Ndebele (Zimbabwe)
May
/assets/ct/28ada02fb0/images/syn_placeholder_sqr.png
es26 kk. 47-57

May

OLwesihlanu, May 1

May

UNkulunkulu kakhethi muntu.—Rom. 2:11.

UJehova wathi esekhulule abantu bakhe ebugqilini eGibhithe wabeka abaphristi ababezasebenza ethabanikeli. AmaLevi wona ayesenza eminye imisebenzi etendeni lelo elingcwele. Lokho sekusitsho yini ukuthi ababesebenza ethabanikeli kumbe ababehlala eduze kwalo babeqakathekiswa kakhulu nguJehova ukwedlula abanye? Hatshi! Phela uJehova kakhethi. Wonke ama-Israyeli ayengaba ngabangane bakaJehova. Ngokwesibonelo, uJehova wayeqiniseka ukuthi isizwe sonke sasisenelisa ukubona insika yeyezi kanye lensika yomlilo okwakuphezu kwethabanikeli. (Eks. 40:38) Lalabo ababekhatshana lethabanikeli babesenelisa ukubona nxa iyezi selisuka. Yikho labo babehle baqalise ukuqoqa impahla zabo, badilize amatende abo besebesuka labanye. (Nani. 9:​15-23) Lathi lamuhla singaqiniseka ukuthi uJehova uzahlala esithanda, esinakekela futhi esivikela kungelani lokuthi sihlala ngaphi. w24.06 4 ¶10-12

Sukumani sibaleke ngoba akula loyedwa ozaphunyuka ku-Abhisalomu!—2 Sam. 15:14.

Impilo kaDavida yake yaba sengozini. Indodana yakhe u-Abhisalomu yayisizimisele ukumhluthunela umbuso. (2 Sam. 15:​12, 13) Yikho kwasekumele abaleke asuke eJerusalema ngokucwayiza kwelihlo. UDavida lezinceku zakhe bathi sebesuka, uDavida wacabanga ukuthi kulomunye okumele asale ukuze abe emtshela ukuthi u-Abhisalomu ubumba cebo bani. Yikho wathi uZadokhi labanye abaphristi babuyele bayekwenza umsebenzi lo. (2 Sam. 15:​27-29) Kwakumele bawenze benanzelela sibili ngoba wawungababulalisa. UDavida wabumba icebo wasecela uZadokhi loHushayi, abangane bakhe abaqotho ukuthi bamncedise ukuze icebo lelo liphumelele. (2 Sam. 15:​32-37) UHushayi wakwenza lokho ayekutshelwe nguDavida. Wazitshaya angathi usekela u-Abhisalomu, wasemnika icebo lokuthi wayengalwa njani loDavida. Icebo lelo lalizanika uDavida isikhathi sokuthi alungiselele ukulwa. Ngemva kwalokho uHushayi watshela uZadokhi lo-Abhiyatha ayekwenzile. (2 Sam. 17:​8-16) Amadoda la amabili atshela uDavida ngamacebo ka-Abhisalomu. Benza umsebenzi omkhulu wokuvikela uDavida.—2 Sam. 17:​21, 22. w24.07 4-5 ¶9-10

“Wozani khathesi silungisise izindaba phakathi kwethu,” kutsho uJehova.—Isaya. 1:18.

Abanye abafowethu labodadewethu bayakhathazeka ngezinto abazenza kudala. Abanye bangabe bazenza bengakabhabhathizwa njalo abanye bangabe bazenza sebebhabhathiziwe. Kodwa kumele sikhumbule ukuthi uJehova wasihlawulela ngenxa yokuthi uyasithanda kakhulu. Siyaqiniseka ukuthi ufuna sisamukele isipho lesi asinika sona. UJehova ufuna siqiniseke ukuthi nxa ‘sesilungisise izindaba’ phakathi kwethu laye, akasasibaleli izono esiyabe sizenzile. Uyasithanda kakhulu ngoba kazikhumbuli ngitsho izono esazenza kudala. Ahlala ekukhumbula ngokuhle esiyabe sikwenzile. (Hubo. 103:​9, 12; Heb. 6:10) Nxa ukhathazekile ngenxa yezinto ezimbi owazenza kudala, zama ukuthi ucabange ngalokho okwenza khathesi langalokho ongakwenza esikhathini esizayo. Akulalutho ongalwenza ukuze utshintshe izinto ezenzakala kudala. Kodwa ongakwenza yikudumisa uJehova ngalokho okwenzayo khathesi futhi uhlale ulindele ikusasa elihle akuthembisa lona. w24.10 8 ¶8-9

Ligqoke ubuntu obutsha.—Kol. 3:10.

Nxa ungathi ubala iBhayibhili ubusubona ukuthi zinengi izinto okumele uzilungisise, ungadana. Ake sithi uthe ubala iBhayibhili lamuhla wathola amavesi akhuluma ngokuthi singabandlululi. (Jak. 2:​1-8) Uthe usuqedile ukulibala wabona ukuthi kumele utshintshe indlela ophatha ngayo abanye wasuzimisela ukutshintsha. Ngelanga elilandelayo ubusubala amavesi akhuluma ngokuthi kuqakathekile ukuthi sinanzelele indlela esikhuluma ngayo. (Jak. 3:​1-12) Uthi usucabangisisa ubone ukuthi kwezinye izikhathi uyake ukhulume izinto eziphatha kubi abanye. Ngakho uyazimisela ukuthi uzame ukukhuluma izinto ezinceda abanye lezibakhuthazayo. Ngelanga lesithathu uthi ubala iBhayibhili uhlangane lamavesi akhuluma ngokuthi singabi ngabangane babantu abangamkhonziyo uJehova. (Jak. 4:​4-12) Lokhu kwenza ubone ukuthi kumele unanzelele nxa ukhetha okubukelayo, okulalelayo lokubalayo. Kusiyafika ilanga lesine ungabona angani izinto lezi sezizinengi kakhulu okokuthi kungakwehlula ukuthi uzenze zonke. Ungapheli amandla. Khumbula ukuthi “ubuntu obutsha” asibi labo ngelanga elilodwa nje kuphela kodwa kumele siqhubeke sisebenza nzima ukuze sibe labo. w24.09 5-6 ¶11-12

