September
OLwesibili, September 1
Qhubekani lizihlola ukuthi lisekukholweni yini.—2 Khor. 13:5.
Nxa sesisebenze nzima ukuthi sibe ngamaKhristu aqinileyo kumele siphinde sisebenze nzima ukuthi sihlale sinjalo. Lokhu kutsho ukuthi akumelanga sizithembe kakhulu. (1 Khor. 10:12) Kufanele ‘siqhubeke sizihlola’ ukuze sibe leqiniso lokuthi lokhu sithuthuka. Encwadini ayibhalela amaKhristu aseKholose, umphostoli uPhawuli wacacisa ukuqakatheka kokuhlala silokholo oluqinileyo. Lanxa amaKhristu aseKholose ayesethuthukile, uPhawuli wawaxwayisa ukuthi ananzelele angathatheki ngemicabango yomhlaba. (Kol. 2:6-10) U-Ephafrasi, okumele ukuthi wayebazi kuhle abantu abasebandleni lelo, wayehlala ethandazela ukuthi ‘ekucineni babe ngabapheleleyo’ kumbe babe ngamaKhristu aqinileyo. (Kol. 4:12) Sifundani kulokhu? UPhawuli lo-Ephafrasi babekuzwisisa ukuthi ukuze umuntu aqhubeke ethuthuka kumele asebenze nzima futhi acele ukuncediswa nguJehova. Babefisa ukuthi amaKhristu aseKholose aqhubeke ethuthuka futhi ahlale elokholo oluqinileyo lanxa ayehlangana lobunzima. w24.04 6-7 ¶16-17
UJehova ulathi. Lingabesabi.—Nani. 14:9.
Nxa singafunda ukumesaba uJehova sizamthanda kakhulu okokuthi siyabe singafuni ukwenza loba yini engamzondisa. Sizimisele ukufunda umehluko okhona phakathi kokulungileyo lokungalunganga laphakathi kweqiniso lamanga ukuze uJehova asamukele. (Zaga. 2:3-6; Heb. 5:14) Nxa singesaba abantu ukwedlula uNkulunkulu singacina sesiduka eqinisweni. Ake sixoxe ngokwenziwa ngabakhokheli abangu-12 ababethunywe ukuyahlola ilizwe uJehova ayethe uzalinika abako-Israyeli. Abakhokheli abalitshumi babesesaba amaKhenani ukwedlula indlela ababethanda ngayo uJehova. Batshela ama-Israyeli bathi: “Ngeke senelise ukuyakulwa labantu labo ngoba balamandla kulathi.” (Nani. 13:27-31) Kwakuliqiniso sibili ukuthi amaKhenani ayelamandla. Kodwa nxa umuntu wayengathi ama-Israyeli ayengeke enelise ukunqoba izitha zawo wayeyabe etshengisa ukuthi wayengacabangi ngalokho uJehova ayengakwenza. w24.07 9 ¶5-6
Kambe uMahluleli womhlaba wonke kasoze enze okulungileyo yini?—Gen. 18:25.
Silaso yini isizatho sokukholwa ukuthi uJehova wahlulela kuhle ngazo zonke izikhathi? Ye silaso. Njengo-Abrahama siyakwazi ukuthi uJehova ‘nguMahluleli womhlaba wonke’ olesihawu, olenhlakanipho futhi ongelasici. Uqeqetshe iNdodana yakhe wayinika umsebenzi wokwahlulela abantu bonke. (Joh. 5:22) Bobabili uJehova loJesu bayenelisa ukubona okusezinhliziyweni zabantu. (Mat. 9:4) Yikho nxa besahlulela benza “okulungileyo” ngaso sonke isikhathi. Kasizimiseleni ukuthemba uJehova kukho konke akwenzayo. Konke okumayelana lokwahlulela sikutshiyela yena leNdodana yakhe ngoba siyananzelela ukuthi thina kasenelisi ukwahlulela kodwa yena uyenelisa. (Isaya. 55:8, 9) Kanti njalo siyakwazi ukuthi iNkosi yethu uJesu yahlulela kuhle futhi ilesihawu njengoYise.—Isaya. 11:3, 4. w24.05 7 ¶18-19
UJehova uyamzonda umuntu oliqili, kodwa ungumngane omkhulu wabathembekileyo.—Zaga. 3:32.
Okwenzakala ngesikhathi uJesu eqalisa ukuhlangana loNathaniyeli kungasifundisa ukuqakatheka kokuba ngabantu abaqotho. Ngesikhathi uFiliphu eletha umngane wakhe uNathaniyeli kuJesu, kulento emangalisayo eyenzakalayo. Lanxa uJesu wayeqalisa ukumbona, wathi: “Khangelani, um-Israyeli uqobo ongelabuqili ngitsho.” (Joh. 1:47) UJesu wabona ukuthi uNathaniyeli wayeqotho kakhulu. UNathaniyeli wayelesono njengathi kodwa wayethembekile ezintweni zonke, engelabuqili. UJesu wakunanzelela lokho futhi wamncoma uNathaniyeli. Izinto ezinengi ezithokozisa uJehova okukhulunywa ngazo kuHubo 15 zimayelana lendlela esiphatha ngayo abanye. IHubo 15:3 lithi umuntu owamukelwa nguJehova etendeni lakhe “kakhulumi amanga ngomunye umuntu [kumbe kanyundeli omunye, amabala angaphansi], kenzi okubi kumakhelwane wakhe, njalo kagconi abangane bakhe.” Inkulumo ezinjalo zingabalimaza kakhulu abanye.—Jak. 1:26. w24.06 10 ¶7, 9; 11 ¶10
Nkosi, lamadimoni ayazehlisa kithi nxa sisebenzisa ibizo lakho.—Luk. 10:17.
