Ndebele (Zimbabwe)
January
/assets/ct/28ada02fb0/images/syn_placeholder_sqr.png
es26 kk. 7-17

January

OLwesine, January 1

January

Libe ngabantu abadala ekuzwisiseni kwenu.—1 Khor. 14:20.

Abantu abatshadileyo bayathokoza kakhulu nxa bangaba lomntwana. Lanxa bemthanda kakhulu umntanabo futhi eligugu, kabafisi ukuthi ahlale elusane kokuphela. Bangaqalisa ukukhathazeka nxa engakhuli. Ngendlela efananayo, uJehova uyathokoza nxa siqalisa ukufunda ngaye. Kodwa kafuni ukuthi sihlale sizinsane ekukhonzeni, ufuna siqhubeke sithuthuka. (1 Khor. 3:1) Usikhuthaza ukuthi sibe “ngabantu abadala” ekuzwisiseni. EBhayibhilini ibala lesiGrikhi elihunyutshwe ngokuthi ‘umuntu omdala’ lingatsho umuntu ‘olokholo oluqinileyo’ kumbe opheleleyo loba ovuthiweyo. (1 Khor. 2:6) Njengoba umntwana eqhubeka ekhula aze abe ngumuntu omdala, lathi kumele siqhubeke sithuthuka ekukhonzeni. Nxa singenza njalo sizakuba ngamaKhristu avuthiweyo. Kodwa lanxa sesingamaKhristu avuthiweyo kumele siqhubeke sithuthuka.—1 Thim. 4:15. w24.04 2 ¶1, 3

Itende lami lizakuba phakathi kwabo. Ngizakuba nguNkulunkulu wabo.—Hez. 37:27.

Nxa ubungabuzwa ukuthi umbona njani uJehova, ubungaphendula njani? Mhlawumbe ubungathi, ‘UJehova unguBaba, unguNkulunkulu wami futhi ungumngane wami.’ Engxenye kulamanye amabizo okuhlonipha owasebenzisayo nxa ukhuluma ngoJehova. Kodwa ubona angani angakwamukela yini etendeni lakhe? INkosi uDavida yafanisa ubungane obuba khona phakathi kukaJehova lenceku zakhe ezithembekileyo lendlela umninimuzi aphatha ngayo umuntu omvakatshele emzini wakhe. Wabuza wathi: “Awu Jehova, ngonjani umuntu omamukela etendeni lakho? Ngubani ongahlala entabeni yakho engcwele?” (Hubo. 15:1) Amazwi la atshengisa ukuthi uJehova angasamukela etendeni lakhe sibe ngabangane bakhe. UJehova wayeyedwa engakadali ezinye izinto. Kodwa ngokuhamba kwesikhathi wadala iNdodana yakhe elizibulo futhi wayamukela etendeni lakhe. Kwamthokozisa kakhulu ukuba layo. IBhayibhili lithi uJehova ‘wayethokoziswa’ yiNdodana yakhe. INdodana le yaba ngeyoqala ukwamukelwa etendeni likaJehova futhi ‘yayijabula phambi kwakhe izikhathi zonke.’—Zaga. 8:30. w24.06 2 ¶1-3

[UZadokhi wayelijaha] elilamandla futhi lilesibindi.—1 Imilan. 12:28.

Akuwabone ngelihlo lengqondo amadoda adlula 340 000 ebuthene. Alande ukuzobeka uDavida ukuthi abe yinkosi yabo bonke abako-Israyeli. Amadoda la asemaqaqeni aseduze leHebroni okwamalanga amathathu. Ingxoxo ziyatsha futhi ayahlabela edumisa uJehova. (1 Imilan. 12:39) Exukwini leli kulelinye ijaha okuthiwa nguZadokhi njalo kumele ukuthi abanengi kabalinanzeleli. Kodwa uJehova uyalinanzelela abesesenza ukuthi kubhalwe ngalo ukuze lathi sifunde ngalo. (1 Imilan. 12:​22, 26-28) UZadokhi wayengumphristi futhi wayesebenza kakhulu loMphristi Omkhulu u-Abhiyatha. UZadokhi wayephinda abe ngumboni, okutsho ukuthi uNkulunkulu wayemenza aqedisise intando yakhe futhi azwisise izinto abanye ababengenelisi ukuzizwisisa. (2 Sam. 15:27) Wayeyindoda elesibindi. Ezinsukwini lezi zokucina, uSathane uqhubeka esenza konke angakwenza ukuze ahlasele abantu bakaNkulunkulu. (1 Phet. 5:8) Ngakho sisalindele ukuthi uJehova asuse uSathane njalo asuse umumo lo wezinto, kumele sibe lesibindi. (Hubo. 31:24) Nxa singenza njalo, siyabe silesibindi njengoZadokhi. w24.07 2 ¶1-3

U-Adamu waphila iminyaka engu-930, wasesifa.—Gen. 5:5.

UJehova wadala indoda yokuqala lowesifazana futhi wayefuna bathokoze. Wabanika indawo enhle yokuhlala, wabatshadisa futhi wabanika lomsebenzi omuhle. Kwakumele bagcwalise umhlaba ngabantwababo futhi bawenze ube lipharadayisi njengensimu yase-Edeni. Wabanika umlayo owodwa nje. Wabatshela ukuthi nxa bangayekela ukulalela umlayo lo bamhlamukele babezabe sebewonile, yikho babezakufa. Lakanye lokho kwenzakala. Ingilosi embi eyayingamthandi uNkulunkulu futhi eyayingabathandi yabayenga ukuthi bangamlaleli. U-Adamu lo-Eva bayilalela ingilosi leyo. Abamthembanga uBaba wabo owayebathanda, benza isono. Amazwi kaJehova awazange awele phansi. Kusukela ngelanga abawona ngalo bahle baqalisa ukuvuna ababekuhlanyelile. Baguga futhi bacina befile.—Gen. 1:​28, 29; 2:​8, 9, 16-18; 3:​1-6, 17-19, 24. w24.08 3 ¶3

Kumele libe ngabantu abenza lokho ilizwi elikutshoyo lingabi ngabalizwayo nje kuphela.Jak. 1:22.

UJehova leNdodana yakhe bafuna sithokoze. IHubo 119:2 lithi: “Bayathokoza abalalela izikhumbuzo zakhe, abamdinga ngenhliziyo yonke.” UJesu laye wathi: “Abathokozayo yilabo abalizwayo ilizwi likaNkulunkulu balilandele!” (Luk. 11:28) Abantu bakaJehova bayathokoza nxa behlala bebala iLizwi likaNkulunkulu futhi bezama ngamandla wonke ukwenza lokho elikutshoyo. (Jak. 1:​22-25) Ukwenza njalo kuyamthokozisa uJehova. (Umtshu. 12:13) Nxa singenza lokho esikubala eLizwini likaNkulunkulu eliphefumulelweyo, kuzabalula ukuthi siphathe abanye kuhle emulini lokuthi sizwanane lalabo esikhonza labo. Kanti njalo nxa sisenza lokho okutshiwo liLizwi likaNkulunkulu siyabe sixwaya inhlupho ezehlela labo abangafuni ukulalela imithetho kaJehova. INkosi uDavida yathi isikhulume ngezahlulelo zikaJehova lezimiso zakhe lemithetho yakhe yaphetha ngokuthi: ‘Oyigcinayo uzathola umvuzo omkhulu.’ (Hubo. 19:​7-11) Lathi siyakubona ukuthi kuliqiniso lokho. w24.09 2 ¶1-3

Uyabelapha abalenhliziyo ezidabukileyo, abophe amanxeba abo.—Hubo. 147:3.

UJehova uyakubona konke okwenzakala ebantwini bakhe emhlabeni. Uyabona nxa bethokoza futhi uyabe ekwazi nxa bedanile. (Hubo. 37:18) Uyathokoza kakhulu nxa ebona sisenza konke okusemandleni ethu ukuthi siqhubeke simkhonza lanxa kulezinto ezisizwisa ubuhlungu. Kanti njalo uzimisele ukuhlala esisekela futhi esiduduza. IHubo 147:3 liyasicacisela indlela uJehova ancedisa ngayo labo abadanileyo. Lithi ‘ubopha amanxeba’ alabo abalenhliziyo ezidabukileyo. UJehova ulendaba lathi sibili. Kodwa kumele senzeni ukuze asincedise? Nanku umzekeliso ongasinceda. Udokotela oyingcitshi angamelapha kuhle umuntu olimeleyo. Kodwa umuntu lo kuyabe kumele alalele konke akutshelwa ngudokotela ukuze asile. UJehova ukhuluma lalabo abalenhliziyo ezidabukileyo esebenzisa iLizwi lakhe ebanika amacebo angabanceda. w24.10 6 ¶1-2

Konke kwathanyelwa kwaphela du emhlabeni.—Gen. 7:23.

Kudala amabhuku ethu ayeke akhulume ngokuthi kuzakwenzakalani kulabo uJehova abahlulela ngokuthi ngabangalunganga. Ayesithi abantu ababhujiswa nguJehova abalathemba lokuphinda bavuswe. Kulendaba ezinengi eziseBhayibhilini ezisitshela indlela uJehova ayesahlulela ngayo abantu abangalunganga. Ngokwesibonelo, ngesikhathi sikaZamcolo uJehova wabhubhisa bonke abantu ngaphandle kukaNowa lemuli yakhe. Wake wasebenzisa ama-Israyeli ukuthi atshabalalise izizwe eziyisikhombisa ezazihlala eLizweni Lesithembiso. Kanti njalo wathuma ingilosi eyodwa ukuthi ibulale amasotsha e-Asiriya angu-185 000 ngobusuku obubodwa nje. (Dute. 7:​1-3; Isaya. 37:​36, 37) EBhayibhilini abukho ubufakazi obuveza ukuthi uJehova wakhetha ukubabhubhisa phakade abantu labo lokuthi kasoze abavuse. Asikwazi ukuthi ngamunye wabantu laba uJehova wamahlulela njani. Okunye esingakwaziyo yikuthi ababulawayo babelitholile yini ithuba lokufunda ngoJehova lelokuphenduka. w24.05 3 ¶5-7

Qhubekani linqoba okubi ngokuhle.—Rom. 12:21.

Ngelinye ilanga uJesu wathi efundisa wakhuluma ngomfelokazi owayelokhu ecela umahluleli ukuthi alungise udaba lwakhe ngoba kwakulomuntu owayemphathe kubi. Kumele ukuthi abafundi bakaJesu bawuzwisisa kuhle umzekeliso lo ngoba ngalesosikhathi abantukazana babephathwa kubi. (Luk. 18:​1-5) Lathi kulula kuthi siwuzwisise ngoba siyake siphathwe kubi. Emhlabeni kugcwele ubandlululo. Abanye abantu bakhangelela abanye phansi futhi bayabacindezela, yikho kasimangali nxa siphathwa kubi. (Umtshu. 5:8) Kodwa nxa singaphathwa kubi ngumfowethu kumbe udadewethu esikhonza laye singadana kakhulu. Phela abafowethu labodadewethu abafanani labantu abangamkhonziyo uJehova. Bona bangasiphatha kubi ngenxa yokuthi balesono. Ngakho nxa sisenelisa ukubekezelela abantu abangamkhonziyo uJehova, kutsho ukuthi kumele sizame ngamandla wonke ukubekezelela abafowethu labodadewethu nxa besiphatha kubi. Singafunda okunengi kulokho okwenziwa nguJesu ngesikhathi ephathwa kubi. w24.11 2 ¶1-2

Sizazithenga ngaphi izinkwa zokuthi abantu laba badle?Joh. 6:5.

Isinkwa yiso esasidliwa kakhulu ngabantu abanengi okukhulunywa ngabo eBhayibhilini. (Gen. 14:18; Luk. 4:4) Sasidliwa kakhulu okokuthi kwezinye izikhathi nxa iBhayibhili likhuluma ngokudla lisebenzisa ibala elithi “isinkwa.” (Mat. 6:11; Imiseb. 20:​7, khangela umcijo wokutaditsha wevesi le ku-Nguqulo Yomhlaba Omutsha yesiNgisi okuthiwa yi-Study Bible) UJesu laye wasebenzisa isinkwa ezimangalisweni zakhe ezimbili ezaziwa kakhulu. (Mat. 16:​9, 10) Esinye isimangaliso sakhe sisithola kuJohane isahluko 6. Abaphostoli bakaJesu bathi bevela tshumayela, uJesu wathi bangene esikepeni bachaphe uLwandle lwaseGalile ukuze bayephumula. (Mak. 6:​7, 30-32; Luk. 9:10) Bahamba bayafika endaweni eyayingelabantu eduze leBhethisayida. Kodwa kungakayi ngaphi kwatheleka izinkulungwane zabantu. Lanxa kunjalo uJesu kazange abaxotshe abantu labo kumbe athi leso yisikhathi sakhe sokuphumula. Wabafundisa ngoMbuso, welapha labagulayo. Kwathi sekuntambama abafundi baqalisa ukuzibuza ukuthi abantu bonke laba babezakudlani. Mhlawumbe bakhona ababethwele imiphako, kodwa abanengi kwakumele baye ezigabeni eziseduze ukuze bayethenga ukudla.—Mat. 14:15. w24.12 2 ¶1-2

Isipho esisiphiwa nguNkulunkulu yikuphila okungapheliyo ngoKhristu uJesu iNkosi yethu.—Rom. 6:23.

Abazali bethu, u-Adamu lo-Eva, babephelele futhi behlala emhlabeni omuhle olipharadayisi. (Gen. 1:27; 2:​7-9) Babengaphila kuze kube nini lanini bethokoza. Kodwa ngelinye ilanga bawona futhi lokhu kwahle kwatshintsha impilo yabo. Ngakho baxotshwa epharadayisi futhi babengasoze besaphila kuze kube nini lanini. Pho-ke yiliphi ilifa abasebezalitshiyela abantwababo? IBhayibhili lithi: “Isono sangena emhlabeni ngomuntu oyedwa [u-Adamu], lokufa kwangena ngesono, ngaleyondlela ukufa kwafika ebantwini bonke ngenxa yokuthi bonke bonile.” (Rom. 5:12) Ilifa esalitshiyelwa ngu-Adamu yisono futhi isono lesi sibangela ukuthi sife. Isono sifanana lesikwelede esesabekayo, kakho ongenelisa ukusibhadala. (Hubo. 49:8) UJesu wafanisa izono ‘lezikwelede.’ (Mat. 6:​12, amabala angaphansi; Luk. 11:4) Nxa singawona kuyabe sekungathi sesilesikwelede kuJehova. Kuyabe sekumele sisibhadale isikwelede leso. Nxa singasabhadalwanga siyabe sesizacitshwa nxa singafa.—Rom. 6:7. w25.02 2-3 ¶2-3

Sengenze balazi ibizo lakho.—Joh. 17:26.

Sikubona kuyisibusiso ukutshela abanye iqiniso elimayelana loMbuso kaNkulunkulu! Kodwa isibusiso lesi ayisiso sikawonkewonke. Ngokwesibonelo, ngesikhathi uJesu esemhlabeni kazange awavumele amadimoni ukuthi atshumayele ngaye. (Luk. 4:41) Lalamuhla umuntu uqala ahlolwe engakavunyelwa ukuthi atshumayele labantu bakaJehova. Sitshengisa ukuthi siyasiqakathekisa isibusiso lesi ngokutshumayeza abantu loba ngaphi esiyabe sikhona ngaloba yisiphi isikhathi. Lathi inhloso yethu iyafanana lekaJesu, sifuna ukuhlanyela inhlanyelo yeqiniso loMbuso ezinhliziyweni zabantu sibe sesiyithelela. (Mat. 13:​3, 23; 1 Khor. 3:6) Inhlanganiso kaJehova ilingisela uJesu ngokwenza konke engakwenza ukuze incedise abantu ukuthi balazi ibizo likaNkulunkulu. Eyinye indlela ekwenza ngayo lokhu yikuhumutsha iNguqulo Yomhlaba Omutsha YeMibhalo Engcwele. IBhayibhili leli libuyisela ibizo likaNkulunkulu kuzo zonke izindawo lapho okumele litholakale khona. Khathesi selitholakala ngezindimi ezedlula 270 ligcwele kumbe liyingxenye. w24.04 9 ¶8-9

[Indoda] yakhe [iyasukuma] imncome.—Zaga. 31:28.

Abanye abafowethu abatshadileyo abahlalisane kuhle labomkabo bajayele ukubenzela okuthile okuhle nsuku zonke ukuze babatshengise ukuthi bayabathanda. (1 Joh. 3:18) Indoda ingatshengisa ukuthi iyamthanda umkayo ngokumenzela izinto ezingakhanya angani zincane, njengokumbamba isandla kumbe ukumgona. Ingamthumezela imeseji imtshela ukuthi iyamkhanuka kumbe imbuza ukuthi ilanga lakhe lihamba njani. Kwezinye izikhathi ingambhalela ikhadi kumbe incwadi imtshela ukuthi imthanda kangakanani. Nxa indoda ikwenza lokhu iyabe itshengisa ukuthi umkayo uligugu kuyo futhi kuyawuqinisa umtshado. Indoda emthandayo umkayo iyamtshela ukuthi uligugu futhi iyamkhuthaza. Eyinye indlela ekwenza ngayo lokhu yikumbonga ngakho konke akwenzayo. (Kol. 3:15) Nxa indoda ingamncoma umkayo uyathokoza. Lokhu kuzenza inkosikazi ihlaliseke ngoba iyabe ibona ukuthi iyathandwa futhi iligugu. w25.01 11 ¶15; 13 ¶16

Mina Jehova nginguNkulunkulu wakho, . . . lowo okukhokhela endleleni okufanele uhambe ngayo.—Isaya. 48:17.

IHubo 15 liphetha ngesithembiso esithi: “Umuntu onjalo kasoze anyikinywe.” Evesini le umhubi uyasichasisela ukuthi kungani uJehova efuna senze zonke izinto eziqanjwe esahlukweni leso. Ufuna sithokoze. Nxa singenza lokho athi sikwenze uzasibusisa futhi uzasivikela. Abantu abamukelwa nguJehova etendeni lakhe bangakhangelela ukuba lekusasa elihle. Abagcotshiweyo abathembekileyo bazamukelwa ‘endaweni ezinengi zokuhlala’ abazilungiselelwe nguJesu ezulwini. (Joh. 14:2) Abalethemba lokuphila emhlabeni bakulindele ngabomvu ukugcwaliseka kwesithembiso esikuSambulo 21:3. Akuthandabuzwa ukuthi sonke siyasiqakathekisa isibusiso esiligugu sokwamukelwa nguJehova sibe ngabangane bakhe njalo sihlale etendeni lakhe kuze kube phakade!—Hubo. 15:​1-5. w24.06 13 ¶19-20

Nikani uJehova inkazimulo efanele ibizo lakhe.—Hubo. 96:8.

IBhayibhili litshengisa ukuthi uJehova nguNkulunkulu omkhulu njalo omangalisayo. Ngemva kwamalanga amalutshwana nje uJehova ekhulule ama-Israyeli eGibhithe, wawatshengisa inkazimulo yakhe. Amamiliyoni abantu bako-Israyeli abuthana eceleni kwentaba iSinayi ezohlangana loNkulunkulu wawo. Intaba yasibekelwa liyezi elimnyama tshu. Besamangele, umhlaba waqalisa ukunyikinyeka lentaba yathunqa intuthu futhi kwakungathi kulomlilo ovuthayo esiqongweni sayo. Kwakuduma, kuphazima njalo kwaba lomsindo wophondo omkhulu kakhulu. (Eks. 19:​16-18; 24:17; Hubo. 68:8) Kumele ukuthi ama-Israyeli asala ebambe owangaphansi, emangaliswa yibukhulu bukaNkulunkulu lenkazimulo yakhe. Lamuhla sinika uJehova inkazimulo ngokutshela abanye ngamandla akhe amakhulu langobuntu bakhe obumangalisayo njalo simkhazimulise nxa singaphumelela ukwenza into ethile sincediswa nguye.—Isaya. 26:12. w25.01 2 ¶2-3

UJehova nguye [ongithumileyo].—Nani. 16:28.

Ngesikhathi ama-Israyeli esiya eLizweni Lesithembiso, amanye amadoda adumileyo avukela uMosi futhi athandabuza ukuthi uJehova wayemnike umsebenzi wokukhokhela. Amadoda la athi: “Bonke abantu bako-Israyeli [hatshi uMosi kuphela] bangcwele, bonke nje, njalo uJehova uphakathi kwabo.” (Nani. 16:​1-3) Kuliqiniso ukuthi kuJehova “bonke abantu bako-Israyeli” babengcwele. Lanxa kunjalo uJehova wayekhethe uMosi ukuthi akhokhele abantu bakhe. Nxa abahlamuki laba babechothoza uMosi kwakufanana lokuthi bachothoza uJehova ngokwakhe. Kabazange bacabange ngalokho uJehova ayekufuna, kodwa bacabanga ngalokho bona ababekufuna. Babefuna amandla lodumo. UNkulunkulu wawabulala amadoda ayekhokhela ekuhlamukeni lokhu kanye lezinkulungwane zabantu ababewasekela. (Nani. 16:​30-35, 41, 49) Asithandabuzi ukuthi lalamuhla uJehova kathokozi ngalabo abaphikisana lalokho okuhlelwe yinhlanganiso yakhe. w24.07 11 ¶11

Umbono uzagcwaliseka ngesikhathi sawo esibekiweyo.—Hab. 2:3.

Abantu abanengi esiphila labo abakukholwa okutshiwo liBhayibhili mayelana lokuphela komumo lo wezinto. (2 Phet. 3:​3, 4) Lanxa kukunengi esingakwaziyo, kumele sibe lokholo oluqinileyo sithembe ukuthi ukuphela komumo lo wezinto kuzafika ngesikhathi esifaneleyo lokuthi uJehova kasoze asilahle. Kumele siyithembe “inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo,” njengoba kuyiyo uJehova ayisebenzisayo ukuthi asikhokhele lamuhla. (Mat. 24:45) Ekuqaliseni kokuhlupheka okukhulu, singatshelwa lokho okumele sikwenze ukuze sisinde. Kumele sihle siqalise khathesi ukubathemba labo abasetshenziswa nguJehova ukuthi bakhokhele inhlanganiso yakhe. Nxa khathesi kusithwalisa nzima ukulalela lokho abasitshela khona, ngeke kubelula ukuthi sibalalele ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. w24.09 11 ¶11-12

Lihlolisise lizibonele intando kaNkulunkulu enhle, eyamukelekayo lepheleleyo.—Rom. 12:2.

Abazali abangamaKhristu kumele bananzelele ukuthi abantwababo abazalwa bekholwa kuNkulunkulu. Nxa umntanakho elokhu ekhula angaqalisa ukuzibuza imibuzo le: ‘Ngikwazi njani ukuthi uNkulunkulu ukhona? Okutshiwo liBhayibhili kuliqiniso yini?’ Phela iBhayibhili lisikhuthaza ukuthi sizisebenzise kuhle ‘izingqondo zethu’ njalo ‘sihlolisise zonke izinto.’ (Rom. 12:1; 1 Thes. 5:21) Manje ungamncedisa njani umntanakho ukuthi aqinise ukholo lwakhe? Khuthaza umntanakho ukuthi adinge ubufakazi obutshengisa ukuthi okutshiwo liBhayibhili kuliqiniso. Nxa angakubuza imibuzo mtshengise ukuthi angazithola njani izimpendulo esebenzisa amabhuku okuchwayisisa. Ngokwesibonelo angasebenzisa i-Watch Tower Publications Index kumbe iBhuku Lokuchwayisisa LaboFakazi BakaJehova. Nxa angasebenzisa iBhuku Lokuchwayisisa, angadinga isihloko esithi “IBhayibhili” abesesiya esihlokwaneni esithi “Liphefumulelwe NguNkulunkulu,” ukuze athole ubufakazi obutshengisa ukuthi iBhayibhili alisobhuku elabhalwa ngabantu nje kodwa ‘liLizwi likaNkulunkulu.’—1 Thes. 2:13. w24.12 14-15 ¶4-5

[Izinto lezi] ziphathise amadoda athembekileyo. Lokhu kuzakwenza ukuthi lawo afanele sibili ukufundisa abanye.—2 Thim. 2:2.

Abadala bangamlingisela njani uJesu? Kumele baqeqetshe futhi bancedise amadoda, kugoqela lalabo abasakhulayo ukuze bathuthuke, benelise ukwenza imisebenzi eminengi enhlanganisweni. Akumelanga bakhangelele ukuthi labo ababaqeqetshayo bangenzi amaphutha. Kumele babalaye ngendlela elothando abasakhulayo ukuze babe lolwazi futhi babone ukuqakatheka kokuthobeka, bathembeke futhi bazimisele ukuncedisa abanye. (1 Thim. 3:1; 1 Phet. 5:5) Omunye umsebenzi uJesu awunika abafundi bakhe ngaphandle kokutshumayela wawungowokufundisa abanye. Kungenzakala ukuthi abafundi babengabona angathi ngeke benelise ukuwenza umsebenzi lo. Kodwa uJesu wayeqiniseka ukuthi babezawenza futhi wabatshela lokho. Watshengisa ukuthi uyabathemba ngoba wathi kubo: “Ngiyalithuma njengoba loBaba wangithuma.”—Joh. 20:21. w24.10 16 ¶15; 17 ¶17

UDavida . . . [yindoda] ethokozisa inhliziyo yami.—Imiseb. 13:22.

UDavida wayeyinkosi ethembekileyo. Wayengumhlabeleli, eyimbongi, eliqhawe njalo engumphrofethi. Bunengi ubunzima obamehlelayo empilweni yakhe. Waqeda iminyaka eminengi ebalekela uSawuli owayemdinga phansi phezulu efuna ukumbulala. Wathi eseyinkosi waphinda wabaleka ngoba indodana yakhe u-Abhisalomu yayifuna ukumhluthunela ubukhosi. UDavida wahlangana lobunzima sibili futhi wenza lamaphutha. Lanxa kunjalo waqhubeka eqotho kuNkulunkulu waze wayakufa. UJehova wathi uDavida ‘yindoda ethokozisa inhliziyo yakhe.’ Yikho kungasinceda kakhulu ukulalela amazwi akhulunywa nguDavida esezakufa. (1 Amakho. 15:5) Ake sixoxe ngeseluleko uDavida asinika indodana yakhe uSolomoni eyayizakuba yinkosi esikhundleni sakhe. Lanxa uSolomoni wayesesemncane, uJehova wayemkhethile ukuze aqhubekisele phambili ukukhonza kweqiniso futhi akhe ithempeli elalizadumisa uJehova. (1 Imilan. 22:5) Kodwa uSolomoni wayezahlangana lobunzima. Manje uDavida wamqinisa njani? UDavida watshela uSolomoni ukuthi wayezaphumelela nxa engalalela uJehova.—1 Amakho. 2:​2, 3w24.11 10 ¶9-11

Vumela uJehova akuqondise, thembela kuye, yena uzakusiza.—Hubo. 37:5.

Indoda etshaya umkayo kumbe emhlukuluzayo ngokumtshela amazwi abuhlungu kumele ilungisise ubungane bayo loJehova futhi ilungise lobudlelwano bayo lomkayo. Okokuqala, kumele inanzelele ukuthi ilohlupho olukhulu. Phela uJehova uyakubona konke ekwenzayo lekukhulumayo. (Hubo. 44:21; Umtshu. 12:14; Heb. 4:13) Okwesibili, kumele iyekele ukuhlukuluza umkayo njalo itshintshe lezenzo zayo. (Zaga. 28:13) Okwesithathu, kumele ixolise kumkayo futhi icele loJehova ukuthi ayithethelele. (Imiseb. 3:19) Kumele icele uJehova ukuthi ayiphe isifiso sokuthi itshintshe njalo icele lokuthi ayincedise yenelise ukuthiba imicabango yayo, lamazwi ayo lezenzo zayo. (Hubo. 51:​10-12; 2 Khor. 10:5; Flp. 2:13) Okwesine, kumele yenze lokho ekuthandazelayo, izonde udlakela kanye lenkulumo ezwisa abanye ubuhlungu. (Hubo. 97:10) Okwesihlanu, kumele icele ukuthi abadala bebandla bayincedise. (Jak. 5:​14-16) Okwesithupha, kumele yenze icebo lokuthi izazibalekela njani izinto zonke lezi ebizenza ukuze ingaziphindi. w25.01 11 ¶14

Usalindeni? Sukuma ubhabhathizwe.—Imiseb. 22:16.

UJehova uNkulunkulu ukuphe konke okuhle olakho okugoqela lempilo. Uyamthanda yini? Ungatshengisa njani ukuthi uyamthanda? Indlela engcono ongakwenza ngayo lokho yikuzinikela kuye ubusubhabhathizwa ukuze abanye labo babone ukuthi usuzinikele kuNkulunkulu. Nxa ungakwenza lokhu uyabe usulilunga lemuli kaJehova. UYihlo osezulwini uyabe esengumngane wakho njalo uyabe ezakukhokhela futhi akunakekele ngoba uyabe usungowakhe. (Hubo. 73:24; Isaya. 43:​1, 2) Ukuzinikela lokubhabhathizwa kwenza ube lethemba lokuthola ukuphila okungapheliyo. (1 Phet. 3:21) Kukhona yini okukubambayo ukuthi ubhabhathizwe? Nxa kuyikuthi uyathikaza ukubhabhathizwa woba kwazi ukuthi akuqali ngawe. Banengi okwakumele baqale batshintshe indlela ababeziphatha ngayo lendlela ababecabanga ngayo ukuze babhabhathizwe. Khathesi bakukhuthalele ukukhonza uJehova futhi bayathokoza. w25.03 2 ¶1-2

Wena uyathethelela sibili.—Hubo. 130:4.

Izikhathi ezinengi iBhayibhili lifanisa izono lemithwalo esindayo. INkosi uDavida yathi: “Sengicwile phakathi kwezono zami, zinjengomthwalo osindayo, angisenelisi ukuzithwala.” (Hubo. 38:4) Kodwa uJehova uyabathethelela abavuma izono zabo baphenduke. (Hubo. 25:18; 32:5) Ibala lesiHebheru elihunyutshwe ngokuthi “ukuthethelela” litsho “ukuthwala” kumbe “ukuphakamisa.” Ngamanye amazwi uJehova singambona njengendoda elamandla efika iphakamise isono esisithwalise nzima ibisisithwala ihambe laso. IHubo 103:12 lithi: “Uthethe izono zethu wazibeka khatshana lathi, njengokuqhelelana kwempumalanga lentshonalanga.” Lo ngomunye umzekeliso otshengisa indlela uJehova athwala ngayo izono zethu azise khatshana le. Impumalanga lentshonalanga akusoze kwafa kwahlangana. Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova uthatha izono zethu azibeke khatshana kakhulu lathi. Kuyasiduduza ukwazi ukuthi nxa angasithethelela kuyabe sekuphelile sibili! w25.02 9 ¶5-6

Nxa usipha abayanga, ungaqali utshaye icilongo.—Mat. 6:2.

Kwathi uJesu esebuyele ezulwini, umphostoli uPhetro wenza isimangaliso sokwelapha indoda eyayizelwe igogekile. (Imiseb. 1:​8, 9; 3:​2, 6-8) Ixuku lathi libona isimanga lesi latheleka ngobunengi lagcwalela uPhetro. (Imiseb. 3:11) Njengoba uPhetro wayekhulele emphakathini oqakathekisa ukubukwa ngabantu, walwamukela yini udumo olwaluvela ebantwini? Hatshi kenzanga njalo, yena wakhazimulisa uJehova loJesu wathi: “Indoda le eliyibonayo leliyaziyo isiliswe ngebizo [likaJesu] langokholo lwethu ebizweni leli.” (Imiseb. 3:​12-16) Lathi singenelisa ukulingisela uPhetro ngokuzama ukuba ngabantu abathobekileyo. Nxa sithobekile sizakwenzela abantu izinto ezinhle ngenxa yokuthi siyabe sibathanda futhi sithanda uJehova, hatshi ukuthi sifuna ukubukwa. Sitshengisa ukuthi sithobekile nxa siqhubeka sisebenzela uJehova futhi sisenzela abafowethu okuhle kungelani lokuthi abanye abantu bayakubona kumbe abakuboni esikwenzayo.—Mat. 6:​1-4. w25.03 10-11 ¶11-12

Ziqaphele zikhathi zonke wena kanye lendlela ofundisa ngayo.—1 Thim. 4:16.

Okungasinceda ukuthi sikhuthale emsebenzini wokutshumayela yikucabanga ngendlela esimthanda ngayo uJehova kanye labomakhelwane bethu. (Mat. 22:​37-39) Akucabange ukuthi uJehova uthokoza njani nxa esibona sisenza umsebenzi wokutshumayela lokuthi abantu bathokoza njani nxa beqalisa ukufunda iBhayibhili. Cabanga langokuthi nxa abantu bangasilalela besebekhetha ukukhonza uJehova bazasindiswa. (Joh. 6:40) Awenelisi yini ukuphuma endlini ngenxa yezizatho ezithile? Nxa kunjalo cabanga ngongakwenza ukuze utshengise ukuthi uyamthanda uJehova kanye labomakhelwane bakho. Ngesikhathi somkhuhlane weCOVID-19 uSamuel loDania babengenelisi ukuphuma endlini yabo. Ngesikhathi leso esasinzima babehlala betshumayela besebenzisa ifoni, bebhala izincwadi njalo babeqhuba lezifundo zeBhayibhili besebenzisa ezempucuko. Lanxa uSamuel loDania babengasenelisi ukwenza okunengi enkonzweni njengakuqala, benza konke ababesenelisa ukukwenza futhi lokho kwabathokozisa. w24.04 18 ¶15-16

Ngubani ongathola umfazi owenza okuhle? Umfazi lo uligugu ukwedlula amakhorali.—Zaga. 31:10.

Lanxa ukutshada kungayisikho okuqakatheke kakhulu ukuze umuntu athokoze, amaKhristu amanengi angatshadanga ayakufisa ukuthola umuntu angatshada laye kungelani lokuthi anganani. Umuntu kumele abe eseqinile ekukhonzeni engakadingi umuntu wokuthandana laye. Kanti njalo kumele abe esezazi ukuthi ungumuntu onjani futhi esengenelisa ukondla imuli. (1 Khor. 7:36) Kuqakathekile ukuthi ubekwazi ukuthi ufuna ukutshada lomuntu onjani ungakaqalisi ukudinga. Lokhu kuzakunceda ukuthi umbone umuntu onguye okufaneleyo lokuthi ungathandani lomuntu okungaba nzima ukuthi lihlalisane nxa selitshadile. Kumele uthandane lomKhristu obhabhathiziweyo, kodwa lokho akutsho ukuthi usungathandana laloba ngubani nje ngenxa yokuthi ubhabhathiziwe. (1 Khor. 7:39) Yikho ungazibuza imibuzo le: ‘Kuyini engifuna ukukwenza empilweni? Ngifuna ukutshada lomuntu olobuntu obunjani? Engikukhangeleleyo kulengqondo yini?’ w24.05 20 ¶1; 21 ¶3

Wobani lomusa komunye lomunye.—Efe. 4:32.

Nxa lithandana, lingenzani kungaba lenhlupho kumbe kube lokunye elingavumelani ngakho? Nxa kuyikuthi kulezinto eliyabe lingavumelani ngazo ngezinye izikhathi, kutsho ukuthi sekumele liyalane yini? Hatshi. Phela akulabantu abathandanayo abavumelana kukho konke. Abantu abathokozayo ezimulini zabo ngabasebenza nzima ukuthi balungisise lapho abayabe bengavumelani khona. Ngakho indlela elilungisa ngayo inhlupho khathesi ingatshengisa ukuthi lizahlalisana kuhle yini nxa selitshadile. Lingazibuza imibuzo le: ‘Siyenelisa yini ukuxoxa kuhle ngendaba ethile singazange sivuke ngolaka? Siyaphangisa yini ukuvuma amaphutha ethu besesizama ukulungisisa? Siyaphangisa yini ukuxolisa, lokuthethelela, lokwamukela imibono yomunye?’ (Efe. 4:31) Nxa kuyikuthi lihlala lixabana kungenzakala ukuthi lizahlala lixabana selitshadile. Yikho nxa ungananzelela ukuthi wena lomuntu othandana laye alifanelani, kungaba ngcono ukuthi lehlukane futhi lokho kuzalinceda lobabili. w24.05 29 ¶12

Kwangathi uJehova oliDwala lami angadunyiswa, yena ongifundisayo ukuze ngikwazi ukulwa.—Hubo. 144:1.

Nxa silalela uJehova kukho konke futhi sisenza izinqumo ezisekelwe eBhayibhilini, sizaba yisibonelo esihle kwabanye. Nxa singaqhubeka sitaditsha iLizwi likaNkulunkulu futhi siqinisa ukholo lwethu, sizakuba qotho kuye futhi sibambelele kokulungileyo. Asisoze sibe ngqondombili futhi asisoze sithatheke ngemfundiso zamanga lemicabango yomhlaba lo. (Efe. 4:14; Jak. 1:​6-8) Kanti njalo sizenelisa ukuncedisa abanye abaphakathi kobunzima. (1 Thes. 3:​2, 3) Abadala kumele bazibambe kukho konke abakwenzayo, basebenzise kuhle ingqondo zabo, babe ngabahlelekileyo labazwisisayo. Amadoda la ancedisa abanye ukuthi bahlaliseke lokuthi babe lokholo oluqinileyo kuJehova ‘ngokunamathela elizwini elithembekileyo.’ (Tit. 1:9; 1 Thim. 3:​1-3) Abadala bayisibonelo esihle kubamemezeli futhi bayabelusa. Lokhu kuyabanceda ukuthi bangene imihlangano zikhathi zonke, batshumayele lokuthi bataditshe. Nxa abafowethu labodadewethu bangehlelwa zinhlupho ezibenza bakhathazeke, abadala bangenza konke okusemandleni abo bebancedisa ukuthi bacabange ngoJehova langezithembiso zakhe. w24.06 31 ¶16-18

Phendukani ngoba uMbuso wezulu ususondele.—Mat. 4:17.

