February
ISonto, February 1
Obalekela ingxabano ufanele ukuphiwa udumo, kodwa isiphukuphuku sibizwa sisabele nxa kulengxabano.—Zaga. 20:3.
Abazalwane abalingisela uKhristu kukho konke abakwenzayo bayalinceda kakhulu ibandla. Indoda ezwisisayo yenza kube lokuthula ebandleni. Iyalalela nxa abanye bekhuluma futhi yamukele lemibono yabo. Nxa lisemhlanganweni wabadala kungaba kuhle ukuthi uvumelane lalokho okutshiwo ngabanye, nxa kuyikuthi akulamthetho kumbe isimiso esiseBhayibhilini esephulwayo. Ungabambi abanye ngamandla ukuthi benze lokho wena okufunayo. Kumele ukwazi ukuthi kuqakathekile ukuthi ulalele imibono yabanye. (Gen. 13:8, 9; Zaga. 15:22) Kulokuthi ube nguntando kayiphikiswa, hlonipha abanye futhi ube lomusa. Sebenza nzima ukuze ulungise izinto nxa kube lokungazwanani ngoba uyindoda elokuthula. (Jak. 3:17, 18) Nxa ungahlala ukhuluma kuhle labanye kunganceda ukuthi bangavuki ngolaka nxa kube lokungazwanani, kugoqele lalabo abaphikisa lokho esikukholwayo.—Abahlu. 8:1-3; Zaga. 25:15; Mat. 5:23, 24. w24.11 23 ¶13
Izathuma izingilosi iqoqe abakhethiweyo bayo emagumbini womane omhlaba, kusukela emkhawulweni womhlaba kusiya emkhawulweni wezulu.—Mak. 13:27.
Lanxa uKhristu wasifela “kanye kuphela,” kunengi alokhu esenzela khona. (Rom. 6:10) Wenzani? UJesu lokhu esebenza nzima ukuze sithole izibusiso ezinengi eziba khona ngenxa yenhlawulo. Ngokwesibonelo uyiNkosi yethu, unguMphristi Omkhulu futhi uyinhloko yebandla. (1 Khor. 15:25; Efe. 5:23; Heb. 2:17) Nguye okhokhela umsebenzi wokuqoqa amaKhristu agcotshiweyo kanye labexuku elikhulu futhi umsebenzi lo kumele uphele ukuhlupheka okukhulu kungakapheli. (Mat. 25:32) Kanti njalo uba leqiniso lokuthi abantu bakaJehova bayakuthola konke okubanceda baqinise ukholo lwabo ezinsukwini lezi zokucina. (Mat. 24:45) Langesikhathi esebusa okweminyaka eyinkulungwane uzaqhubeka esenzela izinto ezinengi ezinhle. UJehova wanikela ngeNdodana yakhe ukuze isincede sibili. w25.01 24 ¶12
Ngenxa yomusa wakhe omkhulu ubaphe isipho samahala sokuthi kuthiwe balungile, ngokubakhulula ngenhlawulo eyabhadalwa nguKhristu uJesu.—Rom. 3:24.
Nxa uJehova angasithethelela kuyabe sekungathi izono lezo kazisekho futhi kasoze aphinde asijezisele zona. Lokhu kwenza sibe ngabangane loBaba wethu osezulwini. Kodwa kumele sihlale sikhumbula ukuthi okwenza uJehova asithethelele luthando lwakhe lomusa wakhe omkhulu, hatshi ukuthi silelungelo lokuthi asithethelele. Siyambonga kakhulu uJehova uNkulunkulu ngenxa yokuthi “uyathethelela sibili”! (Hubo. 130:4; Rom. 4:8) Kodwa kulokunye okuqakathekileyo okumele sikwenze ukuze asithethelele. UJesu wathi: “Nxa lingabaxoleli abanye iziphambeko zabo, loYihlo kasoze alixolele iziphambeko zenu.” (Mat. 6:14, 15) Ngakho kuyacaca ukuthi lathi kumele sithethelele njengoJehova. w25.02 13 ¶18-19
Abafileyo bazavuswa, abalungileyo labangalunganga.—Imiseb. 24:15.
Asixoxeni ngabantu beSodoma leGomora. ULothi indoda eyayilungile wayehlala phakathi kwabantu laba. Kodwa bukhona yini ubufakazi bokuthi uLothi wabatshumayeza bonke? Hatshi. Lanxa babesenza izinto ezimbi ngamunye wabo wayewazi yini umehluko phakathi kokulungileyo lokungalunganga? Kukhanya angani kwakunganjalo. Khumbula ukuthi edolobheni lelo kuleqembu lamadoda elalifuna ukubamba iganyavu abantu ababevakatshele uLothi. IBhayibhili lithi iqembu lelo lalilabantu besilisa “kusukela ebafaneni kuze kuyefika emaxhegwini.” (Gen. 19:4; 2 Phet. 2:7) Silabo yini ubufakazi bokuthi abantu labo ababhujiswa nguJehova uNkulunkulu olesihawu abasoze baphinde bavuswe? UJehova watshela u-Abrahama ukuthi edolobheni lelo kwakungela ngitsho labantu abalitshumi ababelungile. (Gen. 18:32) Lokhu kutshengisa ukuthi abantu laba babengalunganga yikho uJehova wayengaphambanisi nxa wayebabhubhisa. Kodwa siyabe siqinisile yini nxa sisithi phakathi kwabo abakho abazavuka nxa ‘sekuvuswa abangalunganga’? Asilabo ubufakazi obungenza sitsho njalo. w24.05 2 ¶3; 3 ¶8
Qhubekani lifuna kuqala uMbuso kanye lokulunga kwakhe, kuzakuthi-ke zonke lezi ezinye izinto lazo liziphiwe.—Mat. 6:33.