Vumani ezinhliziyweni zenu ukuthi uKhristu uyiNkosi lokuthi ungcwele, lihlale lilungele ukuzivikela phambi komuntu wonke ofuna ngenkani ukuthi limtshele isizatho sethemba elilalo, kodwa lokho likwenze ngobumnene langenhlonipho enkulu.—1 Phet. 3:15.

UJesu wayehlalisekile ngoba wayekwazi ukuthi uJehova wayekubona konke okwakusenziwa ngabantu ababemphatha kubi. Wayengathandabuzi ukuthi uJehova wayezalungisa izinto ngesikhathi esifaneleyo. Singalingisela uJesu ngokunanzelela lokho esikukhulumayo nxa singaphathwa kubi. Okunye kuyabe kukuncane okokuthi singakuyekela kudlule. Kwezinye izikhathi kungadingeka ukuthi sikhulume ukuze sivikele umuntu oyabe ephathwa kubi kumbe sichasisele abanye lokho esikukholwayo. (Imiseb. 6:​1, 2) Okunye esingakwenza yikuzithulela ukuze singacini sesikhuluma izinto ezingenza kube kubi kakhulu. (Umtshu. 3:7; Jak. 1:​19, 20) Kodwa nxa singakhetha ukukhuluma, kumele sikhulume kuhle futhi sibahloniphe esiyabe sikhuluma labo. Enye indlela esingalingisela ngayo uJesu yikuthembela “kulowo owahlulela ngendlela elungileyo.”—1 Phet. 2:23. w24.11 5-6 ¶10-12

[Izingilosi] zikaNkulunkulu ziyathokoza nxa isoni esisodwa siphenduka.—Luk. 15:10.

Sonke siyathokoza kakhulu nxa isoni siphenduka. (Luk. 15:7) Kodwa ngubani okumele adunyiswe ngalokho? Ngabadala yini? Khumbula ukuthi umphostoli uPhawuli wathini ngezoni. Wathi: “Mhlawumbe uNkulunkulu angabavumela ukuthi baphenduke.” (2 Thim. 2:25) NguJehova kuphela oncedisa umKhristu ukuthi atshintshe indlela acabanga ngayo lezenzo zakhe, hatshi abantu. UPhawuli uphinda asitshele okunye okuhle okwenzakala nxa umuntu angaphenduka. Uthi umuntu lo angathola ulwazi oluqondileyo lweqiniso, kuthi dlwe engqondweni yakhe abesephunyuka emijibileni kaSathane. (2 Thim. 2:26) Nxa umuntu owonileyo angaphenduka, ikhomithi yabadala iyahlela ukuthi ibe imvakatshela imelusa. Lokhu kuzanceda ukuthi umuntu owonileyo enelise ukulwisana lemijibila kaSathane njalo enzele inyawo zakhe indlela eziqondileyo.—Heb. 12:​12, 13. w24.08 23 ¶14-15

Alingidingeli ukuthi selibone izimangaliso kodwa lingidinga ngenxa yokuthi lidle izinkwa lasutha.—Joh. 6:26.

Abantu uJesu ayebanike ukudla babeqakathekisa izisu zabo kuphela. Ngelanga elilandelayo bavuka baya lapho uJesu ayebaphele khona isinkwa bathola yena labaphostoli bakhe sebehambile. Yikho bagada izikepe ezazivela eThiberiya bayadinga uJesu eKhaphenawume. (Joh. 6:​22-24) Kambe ukuthi babefuna ukuyafunda okunengi ngoMbuso kaNkulunkulu? Hatshi. Babezifunela ukudla nje kuphela. Sikwazi njani lokho? Kwenzakalani abantu laba sebemtholile uJesu eduze leKhaphenawume? UJesu kazange atshaye inja efihla umphini, wahle wabatshela ukuthi balande ukudla. Lanxa ‘babedle izinkwa basutha,’ uJesu wabatshela ukuthi ukudla lokho ‘kwakuyikudla okubolayo.’ Yikho wabakhuthaza ukuthi basebenzele ‘ukudla okungaboliyo okuzabanika impilo engapheliyo.’ (Joh. 6:​26, 27) UJesu wabatshela ukuthi uYise wayezabanika lokho kudla. w24.12 5 ¶8-9

Inhliziyo yomuntu ohlakaniphileyo inika umlomo wakhe ukukhalipha, njalo yenza abantu bakukholwe akukhulumayo.—Zaga. 16:23.