Ngesikhathi uJesu esemhlabeni wayejayele ukufundisa abantu ukuthi uYise uzimisele ukubathethelela nxa bangawona. Cabanga ngomzekeliso wendodana yolahleko. Indodana le yasuka ngakibo yaya elizweni elikhatshana yafika yenza izinto ezimbi kakhulu. Kodwa ngemva kwesikhathi ‘kwathi dlwe kuyo,’ yasibuyela ngekhaya. Uyise wayamukela njani? UJesu wathi “yathi isesekhatshana, uyise wathi mehlo suka wayibona . . . , wasegijima wafika wayigona wayiqabuza.” Indodana le yaya ngakibo yafika yacela ukuthi ibe yisisebenzi. Kodwa uyise wayamukela wala ukuthi ibe yisisebenzi waseyibiza ngokuthi ‘yindodana yakhe.’ Uyise wathi indodana yakhe “ibilahlekile kodwa isitholakele.” (Luk. 15:​11-32) Kufanele ukuthi ngesikhathi uJesu esezulwini engakabuyi emhlabeni, wambona kanengi uYise esiba lesihawu, ethethelela izoni ezaseziphendukile. Umzekeliso lo uyasiduduza kakhulu ngoba utshengisa ukuthi uBaba wethu uJehova ulesihawu esikhulu! w24.08 11 ¶11-12

Zisebenziseni kuhle ingqondo zenu.—1 Phet. 4:7.

UmKhristu oyisebenzisa kuhle ingqondo uqala adingisise ukuthi uJehova uyibona njani indaba engakenzi isinqumo. UmKhristu onjalo uyakwazi ukuthi into eqakatheke kakhulu ekuphileni kwakhe yikuhlala engumngane kaJehova. Uyananzelela lokuthi kayisizo zonke izinto azaziyo, kulalapho acina khona. UmKhristu onjalo uhlala ethandaza kuJehova emcela ukuthi amncedise kukho konke akwenzayo. Kumele siqhubeke sithandaza kuJehova lanxa kulezinye izinto esingabona kulula ukuthi sizenze singathandazanga. Nxa sisenza izinqumo eziqakathekileyo, kuqakatheke kakhulu ukuthi sithandaze sicela ukuthi uJehova asikhokhele futhi sithembe ukuthi uyakwazi okuzasinceda. Siyambonga kakhulu uJehova ngoba wasenza senelisa ukulingisela ubuntu bakhe. (Gen. 1:26) Kodwa lokhu akutsho ukuthi asisaphambanisi.—Isaya. 55:9. w25.03 11 ¶13; 13 ¶17-18

[Uthando] luthemba zonke izinto, luqinisela ezintweni zonke.—1 Khor. 13:7.

Ungacabangeli abanye okubi. Nxa umuntu angayekela ukusibonga ngokuhle esiyabe simenzele khona singazibuza ukuthi, ‘Uzimisele ukungabongi yini kumbe ukhohliwe nje?’ Mhlawumbe kukhona okuyabe kwenze umuntu lo wangasibongi ngendlela esiyabe siyikhangelele. Abanye bengabe bekuqakathekisa kakhulu esibenzele khona kodwa kube nzima ukuthi basitshele. Abanye bangabe belenhloni zokuncediswa ikakhulu nxa kudala kwakuyibo ababencedisa abanye. Nxa sibathanda abanye sizacabanga ukuthi kukhona okungabe kwenze bangabongi besesiqhubeka sithokoziswa yikubancedisa. (Efe. 4:2) Bekezela. INkosi uSolomoni yathi ibhala ngendaba yokupha yathi: “Phosela isinkwa sakho emanzini ngoba uzaphinda usithole ngemva kwamalanga amanengi.” (Umtshu. 11:1) Amazwi la atshengisa ukuthi abanye bangasibonga ngalokho esiyabe sibenzele khona ngemva kwesikhathi eside kumbe “ngemva kwamalanga amanengi.” w24.09 30 ¶18-19

Abalomkhuba wokwenza isono bakhuze phambi kwabantu bonke ukuze kube yisixwayiso kwabanye.—1 Thim. 5:20.

Kwezinye izikhathi kuyenziwa isaziso ebandleni sokuthi omunye umfowethu kumbe udadewethu ukhuziwe. Nxa kunjalo, sikhululekile ukuqhubeka silobudlelwano laye ngoba uyabe esephendukile watshiya okubi abekwenza. Uyabe elokhu elilunga lebandla njalo uyabe ekudinga ukukhuthazwa ngabafowabo labodadewabo ukuze aqhubeke esenza okulungileyo. (Heb. 10:​24, 25) Kodwa nxa umuntu esusiwe ebandleni asikwenzi konke lokhu. ‘Siyayekela ukuba lobudlelwano’ laye njalo ‘asiqali ukudla lomuntu onjalo.’ (1 Khor. 5:11) Kambe lokho sekusitsho ukuthi akumelanga simkhulumise ngitsho umuntu lo? Hatshi. Lanxa singasoze sixoxe laye, umKhristu ngamunye angasebenzisa umzwangedwa wakhe oqeqetshwe liBhayibhili ukuthi abone ukuthi angamnxusa yini umuntu osusiweyo emhlanganweni webandla, mhlawumbe isihlobo loba umuntu ababengabangane engakasuswa. w24.08 30 ¶13-14