Ndebele (Zimbabwe)
November
/assets/ct/28ada02fb0/images/syn_placeholder_sqr.png
es26 kk. 108-118

November

ISonto, November 1

November

Angisoze ngihlale ngikuzondele.—Jer. 3:12.

Nxa abadala bencedisa umuntu osusiweyo ebandleni bayazama ukuthi babe lozwelo njengoJehova. UJehova kazange amelele ukuthi abantu bakhe bako-Israyeli ababephambukile bazenzele imizamo yokuphenduka kuye kodwa wabancedisa. Wathuma abaphrofethi bakhe kubo lanxa kwakungakakhanyi lokuthi bayafuna ukutshintsha. UJehova watshengisa abantu bakhe ukuthi wayelozwelo ngokutshela umphrofethi uHosiya ukuthi abuyelelane lomkakhe owayelokhu eqhubeka ewona. (Hos. 3:1; Mal. 3:7) Yikho abadala labo balingisela uJehova ngokumncedisa ngenhliziyo yonke umuntu owonileyo futhi abenzi kube nzima ukuthi aphenduke. Emzekelisweni kaJesu wendodana yolahleko ubaba wendodana le wathi eyibona iphenduka, ‘wagijima wafika wayigona wayiqabuza.’ (Luk. 15:20) Nanzelela ukuthi ubaba lo kazange amelele ukuthi indodana yakhe iqale ifike ibisicela ukuthethelelwa kodwa nguye owayilandayo ngoba wayeyithanda. w24.08 28 ¶7-8

Nxa ekhona phakathi kwenu ongelakho ukuhlakanipha kaqhubeke ekucela kuNkulunkulu ngoba yena ubapha ngesihle bonke futhi engadingi sici.—Jak. 1:​5, amabala angaphansi.

Amazwi asembhalweni walamuhla atshengisa ukuthi uJehova kancitshani lokuhlakanipha kwakhe. Uyabapha ukuhlakanipha kwakhe ngesihle bonke abakucelayo. Nanzelela ukuthi nxa uJehova enika abantu ukuhlakanipha ubanika “engelansolo” kumbe “engadingi sici.” Nxa sicela ukuthi asikhokhele kasenzi izithutha kodwa usikhuthaza ukuthi sicele ukuhlakanipha kuye. (Zaga. 2:​1-6) Lathi kumele silingisele uJehova ngokupha abanye ukuhlakanipha. Singakwenza njani lokho? (Hubo. 32:8) Abantu bakaJehova balamathuba amanengi okwabelana labanye lokho abakufundayo. Ngokwesibonelo, sihlala sifundisa abasanda kuba ngabamemezeli ukuthi bangatshumayela njani. Abadala bayafundisa izinceku ezikhonzayo labafowethu ababhabhathiziweyo ukuthi bayenze kuhle imisebenzi abayiphiwayo ebandleni. Labo abazingcitshi emsebenzini wokwakha lokulungisa izakhiwo zenhlanganiso bayancedisa ekufundiseni labo abayabe besanda kufika ukuthi labo babe zingcitshi ekwenzeni umsebenzi lo. w24.09 28-29 ¶11-12

Sasilithanda kakhulu.—1 Thes. 2:8.

Nxa ufuna ukuba ngumdala kumele ube yindoda “engasolekiyo.” Lokhu kutsho ukuthi indlela oziphatha ngayo akumelanga isolise kwabanye ebandleni. (1 Thim. 3:2) Kanti njalo kumele abantu abangayisiwo malunga ebandla babe bekhuluma kuhle ngawe. Abantu abangayisibo oFakazi bangachothoza lokho okukholwayo, kodwa akumelanga babe lesizatho sokusola indlela oziphatha ngayo kumbe bakhale ngokuthi awuthembekanga. (Dan. 6:​4, 5) Zibuze, ‘Abantu abangayisibo oFakazi labanye ebandleni bangibona ngingumuntu onjani?’ Nxa ‘ukuthanda okuhle,’ uyadinga okuhle okwenziwa ngabanye ubusubancoma. (Tit. 1:8) Kuyabe kukuthokozisa ukwenzela abanye okuhle, uze ubenzele lalokho abayabe bengakukhangelelanga. Kungani kuqakathekile ukuthi abadala bakuthande okuhle? Kuqakathekile ngenxa yokuthi nxa umdala ekuthanda okuhle kuzamthokozisa ukusebenzisa isikhathi sakhe esinengi eselusa ibandla njalo esenza leminye imisebenzi enceda abamemezeli. (1 Phet. 5:​1-3) Lanxa lokhu kungaba ngumsebenzi sibili, uyathokoza kakhulu nxa enceda abanye.—Imiseb. 20:35. w24.11 20-21 ¶3-5

Ukupha kuyathokozisa kakhulu ukwedlula ukwamukela.—Imiseb. 20:35.