Nxa ungalungiselela kuhle ungakayi ekutshumayeleni awusoze ukhathazeke kakhulu nxa usukhuluma labantu. UJesu wancedisa abafundi bakhe ukuthi balungiselele engakabathumi ukuthi baye ekutshumayeleni. (Luk. 10:1-11) Abafundi bakusebenzisa lokho uJesu ayebafundisa khona, yikho bawenza kuhle umsebenzi wabo futhi lokhu kwenza bathokoza. Singakulungiselela njani ukutshumayela? Kumele sicabange ngokuthi sifuna ukuxoxa ngani labantu, besesibona ukuthi singakubeka njani ngendlela ecacileyo. Okunye okungasinceda yikucabanga ngezinto ezitshiyeneyo abantu abangazikhuluma nxa sisekutshumayeleni besesilungiselela ukuthi thina singabaphendula njani. Nxa sitshumayeza abantu kumele sizame ukukhululeka, sibobotheke njalo sibe lomusa. w24.04 16 ¶6-7
Ufanele Jehova Nkulunkulu wethu ukwamukela inkazimulo lodumo lamandla ngoba wadala zonke izinto.—Isam. 4:11.
Isizatho esiqakatheke kulazo zonke esenza sitshumayele izindaba ezinhle yikuthi siyamthanda uJehova kanye lebizo lakhe elingcwele. Ukutshumayela sikubona kuyindlela yokudumisa uNkulunkulu wethu esimthandayo. Sivumelana lamazwi la athi: “Ufanele Jehova Nkulunkulu wethu ukwamukela inkazimulo lodumo lamandla.” Siyabe sinika uNkulunkulu inkazimulo lodumo nxa sixoxa labanye sibatshengisa ukuthi nguye ‘owadala zonke izinto’ lokuthi nguye osinika ukuphila. Siyabe sinika uJehova amandla ethu nxa sisebenza nzima, sisebenzisa isikhathi sethu lempahla yethu ukuze senze okunengi emsebenzini wokutshumayela kusiya ngezimo zethu. (Mat. 6:33; Luk. 13:24; Kol. 3:23) Ngamazwi alula nje siyakuthanda ukukhuluma ngoNkulunkulu wethu esimthandayo. Okunye esikuthandayo yikutshela abanye ngebizo lakhe lokuthi unguNkulunkulu onjani. w24.05 17 ¶11
Uyabapha umvuzo labo abamdinga ngeqiniso.—Heb. 11:6.
UJehova usenza sibe lokuthula futhi sisuthiseke njalo esikhathini esizayo uzasinika ukuphila okungapheliyo. Yikho singahlala simthemba uJehova, siqiniseka ukuthi uyafuna sibili ukusipha umvuzo lokuthi ulawo amandla okwenza njalo. Lokho kuzasinceda ukuthi sihlale sisenza okunengi emsebenzini weNkosi njengezinceku zikaNkulunkulu zakudala. Lokho yikho uThimothi ayekwenza. (Heb. 6:10-12) UThimothi wayethembele kuNkulunkulu ophilayo, yikho wayezimisele ukusebenza nzima. (1 Thim. 4:10) Wayekwenza njani lokho? Umphostoli uPhawuli wamkhuthaza ukuthi aqhubeke ethuthuka endleleni ayetshumayela ngayo layefundisa ngayo ebandleni. Kwakumele abe yisibonelo esihle kwamanye amaKhristu, abadala labancane. Kanti njalo wayephiwe leminye imisebenzi enzima egoqela ukukhuza abanye ebandleni kodwa lokho ekwenza ngothando. (1 Thim. 4:11-16; 2 Thim. 4:1-5) UThimothi wayeqiniseka ukuthi uJehova wayezamnika umvuzo.—Rom. 2:6, 7. w24.06 22-23 ¶10-11
UJehova wayelokhu ebaxwayisa abako-Israyeli labakoJuda esebenzisa bonke abaphrofethi bakhe.—2 Amakho. 17:13.
UJehova wayehlala ethuma abaphrofethi bakhe ukuthi baxwayise abantu bakhe njalo babancedise ukuthi babuyele kuye. Ngokwesibonelo, wathuma umphrofethi wakhe uJeremiya ukuthi abatshele athi: ‘Phenduka wena Israyeli ohlamukayo. Angisoze ngikukhangele ngizondile ngoba ngiqotho. Angisoze ngihlale ngikuzondele. Wena vuma icala lakho ngoba uhlamukele uJehova.’ (Jer. 3:12, 13) Waphinda wathuma uJoweli ukuthi abatshele athi: “Phendukelani kimi ngenhliziyo yonke.” (Jow. 2:12, 13) U-Isaya yena wamthuma ukuthi athi: ‘Zihlambululeni, tshiyani izenzo ezimbi elizenza phambi kwami, yekelani ukwenza okubi.’ (Isaya. 1:16-19) UHezekheli yena wamtshela ukuthi athi: ‘Ngiyathokoza yini ngokufa komuntu owenza okubi? Mina engikufunayo yikuthi umuntu omubi atshiye konke okubi akwenzayo aqhubeke ephila. Angithokozi ngokufa kwaloba ngubani. Yikho phendukani liphile.’ (Hez. 18:23, 32) UJehova uyathokoza nxa ebona abantu bephenduka ngoba ufuna baphile kuze kube nini lanini! w24.08 9 ¶5-6
Yonke iMibhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu futhi iyasiza.—2 Thim. 3:16.
