɛɛ bafee maŋ muu lɛ fɛɛ gbi jurɔ ko ni ashwɛɛɛ he kwraa, ni atsuuu nii yɛ gbi nɛɛ nɔ.—4Mo 10:10; 2Kr 8:13; Kol 2:16.

Ŋ

  • Ŋkunyaayeli.

    Hewalɛ ni jɛ mumɔi fɔji aŋɔɔ ni akɛtsuɔ nii.—2Kr 33:6.

  • Ŋmaagbeemɔ; Ŋmaagbeemɔhe.

    Eji gbɛ ni atsɔɔ nɔ ajieɔ ŋmaa kɛ ehenɔi lɛ kɛjeɔ amɛtsei kɛ amɛhe totoi lɛ ahe; atsɛɔ he ni atsuɔ nitsumɔ nɛɛ yɛ lɛ akɛ ŋmaagbeemɔhe. Akɛ tso tswiaa ŋmaa lɛ nɔ, ni kɛ́ ŋmaa lɛ fa lɛ, akɛ tsɔne krɛdɛɛ ko tamɔ ŋmaagbeemɔ tsɔne loo shwiili nane ní kooloi gbalaa tsuɔ he nii. Agbɛɔ ŋmaa lɛ mli ashwieɔ ŋmaagbeemɔhe lɛ, ni akɛ tsɔne lɛ tsɔɔ nɔ. Bei pii lɛ, ŋmaagbeemɔhe lɛ yɛ he ko ni kwɔ ni yɔɔ kpataa ní kɔɔyɔɔ tswaa yɛ jɛmɛ.—3Mo 26:5; Yes 41:15; Mat 3:12.

  • Ŋmaa he totoi.

    Eji ŋmaa kɛ ehenɔi lɛ ahe totoi ní anaa kɛ́ agbee ŋmaa ní asha mli lɛ. Akɛ ŋmaa he totoi tsuɔ nii akɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔ kɛfeɔ nɔ ko ni he bɛ sɛɛnamɔ ní asumɔɔɔ he okadi.—La 1:4; Mat 3:12.

  • Ŋmaahilɛ.

    Eji nii ní ayeee kwraa kɛyashi be ko. Israelbii lɛ hi ŋmaa yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ, yɛ haomɔ beiaŋ, kɛ be ni Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ he miihia amɛ. Yudafoi lɛ hi ŋmaa daa afi yɛ bei srɔtoi ejwɛ amli kɛkai shihilɛi gbohii komɛi ní amɛtsɔmɔ mli lɛ. Abiii ni Kristofoi ahi ŋmaa.—Ezr 8:21; Yes 58:6; Luk 18:12.

  • Ŋmalɛ(i).

    Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli niŋmai krɔŋkrɔŋi lɛ. Wiemɔ nɛɛ jeɔ kpo yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli pɛ.—Luk 24:27; 2Ti 3:16.

  • Ŋshɔŋ ojarawatɛ (koral).

    Kooloi bibiibibii komɛi ni yɔɔ ŋshɔ lɛ mli lɛ awui. Ehiɛ sui srɔtoi. Ekomɛi tsuɔ, ekomɛi diɔ, ni ekomɛi hu yɛɔ. Pii yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli. Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, abuɔ emli nɔ ni tsuɔ lɛ akɛ ejara wa waa, ni akɛfeɔ ashinaoi kɛ hewulamɔ nibii krokomɛi.—Abɛ 8:11.

  • Ŋulamiiaŋkwɛlɔ.

    Mɔ ko ni kaseɔ bɔ ni hulu lɛ, nyɔɔŋtsere lɛ, kɛ ŋulamii lɛ tsiɔ amɛhe amɛhãa bɔ ni afee ni ekɛtsɔɔ nibii ni baaba wɔsɛɛ.—Da 2:27; Mat 2:1.

  • Ŋwɛibɔfoi.

    Aná kɛjɛ Hebri wiemɔ ni ji mal·ʼakhʹ kɛ Greek wiemɔ ni ji agʹge·los lɛ mli. Wiemɔi enyɔ lɛ fɛɛ shishi ji “mɔ ni atsu,” shi kɛ́ akɛmiitsu nii kɛmiikɔ mumɔŋ gbɔmɛi ni atsu amɛ kɛjɛ ŋwɛi lɛ ahe lɛ, atsɔɔ shishi akɛ “ŋwɛibɔfo” loo “bɔfo.” (1Mo 16:7; 32:3; Yak 2:25; Kpo 22:8) Ŋwɛibɔfoi ji mumɔŋ bɔɔ nii hewalɔi, ni Nyɔŋmɔ bɔ amɛ kwraa dani ebɔ gbɔmɛi. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, atsɛɔ amɛ hu akɛ “mɛi krɔŋkrɔŋi akpei nyɔŋmai abɔ,” “Nyɔŋmɔ bihii,” kɛ “leebi ŋulamii.” (5Mo 33:2; Hio 1:6; 38:7) Abɔɔɔ amɛ akɛ amɛfɔ bii, shi moŋ abɔ amɛ aŋkroaŋkroi. Amɛyi fa kwraa fe akpekpei oha. (Dan 7:10) Biblia lɛ tsɔɔ akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛ́i, ni esoro amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ esu, ni kɛ̃lɛ, amɛjɛɔ heshibaa mli amɛkpoɔ akɛ amɛbaahã ajá amɛ, ni amɛteŋ mɛi babaoo sumɔɔɔ po ni amɛhãa mɛi leɔ amɛgbɛ́i. (1Mo 32:29; Luk 1:26; Kpo 22:8, 9) Esoro amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ egbɛnaa, ni amɛtsuɔ nitsumɔi srɔtoi, ni ekomɛi ji, amɛsɔmɔɔ yɛ Yehowa maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ, amɛkɛ saji bahãa, amɛdamɔɔ mli amɛhãa Yehowa tsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛtsuɔ Nyɔŋmɔ kojomɔi ahe nii, ni amɛyeɔ amɛbuaa ni ashiɛɔ sane kpakpa lɛ. (2Ma 19:35; La 34:7; Luk 1:30, 31; Kpo 5:11; 14:6) Wɔsɛɛ lɛ, amɛbaafata Yesu he kɛwu Harmagedon ta lɛ.—Kpo 19:14, 15.

  • Ŋwɛibɔfonukpa.

    Eshishi ji “ŋwɛibɔfoi lɛ anɔ onukpa.” Wiemɔ sɛɛtsalɔ ni ji “nukpa” lɛ shishi ji “mɔ otu” loo “mɔ titri.” Shishinumɔ nɛɛ, kɛ anɔkwa sane ni ji akɛ, akɛ wiemɔ ni ji “ŋwɛibɔfonukpa” tsu nii yɛ Biblia lɛ mli, shi jeee “ŋwɛibɔfonukpai” lɛ tsɔɔ akɛ ŋwɛibɔfonukpa kome pɛ yɔɔ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, atsɛɔ ŋwɛibɔfonukpa lɛ akɛ Mikael.—Dan 12:1; Yu 9; Kpo 12:7.

  • Ŋwɛikwɔɔ Lala.

    No ji Lala 120-134 lɛ yiteŋgbɛ niŋmai. Eyɛ mli akɛ mɛi hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ nɔ ni wiemɔ nɛɛ shishi ji diɛŋtsɛ lɛ he moŋ, shi mɛi babaoo susuɔ akɛ Israelbii lɛ láa lalai 15 nɛɛ kɛ miishɛɛ kɛ́ ‘amɛmiikwɔ’ kɛmiiya Yerusalem, ni ji maŋ ni yɔɔ Yuda gɔji lɛ anɔ lɛ, koni amɛyaye gbii juji wuji etɛ ni ayeɔ daa afi lɛ.

  • Ŋwɛi Maŋnyɛ.

    Eji gbɛnaa gbɛ́i kɛhã nyɔŋmɔyoo ko ni Israelbii ni je Nyɔŋmɔ sɛɛ yɛ Yeremia gbii lɛ amli lɛ já. Mɛi komɛi susuɔ akɛ no ji Babilonbii lɛ anyɔŋmɔyoo ni atsɛɔ lɛ Ishtar (Astarte) lɛ. Nyɔŋmɔyoo ni Sumerbii lɛ já mra mli lɛ gbɛ́i ji Inana, ni eshishi ji, “Ŋwɛi Maŋnyɛ.” Yɛ ŋwɛi maŋnyɛ ni akɛɛ eji lɛ sɛɛ lɛ, asusuɔ akɛ eji nyɔŋmɔyoo ni hãa afɔɔ, ni hãa ŋmɔshi nibii baa, ni hãa kooloi shwereɔ. Atsɛ Astarte hu akɛ, “Ŋwɛi Awula” yɛ Ejiptbii lɛ aniŋmaa ko mli.—Yer 44:19.

O

  • Odaseyeli.

    Bei pii lɛ, wiemɔ ni ji “Odaseyeli” lɛ kɔɔ Kitãi Nyɔŋma lɛ ni aŋma yɛ tɛi tɛtrɛbii enyɔ nɔ, ni akɛhã Mose lɛ he.—2Mo 31:18.

  • Okadi.

    Eji nɔ ko, nifeemɔ ko, shihilɛ ko, loo naakpɛɛ nii ko ni damɔ shi kɛhã nɔ kroko ni yɔɔ amrɔ nɛɛ, loo nɔ kroko ni baaba wɔsɛɛ.—1Mo 9:12, 13; 2Ma 20:9; Mat 24:3; Kpo 1:1.

  • Omer.

    Eji susumɔnɔ ni akɛsusuɔ nibii ni egbi, ni efeɔ litai 2.2 (kwat 2), loo efa mlijai nyɔŋma mli ekome. (2Mo 16:16, 18)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Onike.