Nxa ufuna ukuthinta izinhliziyo zalabo abakulaleleyo, kumele usebenzise iBhayibhili nxa ufundisa lalapho useluleka abanye. Kumele ukukhuthalele ukubala iBhayibhili kanye lamabhuku esiwaphiwa yinhlanganiso. (Zaga. 15:28) Nxa utaditsha nanzelela ukuthi amabhuku ethu awachasisa njani amavesi aseBhayibhilini ukuze uwasebenzise ngendlela eqondileyo. Nxa usufundisa yenza konke okusemandleni akho ukuthi uncede abakulaleleyo bamthande kakhulu uJehova njalo bazimisele ukusebenzisa lokho abakufundayo. Okunye okungakunceda ukuthi ufundise kuhle yikuxoxa lalabo asebelesikhathi eside bengabadala ubusukusebenzisa lokho abazakutshela khona. (1 Thim. 5:17) Abadala kumele benelise ukukhuthaza abafowabo labodadewabo, kodwa kwezinye izikhathi kungadingeka ukuthi babeluleke kumbe babakhuze. Nxa besenza konke lokhu kumele babe lomusa. Nxa ulomusa lothando futhi usebenzisa iLizwi likaNkulunkulu nxa ufundisa, uzathinta izinhliziyo zabakulaleleyo ngoba uyabe ulingisela uMfundisi omkhulu uJesu Khristu.—Mat. 11:​28-30; 2 Thim. 2:24. w24.11 24 ¶16

Khulumani ngenkazimulo yakhe phakathi kwezizwe.—Hubo. 96:3.

Singakhazimulisa uJehova ngalokho esikutshoyo ngaye. Abantu bakaJehova bakhuthazwa ukuthi ‘bahlabelele uJehova’ futhi ‘badumise ibizo lakhe.’ Bakhuthazwa lokuthi ‘bamemezele izindaba ezinhle zensindiso yakhe’ njalo ‘bakhulume ngenkazimulo yakhe phakathi kwezizwe.’ (Hubo. 96:​1-3) Zonke lezi zindlela esingamdumisa ngazo uBaba wethu osezulwini. (Imiseb. 4:29) Kanti njalo singakhazimulisa uJehova ngalokho esilakho. Lokhu yikho okwakusenziwa yizikhonzi zikaJehova kusukela kudala. (Zaga. 3:9) Ngokwesibonelo, ama-Israyeli akhipha imali lokunye okwakudingeka ukuze kwakhiwe ithempeli njalo ligcinwe lilihle. (2 Amakho. 12:​4, 5; 1 Imilan. 29:​3-9) Abanye abalandeli bakaJesu babenikela ‘ngempahla yabo’ ukuze bancedise uJesu labaphostoli bakhe. (Luk. 8:​1-3) AmaKhristu akuqala anikela ngemali ukuze kuncediswe abafowabo labodadewabo ababehlala lapho indlala eyayihlasele khona. (Imiseb. 11:​27-29) Lathi lamuhla singamkhazimulisa uJehova ngokunikela ngalokho esilakho. w25.01 4 ¶8; 5 ¶11

Ukhona yini ongayala ukuthi abantu laba babhabhathizwe?—Imiseb. 10:47.

Kuyini okwanceda uKhoneliya ukuthi abhabhathizwe? IBhayibhili lithi uKhoneliya ‘labendlu yakhe babemesaba uNkulunkulu.’ Kanti njalo wayehlala ethandaza kuNkulunkulu emncenga. (Imiseb. 10:2) UPhetro wathi esetshele uKhoneliya izindaba ezinhle, yena lemuli yakhe bakholwa kuKhristu bahle babhabhathizwa. (Imiseb. 10:​47, 48) Akuthandabuzwa ukuthi uKhoneliya wayezimisele ukwenza loba yiluphi utshintsho ukuze yena lemuli yakhe bakhonze uJehova. (Josh. 24:15; Imiseb. 10:​24, 33) UKhoneliya wayelesikhundla emphakathini, futhi lokhu wayengakuvumela kumvimbele ukuthi abe ngumKhristu. Kodwa kazange enze njalo. Zikhona yini izinto okumele uzitshintshe empilweni yakho ukuze ubhabhathizwe? Nxa kunjalo, ungathandabuzi ukuthi uJehova uzakuncedisa. Phela uyababusisa bonke abazimisele ukumkhonza belandela lokho abakufunda eBhayibhilini. w25.03 5 ¶12-13

Ungazilaleli izindaba ezingamanga ezingamdumisiyo uNkulunkulu.—1 Thim. 4:7.

Nxa ungezwa izinto ezimbi mayelana lenhlanganiso kumbe abafowethu abakhokhelayo, khumbula ukuthi izitha zikaNkulunkulu zamphatha njani uJesu kanye lamaKhristu akuqala. Lamuhla abantu bakaNkulunkulu bayahlukuluzwa futhi baqanjelwe amanga njengoba nje iBhayibhili latsho. (Mat. 5:​11, 12) Asisoze sidukiswe zindaba ezingamanga nxa singananzelela ukuthi ngubani ozimemethekisayo njalo siphangise ukutshiyana lazo. Singenzani ukuze sizivikele ezindabeni ezingamanga? Xwaya izindaba ezingamanga. Umphostoli uPhawuli wakubeka kwacaca lokho okumele sikwenze nxa singezwa izindaba ezingamanga. Watshela uThimothi ukuthi ‘alaye abathile ukuthi bangalaleli izindaba ezingamanga.’ (1 Thim. 1:​3, 4) Lathi siyazixwaya izindaba ezingamanga ngoba siyakwazi ukuthi zivela kubani. Sibambelela ‘emazwini aqondileyo’ eqiniso.—2 Thim. 1:13. w24.04 11 ¶16; 13 ¶17

Bahuga abalibeleyo ngokubancoma ngamanga langokubatshela izinto ezimnandi endlebeni.—Rom. 16:18.

