Ndebele (Zimbabwe)
October
/assets/ct/28ada02fb0/images/syn_placeholder_sqr.png
es26 kk. 98-108

October

OLwesine, October 1

October

Mina ngizaqhubeka ngimelele uJehova.—Mik. 7:7.

Abadala, ababonisi beziqinti kanye lewofisi yegatsha kumbe iQula Elikhokhelayo bajayele ukusitshela lokho okumele sikwenze ukuze simkhonze kuhle uJehova. Kumele senzeni nxa kungenzakala ukuthi abasitshela khona asikuzwisisi? Singabona angathi lokho abasitshela khona akusoze kusincede ngitsho. Kanti njalo singaqalisa ukubakhomba ngeminwe abafowethu abayabe besitshela lokho okumele sikwenze, sikhangela amaphutha abawenzayo. Nxa sihamba ngokholo sizathemba ukuthi uJehova nguye okhokhela inhlanganiso yakhe lokuthi uyakwazi konke okwenzakalayo. Lokho kuzakwenza singasoli nxa sitshelwa okumele sikwenze kodwa siphangise ukulalela. (Heb. 13:17) Nxa singalalela, ibandla lizahlala limanyene. (Efe. 4:​2, 3) Siyathemba ukuthi lanxa sikhokhelwa ngabantu abazelwe belesono, uJehova uzasibusisa nxa singalalela. (1 Sam. 15:22) Siyakwazi ukuthi nxa kulento okumele ilungiswe, uzayilungisa ngesikhathi sakhe esifaneleyo. w25.03 23-24 ¶13-14

UNkulunkulu . . . [uyenelisa] ukuveza izinto ezifihlakeleyo.—Dan. 2:28.

Esikhathini lesi esiphila kuso kuleziphrofetho ezinengi eziseBhayibhilini esizibona zigcwaliseka. Ngokwesibonelo, sibona “inkosi yaseningizimu” ‘lenkosi yasenyakatho’ zilwisana zifuna ukubusa umhlaba wonke. (Dan. 11:40) Sibona lezindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu zitshunyayelwa ezindaweni ezinengi kakhulu emhlabeni njalo kulamamiliyoni abantu akhetha ukukhonza uJehova. (Isaya. 60:22; Mat. 24:14) Kanti njalo sithola lolwazi olunengi oluvela eBhayibhilini olufaniswa lokudla futhi siluthola “ngesikhathi esifaneleyo.” (Mat. 24:​45-47) UJehova uqhubeka esincedisa ukuthi sizwisise ngcono izenzakalo eziqakathekileyo esezizakwenzakala. (Zaga. 4:18) Ukuhlupheka okukhulu kuzabe kuyisikhathi esinzima, kodwa asithandabuzi ukuthi ngesikhathi kuqalisa sizabe sesikwazi konke okuzasinceda ukuthi siqinisele futhi sihlale sithembekile. Lanxa kunjalo kumele sinanzelele ukuthi kulezinye izinto esingazaziyo mayelana lalokho okuzakwenzakala esikhathini esizayo. w24.05 8 ¶1-2

Kakhulumi amanga ngomunye umuntu.—Hubo. 15:3.

Umhubi ukhuluma ngokunyundela. Kutshoni ukunyundela? Kutsho amanga akhulunywa mayelana lomunye umuntu angangcolisa ibizo lakhe. IHubo 15:3 lisikhumbuza lokuthi abantu abemukelwa nguJehova kabenzi okubi kubomakhelwane babo njalo kabagconi abangane babo. (Hubo. 15:1) Kutshoni lokho? Singagcona umuntu ngokuhamba sifafaza izinto ezingamanga ngaye singananzeleli. Ngokwesibonelo, ake sithi udadewethu uyama ukuphayona kumbe umfowethu lomkakhe bayasuka eBhetheli, loba omunye umfowethu uyama ukuba ngumdala kumbe ukuba yinceku ekhonzayo. Kuqondile yini ukuthi sizame ukucabangela ukuthi kungani lokho kwenzakele futhi sihambe sesitshela abanye lokho esikucabangayo kodwa esingelaqiniso lakho? Kungenzakala ukuthi kulezizatho esingazaziyo ezingabe zenze kwaba lotshintsho lolo. Kanti njalo kumele sikhumbule ukuthi umuntu owemukelwa nguJehova etendeni lakhe “kenzi okubi kumakhelwane wakhe, njalo kagconi abangane bakhe.” w24.06 11 ¶11-13

UJehova ngimgcina ephambi kwami sonke isikhathi. Angisoze nginyikinywe ngoba usesandleni sami sokudla.—Hubo. 16:8.

Nxa sifuna ukuhlala simesaba uJehova kumele sidinge ukuthi kuyini okuzamthokozisa kukho konke esikwenzayo. Nxa ubala indaba eziseBhayibhilini zibuze ukuthi, ‘Ngabe yimi engangisesimeni leso ngangizakwenzani?’ Ake sithi wawukhona ngesikhathi abakhokheli abalitshumi besithi ama-Israyeli ayengeke enelise ukunqoba abaseKhenani ngemva kokuhlola ilizwe uJehova ayethe uzawanika lona. Wawuzakukholwa yini lokho ababekutsho ubusuqalisa ukwesaba kumbe indlela omthanda ngayo uJehova lesifiso sakho sokumthokozisa kwakuzakwenza ungesabi? Isizukulwane sonke sama-Israyeli lawo kasizange sikholwe ukuthi uJoshuwa loKhalebhi babekhuluma iqiniso. Lokho kwenza ukuthi acine engasangeni eLizweni Lesithembiso.—Nani. 14:​10, 22, 23. w24.07 10 ¶7

UJehova nguye ohlola izinhliziyo.—Zaga. 17:3.