Bonke abantu bakaNkulunkulu bayaluthola ulwazi olubaqinisa ukholo njalo uyabakhokhela aphinde abavikele. Indlela uJehova atshengisa ngayo ukuthi ubaphatha ngendlela efananayo yikuthi wenza ukuthi bonke abantu benelise ukuthola iBhayibhili. IMibhalo Engcwele yaqala yabhalwa ngesiHebheru lesi-Aramu kanye lesiGrikhi. Kambe lokhu kutsho ukuthi abantu abenelisa ukubala iBhayibhili ngendimi lezo baba lobudlelwano obuqinileyo loJehova ukwedlula labo abangenelisi ukuzibala? Hatshi. (Mat. 11:25) UJehova uyasamukela sonke. Kakhethi abantu kusiya ngokuthi bafunde kanganani kumbe ukuthi bayazikhuluma yini indimi iBhayibhili elalibhalwe ngazo kuqala. UJehova unika abantu ukuhlakanipha kungelani lokuthi bafundile kumbe abafundanga. ILizwi lakhe eliphefumulelweyo iBhayibhili selihunyutshwe ngezindimi ezinengi kakhulu. Yikho bonke abantu bangenelisa ukuncedwa yilokho abakubala kulo baphinde bafunde ukuthi bangenzani ukuze babe ngabangane bakaNkulunkulu.—2 Thim. 3:16, 17. w24.06 6-7 ¶13-15
Ukutshabalaliswa [kweJerusalema] sekusondele.—Luk. 21:20.
Ukubhujiswa komumo wezinto wamaJuda uJesu ayekhulume ngakho kwasekuseduze. AmaKhristu la ayengasebenzisa isikhathi leso esasisele ukuthi aqinise ukholo lwawo futhi afunde ukuqinisela ukuze alungele ubunzima obabusiza. (Heb. 10:25; 12:1, 2) Sekuseduze ukuthi lathi sihlangane lobunzima obukhulu ukwedlula lobo obehlela amaKhristu angamaHebheru. (Mat. 24:21; Isam. 16:14, 16) Cabanga ngamacebo uJehova awanika amaKhristu la ubusubona ukuthi lathi angasinceda njani. Umphostoli uPhawuli wathi ebhalela amaKhristu angamaHebheru incwadi, wawakhuthaza ukuthi agebhe ajule eLizwini likaNkulunkulu. (Heb. 5:14–6:1) Wasebenzisa iMibhalo yesiHebheru ukuze awatshengise ukuthi indlela yamaKhristu yokukhonza yayingcono kakhulu ukwedlula indlela amaJuda ayekhonza ngayo. UPhawuli wayekwazi ukuthi nxa amaKhristu la angagebha ajule ayezathola ulwazi olunengi futhi azwisise iqiniso. Lokhu kwakuzawanceda ukuthi enelise ukulahla imfundiso ezingamanga ezazingawaphambukisa. w24.09 8-9 ¶2-3; 10 ¶6
INkosi ivusiwe sibili.—Luk. 24:34.
Abafundi bakaJesu kwakumele bakhuthazwe sibili. Ngenxa yani? Abanye babetshiye imizi yabo, lezimuli zabo lamabhizimusi abo ukuthi balandele uJesu. (Mat. 19:27) Abanye basebephathwa kubi ngenxa yokuthi basebekhethe ukuba ngabalandeli bakhe. (Joh. 9:22) Bazidela benza konke lokhu ngoba babekholwa ukuthi uJesu wayenguMesiya owayethenjisiwe. (Mat. 16:16) Kodwa uJesu wathi esebulewe, baphelelwa lithemba badana. UJesu wathi ebona abafundi bakhe bedanile kazange acabange ukuthi kabaselakholo. Wayekwazi ukuthi okwakubenza badane yikufa kwakhe. Ngelanga avuswa ngalo wahle waqalisa ukubakhuthaza abangane bakhe. Ngokwesibonelo, wabonakala kuMariya Magadalena owayekhala duzane lethuna lakhe. (Joh. 20:11, 16) Waphinda wabonakala kubafundi ababili ababesiya e-Emawusi, wasebonakala lakumphostoli uPhetro. w24.10 13 ¶5-6
Lihlale lilungele ukuzivikela phambi komuntu wonke ofuna ngenkani ukuthi limtshele isizatho sethemba elilalo.—1 Phet. 3:15.