Qhubeka umanyene lalabo abaqotho kuJehova. UNkulunkulu ufuna ukuthi simkhonze simanyene. Nxa singabambelela eqinisweni sizenelisa ukuqhubeka simanyene. Labo abaphambukayo eqinisweni babangela ukuthi kube lokwehlukana ebandleni. Yikho uNkulunkulu esithi ‘singabi lobudlelwano labo’ ukuze singacini siduka eqinisweni. (Rom. 16:17) Nxa singabalazi iqiniso futhi sibambelele kulo sizahlala siseduze loJehova futhi silokholo oluqinileyo. (Efe. 4:​15, 16) Kanti njalo kasisoze sithatheke ngemfundiso lezindaba ezingamanga ezivela kuSathane. Kodwa uJehova uzasivikela futhi asinakekele lasekuhluphekeni okukhulu. Ngakho qhubeka uligagadlele iqiniso. Ungenza njalo ‘uNkulunkulu wokuthula uzakuba lawe.’—Flp. 4:​8, 9w24.07 13 ¶16-17

Umuntu lo yena wanikela ngomhlatshelo wezono owodwa osebenza kuze kube nini lanini.—Heb. 10:12.

UJesu wenza konke okusemandleni akhe ukuthi ancedise abantu ababethwele nzima ngenxa yesono njalo wayebanxusa ukuthi babe ngabalandeli bakhe. Wayekwazi ukuthi okwenza abantu bahlupheke yisono, yikho wancedisa kakhulu abantu ababesaziwa ngokuthi bayizoni. Wachasisa lokho ayekwenza esebenzisa umzekeliso wathi: “Abantu abaphilileyo abamdingi udokotela, abagulayo yibo abamdingayo.” Waphinda wathi: “Angilandanga ukuzobiza abalungileyo, ngalanda ukuzobiza izoni.” (Mat. 9:​12, 13) Ngokwesibonelo, wathethelela izono zowesifazana owamgezisa inyawo ngenyembezi zakhe. (Luk. 7:​37-50) Wafundisa owesifazana ongumSamariya amthola emthonjeni izinto eziqakathekileyo lanxa wayekwazi ukuthi owesifazana lo wayengaziphathanga. (Joh. 4:​7, 17-19, 25, 26) Abantu bayafa ngenxa yesono, kodwa uNkulunkulu wanika uJesu amandla okuthi avuse abafileyo, abantu abadala labantwana.—Mat. 11:5. w24.08 4 ¶9-10

Uzakwahlulela bonke abantu abasemhlabeni ngokulunga, ahlulele izizwe ngokuthembeka.—Hubo. 96:13.

UJehova uzalikhazimulisa njani ibizo lakhe esikhathini esiseduze esizayo? Uzalikhazimulisa ngendlela azakwahlulela ngayo. Sekuseduze ukuthi abhubhise iBhabhiloni Enkulu ngenxa yokuthi yenze izinto ezinengi ezimbi futhi ikhuluma amanga ngaye. (Isam. 17:​5, 16; 19:​1, 2) Kungenzakala ukuthi abanye abazabona iBhabhiloni Enkulu ibhujiswa bazabuya bazoqalisa ukukhonza uJehova ndawonye lathi. Ngesikhathi se-Amagedoni uJehova uzatshabalalisa umumo lo wezinto obuswa nguSathane. Uzasusa bonke abamphikisayo labakhuluma amanga ngaye, abesesindisa labo abamthandayo labamlalelayo, abazigqaja ngokumkhazimulisa. (Mak. 8:38; 2 Thes. 1:​6-10) Ngemva kokulingwa kokucina okuzakwanzakala ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane yokubusa kukaKhristu, uJehova uzabe eselingcwelise ngokupheleleyo ibizo lakhe. (Isam. 20:​7-10) Ngalesosikhathi “umhlaba uzagcwala ulwazi lwenkazimulo kaJehova, njengolwandle lugcwele amanzi.” (Hab. 2:14) Akucabange ukuthi kuzabe sekumnandi kangakanani ukubona wonke umuntu emhlabeni enika uJehova udumo olumfaneleyo. w25.01 7 ¶15-16

Kumele liqinisele ebunzimeni, likubone kungenye indlela yokulilaya.—Heb. 12:7.

Kuyini okwakuzanceda amaKhristu angamaHebheru ukuthi aqinisele ngesikhathi ehlukuluzwa? Inhloso yomphostoli uPhawuli yayingeyokuncedisa amaKhristu ukuze abekwazi ukuthi ukuqinisela ebunzimeni kwakuzawanceda njani. Ngakho wachasisa ukuthi uNkulunkulu wayevumela ukuthi adlule ebunzimeni ukuze awaqeqetshe. Lokhu kwakuzawanceda ukuthi athuthuke, abe lobuntu obuthokozisa uJehova. Nxa amaKhristu la ayengacabangisisa ngokuthi kwakuzawanceda njani ukudlula ebunzimeni, kwakuzakuba lula ukuthi aqinisele. (Heb. 12:11) UPhawuli wakhuthaza amaKhristu angamaHebheru ukuthi aqinisele ebunzimeni, angakhalali. Wayengakuphumputhi lokho ayekubhala ngoba wayeke wadlula kukho. Wayeke wahlukuluza amaKhristu yikho wayelwazi ulunya lwabantu ababewahlukuluza. Kanti njalo wathi esebe ngumKhristu laye wahlukuluzwa ngendlela ezitshiyeneyo kodwa waqinisela.—2 Khor. 11:​23-25. w24.09 12-13 ¶16-17

Hlalani lilindile.—Mat. 25:13.