    Eji ojarawatɛ ko ni jara baa shi fioo fe ojarawatɛi tamɔ daimɔnd kɛ shika tsuru; eji agate tɛ henɔ ko ni wa, loo kalkedon tɛ ni kɔlai srɔtoi folɔ mli. Onike tɛ hiɛ kɔlai tamɔ ediŋ loo braun loo etsuru loo lamululamulu loo baa ŋmɔŋ ní eyɛŋ folɔ mli. Akɛ eko tara osɔfonukpa lɛ atadei lɛ amli.—2Mo 28:9, 12; 1Kr 29:2; Hio 28:16.

  • Onukpa; Asafoŋ onukpa.

    Nuu ní eda, shi yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, etsɔɔ mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ kɛ gbɛnaa yɛ he ko loo maŋ ko mli. Yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ mumɔŋ bɔɔ nii komɛi hu ahe. Atsɔɔ Greek wiemɔ ni ji pre·sbyʹte·ros lɛ shishi akɛ “asafoŋ onukpa” kɛ́ ekɔɔ mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe.—2Mo 4:29; Abɛ 31:23; 1Ti 5:17; Kpo 4:4.

  • Oshiki.

    Eji fɔbitɛi loo tsei kukuji bibii loo tɛi ni akɛtsuɔ nii kɛkpɛɔ yiŋ. Abuaa naa awoɔ atade loo tsɛnsi ko mli, ni ahosoɔ. Oshiki ni baabagbee shi loo nɔ ni abaajie lɛ ji nɔ ni ahala. Bei pii lɛ, asɔleɔ kɛfɔ̃ɔ oshiki lɛ. Akɛ wiemɔ ni ji “oshiki” ni shishi ji “gbɛfaŋnɔ” lɛ tsuɔ nii kɛ́ aawie oshikifɔɔ diɛŋtsɛ he, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ mfonirifeemɔŋ.—Yos 14:2; La 16:5; Abɛ 16:33; Mat 27:35.

  • Osɔfo.

    Eji nuu ko ni awó lɛ akɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ kɛhã mɛi ni esɔmɔɔ amɛ lɛ, koni etsɔɔ amɛ Nyɔŋmɔ kɛ emlai lɛ ahe nii. Osɔfoi damɔɔ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ maŋbii lɛ anajiaŋdamɔlɔi hu, ni amɛkɛ afɔlei hãa, ni amɛdamɔɔ mli amɛhãa maŋbii lɛ ni amɛkpaa fai hu amɛhãa amɛ. Dani abaato Mose Mla lɛ shishi lɛ, no mli lɛ weku yitsei sɔmɔɔ akɛ osɔfoi amɛhãa amɛwekui. Yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, hii ni jɛ Aaron wekutɔkpaa lɛ mli yɛ Levi weku lɛ mli lɛ ji mɛi ni sɔmɔ akɛ osɔfoi. Levi weku lɛ mli hii krokomɛi lɛ sɔmɔ akɛ osɔfoi lɛ ayelikɛbualɔi. Be ni ato kpaŋmɔ hee lɛ shishi lɛ, mumɔŋ Israel lɛ batsɔ osɔfoi amaŋ, ni Yesu Kristo ji amɛ-Sɔfonukpa.—2Mo 28:41; Heb 9:24; Kpo 5:10.

  • Osɔfoi hiɛnaanɔbii.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, wiemɔ ni ji “osɔfoi hiɛnaanɔbii” lɛ kɔɔ osɔfoi lɛ ateŋ hiɛnaanɔbii ní eeenyɛ efee akɛ osɔfonukpai ní akpa amɛ osɔfonukpayeli lɛ kɛ osɔfoi akui 24 lɛ anɔ onukpai lɛ hu fata he lɛ ahe.—Mat 2:4; Mar 8:31.

  • Osɔfonukpa.

    Yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, eji osɔfoi lɛ ateŋ mɔ otu ni damɔɔ maŋbii lɛ anajiaŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni ekwɛɔ osɔfoi krokomɛi lɛ anɔ. Lɛ pɛ ji mɔ ni aŋmɛɔ lɛ gbɛ ni eboteɔ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ, ni ji sɔlemɔ buu lɛ, kɛ yɛ sɛɛ mli lɛ sɔlemɔ shĩa lɛ, sɛɛtsu lɛ mli. Daa afi lɛ, Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ pɛ eboteɔ sɛɛtsu lɛ mli. Atsɛ Yesu Kristo hu akɛ “osɔfonukpa.”—3Mo 16:2, 17; 21:10; Mat 26:3; Heb 4:14.

P

  • Papiro.

    Eji gãlã henɔ ko ni kwɛ̃ɔ yɛ hei ni nu yɔɔ, ni akɛfeɔ nibii tamɔ kɛntɛŋi, kɛ nibii krokomɛi ni akɛ nii woɔ mli, kɛ lɛji. Agbɛnɛ hu, yɛ blema lɛ akɛfee nɔ ko tamɔ wolo ni aŋmaa nii yɛ nɔ tamɔ wolokpoi nɛkɛ.—2Mo 2:3.

  • Paradeiso.

    He ko loo abɔɔ ko ni yɔɔ fɛo. Eden ni Yehowa fee kɛhã klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ ji klɛŋklɛŋ paradeiso lɛ. Be ni Yesu yɔɔ piŋmɔ tso lɛ nɔ ni ekɛ efɔŋfeelɔi ni asɛŋ amɛ yɛ emasɛi lɛ ateŋ mɔ kome wieɔ lɛ, etsɔɔ akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso. Ekã shi faŋŋ akɛ paradeiso ni atsĩ tã yɛ 2 Korintobii 12:4 lɛ kɔɔ wɔsɛɛ paradeiso ko he, ni nɔ ni atsĩ tã yɛ Kpojiemɔ 2:7 lɛ kɔɔ ŋwɛi paradeiso ko he.—Sol 4:13; Luk 23:43.

  • Pateeshɛŋ.

    Eji mama ní alo lɛ fɛfɛo ní alo kerubim ahe mfonirii hu awo mli, ni no ha He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ kɛ He Krɔŋkrɔŋ lɛ ni yɔɔ sɔlemɔ buu lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ hu mli lɛ teŋ. (2Mo 26:31; 2Kr 3:14; Mat 27:51; Heb 9:3)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5 lɛ.

  • Pentekoste.

    Eji gbii juji wuji etɛ ni abiɔ ni Yudafoi hii fɛɛ ayaye yɛ Yerusalem lɛ ateŋ nɔ ni ji enyɔ nɔ. Yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, gbi jurɔ ni atsɛɔ lɛ Nikpamɔ Gbi Jurɔ loo Otsii Agbi Jurɔ lɛ nɔŋŋ ji nɔ ni atsɛɔ lɛ Pentekoste Gbi Jurɔ yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, ni Pentekoste shishi ji “(Gbi) Nyɔŋmai Enumɔ Nɔ.” Ayeɔ gbi jurɔ nɛɛ yɛ gbi ni ji nyɔŋmai enumɔ nɔ kɛ́ aabu kɛmiijɛ Nisan 16 lɛ nɔ.—2Mo 23:16; 34:22; Bɔf 2:1.

  • Persia; Persiabii.

    Shikpɔŋ ko kɛ enɔbii ni bei pii lɛ atsĩɔ amɛtã afataa Mediabii lɛ ahe, ni eeenyɛ efee akɛ, wekukpãa ko yɛ amɛteŋ. Shishijee mli lɛ, Persiabii lɛ hi Iran gɔji kɛ amɛyiteŋ tɛtrɛɛ lɛ wuoyi-anaigbɛ. Eyɛ mli akɛ Media kɛ Persia fɛɛ fee ekome kɛye shikpɔji ni amɛyeɔ amɛnɔ lɛ anɔ moŋ, shi be ni Koresh Kpeteŋkpele lɛ (mɔ ni blema yinɔsane ŋmalɔi komɛi tsɔɔ akɛ epapa lɛ, Persianyo ni, ni emami lɛ, Medianyo ni lɛ) baye nɔ lɛ, Persiabii lɛ baná hewalɛ fe Mediabii lɛ. Koresh ye Babilon Nɔyeli lɛ nɔ kunim yɛ afi 539 D.Ŋ.B., ni ehã Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee amɛmaŋ. Persia Nɔyeli lɛ kã shi kɛjɛ Indus Faa lɛ naa yɛ bokãgbɛ kɛtee Aegea Ŋshɔ lɛ naa yɛ anaigbɛ. Persiabii lɛ ye Yudafoi lɛ anɔ aahu kɛyashi be ni Aleksanda Kpeteŋkpele lɛ ye Persiabii lɛ anɔ kunim yɛ afi 331 D.Ŋ.B. Daniel na Persia Nɔyeli lɛ yɛ ninaa mli, ni awie he yɛ Biblia mli woji ni ji Ezra, Nehemia, kɛ Ester lɛ hu mli. (Ezr 1:1; Da 5:28; 8:20)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B9 lɛ.

  • Piafonyo.

    Wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “piafonyo” lɛ shishi ji, nuu ni asa lɛ. Bei pii lɛ, hii ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsuɔ nii yɛ maŋtsɛmɛi ashĩai akɛ mɛi ni sɔmɔɔ loo amɛkwɛɔ maŋnyɛ lɛ kɛ maŋtsɛ lɛ hemɛi lɛ. Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii hu kɛkɔɔ nuu ni asako lɛ, shi moŋ eji maŋtsɛ shĩa lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɔ kome lɛ he. Akɛɔ yɛ mfonirifeemɔŋ akɛ mɔ ko ‘esa ehe yɛ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ,’ ni tsɔɔ akɛ, mɔ lɛ yeɔ ehe nɔ bɔ ni afee ni enyɛ ekɛ ehe awo Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi.—Mat 19:12; Est 2:15; Bɔf 8:27.

  • Pim.