Ncedisa umntanakho enelise ukuchasisela abanye ukuthi kungani ekholwa ukuthi izinto zadalwa nguNkulunkulu. Okunye okungamnceda yikuthi lingene ku-jw.org lidinge izihloko ezikhuluma ngendaba le beselizibala. Yekela umntanakho azikhethele indlela engcono yokuchasisela abanye indaba le. Lungiselelani ndawonye ukuthi uzabachasisela njani abanye. Mkhuthaze ukuthi achasise ngendlela elula futhi ezwisisekayo nxa kungaba labanye abafuna ukuzwa akutshoyo. Ngokwesibonelo, omunye afunda laye angathi: “Mina ngikholwa engikubonayo kuphela, ngeke ngikholwe kuNkulunkulu ngoba angikaze ngimbone.” Osakhulayo onguFakazi yena angaphendula athi: “Ake sithi uphakathi kwegusu elikhatshana kakhulu lalapho okuhlala khona abantu, ubusubona umthombo oyakhelwe ngamatshe. Ubungacabanga ukuthi umthombo lo wazivelela yini? Nxa ucabanga ukuthi kulomuntu owawugebhayo wawakhela, kutsho ukuthi kulengqondo ukukholwa ukuthi kulomuntu owazenzayo izinto zonke lezi esizibonayo.” w24.12 18 ¶16
Kanti ukuhlakanipha akutholakali ebantwini abadala yini? Asebephile iminyaka eminengi ayisibo yini abalokuzwisisa?—Jobe. 12:12.
Sonke siyakudinga ukuncediswa ukuze senze izinqumo ezinhle. Abadala bebandla kanye labafowethu labodadewethu abamthandayo uJehova bangasinika amacebo angasinceda. Nxa lowo ozama ukusicebisa emdala kakhulu kulathi, akumelanga sihle sizitshele ukuthi asitshela khona akusasebenzi esikhathini sethu. UJehova uyafuna ukuthi sifunde kwasebekhulile. Sebebone okunengi empilweni futhi balokuzwisisa kanye lenhlakanipho. Kudala uJehova wayesebenzisa asebekhulile ababethembekile ukuthi bakhuthaze njalo bakhokhele abantu bakhe. Abanye babo kwanguMosi, loDavida, lomphostoli uJohane. Baphila ngezikhathi ezitshiyeneyo futhi lalokho okwenzakala empilweni zabo kwakutshiyene. Bathi sebezakufa balaya abasakhulayo futhi babanika amacebo ayengabanceda. Into abayigcizelela kakhulu bobathathu yikuqakatheka kokulalela uNkulunkulu. Ukuhlola abakutshoyo kungasinceda kungelani lokuthi sibadala kumbe sibancane.—Rom. 15:4; 2 Thim. 3:16. w24.11 8 ¶1-2
Nxa lingasayidlanga inyama yeNdodana yomuntu lanatha legazi layo, alilakho ukuphila phakathi kwenu.—Joh. 6:53.
Ngesikhathi sikaNowa, uNkulunkulu watshela abantu ukuthi bangadli igazi. (Gen. 9:3, 4) Ngokuhamba kwesikhathi uJehova waphinda watshela ama-Israyeli ukuthi akumelanga adle igazi. Loba ngubani owayezalidla ‘wayezabulawa.’ (Levi. 7:27) UJesu wayewulandela uMthetho lo. (Mat. 5:17-19) Ngakho kwakungeke kwenze ukuthi atshele amaJuda ukuthi adle inyama yakhe anathe legazi lakhe. Kusegcekeni ukuthi uJesu wayesenza umzekeliso njengoba nje wake wenza into efanana laleyo ngesikhathi ekhuluma lowesifazana ongumSamariya. Wathi kowesifazana lo: ‘Amanzi engizabapha wona azabanika ukuphila okungapheliyo.’ (Joh. 4:7, 14) UJesu wayengatsho ukuthi kulamanye amanzi owesifazana lo ayezathi angawanatha athole ukuphila okungapheliyo. Yikho lasebantwini laba ayekhuluma labo eKhaphenawume, wayengatsho ukuthi nxa bangadla inyama yakhe banathe legazi lakhe sibili babezathola ukuphila okungapheliyo. w24.12 9 ¶4-6
Linikele imizimba yenu ibe yimihlatshelo ephilayo, engcwele njalo eyamukelwa nguNkulunkulu, inkonzo engcwele eliyenza ngezingqondo zenu.—Rom. 12:1.
Amadoda angamaKhristu kumele ananzelele ukuthi lawo kawathatheki ngendlela abantu bomhlaba lo abacabanga ngayo acine engasabaqakathekisi abesifazana. Kungani kumele ananzelele? Ngenxa yokuthi umuntu ucina esekwenza lokho ahlala ekucabanga. Umphostoli uPhawuli watshela amaKhristu agcotshiweyo ayeseRoma wathi: “Yekelani ukubunjwa ngumumo lo wezinto.” (Rom. 12:1, 2) Ngesikhathi uPhawuli ebhala incwadi eyayisiya kwabaseRoma, ibandla leli laselilesikhathi likhona. Kodwa amazwi kaPhawuli atshengisa ukuthi abanye ebandleni babelokhu belandela amasiko futhi becabanga ngendlela abantu bomhlaba abacabanga ngayo. Yikho wabakhuthaza ukuthi batshintshe indlela abacabanga ngayo lezenzo zabo. Iseluleko sikaPhawuli siyawanceda lamadoda angamaKhristu lamuhla. Kuzwisa usizi ukuthi amanye aselandela imibono yomhlaba aze acine ehlukuluza omkawo. w25.01 9 ¶4
Yelusani umhlambi kaNkulunkulu eliwugcinisiweyo, libe ngababonisi bawo.—1 Phet. 5:2.