Inceku ezikhonzayo zenza imisebenzi eqakatheke kakhulu emabandleni. Umphostoli uPhawuli wayewaqakathekisa kakhulu amadoda la athembekileyo. Ngokwesibonelo, wathi ebhalela amaKhristu aseFiliphi incwadi, wabingelela izinceku ezikhonzayo ndawonye labadala. (Flp. 1:1) Abafowethu abanengi ababhabhathiziweyo kubayabathokozisa ukuba zinceku ezikhonzayo kungelani lokuthi ngabasakhulayo kumbe ngasebebadala. Ngokwesibonelo, umfowethu okuthiwa nguDevan waba yinceku ekhonzayo eleminyaka engu-18. ULuis yena wabekwa eseleminyaka edlula engu-50. Abanengi bangavumelana lamazwi la akhulunywa nguLuis. Wathi: “Ngikubona kuyisibusiso ukuba yinceku ekhonzayo, ikakhulu nxa ngicabanga ngendlela abantu abasebandleni abangithanda ngayo langokuthi lami ngingatshengisa njani ukuthi ngiyabathanda.” Nxa ungumfowethu obhabhathiziweyo futhi ungakabi yinceku ekhonzayo, ungazama yini ukulalamela umsebenzi lo? w24.11 14 ¶1-3

Awu Jehova, ngiyakuncenga, . . . ukhumbule ukuthi . . . [bengisenza] okuhle phambi kwakho.—2 Amakho. 20:3.

Inkosi yakoJuda uHezekhiya yathi isileminyaka engu-39 yagula yabangwa lezibi. Umphrofethi u-Isaya watshela uHezekhiya umlayezo owawuvela kuJehova owawusithi umkhuhlane lo wawuzambulala. (2 Amakho. 20:1) UHezekhiya wayengaselathemba. Wayebona sekumnyama emuva laphambili. Lokhu kwamqeda amandla wakhala kabuhlungu. Wathandaza kuJehova ngenhliziyo yonke emncenga ukuthi amncedise. UJehova wawuzwa umthandazo kaHezekhiya wazibona izinyembezi zakhe, wamzwela wasesithi kuye: “Ngiwuzwile umthandazo wakho, lenyembezi zakho ngizibonile. Ngakho ngizakusilisa.” UJehova wathuma u-Isaya ukuthi ayetshela uHezekhiya ukuthi wayezakuba lesihawu kuye, engeze impilo yakhe futhi akhulule iJerusalema ezandleni zama-Asiriya. (2 Amakho. 20:​4-6) Ungenzani nxa kuyikuthi ulomkhuhlane osukutshudule kakhulu ungaselathemba lokuthi uzasila? Thandaza utshela uJehova indlela ozizwa ngayo, wehlise izinyembezi nxa kusithi ukhale. IBhayibhili lisithembisa ukuthi “uYise wesihawu esikhulu loNkulunkulu wenduduzo yonke uzasiduduza kuzo zonke inhlupho zethu.”—2 Khor. 1:​3, 4w24.12 24 ¶15-17

Ngilethemba kuNkulunkulu, okuyilo ithemba amadoda la alalo elokuthi abafileyo bazavuswa, abalungileyo labangalunganga.—Imiseb. 24:15.

Cabanga ukuthi uzathokoza njani ngesikhathi usuhlangabeza abantu abayabe sebevusiwe! Uzakholisa lokufunda okunengi ngoJehova ngesikhathi uhlolisisa izinto azidalileyo. (Hubo. 104:24; Isaya. 11:9) Akuzibone lawe usukhonza uJehova ungasakhathazeki ngokuthi uzakwenza isono. Kambe usungadlalisa ithuba lokuphila phakade epharadayisi ufuna nje ukuthi ‘uthole injabulo esonweni okwesikhatshana’? (Heb. 11:25) Akulanto esingayiphiwa ngumhlaba lo esingayiqathanisa lezibusiso lezi. Ungakhohlwa ukuthi isithembiso sokuphila epharadayisi asisoze siphelele emoyeni kuhlale kulithemba nje. Lizafika elingaliyo. Okwenza sithole izibusiso lezi yikuthi uJehova uyasithanda yikho wanikela ngeNdodana yakhe. w25.01 29 ¶12

Kambe isandla sikaJehova sifitshane yini?—Nani. 11:23.