UGomeri owayeyinkosikazi yomphrofethi uHosiya wamtshiya uHosiya waya kwamanye amadoda. Manje kwakusavuma yini ukuthi aphenduke? Njengoba uJehova ebona okusenhliziyweni, watshela uHosiya wathi: “Hamba futhi, umthande umkakho lanxa esethandwa ngenye indoda futhi elala lamanye amadoda, njengoba nje uJehova laye ebathanda abako-Israyeli lanxa bemhlamukela besiya kwabanye onkulunkulu.” (Hos. 3:1; Zaga. 16:2) Nanzelela ukuthi ngesikhathi uJehova etshela uHosiya amazwi la, uGomeri wayelokhu eqhubeka efeba. Lanxa kunjalo uJehova watshela uHosiya ukuthi amlande afike amtshele ukuthi uyamthethelela futhi abuyelelane laye. UJehova wasebenzisa isibonelo lesi ukuthi atshengise abantu bakhe ukuthi wayengakabakhalali lanxa babeyiziqholo. Lanxa babesenza izono ezimbi kakhulu, wayelokhu ebathanda yikho wayebancenga efuna ukubancedisa ukuthi batshintshe besebephenduka kuye. Njengoba uJehova ‘ehlola izinhliziyo,’ isibonelo lesi sitshengisa ukuthi uyabancedisa abantu abaqhubeka besenza izono ezinkulu ukuthi baphenduke. w24.08 10 ¶7

UMthetho uyisithunzi sezinto ezinhle ezizayo.—Heb. 10:1.

AmaJuda ayesengamaKhristu kwakumele alwisane lezinto ezinengi. Kuqala, amaJuda ayeyisizwe sikaJehova esikhethiweyo. IJerusalema kwakuyisigodlo samakhosi ayemela uJehova njalo ithempeli elaliseJerusalema yilo ayekhonzelwa kulo. AmaJuda ayethembekile ayelandela uMthetho kaMosi ayewufundiswa ngabakhokheli bawo. Ayephiwa imithetho eyayiwatshela okwakumele akudle, leyayimayelana lokusoka, kanye lokuthi kwakumele abaphathe njani abantu bezinye izizwe. Kodwa ngemva kokufa kukaJesu, uJehova wayengasayamukeli imihlatshelo eyayisenziwa ngamaJuda. Yikho kwakunzima ukuthi amaJuda ayesengamaKhristu atshiye ukulandela okwakutshiwo nguMthetho. (Heb. 10:​1, 4, 10) Lamanye amaKhristu ayelokholo oluqinileyo njengomphostoli uPhetro athwala nzima ukwamukela utshintsho lolu. (Imiseb. 10:​9-14; Gal. 2:​11-14) Izinto ezintsha ezasezikholwa ngamaKhristu la zenza ukuthi ahlaselwe ngabakhokheli benkolo abangamaJuda. w24.09 9 ¶4

Khumbulani abakhokhelayo phakathi kwenu abakhuluma ilizwi likaNkulunkulu kini.—Heb. 13:7.

Nxa uJehova engapha abantu bakhe umsebenzi uyabe ekhangelele ukuthi bawenze ngendlela ehlelekileyo. (1 Khor. 14:33) Ngokwesibonelo, uNkulunkulu ufuna ukuthi izindaba ezinhle zitshunyayelwe emhlabeni wonke. (Mat. 24:14) Ubeke uJesu ukuthi akhokhele emsebenzini wokutshumayela futhi uJesu uba leqiniso lokuthi umsebenzi lo wenziwa ngendlela ehlelekileyo. Ngesikhathi kuvulwa amabandla ezindaweni ezitshiyeneyo ngesikhathi sabaphostoli, kwabekwa abadala ukuthi bakhokhele njalo batshele abantu lokho okukhangelelwe ukuthi bakwenze. (Imiseb. 14:23) EJerusalema kwakulequla labadala elalibunjwa ngabaphostoli lamadoda amadala elalisenza izinqumo okwakumele zilandelwe ngamabandla wonke. (Imiseb. 15:2; 16:4) Abafowethu labodadewethu bayilalela imilayo ababeyitshelwa futhi lokho kwenza ukuthi ‘amabandla aqhubeke eqiniswa ekukholweni labazalwane besanda.’—Imiseb. 16:5. w24.04 8 ¶1

UMariya Magadalena wasesiya kubafundi wafika wathi: “Ngiyibonile iNkosi!”—Joh. 20:18.

NgoNisani 16, abanye abesifazana bavuka ekuseni baya lapho uJesu ayebekwe khona. (Luk. 24:​1, 10) Ake sixoxe ngokunye okwenziwa ngomunye wabo, uMariya Magadalena. Wathi efika ethuneni likaJesu wafica kungelalutho. Wagijima wayatshela uPhetro loJohane, bona bagijima baya ethuneni befuna ukuyazibonela ngawabo ukuthi yikho yini. UMariya wabalandela emuva. Amadoda la afica kungelalutho sibili ethuneni asezibuyelela endlini. UMariya yena kazange ahambe, wasala ethuneni ekhala, kodwa uJesu wayemkhangele. Wazibona inyembezi zowesifazana lo owayethembekile njalo wayefuna ukumduduza. Ngakho wabonakala kuye wasesenza into eyayikhanya incane kodwa eyamkhuthaza kakhulu. Wakhuluma laye wasemnika umsebenzi oqakathekileyo wokuyatshela abafundi bakhe ukuthi usevusiwe.—Joh. 20:​17, 18. w24.10 13 ¶7

Ngizakwandisa izibonakaliso zami lezimangaliso zami elizweni laseGibhithe.—Eks. 7:3.