Lamuhla abadala benza imisebenzi eminengi. Bangabavangeli. (2 Thim. 4:5) Bayizibonelo ezinhle ekutshumayeleni ngoba bakhuthele emsebenzini lo. Bayahlela umsebenzi wokutshumayela ebandleni abakulo futhi bayancedisa abamemezeli ukuthi benelise ukutshumayela lokufundisa kuhle. Omunye umsebenzi wabadala ngowokwahlulela. Bangabahluleli abalesihawu futhi ababandlululi. Nxa umKhristu angenza isono esikhulu abadala benza konke okusemandleni abo ukuthi bamncedise alungisise ubungane bakhe loJehova. Lanxa kunjalo baba leqiniso lokuthi bagcina ibandla limsulwa. (1 Khor. 5:12, 13; Gal. 6:1) Umsebenzi oqakathekileyo abadala abawenzayo ngowokwelusa. (1 Phet. 5:1-3) Bayalungiselela kuhle izinkulumo ezisekelwe eBhayibhilini. Bazama ngamandla wonke ukuthi babekwazi wonke umuntu ebandleni njalo bayavakatshela abamemezeli besiyabelusa. Phezu kwemisebenzi le abanye abadala bayancedisa emsebenzini wokwakha amaWolu oMbuso lokuwalungisa, abanye bahlela imihlangano emikhulu. Abanye bakumaKhomithi Asebenzelana Lezibhedlela futhi abanye basemaQenjini Avakatshela Izigulane. Abadala basebenza nzima sibili! w24.10 20 ¶9
Njengoba nje bonke abantu besifa ngenxa ka-Adamu, bonke bazakwenziwa baphile ngenxa kaKhristu.—1 Khor. 15:22.
Nxa iBhayibhili likhuluma ngokuhlengwa, liyabe lisitsho ukukhululwa esikuthola ngenxa yokuthi inhlawulo seyabhadalwa. Umphostoli uPhetro wayicacisa indaba le, wathi: “Liyakwazi ukuthi lanxa lakhululwa endleleni yenu yokuphila engancedi ngalutho elayitshiyelwa ngokhokho benu, alikhululwanga [kumbe, ‘alihlawulelwanga; alihlengwanga’] ngezinto ezonakalayo ezinjengesiliva loba igolide. Kodwa lakhululwa ngegazi eliligugu elinjengelemvana engelasici lemsulwa, igazi likaKhristu.” (1 Phet. 1:18, 19; amabala angaphansi) Inhlawulo iyasikhulula esonweni lasekufeni okusithwalise nzima. (Rom. 5:21) Siyambonga kakhulu uJehova loJesu ngoba basikhulula esonweni lasekufeni ngegazi likaJesu eliligugu. w25.02 5 ¶15-16
Uyathokoza umuntu ohlala enanzelela konke akwenzayo.—Zaga. 28:14.
Singenzani ukuze singaweli esonweni? Ake sixoxe ngezifundo esingazithola kulokho okwenziwa lijaha okukhulunywa ngalo kuZaga isahluko 7. Lafeba lowesifazana ongaziphathanga. Uvesi 22 usitshela ukuthi ijaha leli ‘lahle’ lamlandela owesifazana lo. Kodwa amavesi aphezulu atshengisa ukuthi lalenze ezinye izinto ezenza kwaba lula ukuthi licine liwele esonweni. Yiziphi izinto ezenza ijaha leli lacina lonile? Okokuqala, kwathi sekusihlwa “ladlula ngomgwaqo, ekhoneni eliseduze kwendlu [yowesifazana ongaziphathanga],” laselihamba liqonda endlini yakhe. (Zaga. 7:8, 9) Okwesibili, lathi libona owesifazana lo alizange liphambuke endleleni leyo. Kodwa lamyekela waliqabuza futhi lalalela elitshela ukuthi laye wayewenzile umhlatshelo wobudlelwano. Mhlawumbe wayefuna licabange ukuthi wayengasimuntu omubi. (Zaga. 7:13, 14, 21) Ngabe ijaha leli lalingazenzanga izinto zonke lezi lalingasoze liwele esilingweni licine lonile. w24.07 16 ¶8-9; 19 ¶19
Limthethelele ngesihle njalo limduduze.—2 Khor. 2:7.
UJehova kafuni ukuthi umuntu aqhubeke esebandleni yena esenza isono esikhulu engaphenduki. Kafuni ukuthi abantu abaqhubeka besenza okubi bazwelwe besebeyekelwa baqhubeke besebandleni. Lanxa uJehova elesihawu, kabamukeli abantu abaziphatha kubi futhi lemithetho yakhe kayitshintshi. (Jud. 4) Aluba uJehova ubengayekelela abantu abenza izono bengaphenduki, ubeyabe engelasihawu ngoba lokho bekungaliphambanisa ibandla. (Zaga. 13:20; 1 Khor. 15:33) Okunye esikufundayo yikuthi uJehova kafuni ukuthi loba ngubani abhujiswe. Ufuna abantu bonke basinde. Yikho uba lesihawu kulabo abatshintsha indlela abacabanga ngayo lezenzo zabo bazame ukulungisisa ubungane babo laye. (Hez. 33:11; 2 Phet. 3:9) Lokhu yikho okwenza uJehova wasebenzisa umphostoli uPhawuli ukuthi achasisele ibandla leKhorinte ukuthi liyithethelele futhi liyamukele ebandleni indoda le eyayisiphendukile yatshiya isono sayo. w24.08 17 ¶7; 18-19 ¶14-15
Loba yini elayenzela omunye walaba abafowethu abancane, layenzela mina.—Mat. 25:40.