    Eji nsɛni tɛ kɛ shika ni Filistibii lɛ héɔ kɛ́ amɛjɔɔ dadei srɔtoi anaa. Ana blema Hebri konsonantii ni damɔ shi kɛhã “pim” lɛ yɛ nsɛni tɛi srɔtoi ni atsa shi ana yɛ Israel lɛ anɔ; ekome tsiimɔ aaafee gram 7.8 (oz t 0.2508), aaafee shekel mlijaa etɛ mli enyɔ tsiimɔ.—1Sa 13:20, 21.

  • Piŋmɔ tso.

    Nɛkɛ ji bɔ ni atsɔɔ Greek wiemɔ ni ji stau·rosʹ lɛ shishi. Stau·rosʹ shishi ji tso ni ma shi jaŋŋ, tamɔ nɔ ni agbe Yesu yɛ nɔ lɛ. Odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Greek wiemɔ lɛ tsɔɔ krɔɔs, tamɔ nɔ ni wɔŋjalɔi lɛ kɛtsu nii akɛ amɛjamɔŋ okadi afii ohai babaoo dani Kristo ba lɛ. Wiemɔ ni ji “piŋmɔ tso” lɛ ji Greek wiemɔ lɛ shishitsɔɔmɔ ni ja jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ejaakɛ akɛ wiemɔ ni ji stau·rosʹ lɛ hu tsuɔ nii kɛtsɔɔ piŋmɔ, nɔnaa, kɛ hiɛgbele ní baaba Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ lɛ. (Mat 16:24; Heb 12:2)—Kwɛmɔ TSO JAŊŊ.

  • Pomegranet.

    Eji aduawa ko ni tamɔ apol, ni enaa tamɔ akekere. Ehe toto lɛ wa, ni nibii koklobii komɛi kɛ amɛmli nu babaoo yɛ aduawa lɛ mli, ni wu tsuru bibioo yɛ nibii koklobii nɛɛ eko fɛɛ eko mli. Afee pomegranet kɛbɔle osɔfonukpa lɛ atade ni nine bɛ he lɛ naamuu lɛ naa kɛkpe, ni afee eko awo akulashiŋi ni ji Yakin kɛ Boaz, ní yɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ hiɛ lɛ ayiteŋ akekerei lɛ ahe.—2Mo 28:34; 4Mo 13:23; 1Ma 7:18.

  • Porneia.​—

    Kwɛmɔ AJWAMAŊBƆƆ.

  • Pritoriɔm Bulɔi.

    Roma asraafoi akuu ko ni ato shishi koni amɛbu Roma nɔyelɔ lɛ he. Asraafoi akuu nɛɛ baná hewalɛ waa bɔ ni kɛ́ amɛmiifi Roma nɔyelɔ ko sɛɛ lɛ ewa akɛ abaafã lɛ yɛ maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ, loo kɛ́ amɛkpa yɛ Roma nɔyelɔ ko sɛɛ lɛ ewaaa akɛ abaafã lɛ yɛ maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ.—Fip 1:13.

  • Prokɔnsɔl.

    Eji gbɛnaa gbɛ́i kɛhã kpokpaa ni Roma Mlawoo Gwabɔɔ lɛ kwɛɔ nɔ lɛ nɔ amralo. Eyɛ hegbɛ akɛ ekojoɔ saji yɛ kpokpaa lɛ nɔ, ni lɛ ekudɔɔ asraafoi ni yɔɔ kpokpaa lɛ nɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ Roma Mlawoo Gwabɔɔ lɛ baanyɛ atswa eyiŋkpɛi afɔ̃ moŋ, shi yɛ kpokpaa ni ekwɛɔ nɔ lɛ nɔ lɛ, kɛ́ ewie lɛ awieee.—Bɔf 13:7; 18:12.

  • Purim.

    Eji gbi jurɔ ko ni ayeɔ daa afi yɛ Adar nyɔɔŋ lɛ nɔ gbi ni ji 14 kɛ 15 lɛ nɔ. Ayeɔ kɛkaiɔ kpɔmɔ ni akpɔ̃ Yudafoi lɛ kɛje hiɛkpatamɔ mli yɛ Maŋnyɛ Ester beiaŋ lɛ. Wiemɔ ni ji pu·rimʹ lɛ jeee Hebri wiemɔ, ni eshishi ji, “oshikii.” Aná Purim Gbi Jurɔ loo Oshikii Agbi Jurɔ lɛ gbɛ́i kɛjɛ Pur (Oshiki lɛ) ni Haman hã afɔ̃ koni akɛna gbi ni ekɛbaatsu ŋaa ni etsɔ koni akpãtã Yudafoi lɛ ahiɛ lɛ he nii lɛ mli.—Est 3:7; 9:26.

R

  • Rahab.

    Eji okadifeemɔŋ wiemɔ ko ni akɛtsu nii yɛ Hiob kɛ Lalai kɛ Yesaia woji lɛ amli (esoro no yɛ yoo ni atsɛɔ lɛ Rahab yɛ Yoshua wolo lɛ mli lɛ he). Yɛ Hiob wolo lɛ mli lɛ, nibii ní awieɔ he ni atsĩ Rahab tã lɛ hãa anaa akɛ eji ŋshɔŋ loo wulu ko; yɛ hei krokomɛi lɛ, akɛ ŋshɔŋ loo wulu nɛɛ tsu nii yɛ okadifeemɔ mli ahã Ejipt.—Hio 9:13; La 87:4; Yes 30:7; 51:9, 10.

S

  • Sadukifoi.

    Yudafoi lɛ ajamɔ lɛ mli jamɔ kuu ko ni ná mɛi anɔ hewalɛ waa, ni emli bii lɛ ji niiatsɛmɛi ni ji hiɛnaanɔbii kɛ osɔfoi ni yɔɔ hewalɛ kpele yɛ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ anɔ. Amɛkpoo kusumii ni akɛ naabu jaje ni Farisifoi lɛ nyiɛɔ sɛɛ lɛ kɛ Farisifoi lɛ ahemɔkɛyelii krokomɛi hu. Amɛheee amɛyeee akɛ abaatee gbohii ashi loo akɛ ŋwɛibɔfoi yɛ. Amɛte shi amɛwo Yesu.—Mat 16:1; Bɔf 23:8.

  • Samaria.

    Eji Israel kooyigbɛ wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase, ni ehi shi nakai aaafee afii 200, ni agbɛnɛ hu, eji gbɛ́i ni akɛtsɛ nakai kpokpaa lɛ fɛɛ. Ato maŋ nɛɛ yɛ gɔŋ ko ni atsɛɔ lɛ Samaria lɛ nɔ. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, Samaria ji gbɛ́i ni akɛtsɛ kpokpaa ko ni kã Galilea ni yɔɔ kooyi kɛ Yudea ni yɔɔ wuoyi lɛ teŋ. Yɛ Yesu gbɛfãi lɛ amli lɛ, bei pii lɛ ekpoɔ akɛ ebaashiɛ yɛ kpokpaa nɛɛ nɔ, shi bei komɛi lɛ eyatsɔɔ kpokpaa nɛɛ nɔ ni ekɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ wieɔ. Petro kɛ mfonirifeemɔŋ Maŋtsɛyeli lɛ samfee ni ji enyɔ lɛ tsu nii be ni atsɔ enɔ ahã Samariabii lɛ ná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (1Ma 16:24; Yoh 4:7; Bɔf 8:14)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B10 lɛ.

  • Samariabii.

    Akɛ gbɛ́i nɛɛ tsɛ Israelbii ni feɔ kooyigbɛ wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ, shi be ni Asiriabii lɛ ye Samaria nɔ kunim yɛ afi 740 D.Ŋ.B. lɛ sɛɛ lɛ, akɛtsɛ Israelbii nɛɛ kɛ gbɔi ni Asiriabii lɛ hã amɛbahi jɛmɛ lɛ fɛɛ. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, bei pii lɛ gbɛ́i nɛɛ kɔɔ jamɔ kuu ko ni yɔɔ blema Shekem kɛ Samaria niiaŋ lɛ mli bii lɛ ahe, shi ekɔɔɔ gbɔmɛi akuu ko loo Samaria kpokpaa lɛ nɔ bii ahe. Jamɔ kuu nɛɛ mli bii lɛ yɛ hemɔkɛyelii komɛi ni esoro no kwraa yɛ Yudafoi lɛ ajamɔŋ hemɔkɛyelii lɛ ahe.—Yoh 8:48.

  • Sane kpakpa lɛ.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, eji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ, kɛ yiwalaheremɔ ní atsɔɔ Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli nɔ anáa lɛ he sane kpakpa lɛ.—Luk 4:18, 43; Bɔf 5:42; Kpo 14:6.

  • Sanhedrin.

    Yudafoi asaneyelihe wulu ni yɔɔ Yerusalem. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, emli bii lɛ feɔ mɛi 71, ni osɔfonukpa lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni tsutsu ko lɛ amɛji osɔfonukpai, mɛi ni jɛ osɔfonukpai awekui amli, onukpai, weku yitsei, tsɛmɛi ashĩai onukpai, kɛ woloŋmalɔi fata he.—Mar 15:1; Bɔf 5:34; 23:1, 6.

  • Satan.

    Eji Hebri wiemɔ ni shishi ji “Shiteekɛwolɔ.” Yɛ Hebri loo Greek mli lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “lɛ” fata wiemɔ ni ji “shiteekɛwolɔ” he lɛ, ekɔɔ Satan Abonsam, Nyɔŋmɔ Henyɛlɔ kpanaku lɛ he.—Hio 1:6; Mat 4:10; Kpo 12:9.

  • Sela.