Nsuku zonke siyakubona ukuthi umsebenzi wethu wokutshumayela uqakatheke kakhulu. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi isihuba sakutsha, ukuphela sekuseduze. Cabanga ngalokho uJesu akukhulumayo kuMakho 13:10 mayelana lomsebenzi wokutshumayela owawuzakwenziwa ezinsukwini zokucina. EVangelini likaMathewu uJesu wathi izindaba ezinhle zazizatshunyayelwa emhlabeni wonke “ukuphela” kungakafiki. (Mat. 24:14) Ukuphela kutsho ukususwa komumo lo wezinto omubi obuswa nguSathane ungasaphindi ube khona. UJehova uselibekile ‘ilanga lehora’ okuzakwenzakala ngalo izinto lezi. (Mat. 24:36; Imiseb. 1:7) Ilanga ngalinye elidlulayo lisisondeza kulesosikhathi. (Rom. 13:11) Kodwa kumele siqhubeke sitshumayela sisalindele ukuthi ukuphela kufike. Nanku umbuzo oqakathekileyo okumele sonke sicabangisise ngawo: Kungani sitshumayela izindaba ezinhle? Uthando yilo olusenza sitshumayele. Nxa sitshumayela siyabe sitshengisa ukuthi siyazithanda izindaba ezinhle lokuthi siyabathanda abantu. Kanti njalo okuqakatheke kakhulu yikuthi siyabe sitshengisa ukuthi siyamthanda uJehova kanye lebizo lakhe. w24.05 14-15 ¶2-3

UNkulunkulu wakhangela konke ayekwenzile, wakubona kukuhle kakhulu.—Gen. 1:31.

Ncedisa umntanakho ukuthi acabangisise ngezinto ezidalwe nguJehova. Nxa ungathi uzihambela lomntanakho endaweni eliganga kumbe ephakhi, mtshengise izinto ezitshiyeneyo ezidalwe nguNkulunkulu eliyabe lihamba lizibona. Kuzamnceda ngani lokhu? Kuzamnceda abone ukuthi owenza izinto lezi uhlakaniphile njalo ukhaliphile. Ngokwesibonelo nxa ungakhangela indlela intanga ze-sunflower ezilandelana ngayo, ukhangele lendlela ezinye indlu zomnenke ezibunjwe ngayo, leminye imithala lamahlamvu ezinye izihlahla, uzabona ukuthi kuyahambelana. Abezesayensi sebeleminyaka bezihlola izinto lezi. w24.12 16 ¶7

Yena uyikuphila kwenu.—Dute. 30:20.

UMosi loDavida loJohane baphila endulo futhi lokho okwakusenzakala ngesikhathi abaphila ngaso kutshiyene lalokho okwenzakala khathesi. Kodwa kukhona yini esihambelana labo ngakho? Babekhonza uNkulunkulu weqiniso njengathi. Lathi sithandaza kuJehova njengabo. Siyamthemba futhi siyakulalela lokho asitshela khona. Babeqiniseka ukuthi uJehova uyababusisa kakhulu labo abamlalelayo. Lathi asikuthandabuzi lokho. Ngakho kasiyilaleleni imilayo kaJehova ukuze sitshengise ukuthi asiwathathi lula amazwi akhulunywa ngamadoda la ayethembekile. Singenza njalo sizaphumelela kukho konke esikwenzayo. ‘Sizahlala isikhathi eside’ siphile kuze kube nini lanini. Sizathokoza kakhulu nxa singenza lokho okuthokozisa uBaba wethu osezulwini osithandayo. Konke asithembisa khona uzakwenza ngendlela eyedlula khatshana lokho esikucabangayo.—Efe. 3:20. w24.11 13 ¶20-21

UNkulunkulu ubeke umuntu ngamunye endaweni yakhe ebandleni.—1 Khor. 12:28.

Ngesikhathi samaKhristu akuqala abanye abafowethu babebekwa ukuthi babe zinceku ezikhonzayo. (1 Thim. 3:8) Kungenzakala ukuthi yibo ‘ababenceda abanye’ umphostoli uPhawuli ayekhuluma ngabo. Kukhanya angani inceku ezikhonzayo zazisenza imisebenzi eminengi eqakathekileyo ukuze abadala bakhululeke ukwenza umsebenzi wabo wokufundisa lowokwelusa. Ngokwesibonelo, inceku ezikhonzayo zingabe zazincedisa ngokukopa iMibhalo kumbe zingabe zazithenga izinto ezazisetshenziswa nxa ikotshwa. Cabanga ngeminye imisebenzi enceda ibandla eyenziwa zinceku ezikhonzayo. (1 Phet. 4:10) Inceku ezikhonzayo zingaphiwa umsebenzi wokukhangela izimali zebandla lokukhangela insimu yebandla. Ezinye zilomsebenzi wokufaka izicelo zamabhuku lokubona ukuthi abamemezeli bayawathola. Ezinye inceku ezikhonzayo zidlala ingoma lamavidiyo njalo zilungise lamamayikhi. Ezinye ziba ngabalindi futhi ziyancedisa nxa kulungisiswa iWolu yoMbuso. Yonke imisebenzi le eqakathekileyo inceda ukuthi izinto zihambe kuhle ebandleni.—1 Khor. 14:40. w24.10 19 ¶4-5

Ngilamandla okwenza zonke izinto ngenxa yalowo ongipha amandla.—Flp. 4:13.