Emzekelisweni wezimvu lembuzi, uJesu wacacisa ukuthi uzakwahlulela abantu kusiya ngokuthi babewasekela yini amaKhristu agcotshiweyo. (Mat. 25:31-46) Ngesikhathi ‘sokuhlupheka okukhulu’ i-Amagedoni isizaqalisa, uJesu uzakwahlulela abantu. (Mat. 24:21) Ngalesosikhathi uzakwenza lokho okujayele ukwenziwa ngumelusi nxa esehlukanisa izimvu lembuzi. UJesu uzakwehlukanisa abantu abasekela abalandeli bakhe abagcotshiweyo lalabo abangabasekeliyo. UJehova nguye obeke uJesu ukuthi abe nguMahluleli njalo isiphrofetho esiseBhayibhilini siveza ukuthi uzabahlulela kuhle abantu. (Isaya. 11:3, 4.) UJesu ukhangela indlela abantu abaziphatha ngayo labacabanga ngayo, lalokho abakukhulumayo, kugoqela lendlela abaphatha ngayo abafowabo abagcotshiweyo. (Mat. 12:36, 37) Uzabe ebazi labo ababesekela abafowabo abagcotshiweyo bebancedisa emsebenzini wabo. Enye indlela eqakathekileyo abanjengezimvu abasekela ngayo amaKhristu agcotshiweyo yikutshumayela. w24.09 20-21 ¶3-4
Hlolisisani zonke izinto.—1 Thes. 5:21.
Nxa kulokunye okusihluphayo esingelaqiniso lakho, kumele sihlolisise iBhayibhili sizwe ukuthi lithini ngakho. Ngokwesibonelo, cabanga ngosakhulayo ozibuza ukuthi uqakathekile yini kuNkulunkulu. Kumele agoqe izandla yini azitshele ukuthi vele kaqakathekanga kuNkulunkulu? Hayi, kumele ‘ahlolisise zonke izinto,’ ataditshe iBhayibhili ukuze abekwazi ukuthi uJehova umbona njani. Nxa sibala iLizwi likaNkulunkulu, kuyabe kungani sizwa uJehova ekhuluma lathi. Yikho nxa kulombuzo osihluphayo, kuyabe kumele sisebenze nzima ukuze sizwe ukuthi uJehova usiphendula njani. Nxa sibala iBhayibhili, kumele sidinge amavesi azasinceda sithole impendulo yombuzo esingabe silawo. Singachwayisisa ngendaba esihluphayo sisebenzisa amabhuku okuchwayisisa esiwaphiwa yinhlanganiso kaJehova. (Zaga. 2:3-6) Nxa sichwayisisa kumele sithandaze sicele uJehova asincedise ukuthi sizwisise lokuthi sibone ukuthi uthini ngendaba esihluphayo. Nxa sesenze njalo, singadinga izimiso zeBhayibhili lalokho okungasinceda ukuthi sithole impendulo yombuzo esingabe sizibuza wona. w24.10 25 ¶4-5
[Uthando] aluzifuneli okwalo.—1 Khor. 13:5.
UJehova kambusisi umuntu owenza izinto esenzela ukubukwa kumbe ukuthi abantu bambone eqakatheke kakhulu. (1 Khor. 10:24, 33; 13:4) Kwezinye izikhathi abafundi bakaJesu babefuna ukuphiwa eminye imisebenzi yenkonzo kodwa belenhloso ezingayisizo. Ngelinye ilanga abaphostoli bakhe ababili, uJakhobe loJohane, bacela ukuthi abanike izikhundla eMbusweni ezazizakwenza bakhanye sebeqakatheke kakhulu. Kodwa uJesu wabakhuza wasebachasisela bonke abaphostoli bakhe abangu-12 wathi: “Loba ngubani ofuna ukuba mkhulu phakathi kwenu kumele abe yinceku yenu, njalo loba ngubani ofuna ukuba ngowokuqala phakathi kwenu kufanele abe yisigqili sabo bonke.” (Mak. 10:35-37, 43, 44) Abafowethu abalalamela imisebenzi yenkonzo belenhloso yokunceda abanye balusizo kakhulu ebandleni.—1 Thes. 2:8. w24.11 15-16 ¶7-8
Kuba lokuphumelela nxa kulabacebisi abanengi.—Zaga. 15:22.
Nxa sisenza izinqumo, uthando luzasinceda ukuthi senze okunceda “abanye” lokuthi singadlulisi amalawulo. (1 Khor. 10:23, 24, 32; 1 Thim. 2:9, 10) Singenza njalo sizakwenza izinqumo ezitshengisa ukuthi siyabathanda abanye lokuthi siyabahlonipha. Nxa kulesinqumo esiqakathekileyo okumele usenze, cabangisisa ngokuthi kuyini okumele ukwenze ukuze siphumelele. UJesu wathi ‘sibale izindleko.’ (Luk. 14:28) Ngakho cabangisisa ngokuthi kuzakuthatha isikhathi esinganani ofuna ukukwenza lokuthi kuyini okunye okuzabe kufuneka, kanye lokuthi kuyini okunye okumele ukwenze ukuze isinqumo sakho siphumelele. Kungadingeka ukuthi lihlale phansi labangakini ukuze lixoxe ngokuthi umuntu ngamunye angenzani ukuze isinqumo leso siphumelele. Kuqakatheke ngani lokho? Nxa lingaxoxa lingabona lapho okungabe kudingeka ukuthi lilungisise khona kumbe lingaphuma lesinye isinqumo esingabe singcono kulalokho obusukukhethile. Nxa ungaxoxa lemuli yakho ulalele imibono yabo, kuzakuba lula ukuthi bakusekele besekusenza ukuthi isinqumo sakho siphumelele. w25.01 18-19 ¶14-15
Thokozani lithabe.—Isaya. 65:18.