Ngenxa yokutshintshatshintsha kwezomnotho, abanye abafowethu labodadewethu bavuma ukwenza imisebenzi eyayibenza bathuthe bayehlala khatshana lezimuli zabo, kodwa ngokuhamba kwesikhathi bananzelela ukuthi babengakhethanga kuhle. Nxa ungathola umsebenzi onjalo, ungacabangi kuphela ngemali ozabe usuyihola kodwa cabanga langokuthi wena lemuli yakho lizaqhubeka limkhonza kuhle yini uJehova. (Luk. 14:28) Zibuze: ‘Kuzakwenzakalani nxa ngingahlala isikhathi eside ngikhatshana lomkami? Ngizenelisa yini ukuyingena yonke imihlangano yebandla, ngitshumayele njalo ngibe lesikhathi sokuxoxa labafowethu labodadewethu?’ Nxa ulabantwana nanku okuqakathekileyo okumele uzibuze khona: ‘Nxa ngikhatshana ngizabakhulisa njani abantwabami ngokulaya langokuxwayisa okuvela kuJehova?’ (Efe. 6:4) Nxa sekumele ukhethe ukuthi uzakuyasebenzela khatshana yini, dinga ukuthi uJehova uthini ngendaba leyo. Ungalandeli lokho okutshelwa yizihlobo kumbe ngabangane abangalandeli lokho okuseMibhalweni. w25.03 29 ¶12
Akusamelanga sibe ngabantwana.—Efe. 4:14.
UmKhristu ongaqinanga ekukhonzeni angathatheka lula “ngobuqili babantu abasebenzisa amaqhinga okudlelezela.” Lokhu kungenza akholwe amahungahunga lezinto ezingamanga ezikhulunywa ngabezindaba futhi ayengwe ngabahlamuki. Izikhathi ezinengi kuba lula ukuthi umKhristu lo abe lomhawu, adale izingxabano, aphangise lokucaphuka njalo kuba lula lokuthi awele esilingweni. (1 Khor. 3:3) IMibhalo ifanisa ukuthuthuka komuntu ekukhonzeni lokukhula komntwana aze abe ngumuntu omdala. (Efe. 4:15) Phela zinengi izinto umntwana angazaziyo futhi udinga ukukhangelwa. Ngokwesibonelo, umama angabamba umntanakhe isandla ngesikhathi bechapha umgwaqo. Kodwa njengoba umntwana lo eqhubeka ekhula, unina angamvumela ukuthi achaphe umgwaqo eyedwa, kodwa uyamkhumbuza ukuthi akhangele izimota engakachaphi. Nxa umntwana lo esekhulile, uyabe esekwazi okumele akwenze ukuze axwaye ingozi. AmaKhristu aqinileyo lawo nxa esenza izinqumo ayacabangisisa ngezimiso eziseBhayibhilini ukuze abone ukuthi uJehova uthini, abesesenza okuvumelana lentando yakhe. w24.04 3 ¶5-6
Awu Jehova, ngonjani umuntu omamukela etendeni lakho?—Hubo. 15:1.
Okweminyaka eminengi abangane bakaNkulunkulu kwakuyilabo ayehlala labo ezulwini kuphela. Kodwa ngokuhamba kwesikhathi wadala abantu futhi labo babengabuya etendeni lakhe babe ngabangane bakhe. Abanye abamukela etendeni lakhe ngu-Inokhi loNowa lo-Abrahama kanye loJobe. Abantu laba kwathiwa bangabangane bakaNkulunkulu futhi bahamba “loNkulunkulu weqiniso.” (Gen. 5:24; 6:9; Jobe. 29:4; Isaya. 41:8) Kusukela kudala uJehova ubelokhu enxusa abangane bakhe ukuthi baze etendeni lakhe. (Hez. 37:26, 27) Ngokwesibonelo, isiphrofetho sikaHezekheli sitshengisa ukuthi uNkulunkulu ufuna ukuthi izinceku zakhe ezithembekileyo zibe ngabangane bakhe. Uthembisa ukuthi uzakwenza lazo “isivumelwano sokuthula.” Isiphrofetho lesi sikhuluma ngesikhathi lapho labo abalethemba lokuphila ezulwini kanye lalabo abalethemba lokuphila emhlabeni abazamanyana khona etendeni lakhe babe “ngumhlambi owodwa.” (Joh. 10:16) Lokhu yikho okwenzakalayo lamuhla. w24.06 2 ¶2, 4; 3 ¶5
UNkulunkulu wethu wasincedisa ukuthi siqunge isibindi.—1 Thes. 2:2.