Nxa singakhumbula ukuthi uJehova uyaphila lokuthi uhlala ezimisele ukusincedisa, sizenelisa ukumelana laloba yisiphi isilingo kungelani lokuthi sikhulu kangakanani. Phela unguSomandla futhi angasipha amandla okuthi siqinisele. Lokho kusinceda ukuthi singesabi nxa sisehlelwa yizilingo. Ukubona uJehova esincedisa nxa singehlelwa yizilingo ezincane kusinceda siqiniseke ukuthi uzasincedisa nxa singehlelwa yibunzima obukhulu. Cabanga ngezinto ezimbili ezenza iNkosi uDavida yamthemba kakhulu uJehova. Ngesikhathi uDavida esakhula eselusa izimvu zikayise, kwathutsha isilwane sabamba imvu sahamba layo. Ngelinye ilanga kwabuya ibhere lenza okufananayo. Waba lesibindi wazilandela inyamazana lezi wasethatha izimvu zikayise. Kodwa kazange azitshaye isifuba ngayekwenzile ngoba wayekwazi ukuthi uJehova nguye owayemncedisile. (1 Sam. 17:​34-37) Ukucabangisisa ngezinto lezo kwamnceda uDavida wangathandabuzi ukuthi uNkulunkulu ophilayo wayezamqinisa ngesikhathi esizayo. w24.06 21 ¶5-6

Nxa umuntu engaphendula engakayizwa yonke indaba, lobo yibuthutha njalo kuyayangisa.—Zaga. 18:13.

Ake sithi unxuswe embuthanweni kumbe ephathini. Kumele uphonguhamba yini? Nxa umuntu ohlele umbuthano lo ungamjayelanga kumbe ungakwazi ukuthi kuzabe kusenziwani, ungambuza imibuzo elandelayo: “Umbuthano lo uzakwenzelwa ngaphi futhi nini? Kuyabe kulabantu abangaki? Ngubani ozabe ekhangele lokho okwenzakalayo? Ngobani abazabe bekhona? Kuzabe kusenziwani? Utshwala buyabe bukhona yini?” Izimpendulo zemibuzo le zizakunceda ukuthi wenze isinqumo esihle. Lanxa usukwazi konke okuphathelane lendaba, qala ume ucabangisise ngayo ungakenzi isinqumo. Uzakwenzani nxa ungezwa ukuthi embuthanweni lo kuzabe kulabanye abangelandaba lezimiso eziseBhayibhilini kumbe ukuthi utshwala buzabe bukhona kodwa kungelamuntu oba leqiniso lokuthi abantu abanathi kakhulu? Ubona angani ephathini le akusoze kucine sekuxokozela yini sekusenziwa izinto ezimbi? (1 Phet. 4:3) Nxa ungacabangisisa ngakho konke okuphathelane lendaba, kubalula ukuthi wenze isinqumo esihle. w25.01 15 ¶4-5

Lanxa izono zenu zibomvu gebhu, zizakwenziwa zibe mhlophe njengongqwaqwane.—Isaya. 1:18.

UJehova usebenzisa imizekeliso ukuze asincedise sizwisise ukuthi uzesula njani izono zabantu abaphendukayo esebenzisa inhlawulo. Nxa into ebomvu ingachithekela elenjini elimhlophe, kuba nzima kakhulu ukuthi iphume. UJehova usebenzisa umzekeliso lo ukuze asiqinisekise ukuthi nxa angahlambulula izono zethu kusala kungasakhanyi lokuthi sike sawona. Izono zifaniswa ‘lezikwelede.’ (Mat. 6:12; Luk. 11:​4, amabala angaphansi) Sonke isikhathi nxa sisonela uJehova isikwelede sethu siyangezeleleka. Silenkalakatha yesikwelede kuJehova. Nxa uJehova esithethelela kuyabe kungathi uyasicitsha lesosikwelede. Nxa angasithethelela kuyabe sekuphelile, kaphindi azivuse izono zethu. Umzekeliso lo wenza sibone ukuthi nxa uJehova angasithethelela sisala sihlanzekile. w25.02 9-10 ¶9-10

Akukhangelelwanga ukuthi abantwana baqogelele impahla besenzela abazali, abazali yibo okumele benzele abantwana.—2 Khor. 12:14.

Abazali bangadinga ukuncediswa ngabantwababo nxa sebegugile futhi abantwana abanengi bayakwenza lokhu. (1 Thim. 5:4) Okumele kuthokozise abazali abangamaKhristu yikuncedisa abantwababo ukuthi bakhule bethanda uJehova hatshi ukubakhulisa belenhloso yokuthi babe lemali enengi ukuze babanakekele kusasa. (3 Joh. 4) Okwenzayo njengomzali kunganceda abantwabakho ukuthi bamthembe uJehova ukuthi uzabanakekela. Phela sigoqwa sisesemanzi, yikho bafundise ukusebenza nzima besesebancane. (Zaga. 29:21; Efe. 4:28) Kumele ubafundise lokuthi babophe ziqine, bangadlali esikolo. Abazali abangamaKhristu kumele bachwayisise, badinge okukhulunywa yinhlanganiso yethu lezimiso eziseBhayibhilini ukuze bancede abantwababo babone ukuthi imfundo yabo bangayisebenzisa njani ukuze bazinakekele njalo benze okunengi emsebenzini kaJehova. w25.03 30-31 ¶15-16

Ligqoke ubuntu obutsha.—Efe. 4:24.