U-Isaya usitshengisa ukuthi silezizatho ‘zokuthokoza sithabe’ nxa sisepharadayisi esiliphiwe nguNkulunkulu. Phela ipharadayisi leli lenziwe nguJehova ngokwakhe. (Isaya. 65:18, 19) Yikho kungasimangalisi ukuthi uyasisebenzisa ukuthi sincede abantu baphume enhlanganisweni zomhlaba lo ezingabafundisi iqiniso ngoNkulunkulu, besesibancedisa ukuthi babuye epharadayisi lethu elihle. Izibusiso esizithola ngokuba seqinisweni zisenza sithokoze njalo silesifiso esikhulu sokutshela abanye ngazo. (Jer. 31:12) Okunye okwenza sithokoze futhi simbonge uJehova lithemba asinika lona ngenxa yokuthi singabangane bakhe. IBhayibhili lisithembisa ukuthi ‘sizakwakha izindlu sihlale kuzo, silime amasimu amagilebisi sidle izithelo zawo.’ ‘Asisoze sisebenzele ize’ ngoba siyabe singabantu “ababusiswe nguJehova.” Usithembisa impilo emnandi lapho esizabe sihlaliseke khona futhi singakhathazeki ngalutho. Uyakwazi lokho abantu bakhe abakufunayo futhi ‘uzasuthisa izifiso zakho konke okuphilayo.’—Isaya. 65:20-24; Hubo. 145:16. w24.04 22-23 ¶11-12
[UNkulunkulu] ulidwala lami, indawo yami yokucatsha.—Hubo. 62:7.
Senza uJehova abe liDwala lethu nxa simthemba zikhathi zonke. Asithandabuzi ukuthi ukumlalela langezikhathi ezinzima kuzasinceda. (Isaya. 48:17, 18) Nxa singabona indlela asisekela ngayo sizamthemba kakhulu. Sizaqiniseka ukuthi uzasincedisa ukuthi siqinisele kuloba yibuphi ubunzima esingahlangana labo. UJehova unjengedwala elikhulu elingatshintshiyo. Ubuntu bakhe lenhloso yakhe akutshintshi. (Mal. 3:6) Ngesikhathi u-Adamu lo-Eva behlamuka e-Edeni, uJehova kazange atshintshe lokho ayekuhlosile ngabantu. Umphostoli uPhawuli wathi uJehova “ngeke aziphikise.” (2 Thim. 2:13) Lokhu kutsho ukuthi kungelani lokuthi kwenzakalani kumbe ukuthi abanye benzani, uJehova katshintshi ubuntu bakhe, lenhloso yakhe lezimiso zakhe. Ngakho singamthemba uNkulunkulu wethu ongatshintshiyo sikwazi ukuthi uzasisindisa lokuthi uzasincedisa ngezikhathi ezinzima.—Hubo. 62:6, 7. w24.06 27-28 ¶7-8
Akube ngokomuntu ofihlakeleyo wenhliziyo. . . . Lokho yikho okuqakatheke kakhulu.—1 Phet. 3:4.
Nxa kulomuntu othandana laye, kuyini okuzakunceda ubone ukuthi ungatshada laye kumbe hatshi? Yikumfunda umazi kuhle. Kumele ukuthi kukhona owawusukwazi ngaye lingakaqalisi ukuthandana, kodwa khathesi usulethuba lokwazi ‘umuntu ofihlakeleyo wenhliziyo.’ Ngesikhathi lisathandana funda okunengi ngokuthi umuntu othandana laye umthanda kangakanani uJehova, ukuthi ulobuntu obunjani lokuthi ucabanga njani. Ngokuhamba kwesikhathi kumele ube ususenelisa ukuphendula imibuzo le: ‘Nxa ngingatshada laye sizenelisa ukuhlalisana kuhle yini?’ (Zaga. 31:26, 27, 30; Efe. 5:33; 1 Thim. 5:8) ‘Kuyakhanya yini ukuthi ngiyamthanda lokuthi ngilendaba lokuthi uzwa njani? Ngiyakubona yini ukuthi laye uyangithanda lokuthi ulendaba lendlela engizizwa ngayo? Ngingenelisa yini ukubekezelela amaphutha awenzayo? Laye uyenelisa yini ukungibekezelela?’ (Rom. 3:23) Njengoba liqhubeka lisazana, khumbula ukuthi ukuthanda izinto ezifananayo ayisikho okuqakathekileyo, okuqakathekileyo yikuthi lenzani nxa lilemibono etshiyeneyo ezintweni ezithile. w24.05 27 ¶5
Ngonile kuJehova.—2 Sam. 12:13.