UMosi wayengumphrofethi, engumahluleli, engumkhokheli njalo engumlobi. Wakhokhela isizwe sako-Israyeli ngesikhathi siphuma eGibhithe njalo wazibonela ngawakhe izimangaliso ezinengi ezenziwa nguJehova. UJehova wamnika umsebenzi wokubhala amabhuku amahlanu okuqala eBhayibhili. Wabhala leHubo 90 njalo kungenzakala ukuthi nguye owabhala iHubo 91 lebhuku likaJobe. UMosi wathi eseleminyaka engu-120 njalo esezakufa wabuthanisa wonke ama-Israyeli ndawonye wasewakhumbuza izinto ayebone uJehova ewenzela zona. Babezibonele izimangaliso ezenziwa nguJehova kanye lendlela ajezisa ngayo abantu baseGibhithe. (Eks. 7:4) Babona uJehova evula indlela eLwandle Olubomvu, basebechapha behamba emhlabathini owomileyo. Babona lendlela atshabalalisa ngayo uFaro lebutho lakhe. (Eks. 14:​29-31) Bathi sebesenkangala babona ukuthi uJehova wayebanakekela futhi ebavikela. (Dute. 8:​3, 4) Njengoba kwasekusele kancane ukuthi bangene eLizweni Lesithembiso, uMosi wahle wasebenzisa lelothuba ukuthi abakhuthaze. w24.11 8-9 ¶3-4

Loba ngubani odla isinkwa lesi uzaphila kuze kube nini lanini. Isinkwa engizanikela ngaso yinyama yami ezakwenza ukuthi umhlaba uthole ukuphila.—Joh. 6:51.

Lokho uJesu akutshela abaphostoli bakhe eSidlweni SeNkosi Sakusihlwa kusebenza ebantwini abalutshwana kodwa lokho akutshela ixuku labantu elaliseGalile kusebenza ebantwini abanengi. Ngesikhathi eseGalile ngo-32 C.E., wayekhuluma lamaJuda ayefuna ukuthi awanike isinkwa. Kodwa yena wawatshela ngokunye okwakuqakatheke kakhulu ukwedlula isinkwa, okwakuzawanceda ukuthi athole ukuphila okungapheliyo. Kanti njalo wawatshela ukuthi abafileyo bazavuswa ngelanga lokucina baphile phakade. Lapha uJesu wayengakhulumi labantu abalutshwana njengalokho akwenza esungula iSidlo SeNkosi Sakusihlwa, kodwa wayekhuluma labantu abanengi. Wayekhuluma ngesibusiso esasingatholwa ngumuntu wonke nje. w24.12 11 ¶10-11

Madoda, qhubekani lithanda omkenu.—Kol. 3:19.

UJehova uyabazonda abantu abalodlakela. (Hubo. 11:5) Kakuthandi ukubona amadoda ehlukuluza omkawo. (Mal. 2:16) Nxa indoda ihlukuluza umkayo iphambanisa ubungane bayo loJehova. UJehova angayekela lokulalela imithandazo yayo. (1 Phet. 3:7) Amanye amadoda azwisa omkawo ubuhlungu ngokukhuluma amazwi ahlabayo langokubatshingela. UJehova uyaluzonda ‘ulaka, lokuklabalala, lokuthethisa kanye lakho konke okulimazayo.’ (Efe. 4:​31, 32) Indoda etshela umkayo amazwi ahlabayo iphambanisa inhlalakahle yayo lomkayo futhi iphambanisa lobungane bayo loNkulunkulu. (Jak. 1:26) Into efananayo iyenzakala endodeni ebukela iphonografi. Iphambanisa ubungane bayo loJehova futhi ayimhloniphi umkayo. UJehova ukhangelele ukuthi indoda ihlale iqotho kumkayo hatshi ngezenzo kuphela kodwa langalokho ekucabangayo. UJesu wathi indoda eqhubeka ikhangele owesifazana ize ifise ukulala laye iyabe isifebe laye ‘enhliziyweni yayo.’—Mat. 5:​28, 29. w25.01 9 ¶6-8

Umuntu kuzathiwa ulungile ngokuba lokholo kuJesu Khristu kuphela.—Gal. 2:16.

IBhayibhili lithi izinceku zikaJehova kuthiwa zilungile. Lokhu kutsho ukuthi amacala azo ayabe esecitshiwe. Kodwa akutsho ukuthi uJehova uyabe esesephula izimiso zakhe. Okwenza uJehova athi silungile ayisikho ukuthi siyabe sikusebenzele thina kumbe ukuthi kalandaba lezono zethu. Kodwa ngenxa yokuthi siyakholwa kulokho yena loJesu abakwenzayo ukuze basihlawulele, uyasithethelela abesesithi silungile. (Rom. 3:24) Yiziphi izibusiso esizitholayo ngenxa yokuthi uJehova uthi silungile? Labo abakhethwe ukuthi bayebusa loJesu ezulwini bona kuthiwa balungile besebesiba ngabantwana bakaNkulunkulu. (Tit. 3:7; 1 Joh. 3:1) Izono zabo ziyabe sezithethelelwe, sekungani abakaze bawone. Lokhu kwenza bafanele ukubusa loJesu. (Rom. 8:​1, 2, 30) Abanye okuthiwa balungile bona balethemba lokuphila emhlabeni futhi izono zabo sezithethelelwe baba ngabangane bakaNkulunkulu.—Jak. 2:​21-23. w25.02 5 ¶17; 7 ¶18

Awucabangi imicabango kaNkulunkulu kodwa ucabanga eyabantu.—Mat. 16:23.