Ibhuku lamaHebheru lisitshela ngabantu ababelokholo futhi phakathi kwabo kuqanjwa loMosi indoda eyayilokholo oluqinileyo. (Heb. 3:​2-5; 11:​23-25) UJehova kazange amdanise uMosi. Wanika ama-Israyeli ukudla lamanzi enkangala eyayome qha. (Eks. 15:​22-25; Hubo. 78:​23-25) Lanxa uMosi wayelokholo oluqinileyo, kwathi sekudlule umnyaka owodwa ngemva kokuthi uJehova ekhulule abako-Israyeli eGibhithe, waqalisa ukuthandabuza. Wayesezibuza ukuthi kambe uJehova wayezakwenelisa yini ukunika abantu bakhe inyama. Phela abako-Israyeli babebanengi kakhulu befika kumamiliyoni. Yikho uMosi wayebona angani uJehova ngeke enelise ukunika abantu bonke laba inyama, ikakhulu njengoba babesenkangala. UJehova wabuza uMosi wathi: “Kambe isandla sikaJehova sifitshane yini?” (Nani. 11:​21-23) Lapha kwakungani uJehova ubuza uMosi ukuthi, ‘Ubona angani angilawo amandla okwenza loba yini engiyifunayo?’ w25.03 26 ¶1-2

[UNkulunkulu] kazange ayekele [ukujezisa] umhlaba wasendulo.—2 Phet. 2:5.

Kuqondile yini ukuthi sithi okwenzakala ngesikhathi sikaZamcolo kumela okuthile okuzakwenzakala? Hatshi. Kungani sisitsho njalo? Akulalutho esiluthola eBhayibhilini olungenza sitsho njalo. Lanxa uJesu wafanisa insuku zikaNowa lesikhathi sokuba khona kwakhe, kazange akhulume amazwi atshengisa ukuthi abantu bangalesosikhathi kanye lalokho okwenzakala ngesikhathi sikaZamcolo kwakumela okuthile. Kanti njalo kazange athi ukuvalwa komnyango womkhumbi kwakumela okuthile. (Mat. 24:​37-39) UNowa watshengisa ukuthi wayelokholo ngoba wathi esethole isixwayiso esivela kuJehova wakha umkhumbi. (Heb. 11:7; 1 Phet. 3:20) Lalamuhla abantu esibatshela izindaba ezinhle ezimayelana loMbuso kaNkulunkulu kumele bakwenze esiyabe sibatshela khona. (Imiseb. 3:​17-20) UPhetro wathi uNowa ‘wayengumtshumayeli wokulunga.’ Lathi lamuhla sizama ngazo zonke indlela ukutshumayeza abantu bonke futhi sikhuthele emsebenzini lo. Kodwa lanxa singaze sisebenze nzima njani, asisoze senelise ukutshumayeza wonke umuntu ukuphela kungakafiki. w24.05 9-10 ¶3-5

Uhlonipha labo abesaba uJehova.—Hubo. 15:4.

Kumele sidinge indlela zokuba lomusa kubangane bakaJehova njalo sibahloniphe. (Rom. 12:10) Enye indlela esingakwenza ngayo lokho okukhulunywa kuHubo 15:4 ‘yikugcwalisa isithembiso sethu lalapho kubuhlungu ukwenza njalo.’ Ukwephula izithembiso zethu kungabazwisa ubuhlungu kakhulu abanye. (Mat. 5:37) Ngokwesibonelo, uJehova ukhangelele ukuthi labo abamukela etendeni lakhe bagcine izifungo zabo zomtshado. Uyajabula nxa abazali besenza konke okusemandleni abo ukuthi bakwenze lokho abakuthembisa abantwababo. Nxa simthanda uNkulunkulu kanye lomakhelwane wethu, sizenza konke okusemandleni ethu ukuthi sikwenze lokho esiyabe sikuthembisile. Enye indlela esingatshengisa ngayo ukuthi siyabahlonipha abangane bakaNkulunkulu yikubanxusa emizini yethu kanye lokuba ngabaphanayo. (Rom. 12:13) Ukuzinika isikhathi sokuzikholisela labafowethu labodadewethu kungasinceda ukuthi sizwanane labo kakhulu lokuthi sisondele kuJehova. Kanti njalo nxa sinxusa abantu emizini yethu siyabe silingisela uJehova. w24.06 12 ¶15-16

Kambe umuntu uyini ukuthi usungaze umkhumbule?—Hubo. 8:4.