INkosi uDavida yenza isono esikhulu. Kodwa yazithoba yaphenduka ngesikhathi umphrofethi uNathani eyitshela ngokuthi uJehova wayesithini ngesono sayo. (Hubo. 51:3, 4, 17, amazwi okwethula isahluko) LeNkosi uHezekhiya layo yamonela uJehova. (2 Imilan. 32:25) UHezekhiya wazithoba waphenduka njengoDavida. (2 Imilan. 32:26) Ekucineni uJehova wathi wayeyinkosi ethembekileyo ‘eyaqhubeka isenza okulungileyo.’ (2 Amakho. 18:3) Sifundani? Nxa singenza isono kumele siphenduke ngenhliziyo yonke futhi senze konke esingakwenza ukuze singasiphindi. Kumele senzeni nxa abadala bebandla bengasinika iseluleko ngitsho lasezintweni eziyabe zikhanya angathi zincane? Akumelanga sibone angathi uJehova kasasithandi kumbe ukuthi abadala basiqophile. Phela ngezinye izikhathi lamakhosi ako-Israyeli ayesenza okulungileyo kwakumele elulekwe kumbe akhuzwe. (Heb. 12:6) Nxa singaqondiswa kumele sizithobe silalele, silungisise lapho okuyabe kumele silungisise khona futhi siqhubeke sikhonza uJehova ngenhliziyo yonke. Nxa singaphenduka ezonweni zethu, uJehova uzasithethelela.—2 Khor. 7:9, 11. w24.07 21 ¶8; 22 ¶9, 11
Susani umuntu owenza okubi phakathi kwenu.—1 Khor. 5:13.
Umuntu owenza isono uyasuswa ebandleni nxa abadala bezame kanengi ukumncedisa ukuthi aphenduke yena engafuni ukutshintsha. (2 Amakho. 17:12-15) Akwenzayo kuyabe kutshengisa ukuthi kafuni ukulandela imithetho kaJehova. (Dute. 30:19, 20) Kuyenziwa isaziso ibandla litshelwe ukuthi umuntu lowo kasenguye uFakazi kaJehova. Isaziso lesi kasiyenzelwa ukuyangisa lowo oyenze isono. Senzelwa ukuthi ibandla lilandele umlayo oseBhayibhilini othi, “liyekele ukuba lobudlelwano” lomuntu onjalo futhi “lingaqali ukudla” laye. (1 Khor. 5:9-11) Kulezizatho ezinhle ezenza uJehova wasinika umthetho lo. Umphostoli uPhawuli wabhala wathi: “Imvubelo encane iyayibilisa yonke inhlama.” (1 Khor. 5:6) Umuntu oyenza isono engaphenduki uyaphambanisa abanye ebandleni ngoba labo bangacina sebecabanga ukuthi akuqakathekanga ukulandela imithetho kaJehova.—Zaga. 13:20; 1 Khor. 15:33. w24.08 27 ¶3-4
Ngilamandla okwenza zonke izinto ngenxa yalowo ongipha amandla.—Flp. 4:13.
Thina kasenelisi ukunika abanye amandla. Kodwa singasebenzisa amandla ethu ukuze sibancedise. Ngokwesibonelo nxa ebandleni lethu kulabagugileyo kumbe abagulayo, singabancedisa ngokubenzela imisebenzi yangekhaya kumbe ukuyabathengela izinto abangabe bezifuna. Kanti njalo singancedisa ngokuyaklina eWolu yoMbuso langokulungisa lokho okuyabe kudinga ukulungiswa. Okunye okungamelanga sikukhohlwe yikuthi esikukhulumayo kungabakhuthaza abanye. Ukhona yini umuntu omcabangayo ongancedakala nxa ungamncoma ngalokho akwenzayo? Ngubani omcabangayo obona angani ufuna ukududuzwa? Nxa bekhona, nanku okunye ongakwenza ukuze ubakhuthaze: Ungabavakatshela kumbe ubafonele loba ubathumezele ikhadi kumbe imeseji. Akudingeki ukuthi ube ligabazi lokukhuluma. Amazwi amalutshwana asuka enhliziyweni ongawatshela umfowethu kumbe udadewethu angamnceda ukuthi aqhubeke ethembekile kumbe ukuthi azwe ngcono.—Zaga. 12:25; Efe. 4:29. w24.09 28 ¶8-10
Nxa indoda ilalamela umsebenzi wokuba ngumbonisi, ifisa umsebenzi omuhle.—1 Thim. 3:1.
Nxa usulesikhathi uyinceku ekhonzayo kumele ukuthi usebenza nzima ukuze ufanele ukuba ngumdala. Kodwa uyafisa yini ukwenza “umsebenzi omuhle” wokuba ngumdala? Ngowani umsebenzi wabadala? Bayakhokhela emsebenzini wokutshumayela futhi benza konke okusemandleni abo ukuthi beluse njalo bafundise. Kanti njalo bakhuthaza ibandla ngalokho abakwenzayo langamazwi abo. Yikho iBhayibhili lisithi abadala abakhutheleyo ‘bayizipho ezingabantu.’ (Efe. 4:8) Ungenzani nxa ufisa ukuba ngumdala webandla? Nxa umuntu efuna umsebenzi kuyabe kumele awufundele ukuze afanele ukuwenza. Isikhathi esinengi nxa uwufundele umsebenzi oyabe uwudinga kulula ukuthi uqhatshwe. Okwenziwa ngumuntu ofisa ukuba ngumdala kutshiyene lalokho okwenziwa ngumuntu odinga umsebenzi. Umuntu ofisa ukuba ngumdala akumelanga abe yingcitshi ekufundiseni lasekutshumayeleni kuphela, kodwa kumele alandele lokho okuku-1 Thimothi 3:1-7 lakuThithusi 1:5-9. w24.11 20 ¶1-3