Ake sixoxe ngokwenzakala ngelinye ilanga umphostoli uPhetro aze ehluleke ukulingisela indlela uJehova acabanga ngayo. UJesu wayetshele abaphostoli bakhe ukuthi kwakumele aye eJerusalema lapho ayezanikelwa khona kubakhokheli abangamaJuda, ahlukuluzwe futhi acine ebulawa. (Mat. 16:21) Kukhanya kwakunzima ukuthi uPhetro akwamukele ukuthi uJehova wayengavumela ukuthi uJesu abulawe, njengoba uJesu wayelithemba labako-Israyeli futhi enguMesiya owayethenjisiwe. (Mat. 16:16) Ngakho uPhetro wamdonsela eceleni wathi kuye: “Zizwele isihawu Nkosi. Lokho ngeke kwenzakale kuwe loba sekutheni.” (Mat. 16:22) Njengoba uPhetro engazange alingisele indlela uJehova acabanga ngayo endabeni le, wayengekho ngqondonye loJesu. Lanxa uPhetro wayengabe efisela uJesu okuhle, uJesu kazange avumelane laye. Sifundani? Kwakungayisiyo ntando kaJehova ukuthi uJesu azizwele. UPhetro wafunda isifundo esiqakathekileyo esokuthi imicabango yakhe kumele ivumelane lemicabango kaNkulunkulu. w25.03 9 ¶5-6

UJehova useduze lalabo abalenhliziyo ezidabukileyo, uyabasiza abadanileyo.—Hubo. 34:18.

Uphakathi kobuhlungu yini ngenxa yokuthi umuntu obumthemba kakhulu ukubambise ilitshe kumbe wenze into ekuzwise ubuhlungu kakhulu? Lanxa abanye abantu bengakuzwisa ubuhlungu, uYihlo osezulwini kakuthontisi. Nxa omunye umuntu esizwise ubuhlungu, amazwi abhalwa nguDavida asembhalweni walamuhla angasiduduza. Elinye ibhuku lithi ibala elithi “abadanileyo” lingahunyutshwa ngokuthi “labo abaphonguphila nje bengakhangelelanga lutho oluhle.” UJehova ubancedisa njani abantu laba abayabe bedaniswe ngendlela ebuhlungu kangaka? Umzali omthandayo umntanakhe uyamsondeza amduduze. Lathi nxa sisizwa ubuhlungu kumbe sidanile ngenxa yokuthi umuntu ebesimthanda usilahlisile kumbe wasitshiya, uJehova uyabe ‘eseduze’ lathi esizwela futhi ekulungele ukusincedisa. Uzimisele ukusiduduza lokuthoba izinhliziyo zethu ezidabukileyo. Kanti njalo kunengi esikulindele ngabomvu asithembise khona okungasinceda ukuthi siqinisele nxa sisehlelwa zinhlupho.—Isaya. 65:17. w24.12 23 ¶13-14

Lizakwamukela umvuzo . . . [ovela] kuJehova.—Kol. 3:24.

Lamuhla abadala bangaqiniseka ukuthi uJehova uyawubona umsebenzi omuhle abawenzayo lokuthi uyawuqakathekisa. Lanxa abadala belomsebenzi wokwelusa lokufundisa kanye lokutshumayela, abanengi babo bayancedisa emisebenzini yokwakha izakhiwo zenhlanganiso lokuncedisa abehlelwe ngumonakalo. Abanye bakumaqembu avakatshela izigulane kumbe kumaKhomithi Asebenzelana Lezibhedlela. Abadala abazinikela ukwenza imisebenzi le babona ibandla liyinhlanganiso kaJehova. Benza imisebenzi yabo ngenhliziyo yonke futhi beqiniseka ukuthi uJehova uzabanika umvuzo. (Kol. 3:​23, 24) Lanxa kungayisithi sonke esingaba ngabadala, kukhona esingakupha uJehova. UNkulunkulu wethu uyakuqakathekisa konke esikwenzayo ukuze simkhonze ngenhliziyo yonke. Uyayibona yonke iminikelo esiyenzayo ukuze sisekele umsebenzi womhlaba wonke kungelani lokuthi inganani. Kuyamthokozisa ukubona sithethelela abanye nxa besiphambanisele. Qiniseka ukuthi uJehova uyakuqakathekisa konke okwenzayo. Uyakuthanda njalo uzakunika umvuzo.—Luk. 21:​1-4. w24.06 23 ¶12-13

Ungavumeli inhliziyo yakho iphambukele ezindleleni zakhe. Ungahlanhlathi ungene ezindleleni zakhe.—Zaga. 7:25.

Okwenzakala ejaheni leli kungenzakala kuloba yisiphi isikhonzi sikaJehova. Umuntu angenza isono esikhulu abesebona angani isilingo simjumile nje. Omunye njalo angathi, “Ngibone sekwenzakele.” Kodwa nxa angacabangisisa ngokwenzakeleyo angananzelela ukuthi zikhona izinto abezenza ezicine zimenza ukuthi enze isono. Mhlawumbe wayeselabangane abangamthandiyo uJehova, kumbe izinto ayezilibazisa ngazo layezibukela ku-inthanethi kanye lendawo ayejayele ukuya kuzo zazingafanelanga umuntu ongumKhristu. Engxenye wayengasakhuleki, engasalibali iBhayibhili, engasayi emihlanganweni yebandla futhi engasatshumayeli. Njengejaha okukhulunywa ngalo kuZaga, isilingo singabe singamjumanga umuntu lo. Sifundani endabeni le? Akumelanga sibalekele ukwenza isono kuphela kodwa kumele sinanzelele lezinto ezingenza sicine senze isono. USolomoni wakucacisa lokhu ngemva kokulandisa ngendaba yejaha ekuZaga.—Mat. 5:​29, 30. w24.07 16 ¶10-11

Silegugu leli embizeni zebumba.—2 Khor. 4:7.