    Eji wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii yɛ lala loo lalawiemɔ mli, ni anaa yɛ Lalai kɛ Habakuk woji lɛ amli. Ebaanyɛ etsɔɔ akɛ, kɛ́ aalá loo aatswa lala ni ashɛ jɛmɛ lɛ, esa akɛ amɛ fioo, koni ajwɛŋ nii anɔ jogbaŋŋ loo koni ehã henumɔ ni yɔɔ nɔ ni awie kɛtsɔ hiɛ lɛ mli lɛ aje kpo faŋŋ. Greek Septuajint lɛ tsɔɔ shishi akɛ di·aʹpsal·ma, ni eshishi ji, “mɛ ni amɛɔ fioo kɛ́ aalá loo aatswa lala.”—La 3:4; Hab 3:3.

  • Serafim.

    Mumɔŋ bɔɔ nii ni damɔ Yehowa maŋtsɛ sɛi lɛ he kɛkpe yɛ ŋwɛi. Hebri wiemɔ ni ji sera·phimʹ lɛ shishi ji, “mɛi ni tsoɔ.”—Yes 6:2, 6.

  • Shãa afɔle.

    Kooloo ni ashãa yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ akɛ afɔle kɛhã Nyɔŋmɔ. Ashãa kooloo muu lɛ fɛɛ, (tsinanuu jio, gwantɛŋnuu jio, abotianuu jio, ŋa mli okpo jio, shĩa okpo bi jio) ni akɛ efã ko hãaa mɔ ni kɛba lɛ.—2Mo 29:18; 3Mo 6:9.

  • Shebat.

    Be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ, no ji gbɛ́i ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji 11 nɔ yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji 5 nɔ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ January teŋgbɛ kɛyashiɔ February teŋgbɛ. (Zak 1:7)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Shekel.

    No ji nsɛni tɛ titri ni Hebribii lɛ kɛŋmɛɔ nibii atsiimɔ ni amɛkɛtsɔɔ shika jara. Etsiimɔ ji gram 11.4 (oz 0.403; oz t 0.367). Eeenyɛ efee akɛ, wiemɔ ni ji, “shekel ni akɛtsuɔ nii yɛ he krɔŋkrɔŋ lɛ” tsɔɔ akɛ, esa akɛ shekel nsɛni tɛ lɛ afee nɔ ni ja loo nɔ ni kɛ nsɛni tɛi ni yɔɔ sɔlemɔ buu lɛ naa lɛ yeɔ egbɔ. Eeenyɛ efee akɛ, ayɛ maŋtsɛmɛi ashekel (esoro no yɛ shekel ni mɔ fɛɛ mɔ kɛtsuɔ nii lɛ he) loo nsɛni tɛ pɔtɛɛ ko ni akɛtsuɔ nii yɛ maŋtsɛ shĩa.—2Mo 30:13.

  • Sheminit.

    Eji wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii yɛ lala mli, ni eshishi ji, “nɔ ni ji kpaanyɔ nɔ,” ni ekolɛ eji okadi ni tsɔɔ gbee loo gbɛɛmɔ ni tsii. Kɛ́ ekɔɔ lalatswaa nibii ahe lɛ, eeenyɛ efee akɛ etsɔɔ amɛteŋ nɔ ni akɛtswaa gbee ni tsii (loo bass). Kɛ́ akɛtsu nii yɛ lalai amli lɛ, eeenyɛ efee akɛ, etsɔɔ akɛ esa akɛ atswa lala lɛ bɔ ni egbɛɛmɔ lɛ baatsii, ni akɛ gbee ni tsii hu alá.—1Kr 15:21; La 6:Ytn; 12:Ytn.

  • Sheol.

    Eji Hebri wiemɔ ni kɛ Greek wiemɔ ni ji “Hedis” lɛ hiɛ shishinumɔ kome. Atsɔɔ shishi akɛ “Gbonyobu” (akɛ niŋmaa okadi agbo jeɔ shishi), koni akɛtsɔɔ akɛ eji mfonirifeemɔŋ gbonyobu kome kɛhã adesai, shi jeee gbonyobu diɛŋtsɛ.—1Mo 37:35; La 16:10; Bɔf 2:31 (shn.).

  • Shidaa afɔle.

    Eji naanyobɔɔ afɔle ni mɔ ko kɛhãa kɛjieɔ Nyɔŋmɔ yi, yɛ nibii ni ekɛdro mɔ lɛ kɛ esuɔmɔ ni tsakeee lɛ hewɔ. Ayeɔ kooloo ni akɛshã afɔle lɛ loo, ni ayeɔ blodo ni ashikishaŋ-sha yɔɔ mli kɛ nɔ ni ashikishaŋ-sha bɛ mli lɛ fɛɛ afataa loo lɛ he. Esa akɛ aye loo lɛ yɛ nakai gbi lɛ nɔŋŋ nɔ.—2Kr 29:31.

  • Shihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee gbii lɛ.

    Gbii ni baatsɔ shihilɛ gbɛjianɔtoo loo jeŋ ní Satan kudɔɔ lɛ naagbee lɛ hiɛ. Gbii nɛɛ kɛ be ni Kristo eba lɛ fɛɛ baaya nɔ yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Ŋwɛibɔfoi “baaya ni amɛyatse mɛi fɔji lɛ kɛje jalɔi lɛ ahe,” ní amɛkpãtã mɛi fɔji lɛ ahiɛ yɛ Yesu gbɛtsɔɔmɔ naa. (Mat 13:40-42, 49, shn.) Yesu kaselɔi lɛ tao akɛ amɛle be ni “naagbee gbii” nɛɛ baaba. (Mat 24:3, shn.) Dani Yesu baaku esɛɛ eya ŋwɛi lɛ, ewo esɛɛnyiɛlɔi lɛ shi akɛ ekɛ amɛ baahi shi kɛyashi nakai be lɛ.—Mat 28:20.

  • Shihilɛ gbɛjianɔtoo; Shihilɛi agbɛjianɔtoi.

    Nɛkɛ ji bɔ ni atsɔɔ Greek wiemɔ ai·onʹ lɛ shishi kɛ́ akɛtsu nii kɛkɔ nibii ni yaa nɔ yɛ be pɔtɛɛ ko mli, loo nibii ni hãa esoroɔ be pɔtɛɛ ko, loo yinɔ ko lɛ he. Kɛ́ Biblia lɛ wie “shihilɛ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ amrɔ nɛɛ” he lɛ, ekɔɔ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli, kɛ je lɛ mli bii ashihilɛ he. (2Ti 4:10, shn.) Nyɔŋmɔ tsɔ Mla kpaŋmɔ lɛ nɔ ekɛ shihilɛ gbɛjianɔtoo ko ni mɛi komɛi baatsɛ lɛ akɛ Israelbii loo Yudafoi ayinɔ lɛ ba. Nyɔŋmɔ tsɔ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔle lɛ nɔ ekɛ shihilɛ gbɛjianɔtoo kroko ba, ni enɛ kɔɔ asafo ní emli bii ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe titri. Enɛ bafee yinɔ hee ko shishijee, ni Mla kpaŋmɔ lɛ mli nibii lɛ fee he mfoniri. Kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “shihilɛi agbɛjianɔtoi” tsu nii lɛ, ekɔɔ shihilɛi agbɛjianɔtoi srɔtoi ni yɔɔ yɛ be pɔtɛɛ ko mli loo shihilɛi agbɛjianɔtoi srɔtoi ni baaba he.—Mat 24:3; Mar 4:19; Ro 12:2; 1Ko 10:11, shn.

  • Shi ni awoɔ Nyɔŋmɔ.

    Eji shi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni awoɔ Nyɔŋmɔ akɛ abaafee nɔ ko, akɛ afɔle ko loo nikeenii ko baahã, akɛ he baawo sɔɔmɔ ko mli, loo abaatsi he kɛje nibii komɛi ni eteee shi ewooo mla lɛ ahe. Etamɔ kitakamɔ nɔŋŋ.—4Mo 6:2; Jaj 5:4; Mat 5:33.

  • Shiwoo afɔle.

    Afɔle ni mɔ ko ni ewo Nyɔŋmɔ shi lɛ jɛɔ esuɔmɔ mli ekɛhãa.—3Mo 23:38; 1Sa 1:21.

  • Shwiili.

    Eji tsɔne ko ni okpɔŋɔi gbalaa ni hiɛ tai loo koklolontoi enyɔ, ni akɛyaa ta.—2Mo 14:23; Koj 4:13; Bɔf 8:28.

  • Shwuɔ wu (Aivori).

    Nɔ ko ni jara wa ni akɛ nɔ ko ni tamɔ akolonto ni jɛɔ shwuɔ daaŋ feɔ. Akɛ kooloi tamɔ nu mli shwuɔ (hipopotemɔs) adaaŋ nyanyɔji hu feɔ.—1Ma 10:18; Amo 3:15; Kpo 18:12.

  • Sia.

    Eji susumɔnɔ ní akɛsusuɔ nibii ni egbi. Kɛ́ akɛ sia susumɔnɔ to bat susumɔnɔ ni akɛsusuɔ nibii ni tamɔ nu lɛ he lɛ, sia yeɔ litai 7.33 (kwat 6.66). (2Ma 7:1)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Siria; Siriabii.​—

    Kwɛmɔ ARAM; ARAMBII.

  • Sirti.

    Ŋshɔniji agboi enyɔ ní mli kwɔlɔɔɔ ní yɔɔ Libia ŋshɔ lɛ naa yɛ Afrika Kooyigbɛ lɛ. Blema amlakui sheɔ jɛmɛ gbeyei, ejaakɛ ŋshɔ lɛ fãa kɛ eyimɔ hãa he ni shia lɛ buaa ehe naa yɛ lɛ tsakeɔ be fɛɛ be. (Bɔf 27:17)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B13 lɛ.

  • Sivan.

    Be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ, no ji gbɛ́i ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji etɛ nɔ yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji nɛɛhu nɔ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ May teŋgbɛ kɛyashiɔ June teŋgbɛ. (Est 8:9)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Solomon Ablanaa.

    Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, eji he ko ni atsɔɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ni aha yiteŋ, ni eyɛ agbonaagbɛ kpo lɛ bokãgbɛ, ni mɛi susuɔ akɛ eji sɔlemɔ shĩa ni Solomon ma lɛ fã ko ni shwɛ. Yesu nyiɛ jɛmɛ yɛ “fɛ̃i be mli,” ni jɛmɛ mra be mli Kristofoi lɛ kpe yɛ kɛhã jamɔ. (Yoh 10:22, 23; Bɔf 5:12)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B11 lɛ.

  • Sɔ̃ afɔle.

    Afɔle ko ni mɔ ko shãa kɛ́ efee esha. Nɔ ni hãa esoroɔ afɔle nɛɛ fioo yɛ esha afɔlei krokomɛi lɛ ahe ji akɛ, afɔle nɛɛ hãa mɔ ni efee esha ni etsake etsui lɛ tsuɔ sɔ̃ ni tere lɛ yɛ kpaŋmɔ lɛ mli he nii. Agbɛnɛ hu, ehãa eshafeelɔ ni etsake etsui lɛ nine shɛɔ hegbɛi komɛi ni eyɔɔ yɛ kpaŋmɔ lɛ mli ni ŋmɛɛ lɛ lɛ anɔ ekoŋŋ, ni ehãa eyeɔ ehe kɛjeɔ etoi ni kulɛ abaagbala lɛ he.—3Mo 7:37; 19:22; Yes 53:10.

  • Sɔlemɔ buu.

    Eji mama tsũ ko ni ajáa Nyɔŋmɔ yɛ mli ni anyɛɔ ajieɔ kɛyaa he kroko. Israelbii lɛ kɛtsu nii be ni amɛshi Ejipt lɛ sɛɛ. Sɔlemɔ buu nɛɛ mli akɛ Yehowa kpaŋmɔ adeka lɛ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ jɛmɛ lɛ ma, ni agbɛnɛ hu, ashã afɔlei yɛ jɛmɛ ni ajá Nyɔŋmɔ yɛ jɛmɛ. Bei komɛi lɛ, atsɛɔ lɛ hu akɛ “kpee buu.” Akɛ mplaŋi fee, ni akɛ klala ni alo kerubim awo mli ha he. Aja sɔlemɔ buu lɛ mli enyɔ, ni atsɛɔ klɛŋklɛŋ fã lɛ He Krɔŋkrɔŋ, ni atsɛɔ fã ni ji enyɔ lɛ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ. (Yos 18:1; 2Mo 25:9)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5 lɛ.

  • Sɔlemɔ shĩa.

    Shĩa ni ama yɛ Yerusalem kɛye sɔlemɔ buu ni anyɛɔ ajieɔ kɛyaa he kroko lɛ najiaŋ, ni Israelbii lɛ já Nyɔŋmɔ yɛ mli. Solomon ji mɔ ni ma klɛŋklɛŋ sɔlemɔ shĩa lɛ, ni Babilonbii lɛ kpãtã hiɛ. Zerubabel ma nɔ ni ji enyɔ nɔ lɛ be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ, ni sɛɛ mli lɛ, Herode Kpeteŋkpele lɛ saa ema. Yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, bei pii lɛ, atsɛɔ sɔlemɔ shĩa lɛ akɛ ‘Yehowa shĩa.’ (Ezr 1:3; 6:14, 15; 1Kr 29:1; 2Kr 2:4; Mat 24:1)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B8B11 lɛ.

  • Sɔɔmɔ krɔŋŋ.

    Sɔɔmɔ, loo nitsumɔ ni yɔɔ krɔŋŋ, ni ekɔɔ jamɔ ni mɔ kɛhãa Nyɔŋmɔ lɛ he tɛ̃ɛ.—Ro 12:1; Kpo 7:15.

  • Spɛlt.

    Eji wiiti henɔ ko ni jeee ekpakpa (Triticum spelta), ni etɔɔ mɔ dani anyɛɔ ajieɔ ehe totoi lɛ kɛjeɔ niyenii lɛ he.—2Mo 9:32.

  • Stailo.

    Eji nɔ ko ni akɛŋmaa nii yɛ sũ nii loo nibii ni tamɔ wo agbaku (ni ji waks) lɛ anɔ. (La 45:1; Yes 8:1; Yer 8:8) Akɛ stailo loo tsisel loo nɔ kroko ni wa foɔ tɛ loo dade, ni akɛkpɛ́ɔ niŋmaa okadii hu yɛ tɛi loo dadei anɔ.—Hio 19:24; Yer 17:1.

  • Stoamɛi.

    Amɛji Greek jeŋ nilelɔi komɛi ni heɔ amɛyeɔ akɛ, kɛ́ mɔ baaná miishɛɛ lɛ, esa akɛ ekɛ ejwɛŋmɔ atsu nii yɛ shihilɛ mli, ní ehi shi yɛ adebɔɔ gbɛjianɔtoo naa. Yɛ amɛsusumɔ naa lɛ, mɔ ni hiɛ kã shi diɛŋtsɛ lɛ hãaa piŋmɔ loo ŋɔɔmɔyeli akudɔ eshihilɛ.—Bɔf 17:18.

  • Suɔmɔ ni tsakeee.

    Hebri wiemɔ cheʹsedh lɛ ji nɔ ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ akɛ suɔmɔ ni tsakeee lɛ. Hetuukɛhamɔ, anɔkwayeli, kɛ suɔmɔ ni mli wa ji nɔ ni hãa ajieɔ suɔmɔ nɛɛ kpo. Bei pii kɛ́ akɛtsu nii yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, ekɔɔ suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛhã adesai lɛ he, shi adesai hu baanyɛ ajie suɔmɔ nɛɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe.—2Mo 34:6; Rut 3:10.

  • Susuma.

    Nɛkɛ ji bɔ ni afɔɔ Hebri wiemɔ neʹphesh kɛ Greek wiemɔ psy·kheʹ lɛ shishitsɔɔmɔ. Kɛ́ apɛi bɔ ni akɛ wiemɔi nɛɛ tsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ amli lɛ, efeɔ faŋŋ akɛ, amɛkɔɔ (1) gbɔmɛi, (2) kooloi, loo (3) wala ni gbɔmɔ ko loo kooloo ko yɔɔ lɛ he. (1Mo 1:20; 2:7; 4Mo 31:28; 1Pe 3:20; kwɛmɔ shishigbɛ niŋmai lɛ hu.) Nɔ ni tamɔɔɔ bɔ ni jamɔi babaoo kɛ wiemɔ ni ji “susuma” lɛ tsuɔ nii hãa lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ akɛ neʹpheshpsy·kheʹ fɛɛ tsu nii kɛkɔ bɔɔ nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe lɛ, ekɔɔ heloonaa nɔ ko, nɔ ni abaanyɛ amɔ mli, ní anaa, ní gboɔ he. Yɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ, bei pii lɛ, atsɔɔ neʹpheshpsy·kheʹ fɛɛ shishi yɛ nɔ ni amɛtsɔɔ diɛŋtsɛ yɛ ŋmalɛ ko mli lɛ naa, ni akɛ wiemɔi tamɔ “wala,” “bɔɔ nɔ,” “gbɔmɔ,” “gbɔmɔtso muu fɛɛ,” loo akɛ najiaŋgbɛ́i ko (akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, “mi” kɛhã “misusuma”) tsuɔ nii. Yɛ ŋmalɛi babaoo amli lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “susuma” lɛ tsuɔ nii yɛ wiemɔi ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ ashishigbɛ niŋmai amli kɛtsɔɔ akɛ kulɛ abaanyɛ atsɔɔ shishi nakai hu. Kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “susuma” lɛ tsu nii yɛ ŋmalɛ ko mli, loo yɛ shishigbɛ niŋmaa ko mli lɛ, esa akɛ anu shishi yɛ bɔ ni atsɔ hiɛ agbala mli lɛ naa. Kɛ́ akɛtsu nii kɛkɔ mɔ susuma muu fɛɛ ni ekɛbaafee nɔ ko lɛ he lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ baajɛ etsui muu fɛɛ mli ekɛ egbɔmɔtso muu fɛɛ afee nii lɛ, loo ekɛ ewala fɛɛ baafee nii lɛ. (5Mo 6:5; Mat 22:37) Yɛ ŋmalɛi komɛi amli lɛ, abaanyɛ akɛ neʹpheshpsy·kheʹ atsu nii kɛkɔ nɔ ko ni bɔɔ nɔ ní hiɛ kã ko shweɔ loo ebaa etsine lɛ he. Abaanyɛ akɛ wiemɔi nɛɛ atsu nii hu kɛkɔ gbɔmɔ loo kooloo ni egbo he.—4Mo 6:6; Abɛ 23:2; Yes 56:11; Hag 2:13.

T

  • Ta mli nii.

    Mɔ aŋkro ko nibii loo shĩa mli nibii loo kooloi loo nibii krokomɛi ni jara wa ní ashɔ̃ɔ yɛ henyɛlɔ dɛŋ kɛji aye enɔ kunim.—Yos 7:21; 22:8; Heb 7:4.

  • Talɛnta.

    Eji Hebribii lɛ asɛni tɛ ni tsii fe fɛɛ kɛ shika ni da fe fɛɛ. Etsiimɔ ji kilogram 34.2 (lb 75.5; lb t 91.75; oz t 1,101). Greek talɛnta edaaa tamɔ no, etsiimɔ aaafee kilogram 20.4 (lb 44.8; lb t 54.5; oz t 654). (1Kr 22:14; Mat 18:24)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B14 lɛ.

  • Tamuz.