Abantu bakaJehova bawusekela ngenhliziyo yonke uMbuso wakhe. Kodwa kwezinye izikhathi kudinga isibindi ukuthi benze njalo. (Mat. 6:33) Ngokwesibonelo, emhlabeni lo omubi kudinga isibindi ukuthi senze lokho okufunwa nguJehova zikhathi zonke lokuthi sitshumayele izindaba ezinhle zoMbuso. Kanti njalo abantu abanengi abasabambananga ngenxa yezindaba zezombusazwe, yikho kumele sibe lesibindi ukuze singacini sesingena kuzo. (Joh. 18:36) Abantu bakaJehova abanengi sebeke balahlekelwa zimali zabo kumbe batshaywa loba babotshwa ngenxa yokuthi kabavumi ukungena kwezombusazwe kumbe esisotsheni. Nxa singacabangisisa ngabantu ababa lesibindi ukuze basekele ubukhosi bukaJehova siyaba lamandla futhi sibe lesibindi. INkosi yethu uJesu Khristu kayizange ingene ezindabeni zombusazwe zomhlaba kaSathane. (Mat. 4:8-11; Joh. 6:14, 15) UJesu wayethembela kuJehova zikhathi zonke ukuthi amnike amandla okwenza okulungileyo. w24.07 3 ¶4; 4 ¶7
Wasesikha isithelo saso wadla. Wathi eselomkakhe wamnika laye wadla.—Gen. 3:6.
UJehova wenza ukuthi indaba le ibhalwe eBhayibhilini ukuze isincede. Yenza sizwisise ukuthi kungani esizonda kangaka isono. Isono senza sibe khatshana kakhulu loBaba wethu futhi sibangela ukuthi sife. (Isaya. 59:2) Yikho uSathane, ingilosi eyahlamukayo yabangela inhlupho zonke lezi, esithanda isono futhi elinga abantu ukuthi bawone. USathane wayengabe esecabanga ukuthi lokho uJehova ayehlose ukukwenzela abantu akusaphumeleli. Kodwa wayengakuzwisisi ukuthi uNkulunkulu usithanda kakhulu kangakanani. Kazange akutshintshe lokho ayehlose ukukwenzela abantwana baka-Adamu lo-Eva. Uyabathanda sibili abantu yikho wahle wabanika ithemba. (Rom. 8:20, 21) UJehova wayekwazi ukuthi babezakuba khona abantu ababezamthanda futhi bavume ukuthi abancedise ukuthi balwisane lesono. Njengoba enguBaba wethu futhi enguMdali, wasinika indlela eyayizasikhulula esonweni futhi isincedise ukuthi sisondele eduze kwakhe. w24.08 3 ¶3-4
Linanzelele ukuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu.—Flp. 1:10.
Abantu bakaJehova balemisebenzi eminengi okumele bayenze nsuku zonke. Abanengi bayasebenza ukuze bazinakekele futhi bondle lezimuli zabo. (1 Thim. 5:8) Amanye amaKhristu agcina izihlobo zawo ezigulayo kumbe esezigugile. Kanti njalo sonke silezinto okumele sizenze ukuze sibe lempilakahle futhi lokhu kungasithathela isikhathi esinengi kakhulu. Kuphinda kube lemisebenzi yebandla okuyabe kumele siyenze. Omunye umsebenzi omkhulu esilawo ngowokutshumayela njalo kumele sikhuthale emsebenzini lo. Ukubala iBhayibhili ‘kuqakatheke kakhulu,’ yikho kumele sizinike isikhathi sokulibala. Isahluko sokuqala sebhuku lamaHubo sithi umuntu othokozayo ‘ngobala umthetho kaNkulunkulu ngelizwi eliphansi ubusuku lemini.’ (Hubo. 1:1, 2) Lokhu kutsho ukuthi kumele sizinike isikhathi sokubala iBhayibhili. Manje yisiphi isikhathi esingcono esingalibala ngaso? Kuya ngomuntu ngoba izimo zethu ziyatshiyana. Okuqakathekileyo yikuthi ukhethe isikhathi ozenelisa ngaso ukubala iBhayibhili nsuku zonke. w24.09 3 ¶5-6
Umuntu ngamunye uzazithwalela umthwalo wakhe.—Gal. 6:5.