Yiliphi igugu lelo? Ngumsebenzi wokutshumayela ngoMbuso ozenza abantu basindiswe. (2 Khor. 4:1) Imbiza zebumba zona ziyini? Zimela izinceku zikaNkulunkulu ezitshela abanye izindaba ezinhle. Ngesikhathi sikaPhawuli abantu ababethengisa babesebenzisa imbiza zebumba nxa bethwala izinto eziqakathekileyo njengokudla lewayini kanye lemali. Lathi uJehova usinike umsebenzi oqakathekileyo wokutshumayela izindaba ezinhle. Singaba lawo amandla okuqhubeka sitshela abanye izindaba ezinhle ngenxa yokuthi uJehova uyasincedisa. Kwezinye izikhathi singesaba ukuthi abantu bazasiphikisa kumbe ukuthi abasoze basilalele. Kuyini okungasinceda ukuthi singesabi? Cabanga ngokuthi abaphostoli benzani ngesikhathi betshelwa ukuthi bangatshumayeli. Abazange besabe kodwa bathandaza kuJehova becela ukuthi abancedise ukuze baqhubeke bekhuluma ngesibindi esikhulu. UJehova wahle wawuphendula umthandazo wabo. (Imiseb. 4:​18, 29, 31) Nxa lawe uyake wesabe abantu, cela uJehova akuncedise ukuthi ubathande kakhulu abantu ukuze ungesabi ukubatshela izindaba ezinhle. w24.04 16 ¶8-9

Baba wethu osezulwini, kalingcweliswe ibizo lakho.—Mat. 6:9.

Ukuthanda uJehova kwenza sifune ukungcwelisa ibizo lakhe. USathane ubelokhu engcolisa ibizo likaNkulunkulu ngokukhuluma amanga ngaye. Yikho sifuna ukuncedisa abantu babone ukuthi izinto ebezikhulunywa nguSathane zingamanga. (Gen. 3:​1-5; Jobe. 2:4; Joh. 8:44) Nxa sisiya ekutshumayeleni siyabe sizimisele ukumela uNkulunkulu wethu. Loba ngubani osilalelayo simtshela iqiniso ngaye. Sifisa bonke babekwazi ukuthi ubuntu bakhe obuqakathekileyo luthando, lokuthi ubusa ngendlela eqondileyo futhi wahlulela kuhle. Sifisa babekwazi lokuthi sekuseduze ukuthi uMbuso wakhe uqede konke ukuhlupheka ubusuletha ukuthula lentokozo. (Hubo. 37:​10, 11, 29; 1 Joh. 4:8) Nxa sitshela abantu izinto lezi ezimayelana loJehova siyabe singcwelisa ibizo lakhe. Lokho kwenza sithokoze ngoba siyabe sisenza khona kanye okutshiwo libizo lethu elithi oFakazi bakaJehova. w24.05 18 ¶12

Nxa usenza idili nxusa abayanga, labagogekileyo, labaqhulayo labayiziphofu. Ungenza njalo uzathokoza ngoba abalalutho abangakubhadala ngalo. Uzabhadalwa nxa sekuvuswa abalungileyo.—Luk. 14:​13, 14.

Umzalwane ofuna ukuba ngumdala kumele ‘amukele izihambi.’ Lokhu kutsho ukuthi kumele enzele abanye okuhle, okugoqela lalabo angabajayelanga kangako. (1 Phet. 4:9) Elinye ibhuku elichasisa iBhayibhili lathi umuntu owamukela izihambi ngovula inhliziyo yakhe, avule lomuzi wakhe, ukuze amukele labantu angabaziyo. Yikho zibuze, ‘Ngicine nini ukunxusa abantu emzini wami?’ (Heb. 13:​2, 16) Indoda eyamukela izihambi iyabelana labanye lokho elakho, kungaba ngabayanga, izikhulumi ezivela kwamanye amabandla labanye abasebenza nzima ukuze bakhuthaze abafowethu labodadewethu, ngokwesibonelo ababonisi beziqinti.—Gen. 18:​2-8; Zaga. 3:27; Imiseb. 16:15; Rom. 12:13. w24.11 21 ¶6

Intombi ezazizilungiselele zangena laye edilini lomtshado.—Mat. 25:10.

UJesu wakhuluma umzekeliso wentombi ezilitshumi ezaphuma zisiyahlangabeza umyeni. (Mat. 25:​1-4) Zonke zazifuna ukuhamba laye edilini lomtshado wakhe. UJesu wathi ezinhlanu ‘zazihlakaniphile,’ ezinye ezinhlanu ‘ziyizithutha.’ Ezihlakaniphileyo zazilungiselele. Zabuya lezibane ukuze zikhanyise nxa sekumnyama njalo zazithwele lamanye amafutha ukuze ziqhubeke zikhanyisile nxa umyeni wayengaphuza abuye ebusuku. (Mat. 25:​6-10) Yikho-ke umyeni wathi efika, intombi ezihlakaniphileyo zangena laye edilini lomtshado wakhe. Ngendlela efananayo, nxa amaKhristu agcotshiweyo angahlala ethembekile futhi ephapheme uKhristu aze afike, azavunyelwa ukungena loMyeni uJesu eMbusweni wakhe ezulwini.—Isam. 7:​1-3. w24.09 21 ¶6

Ngabona ixuku elikhulu . . . [liphuma] kuzo zonke izizwe.—Isam. 7:9.