    (1) Eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ wɔŋ ko ni Hebri yei ni yɔɔ Yerusalem ni eje Nyɔŋmɔ sɛɛ lɛ fó lɛ. Mɛi komɛi kɛɛ maŋtsɛ ji Tamuz, shi egbele sɛɛ lɛ ebatsɔ wɔŋ ni mɛi já. Yɛ Sumerbii aniŋmai amli lɛ, atsɛɔ Tamuz akɛ Dumuzi, ni akɛɛ eŋa loo esuɔlɔ ji Inana (Babilonbii lɛ anyɔŋmɔyoo Ishtar) ni ji nyɔŋmɔyoo ni hãa afɔɔ, ni hãa ŋmɔshi nibii baa, ni hãa kooloi shwereɔ lɛ. (Eze 8:14) (2) Be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ, no ji gbɛ́i ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji ejwɛ nɔ yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji nyɔŋma nɔ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Nyɔɔŋ nɛɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ June teŋgbɛ kɛyashiɔ July teŋgbɛ.—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Tarshish meelei.

    Tsutsu lɛ eji gbɛ́i ni akɛtsɛɔ meelei ni fãa gbɛ kɛyaa blema Tarshish (ŋmɛnɛ lɛ, Spain). Etamɔ nɔ ni sɛɛ mli lɛ gbɛ́i nɛɛ batsɔ gbɛ́i ni akɛtsɛɔ meelei wuji ni fãa gbɛ kɛyaa hei ni jekɛ waa. Solomon kɛ Yehoshafat kɛ meelei ni tamɔ nɛkɛ tsu nii kɛye jara.—1Ma 9:26; 10:22; 22:48.

  • Tartaro.

    Yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, eji shihilɛ ko ni tamɔ tsuŋwoo, ni baa mɔ shi, ní akɛ ŋwɛibɔfoi ni gbo Nyɔŋmɔ nɔ toi yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ wo mli. Greek feemɔwiemɔ ni ji tar·ta·roʹo (‘ashɛrɛ ashwie Tartaro’) ní akɛtsu nii yɛ 2 Petro 2:4 lɛ etsɔɔɔ akɛ ashɛrɛ “ŋwɛibɔfoi ni fee esha lɛ” ashwie he ni wɔŋjalɔi lɛ tsɛɔ lɛ Tartaro (ni ji tsuŋwoohe ko ni yɔɔ shikpɔŋ shishi ní jɛmɛ ewo duŋ waa ní nyɔŋmɔi bibii lɛ yɔɔ) lɛ. Moŋ lɛ, etsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ jie amɛ kɛje amɛshihilɛhe ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, ni ehe hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ yɛ amɛdɛŋ, ni ekɛba amɛ shi, ni ehã amɛjwɛŋmɔ mli wo duŋ kpii koni amɛkanu eyiŋtoi ni yɔɔ nyam lɛ ashishi. Duŋ mli ni akɛ amɛ ewo lɛ hu tsɔɔ nɔ ni baaba amɛnɔ yɛ naagbee kwraa, ni ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ no ji amɛ kɛ amɛnɔyelɔ, Satan Abonsam hiɛ ni abaakpãtã kɛya naanɔ lɛ. No hewɔ lɛ, Tartaro damɔ shi kɛhã shi ni aba nakai ŋwɛibɔfoi atuatselɔi lɛ kwraa lɛ. Jeee no nɔŋŋ ji “bu kwɔŋkwɔŋ lɛ” ní awie he yɛ Kpojiemɔ 20:1-3 lɛ.

  • Tawuu hewulamɔ nii.

    Eji nibii ni asraafoi kɛwulaa amɛhe kɛbuɔ amɛhe, ni nomɛi ji, dade fai, dama, bɛlti, kanto hebuunɔ, kɛ tsɛŋ.—1Sa 31:9; Efe 6:13-17.

  • Tebet.

    Be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ, no ji gbɛ́i ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji nyɔŋma nɔ yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to hã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji ejwɛ nɔ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ December teŋgbɛ kɛyashiɔ January teŋgbɛ. Bei pii lɛ, atsɛɔ lɛ “nyɔɔŋ ni ji nyɔŋma” lɛ. (Est 2:16)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Teemɔŋ sane krɔŋkrɔŋ.

    Gbɛi ni Nyɔŋmɔ eto akɛ ebaatsɔ nɔ etsu eyiŋtoo lɛ he nii lɛ ateŋ eko, ni ejieee lɛ kpo kɛyashi be ni lɛ diɛŋtsɛ eto lɛ, ni ejieɔ lɛ kpo etsɔɔ mɛi pɛ ni esumɔɔ akɛ ehã amɛle lɛ.—Mar 4:11; Kol 1:26.

  • Teŋdamɔlɔ.

    Mɔ ko ni damɔɔ afãi enyɔ teŋ bɔ ni afee ni esaa amɛteŋ. Yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ, Mose ji Mla kpaŋmɔ lɛ teŋdamɔlɔ, ni Yesu ji kpaŋmɔ hee lɛ teŋdamɔlɔ.—Gal 3:19; 1Ti 2:5.

  • Terafim.

    Eji shĩa nyɔŋmɔi loo shĩa amagai, ni bei komɛi lɛ, ayaa amɛŋɔɔ ayabiɔ nii. (Eze 21:21) Ashɔ̃ ekomɛi tamɔ gbɔmɛi, ni amɛdaramɔ tamɔ gbɔmɔ ni eda, ni ekomɛi hu daraaa kwraa. (1Mo 31:34; 1Sa 19:13, 16) Blema nibii ni ana yɛ Mesopotamia lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ blema lɛ, kɛ́ mɔ ko yɛ terafim amagai lɛ, eji okadi ni tsɔɔ akɛ lɛ ji mɔ ni baaye weku lɛ gboshinii lɛ. (Ekolɛ enɛ hewɔ ni Rahel kɔlɔ epapa terafim lɛ.) Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi já terafim yɛ kojolɔi lɛ kɛ maŋtsɛmɛi lɛ abeiaŋ, ni terafim fata nibii ni maŋtsɛ anɔkwafo Yosia kpãtã hiɛ lɛ ahe moŋ, shi etamɔ nɔ ni Israelbii lɛ kɛ terafim tsuuu nii akɛ okadi ni tsɔɔ mɔ ni baaye weku lɛ gboshinii lɛ.—Koj 17:5; 2Ma 23:24; Hos 3:4.

  • Tɛtɛrɛmantɛrɛ.

    Eji nɔ ko ni akɛ dade fee ní akpãa ni akɛtswaa adafi hu. Yɛ 4 Mose 10:2 lɛ, Yehowa fã koni afee jwiɛtɛi tɛtɛrɛmantɛrɛi enyɔ, ni akpã kɛbua maŋbii lɛ anaa loo koni akɛhã amɛfã nyiɛmɔ loo koni akɛhã maŋbii lɛ asaa amɛhe kɛhã ta. Eeenyɛ efee akɛ tɛtɛrɛmantɛrɛi nɛɛ amli dɔrɔko, ni amɛtamɔɔɔ kooloi akolontoi ni edɔrɔ ni akpãa lɛ. Atsĩ tɛtɛrɛmantɛrɛi krokomɛi hu ni atsɔɔɔ bɔ ni amɛyɔɔ hã lɛ atã afata nibii ni akɛtswaa lala yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mli lɛ ahe. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ, atsĩɔ tɛtɛrɛmantɛrɛ kpamɔ tã afataa Yehowa kojomɔi lɛ ni ajajeɔ atsɔɔ lɛ loo nibii krokomɛi ni sa kadimɔ ni efeɔ lɛ ahe, shi no etsɔɔɔ akɛ akpãa tɛtɛrɛmantɛrɛi diɛŋtsɛ.—2Kr 29:26; Ezr 3:10; 1Ko 15:52; Kpo 8:7–11:15.

  • Tishri.​—

    Kwɛmɔ ETANIMSaji Krokomɛi B15 lɛ.

  • Toloo.

    Kwɛmɔ LEEBI ŊULAMI.

  • Tɔ̃ mla; Mlatɔmɔ.

    Eji mla nɔ ni ayeee; nɔ ko ni afeɔ kɛteɔ shi awoɔ mla. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ekɛ wiemɔ ni ji “esha” lɛ fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome.—La 51:3; Yer 5:6; Ro 5:14.

  • Tsɛŋemɔ hela ni gbeɔ mɔ.

    Eji hela fɛɛ hela ni tsɛŋeɔ mɛi oyayaayai ní baanyɛ agbe mɔ hu. Bei pii lɛ, atsĩɔ tã afataa nibii ni Nyɔŋmɔ kɛgbalaa mɛi atoi lɛ ahe.—4Mo 14:12; Eze 38:22, 23; Amo 4:10.

  • Tsitsinɔnii.

    Kotoku bibioo ko ni akɛ ojarawatɛi etara mli. Israel osɔfonukpa lɛ woɔ yɛ etsitsi nɔ kɛ́ eeya He Krɔŋkrɔŋ lɛ. Akɛni no mli Yurim kɛ Tumim ni atsɔɔ nɔ aleɔ bɔ ni Yehowa ekojo sane ko ehã lɛ yɔɔ hewɔ lɛ, atsɛɔ lɛ “tsitsinɔnii kɛhã kojomɔ.” (2Mo 28:15-30)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B5 lɛ.

  • Tsofa-kɛ-ŋma.

    Amai kɛ tsofai krokomɛi (balsam) ni afutu ni jeɔ ŋma ní shãa blɛoo, ni lasu ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ jeɔ ŋma jogbaŋŋ. Akɛ nibii ejwɛ fee tsofa-kɛ-ŋma krɛdɛɛ ní akɛtsu nii yɛ sɔlemɔ buu lɛ mli kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mli lɛ. Ashãa tsofa-kɛ-ŋma nɛɛ leebi kɛ gbɛkɛ yɛ tsofa-kɛ-ŋmashãa latɛ ni yɔɔ He Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ nɔ, ni yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, ashãa no yɛ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ mli. Efeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji asɔlemɔi ní enáa he miishɛɛ lɛ ahe okadi. Abiii ni Kristofoi ashã tsofa-kɛ-ŋma.—2Mo 30:34, 35; 3Mo 16:13; Kpo 5:8.