UJehova uvezela abantu abathobekileyo iqiniso. (Mat. 11:25) Lathi sazithoba savuma ukuncediswa ukufunda iqiniso. (Imiseb. 8:​30, 31) Lanxa kunjalo kumele sinanzelele ukuthi singacini sesizikhukhumeza. Nxa singazikhukhumeza singacina sesibona angathi imibono yethu iqakatheke kakhulu okokuthi isifanana lezimiso eziseBhayibhilini kumbe lokho esikutshelwa yinhlanganiso kaJehova. Nxa sifuna ukuhlala sithobekile kumele sikhumbule ukuthi sibancane kakhulu nxa siqathaniswa loJehova uNkulunkulu. (Hubo. 8:​3, 4) Okunye okungasinceda yikuthandaza kuJehova simcela ukuthi asincedise sihlale singabantu abathobekileyo futhi abavuma ukufundiswa. UJehova uzasinceda siqakathekise imicabango yakhe ukwedlula imibono yethu. Usifundisa imicabango yakhe esebenzisa iBhayibhili kanye lenhlanganiso yakhe. Ngesikhathi ubala iBhayibhili dinga imicijo etshengisa ukuthi uJehova uyabathanda abantu abathobekileyo. Dinga ukuthi kungani ezonda abazigqajayo labazikhukhumezayo kanye labazitshaya isifuba. Nxa ungaphiwa umsebenzi wokukhokhela ebandleni kumbe umsebenzi wenkonzo owenza waziwe ngabantu abanengi, zama ngamandla wonke ukuthi uhlale uthobekile. w24.07 10 ¶8-9

Abalutshwana bazakuba yinkulungwane, omncane abe yisizwe esilamandla. Mina Jehova ngizakuphangisisa lokhu ngesikhathi sakho.—Isaya. 60:22.

Kusukela ngo-1919 uJesu ubesebenzisa iqembu elincane lamadoda agcotshiweyo ukuthi lihlele umsebenzi wokutshumayela lokuthi linike abalandeli bakhe ukudla okuqinisa ukholo, okutsho ulwazi olusekelwe eBhayibhilini. (Luk. 12:42) Kuyacaca ukuthi uJehova uyawubusisa umsebenzi wamadoda la. (Isaya. 65:​13, 14) Aluba inhlanganiso ibingahlelekanga besingasoze senelise ukwenza umsebenzi uJesu asinika wona. (Mat. 28:​19, 20) Ngokwesibonelo, nxa abazalwane bengahleli ukuthi insimu yebandla izatshunyayelwa njani abamemezeli bangacina betshumayela loba ngaphi lapho abafuna khona. Lokhu kungenza ukuthi ezinye indawo zitshunyayelwe kanenginengi kodwa ezinye zihlale isikhathi eside zingatshunyayelwa. Kukhona yini okunye ongakucabanga okutshengisa indlela esincedakala ngayo nxa sihlelekile? Njengoba nje uJesu wayehlela abalandeli bakhe ngesikhathi esemhlabeni, lalamuhla uqhubeka ehlela inhlanganiso kaNkulunkulu. w24.04 8-9 ¶2-4

Nxa ungatshintsha wenze okuhle awusoze wamukelwe yini? Kodwa nxa ungafuni ukutshintsha wenze okuhle, isono sikucathamele emnyango futhi sifuna ngabomvu ukukubusa.—Gen. 4:7.