AmaKhristu aqinileyo ayakudingi yini ukuncediswa ngabanye? Ye. Kwezinye izikhathi angakudinga ukuncediswa. UmKhristu ongaqinanga uyabe efuna ukuthi abanye bamtshele okumele akwenze futhi bamenzele lezinqumo okumele azenzele zona. Lanxa umKhristu oqinileyo engadinga ukuncediswa ngabanye abalolwazi kumbe asebelesikhathi eside bekhonza, uyananzelela ukuthi uJehova ufuna ‘azithwalele umthwalo wakhe.’ AmaKhristu aqinileyo alobuntu obutshiyeneyo njengoba nje labantu betshiyana indlela ababukeka ngayo. Ngokwesibonelo, amanye alenhlakanipho ukwedlula amanye, amanye alesibindi, amanye ayaphana futhi amanye alozwelo. Kanti njalo amaKhristu amabili aqinileyo ekukhonzeni asesimeni esifananayo angenza izinqumo ezitshiyeneyo kodwa zombili zibe zivumelana leMibhalo. Lokhu kujayele ukwenzakala ikakhulu nxa amaKhristu la esenza izinqumo ezivumela ukuthi umuntu asebenzise umzwangedwa wakhe. Yikho amaKhristu aqinileyo ekukhonzeni kawahlulelani ngoba ayakunanzelela lokho. Wona aqakathekisa ukuthi kuhlale kulokuthula phakathi kwabantu bakaNkulunkulu.—Rom. 14:10; 1 Khor. 1:10. w24.04 4 ¶7-8
Lapho ukukhathazeka sekungikhulela, wena wangiduduza, wangenza ngathokoza.—Hubo. 94:19.
Ungenzani nxa uzizwa angathi kawuqakathekanga? Bala amavesi aseBhayibhilini angakunceda ungathandabuzi ukuthi uqakathekile kuJehova, ubusucabangisisa ngawo. Nxa wehlulekile ukwenza lokho obukuhlelile kumbe ungenelisi ukwenza okunengi njengabanye, ungazitsheli ukuthi usungumuntu omubi. UJehova kakhangelelanga ukuthi wenze okungaphezu kwamandla akho. (Hubo. 103:13, 14) Nxa wake waphathwa kubi, ungazibeki icala ngalokho okwenzakalayo. Vele akulamuntu okumele ahlukuluzwe. Khumbula ukuthi uJehova ujezisa abenza okubi hatshi abahlukuluzwayo. (1 Phet. 3:12) Ungathandabuzi ukuthi uJehova angakusebenzisa ukuthi uncedise abanye. Ukuphe isibusiso sokusebenza laye emsebenzini wokutshumayela. (1 Khor. 3:9) Mhlawumbe izinto ezibuhlungu ezenzakala kuwe sezikwenze waba lozwelo kakhulu, zaphinda zakunceda ukuthi uzwisise indlela abanye abazizwa ngayo. Kunengi ongakwenza ukuze ubancedise. w24.10 7-8 ¶6-7
UNkulunkulu ngeke yini abe leqiniso lokuthi abakhethiweyo bakhe abakhala kuye ubusuku lemini bahlulelwa kuhle? Uzakwenza lokho futhi uzaqhubeka ebabekezelela. Ngilitshela ukuthi uzaba leqiniso lokuthi bahlulelwa kuhle masinyane nje.—Luk. 18:7, 8.
UJehova ufuna siphathwe kuhle njalo uyananzelela nxa abanye besiphatha kubi. IBhayibhili lithi: “UJehova uthanda ukwahlulela okuhle.” (Hubo. 37:28) UJesu wasiqinisekisa ukuthi uJehova ‘uzabahlulela kuhle’ abantu abaphathwa kubi futhi lokho uzakwenza ngesikhathi esifaneleyo. Sekuseduze ukuthi apholise amanxeba ethu njalo asuse bonke abantu abaphatha kubi abanye. (Hubo. 72:1, 2) Khathesi silindele ukuthi uJehova alethe ukulunga. Kodwa kasitshiyi sinjalo, usinika amacebo angasinceda nxa siphathwa kubi. (2 Phet. 3:13) Ngokwesibonelo, uyasifundisa lokho okumele sikwenze nxa siphathwa kubi ukuze singacini sesisenza ukuthi izinto zibe zimbi kakhulu. Wenza ukuthi eBhayibhilini kubhalwe ukuthi iNdodana yakhe uJesu yenzani ngesikhathi iphathwa kubi. Usinike leMibhalo esitshela lokho esingakwenza nxa kulomuntu osiphatha kubi. w24.11 2-3 ¶3-4
Bapheni lina ukudla.—Mat. 14:16.
Lokho uJesu ayekutshela abafundi bakhe ukuthi bakwenze kwakunzima ngoba kwakulamadoda angaba ngu-5 000. Phela nxa kwasekubalwa abesifazana labantwana, abantu laba babengafika ku-15 000. (Mat. 14:21) Umphostoli u-Andreya wathi: “Nangu umfana olezinkwa zebhali ezinhlanu lenhlanzi ezimbili ezincane. Kodwa zingabenela yini abantu abanengi kangaka?” (Joh. 6:9) Isinkwa sebhali sasijayele ukudliwa ngabayanga. Lenhlanzi lezo ezincane zazingabe zifakwe isawudo zonyiswa. Lanxa kunjalo, ukudla komfana lo kwakungeke kubenele abantu bonke laba ababebanengi kangaka. UJesu watshengisa ukuthi ulomusa. Wathi abantu babumbe amaqembu bahlale etshanini. (Mak. 6:39, 40; Joh. 6:11-13) Kodwa engakabaniki isinkwa lenhlanzi waqala wabonga uYise. Kwakufanele sibili ukuthi ambonge uNkulunkulu ngoba nguye osipha ukudla. Okwenziwa nguJesu kusifundisa ukuthi lathi kumele sikhuleke singakadli. UJesu wathi esethandazile, wathi abafundi bakhe banike abantu ukudla njalo badla baze batshiya. w24.12 2-3 ¶3-4
Dumisani uJehova uNkulunkulu wenu.—1 Imilan. 29:20.
Ngesikhathi uJesu esemhlabeni, wakhazimulisa uYise ngokutshela abantu ukuthi nguye owayemnike amandla okwenza izimangaliso. (Mak. 5:18-20) Okunye akwenzayo yikutshela abanye ngobuhle bukaJehova futhi wayebaphatha kuhle abantu. Ngelinye ilanga wathi efundisa esinagogeni wabona owesifazana owayeledimoni elaselimgulise okweminyaka engu-18. Owesifazana lo wayehlala ekhotheme, esehluleka ukuma aqonde. Wayezwisa usizi sibili. UJesu wamzwela wamlanda, wathi kuye: “Dadewethu, ususilisiwe emkhuhlaneni wakho.” Wambeka izandla owesifazana lo, wahle wama waqonda “waqalisa ukukhazimulisa uNkulunkulu” eseqine saka. (Luk. 13:10-13) Owesifazana lo wamdumisa uJehova ngenxa yalokho ayemenzele khona. Lathi kunengi okwenza simdumise uJehova. w25.01 2-3 ¶3-4
Usithethelele izono zethu.—Luk. 11:4.
Singenelisa yini ukusibhadala isikwelede esadalwa ngu-Adamu lo-Eva ngesikhathi bewona? Akula loyedwa ongasibhadala. (Hubo. 49:7-9) Kumele sincediswe ukubhadala isikwelede leso ukuze sibe lethemba lokuphila okungapheliyo lelokuvuswa nxa singafa. Aluba uncedo asilutholanga, bekuyabe sekuphelile nxa singafa, njengoba nje kunjalo ngezinyamazana. (Umtshu. 3:19; 2 Phet. 2:12) UJehova, uBaba wethu osithandayo wasibhadalela isikwelede esadalwa ngu-Adamu. UJesu wakucacisa kuhle okwenziwa nguJehova. Wathi: “UNkulunkulu wawuthanda kakhulu umhlaba waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa, ukuze wonke umuntu otshengisa ukuthi uyakholwa kuyo angabhujiswa kodwa abe lokuphila okungapheliyo.” (Joh. 3:16) Kanti njalo lokho uJehova asenzele khona kusivulela lethuba lokuthi sibe ngabangane bakhe futhi sithethelelwe izono zethu. w25.02 3 ¶3-6
[USawuli] wasesukuma wabhabhathizwa.—Imiseb. 9:18.
Kuyini okwanceda uSawuli ukuthi abhabhathizwe? INkosi uJesu yathi ibonakala kuSawuli ngenkazimulo enkulu, uSawuli waba yisiphofu. (Imiseb. 9:3-9) Wazila ukudla okwamalanga amathathu futhi asithandabuzi ukuthi wayecabangisisa ngokwakwenzakele. USawuli wayesekholwa ukuthi uJesu nguye uMesiya lokuthi abalandeli bakhe bakhonza ngendlela yeqiniso. Kukhona esingakufunda endabeni kaSawuli. USawuli wayengayekela ukubhabhathizwa ngenxa yokuzigqaja kumbe ukwesaba abantu. Kodwa kazange akuvumele lokhu. Wayezimisele ukuba ngumKhristu lanxa wayekwazi mhlophe ukuthi wayezahlukuluzwa. (Imiseb. 9:15, 16; 20:22, 23) Wathi esebhabhathiziwe, waqhubeka ethemba uJehova ukuthi uzamncedisa ebunzimeni ayezahlangana labo. (2 Khor. 4:7-10) Nxa lawe ungabhabhathizwa ube nguFakazi kaJehova, uzahlangana lobunzima lezilingo, kodwa ungesabi. Khumbula ukuthi uNkulunkulu loKhristu bazahlala bekuncedisa.—Flp. 4:13. w25.03 4 ¶8-9
Angigijimi njengomuntu ongahlosanga lutho.—1 Khor. 9:26.
Ukubala iBhayibhili kuhle kakhulu. Kodwa nxa sifuna ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lisincede kulokunye okumele sikwenze. Nanku umzekeliso ongasinceda: Izihlahla lotshani kufuna amanzi ukuze kukhule kuhle. Kodwa nxa izulu lingana kakhulu, umhlabathi ucina usutota. Nxa seline laba linengi kakhulu liyabe lingasabuncedi utshani lezihlahla. Izulu elincedayo ngelina lisima, umhlabathi ube lesikhathi sokumunya amanzi ukuze utshani lezihlahla kuthole amanzi alingeneyo, kukhule kuhle. Lathi akumelanga sibale iBhayibhili sigijima kodwa kumele sizinike isikhathi sokucabangisisa ngalokho esikubalayo ukuze kungene kuthophele enhliziyweni, sikukhumbule isikhathi eside njalo sikwenze. (Jak. 1:24) Wena ulibala njani iBhayibhili? Engxenye kwezinye izikhathi ulibala ujahile. Manje kumele wenzeni? Ungajahi, libale kancane kancane ucabangisise ngalokho okubalayo. Kumbe nxa ungaqeda ukubala uzinike isikhathi sokuthi ucabange ngakho konke obukubala. Ungangezelela isikhathi sakho sokutaditsha ukuze ube lesikhathi sokucabangisisa nxa ungaqeda ukubala. w24.09 4 ¶7-9
Lalelani abakhokhelayo phakathi kwenu.—Heb. 13:17.
Nxa inhlanganiso inganika abadala imilayezo kumele bayibale ngonanzelelo njalo benze konke okusemandleni abo ukuthi bakwenze lokho abayabe bekutshelwa. Bayatshelwa ukuthi kumele bayiqhube njani imihlangano yebandla lokuthi kumele bakhuleke njani phambi kwebandla, baphinde batshelwe lokuthi kumele baziphathe njani izimvu zikaKhristu. Nxa abadala belandela konke abakutshelwa yinhlanganiso, abafowethu labodadewethu bayabona ukuthi uJehova uyabathanda lokuthi ulendaba labo. Nxa abadala besitshela lokho okumele sikwenze, kumele sizimisele ukukwenza. Lokhu kuzakwenza ukuthi kube lula ukuthi labo abasikhokhelayo bawenze kuhle umsebenzi wabo. IBhayibhili lisikhuthaza ukuthi sibalalele abasikhokhelayo futhi sizehlise kubo. (Heb. 13:7, 17) Ukwenza lokhu kungaba nzima ngezinye izikhathi. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi abadala labo bayawenza amaphutha. Kodwa nxa singahlala sikhangela lokho abakuphambanisayo kulokuthi sikhangele okuhle abakwenzayo kuyabe sekufanana lokuthi sisekela izitha zethu. Kungani sisitsho njalo? Nxa singahlala sikhangela okuphanjaniswa ngabadala singacina singasayithembi inhlanganiso kaNkulunkulu. w24.04 10 ¶11-12
[Izakwehlukanisa] abantu babe ngamaqembu amabili.—Mat. 25:32.
Kuzakwenzakalani ngalabo abazakufa ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu? Kuzabe sekuphelile ngabo yini? IMibhalo ikubeka kucace ukuthi empini ye-Amagedoni, uJehova lamabutho akhe bazabhubhisa abantu abangamlaleliyo njalo abantu labo abasoze bavuswe. (2 Thes. 1:6-10) Kodwa kuzakwenzakalani ngabanye abazakufa ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu njengalabo abazabulawa yimikhuhlane, lokuguga lezingozi kumbe abazabulawa ngabanye abantu? (Umtshu. 9:11; Zak. 14:13) Kambe ukuthi abanye babo bazakuba phakathi kwabantu ‘abangalunganga’ abazavuswa emhlabeni omutsha? (Imiseb. 24:15) Kasikwazi. Kodwa kulokunye esikwaziyo mayelana lezinto ezizakwenzakala esikhathini esizayo. Ngokwesibonelo, siyakwazi ukuthi ngempi ye-Amagedoni abantu bazakwahlulelwa kusiya ngendlela ababephatha ngayo abafowabo bakaKhristu. (Mat. 25:40) Kanti njalo abazakwahlulelwa kuthiwe yizimvu yilabo abasekela abagcotshiweyo kanye loKhristu.—Isam. 12:17. w24.05 10-11 ¶9-11
UJehova uyaphila! Kalidunyiswe iDwala lami! Kaphakanyiswe uNkulunkulu ongisindisayo.—Hubo. 18:46.
IBhayibhili lithi siphila ‘ezikhathini ezinzima, okunzima ukuphila kuzo.’ (2 Thim. 3:1) Abantu bakaJehova balenhlupho njengaye wonke nje umuntu emhlabeni lo esiphila kuwo. Kodwa bona baphinda bahlukuluzwe ngenxa yokuthi bakhonza uJehova. Kuyini okusinceda ukuthi siqhubeke sikhonza uJehova lanxa sihlangana lenhlupho? Into enkulu esincedayo yikwazi ukuthi uJehova “unguNkulunkulu ophilayo.” (Jer. 10:10; 2 Thim. 1:12) UJehova nguNkulunkulu okhona sibili njalo uyasiqinisa nxa sisebunzimeni, aphinde adinge lamathuba okusisekela. (2 Imilan. 16:9; Hubo. 23:4) Ukukhumbula ukuthi uJehova unguNkulunkulu ophilayo kungasinceda ukuthi simelane lezilingo ezingasehlela. w24.06 20 ¶1-2
Indlela yabalungileyo injengokukhanya kokusa, okuqhubeka kusengezeleleka kuze kube semini enkulu.—Zaga. 4:18.