  • Tso jaŋŋ.

    Tso ni ma shi jaŋŋ ní afiɔ eshafeelɔ akpɛtɛɔ he. Yɛ blema lɛ, akɛtsuɔ nii yɛ maji komɛi anɔ kɛgbeɔ mɛi, loo akɛ gbonyo tsotsoroɔ nɔ kɛbɔɔ mɛi krokomɛi kɔkɔ loo kɛshwieɔ mɛi ahiɛ shi. Abale Asiriabii lɛ akɛ mɛi ni feɔ yiwalɛ nii yɛ tawuu mli, ejaakɛ amɛsɛŋɔ mɛi ni amɛŋɔ amɛ nom lɛ yɛ tsei jaŋŋi kɛ amɛnaa piɔpiɔi ní akɛgbuɔ nomii lɛ amlishi kɛyajeɔ kpo yɛ amɛtsitsii amli lɛ anɔ. Shi yɛ Yudafoi lɛ amla naa lɛ, mɛi ni feɔ efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa tamɔ musubɔɔ loo amagajamɔ nɛkɛ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ atswiaa amɛ tɛi loo atsɔɔ gbɛi krokomɛi anɔ agbeɔ amɛ, ni no sɛɛ lɛ, asɛŋɔ amɛgbohii lɛ yɛ tsei jaŋŋi loo tsei anɔ, koni akɛbɔ mɛi krokomɛi kɔkɔ. (5Mo 21:22, 23; 2Sa 21:6, 9) Bei komɛi lɛ, Romabii lɛ fiɔ eshafeelɔ amɛkpɛtɛɔ tso jaŋŋ he kɛkɛ, ni ekolɛ ebaaya nɔ etsotsoro tso jaŋŋ lɛ nɔ gbii saŋŋ kɛyashi piŋmɔ, kumai, hɔmɔ, kɛ hulu ni shãa lɛ lɛ baagbe lɛ. Yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, amɛkalaa mɔ ni akɛɛ efee efɔŋ lɛ niji kɛ enaji amɛkpɛtɛɔ tso jaŋŋ he tamɔ bɔ ni eba lɛ be ni agbe Yesu lɛ. (Luk 24:20; Yoh 19:14-16; 20:25; Bɔf 2:23, 36)—Kwɛmɔ PIŊMƆ TSO.

  • Tsuitsakemɔ.

    Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ ko etsake ejwɛŋmɔ ni eshwa ehe yɛ etsuiŋ, yɛ gbɛ ko ni ekɔ tsutsu ko, nifeemɔi ni ejaaa, loo nɔ ko ni eku ehiɛ efɔ̃ nɔ lɛ hewɔ. Kɛ́ mɔ ko tsake etsui lɛɛlɛŋ lɛ, anaa yɛ enifeemɔ mli; etsakeɔ gbɛ ko ni ekɔ tsutsu ko lɛ.—Mat 3:8; Bɔf 3:19; 2Pe 3:9.

W

  • Wainŋaa bu.

    Bei pii lɛ, eji bui enyɔ ni atsa yɛ kaaloo shikpɔŋ nɔ, ni ahãa ekome nɔ kwɔɔ fe ekroko lɛ, ni agbaa gɔta loo nujɔɔ kɛwoɔ bui enyɔ lɛ ateŋ. Kɛ́ anaanaa wain yibii lɛ anɔ yɛ ŋwɛigbɛ bu lɛ mli lɛ, emli nu lɛ tsɔɔ gɔta loo nujɔɔ lɛ mli kɛyaa shishigbɛ bu lɛ mli. Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔŋ kɛkɔɔ Nyɔŋmɔ kojomɔ he.—Yes 5:2; Kpo 19:15.

  • Wain kotoku.

    Eji kooloo hewolo tɔ ní akɛ kooloi tamɔ abotia loo gwantɛŋ hewolo fee, ni akɛ wain woɔ mli. Akɛ wain woɔ wain kotokui hei amli, ejaakɛ be ni wain lɛ naa waa lɛ, kɔɔyɔɔ ni ji kaabɔn daiɔzaid (carbon dioxide) jɛɔ mli, ni kɔɔyɔɔ nɛɛ náa kooloi ahewoji ni akɛfee tɔi lɛ anɔ hewalɛ. Wain kotokui hei amli nyɛɔ egbeleɔ; wain kotokui memeji amli nyɛɛɛ agbele, ni no hewɔ lɛ, amɛgbalaa loo amɛjwaraa kɛ́ kɔɔyɔɔ nɛɛ ná amɛnɔ hewalɛ.—Yos 9:4; Mat 9:17.

  • Wala tso.

    Eji Eden abɔɔ lɛ mli tso ko. Biblia lɛ etsɔɔɔ akɛ nibii komɛi yɛ eyibii lɛ amli ni hãa wala; moŋ lɛ, eji mfonirifeemɔŋ nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ema naanɔ wala nɔ mi ehã mɛi ni ebaaŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛye enɔ yibii lɛ eko lɛ.—1Mo 2:9; 3:22.

  • Wie kɛ nɔmimaa.

    Greek wiemɔ ni ji par·re·siʹa lɛ ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ akɛ “wie kɛ nɔmimaa” lɛ baanyɛ akɔ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ he ni awieɔ faŋŋ ni hiɛ gbooo lɛ he, ni agbɛnɛ hu, ebaanyɛ ekɔ nɔmimaa ni ayɔɔ akɛ abaanyɛ aya Nyɔŋmɔ hiɛ kɛ ekãa ni asheee gbeyei akɛ ebaabu mɔ fɔ lɛ he. Ebaanyɛ ekɔ bɔ ni mɔ ko feɔ enii ehãa ni tsɔɔ wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ hu he.—Bɔf 2:29; 2Kor 3:12; 7:4; Fip 1:20; 1Ti 3:13.

  • Wiɛtɛ.

    Tɛ koklobii enyɔ ní akɛ eko fɔ̃ɔ ekroko lɛ nɔ, ni akɛwiɛɔ nibii tamɔ ŋmaa kɛ ehenɔi kɛfeɔ ashikishaŋ. Akɛ tso ko hɔɔ shishi tɛ lɛ (wiɛ lɛ) teŋ, ni no hãa anyɛɔ atsɔmɔɔ ŋwɛi tɛ lɛ (wiɛbi lɛ) yɛ wiɛ lɛ nɔ. Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, yei kɛ amɛniji wiɛɔ nii yɛ shĩai babaoo amli. Akɛni wekui kɛ amɛniji wiɛɔ niyenii ni amɛyeɔ daa gbi lɛ hewɔ lɛ, Mose Mla lɛ gu wiɛ loo ewiɛbi lɛ ni aheɔ akɛ awaba loo sɛɛdaamɔnii lɛ. Ahãa kooloi gbalaa wiɛbii ni yɔɔ wiɛi ni dara lɛ anɔ lɛ.—5Mo 24:6; Mar 9:42.

  • Wolokpo.

    Wolo kakadaŋŋ ni akɛ kooloo hewolo ní aŋmaa nii yɛ nɔ loo papiro fee, ni aŋmaa nii yɛ efã kome pɛ nɔ, ni bei pii lɛ akotaa awoɔ tso he. Aŋmala Ŋmalɛ lɛ mli woji lɛ yɛ wolokpoi anɔ, ni akwɛ nɔ ni aŋmala ashwie shi lɛ anɔ ni aŋmala ekomɛi hu yɛ wolokpoi anɔ ashwie shi, ni yɛ Biblia beiaŋ lɛ, wolokpoi ji woji ni akɛfɔɔ nitsumɔ.—Yer 36:4, 18, 23; Luk 4:17-20; 2Ti 4:13.

  • Woloŋmalɔ.

    Mɔ ni kwɛɔ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli woji lɛ anɔ ní eŋmaa eko efɔ̃ɔ shi. Be ni shɛɔ Yesu beiaŋ lɛ, ekɔɔ hii akuu ko ni le Mla lɛ jogbaŋŋ lɛ he. Amɛte shi amɛwo Yesu.—Ezr 7:6; Mar 12:38, 39; 14:1.

  • Wɔŋ tɛ.

    Bei pii lɛ, eji tɛ akulashiŋ ko ni ma shi jaŋŋ, ni eeenyɛ efee akɛ, eji Baal loo amale nyɔŋmɔi krokomɛi ahe amagai ni afee lɛ tamɔ nuutso.—2Mo 23:24.

  • Wɔŋ tso.

    Hebri wiemɔ (ʼashe·rahʹ) lɛ tsɔɔ (1) wɔŋ tso ko ni damɔ shi kɛhã Ashera, ni ji Kanaanbii lɛ anyɔŋmɔyoo ni hãa nibii baa wala mli lɛ, loo (2) nyɔŋmɔyoo ni ji Ashera lɛ diɛŋtsɛ he amaga. Eeenyɛ efee akɛ, wɔŋ tsei lɛ mamɔɔ shi jaŋŋ, ni kɛhooo lɛ, akɛ tsei feɔ amɛfã ko. Amɛbaanyɛ amɛfee tsei ni agbɔ loo tsei diɛŋtsɛ ni mamɔ shi.—5Mo 16:21; Koj 6:26; 1Ma 15:13.

Y

  • Yaafo lala.

    Lala ko, nɔ ni aláa jio, nɔ ni atswaa jio, ni taa mɔ mli waa, ni hãa anaa akɛ mɔ ko miiye awerɛho waa, ekolɛ yɛ enaanyo ko loo esuɔlɔ ko gbele hewɔ.—2Sa 1:17; La 7:Ytn.

  • Yakob.