Okwenza siwukhuthalele umsebenzi wokutshumayela yikucabanga ngendlela izindaba ezinhle ezisabalala ngayo emhlabeni wonke. Minyaka yonke kulamamiliyoni abantu ababuyayo eSikhumbuzweni futhi kulabantu abanengi abafunda lathi iBhayibhili. Kanti njalo izinkulungwane lezinkulungwane zabantu ziyabhabhathizwa futhi zisebenze lathi emsebenzini wokutshumayela. Asikwazi ukuthi bazakuba banengi kangakanani abantu abazasilalela kodwa esikwaziyo yikuthi uJehova uqoqa ixuku elikhulu elizasinda ekuhluphekeni okukhulu okuzayo. (Isam. 7:​9, 14) UJehova iNkosi yokuvuna uyakwazi ukuthi banengi abantu abazakwamukela izindaba ezinhle. Yikho lathi kumele siqhubeke sikhuthele ekutshumayeleni. (Luk. 10:2) Abafundi bakaJesu beqiniso baziwa ngokukhuthala ekutshumayeleni izindaba ezinhle. Abantu bathi bebona abaphostoli betshumayela ngesibindi “bananzelela ukuthi (abaphostoli laba) babeloJesu.” (Imiseb. 4:13) Lathi sifuna ukuqhubeka siwutshisekela umsebenzi wokutshumayela izindaba ezinhle. Nxa singenza njalo abantu bazabona ukuthi silingisela uJesu. w25.03 18 ¶15; 19 ¶17-18

Awu Jehova, umuntu uyini ukuthi usungaze uzihluphe ngaye?—Hubo. 144:3.

IBhayibhili lisitshela ukuthi uJehova uyabananzelela labo abangakhanya bengaqakathekanga kwabanye abantu. Ngokwesibonelo, uJehova wathuma umphrofethi uSamuyeli endlini kaJese ukuthi ayegcoba eyinye yamadodana akhe ukuthi ibe yinkosi yako-Israyeli esikhathini esizayo. UJese wayelamadodana angu-8 kodwa wabiza angu-7 ukuthi azobonwa nguSamuyeli. Watshiya uDavida owayenguye omncane kulabo bonke. Kodwa uJehova wakhetha yena uDavida. (1 Sam. 16:​6, 7, 10-12) UJehova wambona uDavida ukuthi wayengumuntu onjani sibisibili. Wayekwazi ukuthi ijaha leli lalimthanda kakhulu. Cabanga ngezinye indlela uJehova atshengise ngazo ukuthi uyakubona. Uyakunika amacebo angakunceda ukuthi ulwisane lalokho okukuhluphayo. (Hubo. 32:8) Pho ubengakwenza yini lokhu yena engakwazi kuhle? (Hubo. 139:1) Nxa ungasebenzisa amacebo esiwanikwa nguJehova, uzibonele ngawakho indlela akuncedisa ngayo, awusoze uthandabuze ukuthi ulendaba lawe sibili. (1 Imilan. 28:9; Imiseb. 17:​26, 27) UJehova uyakubona konke okwenzayo ukuze uqhubeke umkhonza futhi umlalela. Uyakwazi ukuthi wena ungumuntu onjani sibili futhi ufuna ukuba ngumngane wakho.—Jer. 17:10. w24.10 25-26 ¶7-9

Wabazwela usizi ngoba babenjengezimvu ezingelamelusi.—Mak. 6:34.

Akuthandabuzwa ukuthi uyamthanda uJehova lokuthi uyafuna ukunceda abanye. Pho kuyini okungenza ucine usufisa ukuba yinceku ekhonzayo? Okungakunceda yikucabanga ngentokozo ongaba layo nxa ungenza imisebenzi enceda abafowenu labodadewenu. UJesu wathi: “Ukupha kuyathokozisa kakhulu ukwedlula ukwamukela.” (Imiseb. 20:35) UJesu kazange akukhulume kuphela lokhu kodwa wakwenza. Kwakumthokozisa ukuncedisa abanye. Ake sixoxe ngesibonelo esitholakala kuMakho 6:​31-34. Ngelinye ilanga uJesu labaphostoli bakhe bathi sebediniwe basuka baya endaweni engelabantu ukuze baphumule. Kodwa ixuku labantu labanqamekela labaqalela ukufika ngoba lalifuna ukufundiswa nguJesu. Kwakulula ukuthi uJesu ayale ukubafundisa abantu laba ngoba yena labafundi bakhe ‘babeswele lesikhathi sokuphumula badle.’ Okunye uJesu ayengakwenza yikubafundisa izinto ezimbili ezintathu nje abesesithi bahambe. Kodwa ngenxa yokuthi wayebathanda, ‘waqalisa ukubafundisa’ kwaze kwaba ‘semini yantambama.’—Mak. 6:35. w24.11 16 ¶9-10

Uzathola umvuzo ngenxa yomsebenzi wakho.—2 Imilan. 15:7.

Khuthaza umntanakho ukuthi adinge amathuba okufundisa abanye iqiniso eliseBhayibhilini. (Rom. 10:10) Lokhu ungakwenza ngokumsiza abone ukuthi ukufundisa abanye kuyafanana lokufundela ukutshaya iziginci zomculo. Umuntu ofundela ukutshaya iziginci uqalisa ngokufunda okulula. Ngokuhamba kwesikhathi ucina eseyingcitshi. Yikho lomKhristu osakhulayo nxa etshela abanye akukholwayo angaqalisa ngokubaxoxela izinto ezilula. Ngokwesibonelo, angabuza afunda laye athi: “Ubukwazi yini ukuthi omanjinela nxa belungisa ezinye izinto bajayele ukukopa ezintweni ezidaliweyo? Ngicela ukukubukelisa ividiyo ekuchasisa kuhle lokhu.” Ngemva kokumbukelisa enye ividiyo esengxenyeni ethi Kwazenzakalela Yini? angathi: “Nxa abesayensi bebukwa ngezinto abazenzayo bekopa ezintweni ezidaliweyo, wena uthini ngomuntu owadala izinto zonke lezi? Akumelanga simdumise yini?” Indlela le elula yokutshumayela ingenza ukuthi abanye bacine sebefuna ukufunda okunengi ngoNkulunkulu. w24.12 19 ¶17-18

Isono sangena emhlabeni ngomuntu oyedwa, lokufa kwangena ngesono.—Rom. 5:12.

UJehova wathuma uJesu ukuthi asihlawulele ukuze sikhululwe esonweni lasekufeni. Kodwa umhlatshelo womuntu oyedwa ongelasono wawungawahlenga njani amamiliyoni abantu? Umphostoli uPhawuli wathi: “Njengoba nje abanengi benziwa baba yizoni ngokungalaleli komuntu oyedwa [u-Adamu], abanengi kuzathiwa balungile ngokulalela komuntu oyedwa [uJesu].” (Rom. 5:19; 1 Thim. 2:6) Ukungalaleli komuntu oyedwa owayengelasono yikho okwabangela ukuthi sibe lesono futhi sife. Kodwa umuntu oyedwa ongelasono owalalelayo wenza sakhululwa esonweni lasekufeni. Thina abantu singacabanga ukuthi uJehova wayengakhetha ukuthi abantwana baka-Adamu abalalelayo baphile phakade futhi singabona angani le kwakuyindlela engcono yokuthi alungise uhlupho olwaselukhona. Kodwa aluba uJehova kazange amjezise u-Adamu kwakuzakhanya angani kahluleli kuhle. Phela yena uhlala esenza okuqondileyo, yikho wayengeke aphonguyekela u-Adamu yena enze isono esikhulu. w25.01 21 ¶3-4

Sihamba ngokholo hatshi ngokubona.—2 Khor. 5:7.

Umphostoli uPhawuli wayekwazi ukuthi wayesezabulawa. Lanxa kunjalo wayethokoza ngoba wayekwazi ukuthi uyenzile intando kaNkulunkulu. Wathi ekhangela lokho ayekwenzile empilweni wathi: “Sengigijimile emncintiswaneni ngaze ngayafika ekucineni njalo ngiqhubeke ngilalo ukholo.” (2 Thim. 4:​6-8) UPhawuli wakhetha ukukhonza uJehova futhi wayeqiniseka ukuthi uJehova wayethokoza ngalokho ayekwenzile. Lathi sifuna ukukhetha kuhle ukuze uNkulunkulu athokoze ngathi. Pho singakwenza njani lokho? UPhawuli wathi yena lamanye amaKhristu ayethembekile, ‘babehamba ngokholo hatshi ngokubona.’ EBhayibhilini kwezinye izikhathi ibala elithi ‘ukuhamba’ litsho indlela umuntu akhetha ukuphila ngayo. Umuntu ohamba ngokholo wenza izinqumo ezitshengisa ukuthi uyamthemba uJehova uNkulunkulu. Akwenzayo kuyabe kutshengisa ukuthi kathandabuzi ukuthi uNkulunkulu uzamnika umvuzo, lokuthi nxa angalandela lokho uNkulunkulu akutshoyo eLizwini lakhe izinto zizamhambela kuhle.—Hubo. 119:66; Heb. 11:6. w25.03 20 ¶1-2

Ququlwani litshintshe indlela elicabanga ngayo.—Rom. 12:2.

Abantu abanengi ababelobuntu obufanana lobezinyamazana benza utshintsho olukhulu empilweni zabo bencediswa ngumoya kaNkulunkulu. (Isaya. 65:25) Sebesebenze nzima ukuthi batshiye izinto ezimbi ababezenza kanye lobuntu ababelabo. (Efe. 4:​22-24) Kodwa njengoba silokhu silesono sizaqhubeka siwenza amaphutha. Lanxa kunjalo uJehova usemanyanise “yonke imihlobo yabantu.” (Tit. 2:11) Abantu laba ubenze bathandana futhi bahlalisana ngokuthula. Akula omunye umuntu obengakwenza lokhu ngaphandle kukaNkulunkulu uSomandla. Amazwi akhe ayagcwaliseka loba sekutheni. (Isaya. 55:​10, 11) UJehova ulenzile sibili ipharadayisi khathesi ngoba sikulo. Usenze saba yimuli emanyeneyo yabafowethu labodadewethu. Phakathi kwabantu bakaJehova kulokuthula futhi sizizwa sivikelekile emhlabeni lo ogcwele udlakela. (Hubo. 72:7) Lokhu kwenza sifise ukuncedisa abantu abanengi ukuthi babuye bazokhonza lathi. Singabancedisa ngokuqakathekisa umsebenzi wokwenza abafundi.—Mat. 28:​19, 20. w24.04 23 ¶13, 15

Thina silayo ingqondo kaKhristu.—1 Khor. 2:16.

UJesu wayethanda uJehova ngengqondo yakhe yonke. Wayekwazi ukuthi uNkulunkulu wayefuna enzeni futhi wayezimisele ukukwenza lanxa kwakungabangela ukuthi athwale nzima. Ayekuqakathekisa kakhulu yikwenza intando kaYise, yikho kazange avume ukuthi loba yini imphambanise. UPhetro labanye abaphostoli baba lesibusiso sokuba loJesu futhi lokhu kwenza bazwisisa indlela ayecabanga ngayo. Encwadini yakhe yokuqala uPhetro ayibhalela amaKhristu wawakhuthaza ukuthi ahlome ngesimo sengqondo esinjengesikaKhristu. (1 Phet. 4:1) Ibala elasetshenziswa nguPhetro elithi “hlomani” lalijayele ukusetshenziswa empini. Nxa umKhristu angalingisela indlela uJesu ayecabanga ngayo uyabe ehlome ngesikhali esilamandla esizamnceda ukuthi alwisane lezifiso ezimbi lokuthi amelane lezilingo zomhlaba lo obuswa nguSathane.—2 Khor. 10:​3-5; Efe. 6:12. w25.03 8-9 ¶1-3

Imicabango esenhliziyweni yomuntu injengamanzi asendaweni etshonayo, kodwa umuntu oqedisisayo uyayikhipha.—Zaga. 20:5.

Kuyini okumele ukwazi ngomuntu othandana laye? Ungakangeni ngenhliziyo kungaba kuhle ukuthi lixoxe ngezinye izinto eziqakathekileyo, njengokuthi kuyini umuntu othandana laye afuna ukukwenza empilweni. Lingenzani ukuze lazane kuhle nxa lithandana? Kumele litshelane konke lingafihlelani lutho, libuzane imibuzo njalo lilalelane nxa omunye ekhuluma. (Jak. 1:19) Yikho yenzani izinto ezingalivulela amathuba okuthi lixoxe, njengokudla ndawonye, ukuzihambahambela endaweni ezilabantu kanye lokutshumayela ndawonye. Okunye okungalinceda ukuthi lazane kuhle yikuzinika isikhathi sokuba labemuli labangane. Lingahlela ukwenza ezinye izinto ezingalinceda libone ukuthi munye ngamunye wenu wenzani nxa esezimeni ezitshiyeneyo futhi elabantu abatshiyeneyo. w24.05 27-28 ¶6-7

Lingiselani uNkulunkulu njengoba lingabantwabakhe abathandayo.—Efe. 5:1.

Esikhathini esizayo sizahlangana lobunzima obuzadinga ukuthi simthembe kakhulu uJehova. Indaba eziseBhayibhilini kanye lendaba ezimayelana lalokho okwenzakala ebantwini bakaJehova lamuhla kuzasinceda sinanzelele ukuthi uJehova utshengise njani ukuthi ulidwala ngesikhathi esekela izinceku zakhe. Cabangisisa ngendaba lezo. Lokhu kuzakunceda ukuthi wenze uJehova abe liDwala lakho. Kanti njalo uzenelisa ukuqinisa abafowenu labodadewenu. Ngokwesibonelo, uJesu wanika uSimoni ibizo elithi Khefasi (okutsho ukuthi “Phetro” ngesiGrikhi). Ibizo leli litsho “Isiqephu Sedwala.” (Joh. 1:42) Lokhu kwakutshengisa ukuthi uPhetro wayezaduduza abanye ebandleni futhi aqinise ukholo lwabo. Abadala bebandla labo bafaniswa ‘lomthunzi wedwala elikhulu.’ Lokho kutshengisa indlela abavikela ngayo ibandla. (Isaya. 32:2) Sonke ebandleni singenelisa ukukhuthazana nxa singalingisela uJehova iDwala lethu. w24.06 28 ¶10-11

UJehova . . . [ufuna] umuntu azinikele kuye kuphela.—Dute. 4:24.

Amakhosi ako-Israyeli uJehova athi ayethembekile aqhubeka emkhonza ngendlela eqondileyo. UJehova wathi amanye amakhosi ayengathembekanga ngoba ayekela ukulandela uMthetho wakhe akhonza onkulunkulu bamanga. (1 Amakho. 21:​25, 26; 2 Imilan. 12:1) Kungani uJehova wayeyiqakathekisa kakhulu indlela amakhosi ayemkhonza ngayo? Esinye isizatho ngesokuthi amakhosi yiwo ayelomsebenzi wokukhokhela abantu bakaNkulunkulu ekukhonzeni kweqiniso. Kanti njalo ukukhonza onkulunkulu bamanga kwenza abantu bacine besenza ezinye izono ezimbi futhi baphathane kubi. (Hos. 4:​1, 2) Amakhosi ako-Israyeli kanye lesizwe sonke babezinikele kuJehova. Yikho iBhayibhili lifanisa ukukhonza kwabo onkulunkulu bamanga lokufeba. (Jer. 3:​8, 9) Nxa umuntu otshadileyo angafeba uyabe ewonele umkakhe futhi lokhu kumzwisa ubuhlungu kakhulu. Ngakho nxa umuntu ozinikele kuJehova angaqalisa ukukhonza onkulunkulu bamanga uyabe ewonela uJehova futhi umzwisa ubuhlungu obukhulu kakhulu.—Dute. 4:23. w24.07 22-23 ¶12-15