Kumele sihlale siyithemba inhlanganiso kaJehova. Abafowethu abakhokhelayo kabathikazi ukwenza utshintsho nxa kungacaca ukuthi indlela esizwisisa ngayo iqiniso eliseBhayibhilini sekumele ilungisiswe, kumbe nxa indlela okuhlelwe ngayo umsebenzi woMbuso sekumele itshintshe. Isizatho esikhulu esenza benze njalo yikuthi bafuna ukuthokozisa uJehova. Benza konke okusemandleni abo ukuze basekele izinqumo zabo eLizwini likaNkulunkulu okumele lilandelwe yibo bonke abantu bakaJehova. Umphostoli uPhawuli wathi: “Qhubeka ubambelele esisekelweni samazwi aqondileyo.” (2 Thim. 1:13) ‘Isisekelo samazwi aqondileyo’ sitsho imfundiso zamaKhristu ezitholakala eBhayibhilini. (Joh. 17:17) Konke esikukholwayo kusekelwe emfundisweni lezi. Inhlanganiso kaJehova iyasifundisa ukuthi sibambelele kuzo. Nxa singahlala sisenza njalo sizabusiswa. w24.07 11-12 ¶12-13
UJehova . . . uyalibekezelela ngoba kafisi ukuthi loba ngubani abhujiswe kodwa ufisa ukuthi abantu bonke baphenduke.—2 Phet. 3:9.
Umphostoli uPhetro wayesekuzwisisa kuhle ukuthi kutshoni ukuphenduka lokuthethelelwa, yikho wayesesenelisa ukuthi achasisele abanye. Kwathi sekudlule umkhosi wePhentekhosti, uPhetro wachasisela amaJuda ukuthi ayeyenze icala ngokubulala uMesiya. Lanxa kunjalo, wawakhuthaza wathi: “Phendukani njalo liguquke ukuze izono zenu zesulwe, ukwenzela ukuthi uJehova alivuselele.” (Imiseb. 3:14, 15, 17, 19) Ngakho uPhetro wawatshela ukuthi nxa umuntu ephenduka uyaguquka atshintshe izenzo zakhe lendlela acabanga ngayo abesephila ngendlela ethokozisa uNkulunkulu. Wawacacisela ukuthi uJehova wayezazesula izono zawo, angaphindi azithonisise futhi. Lokhu kuyasiduduza kakhulu nxa singenza isono kungelani lokuthi ngesikhulu kumbe ngesincane. w24.08 12 ¶14
Ekuphileni kwenu lingabi ngabantu abathanda imali.—Heb. 13:5.
Nxa sikukholwa ukuthi umumo lo wezinto ususiyaphela, asisoze sitshone sibuthelela inotho. Phela abantu “bazaphosela isiliva sabo emigwaqweni” ngoba bazananzelela ukuthi “isiliva sabo kanye legolide labo akusoze kubasindise ngosuku lolaka lukaJehova.” (Hez. 7:19) Kulokuthi sisebenze nzima sizama ukubuthelela imali, kumele senze izinqumo ezizasinceda ukuthi siqakathekise ukukhonza uJehova. Lokhu kugoqela ukubalekela ukudala izikwelede kungelasidingo kumbe ukubuthelela izinto ezinengi kakhulu ezizasithathela isikhathi sethu. Kanti njalo kumele sinanzelele singaqakathekisi kakhulu izinto esilazo. (Mat. 6:19, 24) Njengoba ukuphela kusondela kumele sikhethe ukuthi ngubani esimthembayo phakathi kukaJehova kanye lezinto esingabe silazo. w24.09 11 ¶13-14
Lowo ocabanga ukuthi umile kananzelele angawi.—1 Khor. 10:12.
Kungenzakala ukuthi senelise ukunqoba eminye imikhuba emibi. Kodwa kungaba lokunye okuyabe kusele esiyabe silokhu silwisana lakho. Cabanga ngalokho okwenzakala kumphostoli uPhetro. Waphika uJesu kathathu ngenxa yokwesaba abantu. (Mat. 26:69-75) Kwakukhanya angathi uPhetro usekunqobile ukwesaba abantu ngesikhathi etshumayela ngesibindi phambi kweSanihedrini. (Imiseb. 5:27-29) Kodwa ngemva kweminyaka wayekela ukudla lamaKhristu ezinye izizwe ngoba ‘wayesesaba ababesokile,’ okutsho amaKhristu angamaJuda. (Gal. 2:11, 12) Uhlupho lwakhe lokwesaba abantu lwaseluphendukile. Mhlawumbe wayengazange alunqobe aluqede du uhlupho lolu. Lathi singazithola sesisebunzimeni obunjengobukaPhetro. Kodwa singenelisa ukulwisana lomkhuba omubi nxa singalalela lokho okwakhulunywa nguJesu, wathi: “Hlalani lilindile.” (Mat. 26:41) Lanxa kwezinye izikhathi uyabe uzizwa angathi uqinile, qhubeka uxwaya izimo ezingenza ucine usulingeka. Qhubeka usenza izinto ezikunceda ukuthi uwunqobe umkhuba lowo omubi.—2 Phet. 3:14. w24.07 18-19 ¶17-19
Wanika ibandla izipho ezingabantu.—Efe. 4:8.