    Isak kɛ Rebeka binuu. Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ wo lɛ gbɛ́i akɛ Israel, ni ebatsɔ Israelbii (ní sɛɛ mli lɛ atsɛ amɛ Yudafoi) lɛ ablematsɛ. Efɔ bihii 12, ni ebihii nɛɛ kɛ amɛseshibii lɛ ji mɛi ni feɔ wekui 12 ní akɛto Israel maŋ lɛ. Atee nɔ akɛ gbɛ́i ni ji Yakob lɛ tsɛ Israel maŋ lɛ loo Israelbii lɛ.—1Mo 32:28; Mat 22:32.

  • Yedutun.

    Wiemɔ ko ni jeɔ kpo yɛ saji ni aŋmala yɛ Lala 39, 62, kɛ 77 lɛ ayiteŋgbɛ niŋmai lɛ amli. Aleee nɔ ni etsɔɔ pɔtɛ̃ɛ. Shi kɛ́ okwɛ saji ni aŋmala yɛ lalai nɛɛ ayiteŋgbɛ lɛ, etamɔ nɔ ni akɛmiitsɔɔ bɔ ni alá lalai lɛ ahã loo saŋku ni esa akɛ akɛtswa. Levinyo lalafolɔ ko hu yɛ ni atsɛɔ lɛ Yedutun, no hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ lɛ loo ebii lɛ ji mɛi ni to bɔ ni aláa Yedutun lɛ ahãa lɛ he gbɛjianɔ loo amɛ amɛfee saŋkui ni akɛtswaa Yedutun lalai lɛ loo amɛ amɛfɔɔ tswaa.

  • Yehowa.

    Bɔ ni aŋmaa Tetragrammaton lɛ (Hebri niŋmaa okadii ejwɛ ni damɔ shi kɛhã Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ) yɛ Ga mli. Ejeɔ kpo fe shii 7,000 yɛ Biblia shishitsɔɔmɔ nɛɛ mli.—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi A4A5 lɛ.

  • Yijiemɔ lala.

    Lala ni akɛjieɔ Nyɔŋmɔ yi. Nyɔŋmɔ jálɔi lɛ láa yijiemɔ lalai lɛ, ni atswaa loo akpãa nibii afataa he, ni afeɔ enɛ hu kɛ́ aajá Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ esɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ mli.—Luk 20:42; Bɔf 13:33; Yak 5:13.

  • Yiteŋgbɛ niŋmaa.

    Eji lala ko shishijee niŋmaa ni tsɔɔ mɔ ni ŋma, nɔ ni he ni lala lɛ kɔɔ, bɔ ni esa akɛ alá loo atswa lala lɛ ahã, nɔ ni akɛ lala lɛ baafee loo yiŋtoo hewɔ ni afo lala lɛ.—Kwɛmɔ Lalai 3, 4, 5, 6, 7, 30, 38, 60, 92, 102 yiteŋgbɛ niŋmai lɛ.

  • Yitsofiinɔ.

    Mama ni akɛfiɔ yitso, ni abuɔ yɛ yitso tamɔ fai loo duku. Osɔfonukpa lɛ buɔ yitsofiinɔ ko ni akɛ klala kpakpa fee ni akɛ kpãa bluu efi shika tsuru fɛtɛfɛtɛ kɛkpɛtɛ yitsofiinɔ lɛ hiɛ. Maŋtsɛ lɛ kɛ yitsofiinɔ fiɔ eyitso, ni ebuɔ akekere efɔ̃ɔ nɔ. Hiob kɛ jalɛ sane ni eyeɔ lɛ to yitsofiinɔ he.—2Mo 28:36, 37; Hio 29:14; Eze 21:26.

  • Yuda.

    Yakob bihii ni ekɛ Lea fɔ lɛ ateŋ mɔ ni ji ejwɛ nɔ. Be ni Yakob kã gbele saa nɔ lɛ, egba akɛ nɔyelɔ kpele ko ní nɔyeli sɛɛ efoŋ baajɛ Yuda wekutɔkpaa lɛ mli aba. Yuda wekutɔkpaa lɛ mli ajɛ afɔ Yesu akɛ gbɔmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Akɛ gbɛ́i Yuda lɛ hu tsɛɔ Yuda weku lɛ, ni sɛɛ mli lɛ, akɛtsɛ Israel wuoyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ. Yuda weku lɛ kɛ Benyamin weku lɛ, ni osɔfoi kɛ Levibii hu fata he lɛ ji mɛi ni feɔ Yuda maŋ lɛ. Atsɛɔ maŋ nɛɛ hu akɛ wuoyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ. Yuda maŋ lɛ kã wuoyigbɛ, ni Yerusalem kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ fɛɛ yɛ Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ.—1Mo 29:35; 49:10; 1Ma 4:20; Heb 7:14.

  • Yudanyo.

    Eji gbɛ́i ni akɛtsɛ mɔ ko ni jɛ Yuda weku lɛ mli kɛjɛ be ni aye Israel wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nɔ kunim lɛ nɔ kɛyaa. (2Ma 16:6) Kɛjɛ be ni Israelbii lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ nɔ kɛyaa lɛ, akɛtsɛɔ Israelbii ni jɛ wekui srɔtoi ni ku amɛsɛɛ kɛba Israel lɛ amli lɛ. (Ezr 4:12) Sɛɛ mli lɛ, akɛtsɛ Israelbii ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ koni akɛtsɔɔ akɛ esoro amɛ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ahe. (Est 3:6) Bɔfo Paulo kɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ be ni ewieɔ akɛ jeŋmaŋ ni mɔ ko jɛ nɔ lɛ he ehiaaa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ.—Ro 2:28, 29; Gal 3:28.

  • Yufrate.

    Fai ni yɔɔ Asia wuoyi-anaigbɛ lɛ ateŋ nɔ ni kɛ fe fɛɛ ni ale waa. Eji fai enyɔ ni da waa ni yɔɔ Mesopotamia lɛ ateŋ ekome. He klɛŋklɛŋ ni atsĩ faa nɛɛ tã yɛ ji 1 Mose 2:14, be ni atsɔɔ fai ejwɛ ni yɔɔ Eden lɛ. Afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ “Faa lɛ.” (1Mo 31:21) Faa nɛɛ ji shikpɔŋ ni akɛhã Israelbii lɛ husu yɛ kooyigbɛ. (1Mo 15:18; Kpo 16:12)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B2 lɛ.

  • Yurim kɛ Tumim.

    Nibii komɛi ni osɔfonukpa lɛ kɛtsuɔ nii kɛ́ maŋ sane ko ni he hiaa te shi ni aatao Yehowa yiŋkpɛɛ yɛ sane lɛ he, ni akɛtsuɔ nii tamɔ bɔ ni afɔ̃ɔ oshiki kɛtaoɔ saji anaa lɛ nɔŋŋ. Be fɛɛ be ni osɔfonukpa lɛ baaya sɔlemɔ buu lɛ mli lɛ, akɛ Yurim kɛ Tumim lɛ woɔ etsitsinɔnii lɛ mli. Etamɔ nɔ ni akɛ Yurim kɛ Tumim lɛ kpa nitsumɔ be ni Babilonbii lɛ kpãtã Yerusalem hiɛ lɛ.—2Mo 28:30; Ne 7:65.

Z

  • Zeu.

    Nyɔŋmɔi babaoo ní Greekbii lɛ jáa lɛ ateŋ otu. Be ni Barnaba yɔɔ Listra lɛ, mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ susu akɛ eji Zeu. Akpɛ́kpɛ́i wiemɔi tamɔ “Zeu osɔfoi” kɛ “Zeu, hulu nyɔŋmɔ lɛ” yɛ blema nibii komɛi ni ana yɛ he ko ni bɛŋkɛ Listra lɛ anɔ. Meele ni Paulo ta mli kɛfã gbɛ kɛjɛ Malta ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ kadimɔ nɔ yɛ eyitsogbɛ ji “Zeu Bihii,” ni tsɔɔ akɛ, haaji, ni ji Kastor kɛ Polus.—Bɔf 14:12; 28:11.

  • Zion; Zion Gɔŋ.

    Gbɛ́i ni akɛtsɛ Yebusbii amaŋ ní atswa gbogbo awo he ni yɔɔ Yebus yɛ gɔŋkpɔ ko ni yɔɔ Yerusalem wuoyi-bokãgbɛ lɛ nɔ. Be ni David ye maŋ nɛɛ nɔ kunim lɛ, ema emaŋtsɛ shĩa lɛ yɛ jɛmɛ, ni sɛɛ mli lɛ, abatsɛ jɛmɛ akɛ “David Maŋ.” (2Sa 5:7, 9) Zion batsɔ maŋ krɔŋkrɔŋ kɛhã Yehowa, titri lɛ be ni David kɛ Adeka lɛ tee jɛmɛ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, akɛtsɛ sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Moria Gɔŋ lɛ nɔ kɛ ehewɔ shikpɔji lɛ, ni bei komɛi hu lɛ, akɛtsɛɔ Yerusalem maŋ muu lɛ fɛɛ. Bei pii lɛ, akɛtsuɔ nii yɛ okadifeemɔŋ yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli.—La 2:6; 1Pe 2:6; Kpo 14:1.

  • Ziv.

    Klɛŋklɛŋ gbɛ́i ni akɛtsɛ nyɔɔŋ ni ji enyɔ nɔ yɛ Yudafoi lɛ akalanda ni Nyɔŋmɔ to ehã amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, nyɔɔŋ ni ji kpaanyɔ nɔ yɛ Yudafoi lɛ akwaayeli kalanda lɛ nɔ. Ejeɔ shishi kɛjɛɔ April teŋgbɛ kɛyashiɔ May teŋgbɛ. Atsɛɔ nyɔɔŋ nɛɛ Iyar yɛ Yudafoi lɛ a-Talmud lɛ kɛ woji krokomɛi ni aŋmala be ni Yudafoi lɛ ejɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ sɛɛ lɛ amli. (1Ma 6:37)—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ.