June
UMvulo, June 1
Phela wena Jehova umuhle futhi uzimisele ukuthethelela.—Hubo. 86:5.
Inhlawulo iyasinceda kakhulu lamuhla. Ngokwesibonelo, yiyo eyenza uJehova asithethelele izono zethu. Ayisikho ukuthi kumele asithethelele efuna engafuni, usithethelela ngenxa yokuthi uyasithanda. (Hubo. 103:3, 10-13) Abanye abantu bacabanga ukuthi uJehova ngeke abathethelele. Iqiniso elikhona yikuthi akulamuntu ongathi ulelungelo lokuthethelelwa. Umphostoli uPhawuli wayekwazi lokho, yikho wathi: “Akungifanelanga ukubizwa ngokuthi ngingumphostoli.” Lanxa kunjalo waphinda wathi: “Ngiyilokho engiyikho khona ngenxa yomusa omkhulu kaNkulunkulu.” (1 Khor. 15:9, 10) Nxa singatshiya okubi esikwenzayo uJehova uyasithethelela. Usithethelela ngenxa yokuthi uyasithanda hatshi ukuthi sekumele asithethelele ngenkani. Kodwa nxa ubona angani izono zakho sezinkulu kakhulu okokuthi uJehova ngeke akuthethelele khumbula ukuthi inhlawulo ayenzelwanga abangcwele kodwa yenzelwe abantu abayizoni, abazimisele ukutshintsha.—Luk. 5:32; 1 Thim. 1:15. w25.01 26-27 ¶3-4
Umuntu olomusa uyazisiza, kodwa olomoya omubi uzigwaza ngowakhe.—Zaga. 11:17.
Ngeke sivimbe muntu ukuthi enze kumbe atsho akufunayo, kodwa kukithi ukuthi sizakwenzani ngalokho akukhulumileyo kumbe akwenzileyo. Okungcono ongakwenza yikumthethelela. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi siyamthanda uJehova futhi ufuna sithethelele abanye. Nxa singahlala sifuthelene singafuni ukuthethelela singenza into esingacina sizisola ngayo kumbe sicine sesigula. (Zaga. 14:17, 29, 30) Nxa singayekela ukubamba izikhwili asisoze sihlale sibazondele abanye. Lokho kuyasinceda kakhulu ngoba siyabe singasahlali sicabanga ngendaba leyo. Siyabe sesikhululekile futhi sesizikholisela impilo. Ungenzani nxa ulokhu usizwa ubuhlungu? Okunye ongakwenza yikuzinika isikhathi sokuthi amanxeba aphole. Nxa umuntu angalimala kakhulu, kuyathatha isikhathi ukuthi aphole. Lathi kumele sizinike isikhathi sokuthoba inhliziyo singakamxoleli umuntu osizwise ubuhlungu. (Umtshu. 3:3; 1 Phet. 1:22) Thandaza ucele uJehova akuncedise uthethelele. w25.02 16-17 ¶8-11
Ukudla okuqinileyo ngokwabantu abalokholo oluqinileyo.—Heb. 5:14.
Ezinye izinto esazifunda kuqala zazimayelana lokuphenduka, lokholo, lobhabhathizo kanye lokuvuswa kwabafileyo. (Heb. 6:1, 2) Lezi zimfundiso eziqakathekileyo wonke amaKhristu azikholwayo. Yikho umphostoli uPhetro wafundisa ngazo ngesikhathi etshumayela ngePhentekhosti. (Imiseb. 2:32-35, 38) Umuntu ngeke abe ngumfundi kaKhristu nxa engazikholwa imfundiso lezi eziqakathekileyo. Ngokwesibonelo, uPhawuli wathi loba ngubani ophika ukuthi abafileyo bazavuswa uyabe ephika lonke ukholo lwesiKhristu. (1 Khor. 15:12-14) Kodwa nxa sesizazi imfundiso eziqakathekileyo eziseBhayibhilini, akumelanga sigoqe izandla, kumele sizimisele ukufunda okunengi. Izimfundiso ezijulileyo zona zitshiyene lemfundiso zakuqala. Zigoqela imithetho lezimiso ezisinceda sizwisise indlela uJehova acabanga ngayo. Nxa sifuna ukuthi izinto lezi ezijulileyo zisincede kumele sitaditshe iLizwi likaNkulunkulu iBhayibhili, sicabangisise ngalokho esikufundayo futhi senze konke okusemandleni ethu ukuthi sikusebenzise. Nxa singenza njalo, siyabe sizifundisa ukwenza izinqumo ezithokozisa uJehova. w24.04 5 ¶12-13
Abantu beNiniva bazavuswa . . . ngesikhathi sokwahlulelwa.—Mat. 12:41.
UNkulunkulu wakhumbuza uJona ukuthi abantu baseNiniva ‘babengakwazi ukwehlukanisa okuhle lokubi.’ (Jona. 1:1, 2; 3:10; 4:9-11) Ngokuhamba kwesikhathi uJesu wakhuluma ngabantu baseNiniva ukuze afundise abantu ukuthi uJehova wahlulela kuhle lokuthi ulesihawu. AbaseNiniva “bazavuswa” ngasiphi ‘isikhathi sokwahlulelwa’? UJesu wathi esikhathini esizayo kulabanye ‘ababezavukela ukwahlulelwa.’ (Joh. 5:29) Wayekhuluma ngesikhathi sokubusa kwakhe kweminyaka eyinkulungwane lapho okuzavuswa khona “abalungileyo labangalunganga.” (Imiseb. 24:15) Abangalunganga yibo ‘abazavukela ukwahlulelwa.’ Lokhu kutsho ukuthi uJehova loJesu bazakhangela babone ukuthi abantu labo bayakwenza yini lokho abayabe bekufundiswa. Yikho nxa umuntu weNiniva angavuswa abesesala ukukhonza, uJehova ngeke amvumele ukuthi aqhubeke ephila. (Isaya. 65:20) Kodwa labo abazakhetha ukuqhubeka bekhonza uJehova bethembekile bazathola ithuba lokuphila kuze kube nini lanini.—Dan. 12:2. w24.05 5 ¶13-14
INdodana yomuntu yalanda ukuzodinga lokuzosindisa abalahlekileyo.—Luk. 19:10.
Okwenziwa nguJesu kwenza abantu bazwisisa ukuthi isihawu sikaJehova sikhulu kangakanani. (Joh. 14:9) Watshengisa ngamazwi langezenzo ukuthi uYise ulesihawu lozwelo, uyabathanda abantu njalo ufuna ukubancedisa ukuthi basinqobe isono. UJesu wancedisa abantu ukuthi babe lesifiso sokutshiya izono zabo futhi bamlandele. (Luk. 5:27, 28) UJesu wayekwazi okwakuzakwenzakala kuye. Wabatshela kanengi abalandeli bakhe ukuthi wayezanikelwa futhi abethelwe esigodweni. (Mat. 17:22; 20:18, 19) Wayekwazi ukuthi umhlatshelo wakhe wawuzasusa isono sabantu. UJesu waphinda wathi nxa engafa ‘wayezadonsela yonke imihlobo yabantu’ kuye. (Joh. 12:32) Bonke ababezakwamukela uJesu njengeNkosi futhi bamlingisele babezathokozisa uJehova, bacine ‘bekhululwa esonweni.’ (Rom. 6:14, 18, 22; Joh. 8:32) Yikho uJesu waba lesibindi wazinikela ukuthi abulawe ngendlela elesihluku ukuze asisindise.—Joh. 10:17, 18. w24.08 5 ¶11-12
Izindaba ezinhle kumele ziqale zitshunyayelwe ezizweni zonke.—Mak. 13:10.
Usakhumbula ukuthi wezwa njani ngesikhathi uqalisa ukufunda iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu? Zinengi sibili izinto owazifundayo. Ngokwesibonelo wafunda ukuthi uYihlo osezulwini uyakuthanda lokuthi ufuna ube semulini yabantu abamkhonzayo. Okunye owakufundayo yikuthi uthembisa ukususa ubuhlungu kanye lokuhlupheka. Wafunda lokuthi ungaba lethemba lokuphinda ubone abantu obathandayo bevuka emhlabeni omutsha. (Mak. 10:29, 30; Joh. 5:28, 29; Rom. 8:38, 39; Isam. 21:3, 4) Kumele ukuthi ukuzwa izinto lezi kwakuthokozisa kakhulu. (Luk. 24:32) Wakuthanda owawukufunda yikho wahle waqalisa ukuxoxela abanye iqiniso leli eliligugu. (Khangela uJeremiya 20:9.) Nxa singalithanda ngenhliziyo yonke iqiniso eliseBhayibhilini akuvumi ukuthi sithule. (Luk. 6:45) Sizizwa njengabafundi bakaJesu abathi: “Kasisoze siyekele ukukhuluma ngezinto esizibonileyo lesizizwileyo.” (Imiseb. 4:20) Siyalithanda kakhulu iqiniso yikho sifuna ukulitshela abantu abanengi. w24.05 15 ¶5; 16 ¶7
Khonzani uJehova lithokoza.—Hubo. 100:2.
Okwenza sitshumayele yikuthi siyamthanda uBaba wethu osezulwini lokuthi sifuna ukuncedisa abantu ukuthi babe mazi. Kodwa abanye abakukholisi kangako ukutshumayela. Kungani? Abanye balenhloni futhi babona angani abenelisi ukufundisa. Abanye kubathwalisa nzima ukuhamba beqoqoda ezindlini zabantu. Abanye besaba ukuthi bazahlangana labantu abangafuni ukutshunyayezwa besebebaphatha kubi. Kanti njalo abanye besaba ukuthi bazacaphula abantu. Abafowethu labodadewethu laba kubathwalisa nzima ukukhuluma izindaba ezinhle labantu abangabaziyo. Kwezinye izikhathi ukuthola kunzima yini ukutshumayela? Nxa kunjalo ungapheli amandla. Nxa ungazithembi, ubona angathi ngeke wenelise ukutshumayela kuhle, lokho kungabe kusitsho ukuthi uthobekile lokuthi awufuni kuzidonsela amehlo abantu. Kutshengisa lokuthi awukuthandi ukuphikisana labantu. Phela akulamuntu ofuna ukuphathwa kubi ikakhulu nxa esenzela abanye okuhle. UYihlo osezulwini uyabazi bonke ubunzima ohlangana labo njalo uyafuna ukukuncedisa.—Isaya. 41:13. w24.04 14 ¶1-2
Ukuhlakanipha ngokwabazithobayo.—Zaga. 11:2.
Ngesikhathi ubala iBhayibhili kulokuthi uhle uzame ukwenza konke oyabe ukufundile ngasikhathi sinye, khetha okukodwa kumbe okubili ongaqala ngakho. Nanku okungakunceda: Bhala phansi zonke izinto okumele uzilungisise ubusukhetha okukodwa kumbe okubili ongaqala ngakho. Ngemva kwalokho hlela ukwenza okunye esikhathini esizayo. Manje nxa ukhetha ongaqalisa ngakho, kumele ukhethe okunjani? Ungakhetha ukuqala ngokwenza okulula kuwe kumbe lokho obona angathi usilela kukho kakhulu. Nxa usukukhethile ofuna ukuqala ngakho ungachwayisisa emabhukwini ethu. Thandaza ucele ukuthi uJehova akunike “isifiso lamandla okwenza okumthokozisayo.” (Flp. 2:13) Ngemva kwalokho usungazama ukwenza lokho okufundileyo. Nxa ungaphumelela ukwenza oyabe ukukhethe kuqala, uzaba lamandla okuthi wenze lokunye okulandelayo. Kanti njalo nxa ungaphumelela ukuthi ulungisise lapho okumele ulungisise khona kuzakuba lula ukuthi wenze lokunye okumele ukwenze. Ngokwesibonelo, nxa ungenelisa ukulingisela uKhristu kokuthile kungaba lula ukuthi umlingisele lakokunye. w24.09 6 ¶13-14
Kukho konke latshengisa ukuthi limsulwa endabeni le.—2 Khor. 7:11.
Mhlawumbe ukhathazekile ngalokho owakwenzayo okwazwisa abanye ubuhlungu. Nxa kunjalo, kuyini okungakunceda? Yenza okusemandleni akho ukuthi ulungise lapho owaphambanisa khona futhi uxolise ngenhliziyo yonke. Cela uJehova abancedise labo owabazwisa ubuhlungu. Angancedisa wena kanye lalabo owabazwisa ubuhlungu ukuthi liqhubeke limkhonza liqinisela njalo likhululekile. Nanzelela izinto ezingabe zakuwisela esilingweni ubusuzimisela ukuthi zingaphindi zikugwenxe. Kanti njalo vumela uJehova akusebenzise loba ngaphi afuna khona. Cabanga ngalokho okwenzakala kumphrofethi uJona. Kulokuthi aye empumalanga eNiniva lapho uNkulunkulu ayemthume khona, yena wabaleka waya entshonalanga eThashishi. UJehova wamlaya uJona. Kanti njalo uJona walungisisa lapho ayephambanise khona. (Jona. 1:1-4, 15-17; 2:7-10) UJehova kazange amkhalale. Waphinda wamthuma futhi eNiniva njalo uJona wahle wakwenza masinyane lokho ayekutsheliwe. Lanxa wayengabe ezisola ngalokho ayekwenzile kazange avume ukuthi kumenze angawamukeli umsebenzi ayesewuphiwa nguJehova.—Jona. 3:1-3. w24.10 8-9 ¶10-11
Phendukani njalo liguquke ukuze izono zenu zesulwe, ukwenzela ukuthi uJehova alivuselele.—Imiseb. 3:19.
UJehova kacitshi izono zethu kuphela, kodwa uyazesula. Nxa umuntu ecitsha isikwelede angadweba umzila phezu kwemali ebhaliweyo. Lanxa umzila uyabe usudwetshiwe, inani lemali yesikwelede lisala likhanya. Kodwa ukwesula isikwelede kutshiyene lokusicitsha. Okuzasinceda siwuzwisise umzekeliso lo yikukhumbula ukuthi i-inki okwakubhalwa ngayo kudala kwakulula ukuthi umuntu ayesule. Umuntu wayethatha ilembu elimanzi esule okubhaliweyo. Ngakho kwakusithi nxa isikwelede ‘singesulwa’ singaphindi sithonisiswe. Okwakubhaliwe kwakusala kungasakhanyi ngitsho. Akulamuntu owayengaphinda asilandelele. Kuyasiduduza kakhulu ukwazi ukuthi uJehova uyazicitsha izono zethu aphinde azesule, kube angathi kasizange siwone.—Hubo. 51:9. w25.02 10 ¶11
Ungacaphuki ucine ususenza okubi.—Hubo. 37:8.
Nxa abanye bangasicabangela okubi kumbe basiphathe kubi siyathemba ukuthi uJehova uyabe ekwazi okuyikho. Lokho kuyasinceda ukuthi sibekezele nxa siphathwa kubi ngoba siyabe sikwazi ukuthi uJehova nguye ozalungisa izinto. Ukutshiyela indaba kuJehova kuzasinceda ukuthi singahlali sizondile lokuthi singabambi izikhwili. Phela nxa singenza njalo singacina singasathokozi, senze izinto esingazisola ngazo futhi siphambanise ubungane bethu loJehova. Kuliqiniso ukuthi ngeke senelise ukwenza okufanana xathu lalokho okwakusenziwa nguJesu. Kwezinye izikhathi esikwenzayo kumbe esikukhulumayo kungenza sisale sizisola. (Jak. 3:2) Indlela abanye abayabe besiphathe kubi ngayo ingenza sihlale sidanile kumbe sisizwa ubuhlungu okwempilo yethu yonke. Nxa lokho kwake kwenzakala kuwe qiniseka ukuthi uJehova uyabazi ubuhlungu ophakathi kwabo. Kanti njalo uJesu uyayizwisisa indlela ozizwa ngayo ngoba laye wake waphathwa kubi. (Heb. 4:15, 16) Kuyasithokozisa ukuthi uJehova uphinda asinike amanye amacebo amayelana lalokho esingakwenza nxa singaphathwa kubi. w24.11 6 ¶12-13
UNkulunkulu ufuna litshengise ukuthi liyakholwa kulowo amthumileyo.—Joh. 6:29.
Abantu kumele babe lokholo kuJesu ukuze ‘babe lokuphila okungapheliyo.’ (Joh. 3:16-18, 36; 17:3) AmaJuda amanengi kazange amlalele uJesu ngesikhathi ewatshela ngalokho okwakumele akwenze ukuze uNkulunkulu awamukele. Ambuza athi: “Uzasenzela siphi isimangaliso ukuze sisibone besesikukholwa?” (Joh. 6:30) Athi ngensuku zikaMosi okhokho bawo badla imana futhi babeyifanisa lesinkwa ngoba babeyidla nsuku zonke. (Neh. 9:15; Hubo. 78:24, 25) Kuyacaca ukuthi abantu laba babelokhu bezifunela isinkwa. Kabazange bake bazihluphe ngokubuza uJesu ukuthi wayesitshoni ngesikhathi ebatshela ‘ngesinkwa seqiniso esivela ezulwini.’ Isinkwa leso sona sasingafanani lemana ngoba sasizabanika ukuphila okungapheliyo. (Joh. 6:32) Babengelandaba lalokho uJesu ayefuna ukubafundisa khona mayelana lokuphila okungapheliyo. Bona babezifunela ukudla. w24.12 5-6 ¶10-11
Umakhi wezinto zonke nguNkulunkulu.—Heb. 3:4.
Nxa umntanakho esefunda isayensi esikolo angafunda ngezinye izinto ezidaliweyo abone indlela emangalisayo ezibunjwe ngayo. Ngokwesibonelo, izihlahla ezinengi zikhula ngendlela efananayo. Kuqala kungokuyisigodo, kukhule kuze kube lengatsha ezinenginengi. Kulezinto ezinengi ezibunjwe ngendlela efananayo. Kodwa ngubani owabumba izinto zonke lezi ezinhle kangaka? Nxa umntanakho angacabangisisa ngezinto ezimangalisayo ezadalwa nguNkulunkulu ukholo lwakhe luzaqina. Nxa esethe thuthu kuzamele umncedise azwisise ukuthi kungani uNkulunkulu wasinika imithetho. Mhlawumbe ungambuza uthi, “Nxa uNkulunkulu kunguye owasidalayo kambe ukuthi angasipha imithetho engasenza singathokozi?” Ngemva kwalokho usungamtshela ukuthi uNkulunkulu wasinika iBhayibhili elilemithetho engasinceda ukuthi sithokoze. w24.12 16 ¶8
Kubikwa ukuthi phakathi kwenu kulabantu abafebayo. Ukuziphatha okubi okunjalo akukho ngitsho lasebantwini bezinye izizwe, ukuthi indoda ithathe umkayise.—1 Khor. 5:1.
UNkulunkulu waphefumulela umphostoli uPhawuli ukuthi abhalele abaseKhorinte incwadi ebatshela ukuthi umuntu owayesenza isono engaphenduki kumele asuswe ebandleni. (1 Khor. 5:13) Abanye ebandleni kwakumele bamphathe njani? UPhawuli wabatshela ukuthi ‘bayekele ukuba lobudlelwano’ laye. Wayesitshoni? Wabachasisela ukuthi lokho kwakugoqela lokuthi ‘bangaqali ukudla lomuntu onjalo.’ (1 Khor. 5:11) Phela nxa usidla lomuntu ingxoxo kaziswelakali futhi kungaba lula ukuthi libe lihlela ukuthi lizabe lihlangana. Kuyacaca ukuthi uPhawuli wayesitsho ukuthi ibandla akumelanga lixoxe lendoda le njalo akumelanga lizinike isikhathi sokuba layo. Lokhu kwakuzalivikela ukuthi lingacini lilandela imikhuba yayo emibi. (1 Khor. 5:5-7) Kanti njalo nxa ibandla lalingaxwaya indoda le kwakungenza ukuthi inanzelele ukuthi isiphambuke kangakanani kuJehova, mhlawumbe ibisizisola iphenduke. w24.08 15 ¶4-5
UNkulunkulu wawuthanda kakhulu umhlaba waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa.—Joh. 3:16.
UJehova wenza kwaba lendlela yokuthi izono zama-Israyeli zithethelelwe lokuthi abe ngabangane bakhe. Yikho kwabekwa ilanga ama-Israyeli okwakumele alinanze minyaka yonke okwakuthiwa liLanga Lokuhlawulelwa. Ngalelolanga umphristi omkhulu wayesenza umhlatshelo ngezinyamazana. Lanxa kunjalo imihlatshelo le yayingeke isuse izono zabantu ngokupheleleyo ngoba izinyamazana ziphansi kulabantu. Kodwa uJehova wayezimisele ukuthethelela lokwamukela umhlatshelo wama-Israyeli nxa ayephenduka ngenhliziyo yonke. (Heb. 10:1-4) Imihlatshelo ababeyenza ngeLanga Lokuhlawulelwa yayikhumbuza ama-Israyeli ukuthi ayeyizoni. Kodwa uJehova wenza uhlelo olwaluzakwenza ukuthi zonke izono zabantu zithethelelwe ngokupheleleyo. Wathuma iNdodana yakhe ayithandayo ukuthi ‘inikelwe kube kanye kuphela ukuze ithwale izono zabanengi.’ (Heb. 9:28) UJesu ‘wanikela ngempilo yakhe yaba yinhlawulo yabanengi.’—Mat. 20:28. w25.02 4 ¶9-10
Hlalani lilindile futhi likhuleka ukuze lingangeni ekulingweni.—Mat. 26:41.
“Umoya uyafisa sibili kodwa umzimba ubuthakathaka.” (Mat. 26:41b) Amazwi la atshengisa ukuthi uJesu wayezwisisa ukuthi silesono lokuthi siyaphambanisa. Kodwa aphinda abe yisixwayiso sokuthi singazithembi kakhulu. Kusasele amahora amalutshwana ukuthi uJesu akhulume amazwi la, abafundi bakhe babethembise ukuthi babengasoze bamtshiye loba kutheni. (Mat. 26:35) Isifiso sabo sasisihle sibili kodwa babengananzeleli ukuthi kwakungaba nzima ukuthi bahlale bethembekile nxa izimo zingatshintsha. Yikho uJesu wabatshela amazwi asembhalweni walamuhla. Kuyadanisa ukuthi abafundi behluleka ukuhlala belindile. Ngesikhathi uJesu ebotshwa besaba bacela ezinyaweni, abazange baqhubeke belaye. Isilingo sabathola belibele bamtshiya uJesu. Benza khona kanye ababethe babengasoze bakwenze.—Mat. 26:56. w24.07 14 ¶1-2
Sabuyisana loNkulunkulu ngokufa kweNdodana yakhe.—Rom. 5:10.
Ngesikhathi u-Adamu lo-Eva besona, abalahlekelwanga yikuphila okungapheliyo kuphela kodwa baphinda balahlekelwa yibungane babo loBaba wabo uJehova, baba yizitha zakhe. U-Adamu lo-Eva babengamalunga emuli kaJehova bengakawoni. (Luk. 3:38) Kodwa bathi sebewonile, baxotshwa emulini yakhe futhi lokhu kwenzakala bengakabi labantwana. (Gen. 3:23, 24; 4:1) Yikho lathi kumele sibuyisane loJehova ngoba sazalwa siyizitha zakhe. (Rom. 5:10, 11) Lokhu kutsho ukuthi kumele sizame ukuba ngabangane bakhe. Elinye ibhuku lokuchwayisisa lithi ibala lesiGrikhi elithi “ukubuyisana” litsho “ukuguqula isitha sibe ngumngane wakho.” Okumangalisayo yikuthi lanxa kunguJehova owayewonelwe, nguye owadinga indlela yokuthi abuyisane lathi. Wakwenza njani lokho? UJehova wasihlawulela ukuze senelise ukuba ngabangane bakhe lanxa silesono. Nguye owadinga indlela yokuthi kubhadalwe isikwelede esadalwa ngu-Adamu. Wakhipha imbadalo elingana lalokho okwakulahlekile. w25.02 3-4 ¶7-8
Ukudana okuvumelana lentando kaNkulunkulu kwenza umuntu aphenduke abesethola insindiso.—2 Khor. 7:10.
Umphostoli uPhawuli wathi ‘indlela ayekhuzwe ngayo ngabanengi yayimlingene umuntu lo.’ (2 Khor. 2:5-8) Ayekutsho yikuthi indlela indoda eyayithathe umkayise eyajeziswa ngayo yayiwenzile umsebenzi wayo. (1 Khor. 5:1) Wuphi lowomsebenzi? Umsebenzi wokumncedisa ukuthi aphenduke. (Heb. 12:11) UPhawuli watshela ibandla wathi “limthethelele ngesihle njalo limduduze” umzalwane lo owonileyo futhi “limqinisekise ukuthi liyamthanda.” Unanzelele yini ukuthi uPhawuli wayefuna ibandla lingasuthiseki ngokumamukela kuphela umuntu lo? Wayefuna bamqinisekise ngamazwi langezenzo ukuthi babemthelele ngenhliziyo yonke futhi bemthanda. Lokhu kwakuzakwenza abone ukuthi bamamukele ngazo zombili ebandleni. w24.08 15 ¶4; 16-17 ¶6-8
Laliphathwa kubi phambi kwabantu njalo lihlukuluzwa.—Heb. 10:33.
Umphostoli uPhawuli wayekwazi mhlophe ukuthi amaKhristu kwakumele enzeni ukuze aqinisele. Wakhumbuza amaKhristu ukuthi nxa esebunzimeni kwakungamelanga azithembe wona kodwa kwakumele athembele kuJehova. Lokho yikho okwenza uPhawuli waba lesibindi waze wathi: “UJehova ungumsizi wami, angisoze ngesabe.” (Heb. 13:6) Kwezinye indawo abafowethu labodadewethu bayahlukuluzwa. Ezinye indlela esingatshengisa ngazo ukuthi siyabathanda yikubathandazela kanye lokubanika ezinye izinto abangabe bezifuna. IBhayibhili likubeka kucace ukuthi, “bonke abazimisele ukuphila bezinikele kuNkulunkulu futhi bemanyene loKhristu uJesu labo bazahlukuluzwa.” (2 Thim. 3:12) Lokhu kwenza sibone ukuthi sonke kumele silungiselele izikhathi ezinzima ezizayo. Kasiqhubekeni simthemba ngenhliziyo yonke uJehova, singathandabuzi ukuthi uzasincedisa ukuthi siqinisele kuloba yibuphi ubunzima obungasehlela. Ngesikhathi esifaneleyo, bonke abaqotho kuye uzabaphumuza ebunzimeni.—2 Thes. 1:7, 8. w24.09 13 ¶17-18
Abantu beKhorinte abanengi abalizwayo ilizwi bakholwa babhabhathizwa.—Imiseb. 18:8.
Kuyini okwanceda abantu baseKhorinte ukuthi babhabhathizwe? (2 Khor. 10:4, 5) ILizwi likaNkulunkulu kanye lomoya wakhe ongcwele olamandla yikho okwabanceda ukuthi batshiye izinto ezimbi ababezenza. (Heb. 4:12) Abantu beKhorinte abamukela izindaba ezinhle ngoKhristu benelisa ukutshiya imikhuba emibi abasebelesikhathi beyenza enjengokudakwa, ukutshontsha lokuba yizitabane. (1 Khor. 6:9-11) Lanxa abanye abantu baseKhorinte basebelesikhathi eside besenza izinto ezimbi, kabazange bazitshele ukuthi ngeke benelise ukutshintsha babe ngamaKhristu. Benza konke abangakwenza ukuthi benelise ukungena endleleni encinyane eya ekuphileni okungapheliyo. (Mat. 7:13, 14) Wena kulomkhuba omubi yini olwisana lawo okuvimbela ukuthi ubhabhathizwe? Nxa kunjalo ungakhalali. Thandaza kuJehova umncenge ukuthi akunike umoya wakhe ongcwele ukuze ulwisane lesifiso sokwenza okubi. w25.03 6 ¶15-17
Nxa ekhona phakathi kwenu ongelakho ukuhlakanipha kaqhubeke ekucela kuNkulunkulu.—Jak. 1:5.
UJehova usithembisa ukuthi uzasinika ukuhlakanipha okuzasinceda sibone ukuthi esizakwenza kuzamthokozisa yini loba hatshi. Ukuhlakanipha lokhu usinika khona ‘ngesihle futhi engelansolo.’ Nxa ungathandaza kuJehova ucela ukuthi akuncedise, zama ukunanzelela ukuthi engabe ewuphendula njani umthandazo wakho. Ngokwesibonelo nxa ungathi uhamba endaweni ethile ubusulahleka, ungabuza umuntu ohlala khonapho ukuthi akulayele lapho oyakhona. Kodwa kungaba lengqondo yini ukuthi usuke uhambe yena engakakutsheli? Hatshi, uyama umlalelisise ekulayela. Ngakho nxa lawe ungacela ukuthi uJehova akunike ukuhlakanipha zama ukubona ukuthi ukuphendula njani ngokudinga imithetho kanye lezimiso eziseBhayibhilini ongazisebenzisa. Ngokwesibonelo nxa ucabanga ngokuthi uzahamba yini embuthanweni othile kumbe hatshi, ungacabanga ngalokho okutshiwo liBhayibhili ngemibuthano exokozelayo. Okunye ongacabanga ngakho yikuthi lithini ngokuzilibazisa labantu abenza okubi, uphinde ucabange ngokuthi kumele uqakathekise izinto ezimayelana loMbuso ukwedlula loba yini oyifunayo.—Mat. 6:33; Rom. 13:13; 1 Khor. 15:33. w25.01 16 ¶6-7
Izinceku zami zizakudla kodwa lina lizalamba.—Isaya. 65:13.
Isiphrofetho sika-Isaya siyawucacisa umehluko okhona phakathi kwalabo abasepharadayisi esikulo lalabo abangekho phakathi kwalo. UJehova uyasinika konke esikudingayo ukuze siqhubeke singabangane bakhe. Usinike umoya wakhe ongcwele leLizwi lakhe kanye lolwazi olunengi olusekelwe eBhayibhilini ukuze ‘sidle, sinathe [futhi] sithokoze.’ (Khangela loSambulo 22:17.) Kodwa labo abangekho epharadayisi esiphakathi kwalo ‘bayalamba, bayoma [futhi] bayayangeka’ ngoba kabamazi uNkulunkulu. (Amos. 8:11) UJehova unika abantu bakhe konke abakudingayo, okugoqela lezinto ezinengi ezazizabaqinisa ukholo. (Jow. 2:21-24) Ngokwesibonelo usinika iBhayibhili, lamavidiyo, lamabhuku asekelwe eBhayibhilini, lewebhusayithi yethu, lemihlangano yebandla, leyesiqinti kanye leyesabelo. Nxa sisebenzisa izinto lezi siyavuseleleka, sibe lokholo oluqinileyo. w24.04 21 ¶5-6
Amazwi enu kawahlale elomusa.—Kol. 4:6.
Nxa kulomuntu ofisa ukuthandana laye ungahlela ukukhuluma laye lisendaweni elabantu kumbe ngefoni. Kwenze kucace ukuthi ufisa ukuthandana laye lokuthi ufisa ukumazi ngcono. (1 Khor. 14:9) Nxa efuna umnike isikhathi sokuthi acabange ngalokho omtshele khona, mnike isikhathi. (Zaga. 15:28) Nxa engathi kafuni ukuthandana lawe, hlonipha umbono wakhe. Ungenzani nxa kungaba lomuntu okutshela ukuthi ufisa ukuthandana lawe? Kumele ukuthi bekungalula ukuthi umuntu lowo aze aqunge isibindi sokukutshela indlela azizwa ngayo, yikho woba lomusa kuye futhi umphathe kuhle. Nxa kuyikuthi ufuna isikhathi sokucabanga ngalokho akutshele khona, mtshele. Kodwa ungaphuzi ukumnika impendulo. (Zaga. 13:12) Nxa ungafuni ukuthandana laye, mtshele ngomusa langendlela ecacileyo. Nxa kuyikuthi lawe uyafuna, mtshele indlela ozizwa ngayo kanye lalokho okukhangeleleyo ekuthandaneni kwenu. Lokho okukhangeleleyo kungabe kutshiyene lalokho yena akukhangeleleyo. w24.05 23-24 ¶12-13
Mina ngizokulwa lawe ngebizo likaJehova wamabutho.—1 Sam. 17:45.
UDavida wahamba enkambeni yamabutho ako-Israyeli njalo kumele ukuthi ngalesosikhathi wayengakafikisi iminyaka engu-20. Wathola amasotsha esebanjwe ngumhedehede ebona inkalakatha yendoda engumFilisti okuthiwa nguGoliyathi eyayilokhu isithi: “Ngiyaleyisa ibutho lako-Israyeli.” (1 Sam. 17:10, 11) Okwakusenza amasotsha la esabe yikuthi ayecabanga kakhulu ngenkalakatha yendoda ayeyibona langalokho eyayikukhuluma iweyisa. (1 Sam. 17:24, 25) Kodwa uDavida yena wayengacabangi ngezinto lezi. Wayebona okwakusenziwa nguGoliyathi kungasikweyisa ibutho lama-Israyeli kuphela kodwa kuyikweyisa “ibutho likaNkulunkulu ophilayo.” (1 Sam. 17:26) UDavida wayecabanga kakhulu ngoJehova. Wayekholwa ukuthi uNkulunkulu owayemncedisile esesengumelusi wayezamncedisa lakhathesi. Walwisana laye uGoliyathi engathandabuzi ukuthi uJehova uzamsekela. Lakanye wanqoba!—1 Sam. 17:45-51. w24.06 21 ¶7
Ungesabi ngoba ngilawe. Ungakhathazeki ngoba nginguNkulunkulu wakho. Ngizakuqinisa, ngikuncede. Ngizakubamba ngesandla sami sokudla esilungileyo.—Isaya. 41:10.
Kumele sicabange ngokuthi impilo yethu ibizakuba njani aluba besingakhonzi uJehova. Lokho kuzasinceda ukuthi siqhubeke sithembekile kuJehova futhi silingisele umhubi owathi: “Ukusondela kuNkulunkulu kuhle kimi.” (Hubo. 73:28) Singenelisa ukulwisana laloba yiziphi inhlupho ezingasehlela ezinsukwini lezi zokucina ngoba ‘siyizigqili zikaNkulunkulu ophilayo loweqiniso.’ (1 Thes. 1:9) UNkulunkulu wethu ukhona sibili futhi uyabancedisa labo abamkhonzayo. Kazange azitshiye izinceku zakhe zasendulo njalo lathi kasoze asitshiye. Sekuseduze ukuthi kube lokuhlupheka okukhulu emhlabeni. Kodwa kasisoze sidabule kukho sisodwa, uJehova uzabe elathi. Kwangathi sonke ‘singaba lesibindi sokuthi: “UJehova ungumsizi wami, angisoze ngesabe.”’—Heb. 13:5, 6. w24.06 25 ¶17-18
[Lizawubona] umehluko phakathi komuntu olungileyo lomubi, laphakathi komuntu okhonza uNkulunkulu longamkhonziyo.—Mal. 3:18.
IBhayibhili lisitshela ngamadoda ayedlula 40 ayengamakhosi ko-Israyeli. Liyasitshela langezinye izinto ezimbi ezenziwa ngamanye amakhosi ayesenza okuhle. INkosi uDavida yona yayisenza okuhle njalo uJehova wathi ngayo: ‘Inceku yami uDavida yalandela izindlela zami ngenhliziyo yonke, isenza okulungileyo kuphela phambi kwami.’ (1 Amakho. 14:8) Lanxa kunjalo uDavida wafeba lenkosikazi yenye indoda wasebumba icebo lokuthi indoda leyo ibulawe empini. (2 Sam. 11:4, 14, 15) IBhayibhili liphinda lisitshele ngezinye izinto ezinhle ezenziwa ngamakhosi amanengi ayengathembekanga kuJehova. Ngokwesibonelo, uRehobhowami “wenza okubi” phambi kukaJehova. (2 Imilan. 12:14) Kodwa walalela ngesikhathi uNkulunkulu emtshela ukuthi ayekele izizwana ezilitshumi ziphume embusweni wakhe. Kanti njalo wavikela isizwe sakhe ngokwakha amadolobho avikelwe ngemiduli. (1 Amakho. 12:21-24; 2 Imilan. 11:5-12) Kuyini okwakusenza uJehova athi amanye amakhosi ayethembekile kodwa amanye ayengathembekanga? Wayekhangela ukuthi inkosi imthanda ngenhliziyo yonke yini, ukuthi iyaphenduka ngenhliziyo yonke yini nxa ingenza isono lokuthi iyaqhubeka imkhonza ngendlela eqondileyo yini. w24.07 20 ¶1-3
Qhubekani libakhulisa ngokulaya langokuxwayisa okuvela kuJehova.—Efe. 6:4.
Abadala kumele benzeni nxa kuyikuthi owenze isono ngumntwana obhabhathiziweyo, oleminyaka engaphansi kwengu-18? Iqula labadala liyakhetha abadala ababili abazahlangana lomntwana lowo kanye labazali bakhe abangoFakazi. Abadala kuyabe kumele badinge ukuthi kuyini osekwenziwe ngabazali bomntwana lo ukuze bancedise umntanabo aphenduke. Nxa umntwana ezisola futhi abazali bakhe bemncedisa ukuthi atshintshe, abadala laba ababili bangakhetha ukuthi kungabi lekhomithi ebunjwayo. Phela uNkulunkulu unike abazali umlandu wokuthi balaye abantwababo. (Dute. 6:6, 7; Zaga. 6:20; 22:6; Efe. 6:2-4) Ngemva kwalokho abadala bazabe belokhu bexoxa labazali bomntwana besizwa ukuthi lokhu bemncedisa yini. Kodwa kumele kwenziweni nxa umntwana obhabhathiziweyo engaphenduki, eqhubeka esenza okubi? Nxa kunjalo ikhomithi yabadala izahlala laye phansi ndawonye labazali bakhe abangoFakazi. w24.08 24 ¶18
Ukupha kuyathokozisa kakhulu ukwedlula ukwamukela.—Imiseb. 20:35.
Siyathaba sibili nxa umuntu angasinika isipho kodwa okusithokozisa kakhulu yikupha ukwedlula ukwamukela. Indlela le uJehova asidala ngayo yenza senelise ukungezelela intokozo yethu. Nxa sifuna ukuthokoza kakhulu kumele sidinge indlela ezitshiyeneyo esingancedisa ngazo abanye. Sidalwe ngendlela emangalisayo sibili. (Hubo. 139:14) IMibhalo yenza singathandabuzi ukuthi ukupha kwenza sithokoze. Yikho iBhayibhili lisithi uJehova ‘nguNkulunkulu othokozayo.’ (1 Thim. 1:11) Nguye owaba ngowokuqala ukwenzela abanye okuhle futhi akulamuntu opha njengaye. Umphostoli uPhawuli wathi: “Siyaphila, siyahamba futhi sikhona” ngenxa yakhe. (Imiseb. 17:28) “Zonke izipho ezinhle lazo zonke izipho ezipheleleyo” zivela kuJehova. (Jak. 1:17) Sonke siyayifuna intokozo esiyithola nxa sincedisa abanye kumbe sibanika izipho. Nxa singalingisela uJehova uNkulunkulu ophanayo sizathokoza.—Efe. 5:1. w24.09 26 ¶1-4
Njengoba sesithuthukile safika kulelibanga, asiqhubekeni sihamba ngokuhleleka endleleni yonale.—Flp. 3:16.
Nxa ezinye izinceku ezikhonzayo zicabangisisa ngalokho okumele zikwenze ukuze zibe ngabadala, zingabona angathi ngeke zafa zenelisa ukuba ngabadala. Lanxa kumele uzame ngamandla wonke ukwenza konke okufunekayo, khumbula ukuthi uJehova lenhlanganiso yakhe bayakwazi ukuthi uzelwe ulesono. (1 Phet. 2:21) Kanti njalo umoya ongcwele yiwo ozakunceda ukuthi uzenze zonke izinto ezifunekayo ukuze ube ngumdala. (Flp. 2:13) Ezintweni ezikhangelelweyo ukuze umuntu abe ngumdala, yikuphi ofuna ukuthuthuka kukho? Nxa kukhona thandaza kuJehova umtshele ngakho. Chwayisisa ngakho, ubusucela omunye umdala webandla ukuthi akuncedise. Sebenza nzima ukuze uthuthuke ube ngumdala. Cela uJehova akuqeqetshe futhi akubumbe ukuze umenzele okunengi njalo uncedise labanye ebandleni. (Isaya. 64:8) Asithandabuzi ukuthi uJehova uzayibusisa imizamo yakho njengoba usebenza nzima ukuze ube ngumdala. w24.11 25 ¶17-18
UNkulunkulu kayisuye ongalunganga ukuthi usengaze awukhohlwe umsebenzi wenu lothando elalutshengisa ebizweni lakhe ngokusiza abangcwele langokuqhubeka libasiza.—Heb. 6:10.
Nxa kuyikuthi sesileminyaka eminengi sikhonza uJehova akutsho ukuthi sesilelungelo lokuthi uJehova asithethelele kumnyama kubomvu. Kuliqiniso sibili ukuthi uJehova uyakuqakathekisa konke esimenzele khona. Wasinika iNdodana yakhe yaba yisipho samahala, ayisiyo mbadalo yokuthi simkhonza sithembekile. Yikho akumelanga sicabange ukuthi silelungelo lokuthethelelwa nguJehova ngenxa nje yokuthi sesileminyaka eminengi simkhonza. Phela nxa singacabanga njalo siyabe sesisitsho ukuthi uJesu wafela into engekhoyo. (Khangela loGalathiya 2:21.) Umphostoli uPhawuli wayekwazi ukuthi akulanto emangalisayo ayeyenzile eyayizakwenza uJehova abe lomlandu wokumthethelela. Manje wayesebenzelani nzima kangaka etshumayela? Wayefuna ukutshengisa ukuthi uyabonga ngomusa omkhulu uJehova ayemenzele wona. (Efe. 3:7) Lathi silingisela uPhawuli ngokukhuthala ekukhonzeni ngoba sifuna ukutshengisa ukuthi siyawuqakathekisa umusa kaJehova. w25.01 27 ¶5-6