Ku-Isaya isahluko 65 uJehova wachasisa ukuthi ipharadayisi esikulo khathesi lalizabe linjani. Isiphrofetho lesi sagcwaliseka okokuqala ngo-537 B.C.E. Ngalesosikhathi amaJuda ayesephendukile akhululwa eBhabhiloni lapho ayethunjwe khona asebuyela elizweni lawo. UJehova wababusisa abantu bakhe wabancedisa ukuthi bavuselele idolobho leJerusalema, balenze liphinde libe lihle njalo bakhe kutsha ithempeli lapho ababezamkhonzela khona. (Isaya. 51:11; Zak. 8:3) Isiphrofetho sika-Isaya saqalisa ukugcwaliseka okwesibili ngo-1919 lapho abantu bakaJehova bekhululwa eBhabhiloni Enkulu. Ngemva kwalokho ipharadayisi esikulo laqalisa ukukhula kancane kancane. Abamemezeli boMbuso ababekhuthele ekutshumayeleni baqalisa ukubumba amabandla amanengi. Amadoda labesifazana ababelodlakela futhi bengaziphathanga baqalisa ‘ukugqoka ubuntu obutsha obadalwa ngentando kaNkulunkulu.’ w24.04 20-21 ¶3-4

Umuntu ngamunye uzazithwalela umthwalo wakhe.—Gal. 6:5.

Kwamanye amazwe abazali kumbe abanye abantu abadala kukhangelelwe ukuthi bakhethele umuntu ongakatshadi lowo azatshada laye. Kwezinye indawo abemuli kumbe abangane bangadingela umuntu ongatshadanga umuntu ababona angani angamfanela, besebehlela ukuthi bahlangane ukuze babone ukuthi bangathandana yini. Nxa ungacelwa ukuthi udingele umuntu ongakatshadi umuntu wokutshada laye kumbe ukuthi uhlele umtshado, kuqakathekile ukuthi udinge ukuthi bobabili bafunani lokuthi baqakathekisani. Nxa ungamthola umuntu obona angani angathandana lalowo omdingelayo, zama ukubona ukuthi umuntu lowo ulobuntu obunjani lokuthi umthanda kangakanani uJehova. Ukuthanda uJehova kuqakatheke kakhulu ukwedlula imali lemfundo kanye lokuthi umuntu uvela emulini enjani. Hlala ukhumbula ukuthi umfowethu lodadewethu obancedisayo yibo okumele bazenzele isinqumo sokuthi bazatshada yini loba hatshi. w24.05 23 ¶11

Umngane oqotho ulothando ngazo zonke izikhathi.—Zaga. 17:17.

Singasekela abantu abathandanayo ngalokho esikukhulumayo langalokho esikhetha ukungakukhulumi. Kwezinye izikhathi kuyabe kumele sizibambe. (Zaga. 12:18) Ngokwesibonelo, singabe sifuna ukutshela abantu ukuthi omunye umzalwane lodadewethu sebethandana, kodwa kungenzeka ukuthi bafuna ukuzikhulumela. Akumelanga sinyeye abantu abathandanayo kumbe sibasole ngezinto ezingaqondananga lathi abayabe bezenza. (Zaga. 20:19; Rom. 14:10; 1 Thes. 4:11) Kanti njalo bangabe bengafuni ukuthi abantu bahlale bebabuza ukuthi bazatshada nini futhi bebatshela lokuthi sekumele batshade. Nxa abantu abathandanayo bangatshiyana, akumelanga sizame ukudingisisa ukuthi kuhambe njani kumbe siqalise ukusola omunye wabo. (1 Phet. 4:15) Ukuyalana kwabantu akutsho ukuthi baphambanisile. Izikhathi ezinengi kuyabe kutshengisa ukuthi ukuthandana kwabo kuyifezile inhloso yakho ngoba kuyabe kubancede benza isinqumo esihle. Lanxa kunjalo isinqumo leso singabe senze ukuthi bazwe ubuhlungu. Ngakho kuhle ukuthi sidinge indlela zokubasekela. w24.05 31 ¶15-16

Nxa ungadana ngosuku lokuhlupheka, amandla akho azakuba mancane.—Zaga. 24:10.

Nxa omunye emulini kumbe umngane angatshiya uJehova sizwa ubuhlungu obukhulu njalo siphelelwe ngamandla. (Hubo. 78:40) Nxa kuyikuthi ubumthanda kakhulu kungaba nzima ukwamukela ukuthi usesusiwe. Nxa lokho kwake kwenzakala kuwe, okwenzakala kuZadokhi, indoda eyayiqotho, kungakuqinisa. Waqhubeka eqotho kuJehova lanxa umngane wakhe omkhulu u-Abhiyatha wakhetha ukungabi qotho. Lokho kwenzakala iNkosi uDavida isizakufa. Ngalesosikhathi indodana yayo u-Adonija yazama ukuhluthuna ubukhosi uJehova ayebuthembise uSolomoni. (1 Imilan. 22:​9, 10) U-Abhiyatha yena wakhetha ukusekela u-Adonija. (1 Amakho. 1:​5-8) Isenzo sakhe lesi satshengisa ukuthi kakho qotho kuDavida, kuZadokhi lakuJehova. Phela uZadokhi lo-Abhiyatha babesebenze bonke bengabaphristi okweminyaka eminengi.—2 Sam. 8:17; 15:29; 19:​11-14. w24.07 6 ¶14-15

Uyathokoza umuntu ohlala enanzelela konke akwenzayo.—Zaga. 28:14.

Asithandabuzi ukuthi ukuhlala sinanzelela izinto ezingenza siwele esilingweni kungasinceda kakhulu. Isono singenza sithole ‘injabulo okwesikhatshana’ kodwa nxa singahlala silandela lokho uJehova akutshoyo sizathokoza kakhulu. (Heb. 11:25; Hubo. 19:8) Phela sadalelwa ukuthi senze intando yakhe. (Gen. 1:27) Nxa singenza lokho okufunwa nguJehova sizakuba lomzwangedwa ohlanzekileyo siphinde sibe lethuba lokuthola ukuphila okungapheliyo. (1 Thim. 6:12; 2 Thim. 1:3; Jud. 20, 21) Lanxa “umzimba ubuthakathaka” akutsho ukuthi akulalutho esingalwenza. (Mat. 26:41) UJehova uhlala ekulungele ukusinika amandla. (2 Khor. 4:7) IBhayibhili lithi uNkulunkulu usinika amandla amakhulu futhi angajayelekanga. Kodwa lathi kulomsebenzi okumele siwenze. Nsuku zonke kumele senze konke okusemandleni ethu ukuthi silwisane lezilingo. UJehova uzaphendula imithandazo yethu asinike amandla amakhulu ngesikhathi esiyabe siwadinga ngawo. (1 Khor. 10:13) UJehova angasincedisa sibili senelise ukubalekela izinto ezingasiwisela esilingweni. w24.07 19 ¶19-21

Abalomkhuba wokwenza isono bakhuze phambi kwabantu bonke.—1 Thim. 5:20.

Umphostoli uPhawuli wabhala amazwi asembhalweni walamuhla ewabhalela uThimothi laye owayengumdala, emtshela ukuthi abaphathe njani labo “abalomkhuba wokwenza isono.” Nxa uPhawuli wayesithi umuntu lo akhuzwe “phambi kwabantu” wayesitsho bonke ababesazi isono esenziwe ngumuntu lo. Mhlawumbe bambona esenza okubi, kumbe owenze isono wabatshela. Ngakho abadala bayatshela abantu laba ukuthi indaba ilungisiwe njalo lesoni sancediswa. Ngezinye izikhathi abanye ebandleni bayabe bekwazi ukuthi umuntu lo ubesenza isono, loba kungenzakala ukuthi abekwenza kuzacina sekusaziwa. Nxa kunjalo ‘abantu bonke’ abatshiwo ku-1 Thimothi 5:20 kuyabe sekulibandla lonke. Yikho abadala bayabe bezakwenza isaziso ebandleni esokuthi umfowethu kumbe udadewethu othile ukhuziwe. Kungani kumele kwenziwe isaziso lesi? UPhawuli wathi, “ukuze kube yisixwayiso kwabanye,” labo bangacini bewela esonweni. w24.08 23-24 ¶16-17

La ngamazwi kaNkulunkulu aliqiniso.—Isam. 19:9.

Kumele sihlale sikhuthele emsebenzini kaJehova kuze kube sekucineni. AmaKhristu agcotshiweyo kumele ahlale ephapheme ukuze ‘athathwe’ nguJesu ayebusa lawo ezulwini. (Mat. 24:40) AmaKhristu la agcotshiweyo akulindele ngabomvu ‘ukuqoqelwa’ kuJesu ezulwini. Ngemva kwempi ye-Amagedoni azakuba ngumakoti kaKhristu emtshadweni weMvana. (2 Thes. 2:1) Sekuseduze sibili ukuthi uJesu ahlulele wonke umuntu. Kodwa thina akumelanga sesabe. Nxa singaqhubeka sithembekile, uBaba wethu osezulwini osithandayo uzasipha “amandla amakhulu futhi angajayelekanga” ukuze ‘senelise ukuma phambi kweNdodana yomuntu.’ (2 Khor. 4:7; Luk. 21:36) Kungelani lokuthi silethemba lokuphila emhlabeni kuze kube nini lanini kumbe elokuya ezulwini, uJehova uzathokoza kakhulu nxa singalalela izixwayiso ezisemizekelisweni kaJesu. Amabizo ethu ‘azatholakala ebhaliwe ebhukwini’ lokuphila ngenxa yokuthi uJehova ulomusa omkhulu.—Dan. 12:1; Isam. 3:5. w24.09 24-25 ¶19-20

Ukusondela kuNkulunkulu kuhle kimi.—Hubo. 73:28.

ILizwi likaNkulunkulu lingakunceda ukuthi uhlaliseke. Njani? Cabanga ngakho konke okuligugu olakho okugoqela ukwamukelwa nguJehova, ubusukhumbula ukuthi abantu abangamkhonziyo kabalaso isibusiso leso. Ithemba labo lonke lisezintweni abalazo khathesi ngoba abakhangelelanga ukuthola enye impilo engcono esikhathini esizayo. Kodwa wena uJehova uthembisa ukukunika izibusiso ezinengi kakhulu. (Hubo. 145:16) Nanku okunye ongacabanga ngakho: Ukhona yini ongabakwazi ukuthi impilo yakhe yayizakuba njani aluba wenza isinqumo esitshiyene laleso asenzayo? Iqiniso elikhona yikuthi labo abenza izinqumo ezitshengisa ukuthi bayamthanda uNkulunkulu lokuthi bayabathanda omakhelwane babo bayathokoza kakhulu. w24.10 27 ¶12-13