Emhlabeni akulamuntu ophana njengoJesu. Ngesikhathi esemhlabeni wayehlala esenza izimangaliso ukuze ancede abantu. (Luk. 9:12-17) Isipho esikhulu kulazo zonke asinika sona kwakuyikunikela ngempilo yakhe ngenxa yethu. (Joh. 15:13) Kodwa wavuswa futhi lakhathesi ulokhu eqhubeka ephana ukuze asincedise. Ulokhu ecela uJehova ukuthi asithululele umoya wakhe ongcwele ukuze usifundise njalo usiduduze njengoba nje wasithembisa. (Joh. 14:16, 17, amabala angaphansi; 16:13) Kanti njalo uJesu usebenzisa imihlangano yebandla ukuze asifundise ukuthi singawenza njani umsebenzi wokwenza abafundi emhlabeni wonke. (Mat. 28:18-20) Umphostoli uPhawuli wabhala ukuthi uJesu wathi eseqanse waya phezulu “wanika ibandla izipho ezingabantu.” (Efe. 4:7, 8) UPhawuli wachasisa ukuthi uJesu wasinika izipho lezi ukuze zincedise ibandla ngendlela ezitshiyeneyo. (Efe. 1:22, 23; 4:11-13) Kodwa ayisikho ukuthi amadoda la awaphambanisi ngoba lawo alesono. (Jak. 3:2) Lanxa kunjalo iNkosi yethu uJesu Khristu iyawasebenzisa ukuthi asincedise, yikho ayizipho esiziphiwe nguye. w24.10 18 ¶1-2
[Ukuqedisisa] kuzakugcina.—Zaga. 2:11.
UDavida watshela indodana yakhe uSolomoni ukuthi okwakuzakwenza iqhubeke iphumelela yikulalela uJehova. Kuyadanisa ukuthi ngokuhamba kwesikhathi uSolomoni waqalisa ukukhonza abanye onkulunkulu. UJehova wayekela ukumbusisa ngoba akwenzayo akuzange kumthokozise. Ngakho wayengaselakho ukuhlakanipha, engasenelisi ukubusa abantu kuhle. (1 Amakho. 11:9, 10; 12:4) Sifundani? Nxa singaqhubeka silalela uJehova sizaphumelela. (Hubo. 1:1-3) UJehova kasithembisanga ukuthi uzasinika inotho kanye lodumo alunika uSolomoni. Kodwa nxa singamlalela uzasinika ukuhlakanipha okuzasinceda ukuthi senze izinqumo ezimthokozisayo. (Zaga. 2:6, 7; Jak. 1:5) Izimiso asinika zona zingasinceda ukuthi sikhethe kuhle ezindabeni zezimali, sikhethe kuhle umsebenzi, imfundo, lezokuzilibazisa. Nxa singalalela uNkulunkulu sizaqhubeka singabangane bakhe futhi sizaphila phakade. (Zaga. 2:10, 11) Sizathola abangane abasikhuthazayo futhi sizakuba lezimuli ezithokozayo. w24.11 10-11 ¶11-12
Hlolisisani zonke izinto, ligagadlele kokuhle.—1 Thes. 5:21.
Zama ukudinga amathuba okuxoxa lomntanakho ngeBhayibhili kanye lokuthi angenzani ukuze abe lokholo kuNkulunkulu. Ungahlela ukuthi livakatshele e-museum. Ungamtshengisa ezinye izinto ezingenza aqiniseke ukuthi okutshiwo liBhayibhili kuliqiniso. Ngokwesibonelo, kulelitshe lakoMowabi elaziwa ngokuthi yi-Moabite Stone. Ilitshe leli selileminyaka engu-3 000 futhi libhalwe ibizo likaNkulunkulu. E-museum esemawofisini amakhulu aboFakazi bakaJehova eWarwick eNew York kulesithombe selitshe leli engxenyeni ebhalwe ukuthi “The Bible and the Divine Name.” Elitsheni leli kubhalwe ukuthi uMesha inkosi yakoMowabi yahlamukela abako-Israyeli. Lokhu yikho kanye okutshiwo liBhayibhili. (2 Amakho. 3:4, 5) Nxa umntanakho angazibonela ngawakhe ubufakazi obutshengisa ukuthi okutshiwo liBhayibhili kuliqiniso ukholo lwakhe luzaqina. w24.12 14 ¶4; 15 ¶6