UKhayini wayelizibulo lika-Adamu lo-Eva, yikho wayelesono ayesithethe ebazalini bakhe. Kanti njalo iBhayibhili lithi ngaye: “Eyakhe imisebenzi yayimibi.” (1 Joh. 3:12) Mhlawumbe lokhu yikho okwenza uJehova ‘wangamamukeli uKhayini kanye lomnikelo wakhe.’ Kodwa uKhayini kazange atshintshe izenzo zakhe, “wazonda wafuthelana njalo wadana kakhulu.” UJehova wasesenzani? Wakhuluma laye uKhayini. (Gen. 4:​3-7) Wabonisana laye, wamtshela ukuthi wayezambusisa nxa angaphenduka. Waphinda wamxwayisa ukuthi nxa engaqhubeka ezondile wayengacina esesenza isono. Kuyadanisa ukuthi uKhayini wephulela izigodo endlebeni. Kazange avume ukuthi uJehova amncedise. Okwenziwa nguKhayini kwahle kwenza uJehova wakhalala yini ukuncedisa abanye ukuthi baphenduke? Ngitsho lakancane! w24.08 10 ¶8

Likhethe ukuphila ukuze liphile.—Dute. 30:19.

Abako-Israyeli babezathola izibusiso ezinengi esikhathini esizayo. UJehova wayezababusisa baphile isikhathi eside elizweni ayebathembise lona. Ilizwe lelo lalilihle futhi livundile. UMosi wabachasisela ukuthi lalinjani. Wathi: ‘Lilizwe elilamadolobho amakhulu futhi amahle ongazange uwakhe, lezindlu ezigcwele yonke imihlobo yezinto ezinhle ongazange uzisebenzele, lemigodi yamanzi ongazange uyigebhe kanye lamasimu amagilebisi lezihlahla zama-oliva ongazange uzihlanyele.’ (Dute. 6:​10, 11) Okunye uMosi akwenzayo esezakufa yikuxwayisa ama-Israyeli. Phela kwakumele alalele imithetho kaJehova ukuze aqhubeke ehlala elizweni lawo elivundileyo. UMosi wawakhuthaza ukuthi ‘akhethe ukuphila’ ngokulalela uJehova “langokunamathela kuye.” (Dute. 30:20) Kodwa ama-Israyeli wona ephulela izigodo endlebeni azenzela umathanda. Lokhu yikho okwenza uJehova wangawavikeli ngesikhathi abase-Asiriya kanye labaseBhabhiloni bewahlasela futhi bewathumba.—2 Amakho. 17:​6-8, 13, 14; 2 Imilan. 36:​15-17, 20. w24.11 9 ¶5-6

Akulamuntu ongeza kimi engazange adonswe nguBaba ongithumileyo.—Joh. 6:44.

Abanengi lamuhla bazitshela ukuthi nxa bangamukela uJesu bavume ukuthi ungumsindisi wabo bazasindiswa. (Joh. 6:29) Lokhu ayisikho kodwa okumele umuntu akwenze, ngoba amanye amaJuda ayeseGalile ayekholwa kuJesu kodwa aphinda amtshiya. Kwasekutheni? Abantu abanengi babezimisele ukulandela uJesu kodwa kwakusithi nxa engasabaphanga ababekufuna bajikise bame ukumlandela. Bona babezifunela ukuthi abelaphe, abanike ukudla futhi abatshele lokho ababefuna ukukuzwa. Lanxa kunjalo wabatshela ukuthi kulokunye okwakumele bakwenze ukuze babe ngabafundi bakhe beqiniso. Phela uJesu wayengalandanga ukuzonika abantu izinto abazifunayo lapha emhlabeni, wayelande ukuzobafundisa ngalokho okwakumele bakwenze ukuze ‘baze kuye.’ Lokhu babengakwenza ngokulalela konke ayekufundisa.—Joh. 5:40. w24.12 12 ¶12-13

Madoda qhubekani lithanda omkenu njengoKhristu owathanda ibandla.—Efe. 5:25.

Kuyini okunganceda indoda ukuthi iyekele ukuhlukuluza umkayo lokumbamba ngamandla ukuthi enze izinto zemacansini ezimyangisayo? Yikuzama ukulingisela uJesu. Indlela ayephatha ngayo abafundi bakhe iyawafundisa amadoda ukuthi kumele aphathe njani omkawo. Wayebaphatha kuhle abaphostoli bakhe futhi ebahlonipha. Wayengabakhahlamezi futhi wayengababusi. Kazange asebenzise amandla akhe ukuthi abethusele ukuze bahlale besesaba kodwa wayezehlisa futhi ebenzela okuhle. (Joh. 13:​12-17) Watshela abafundi bakhe wathi: “Lifunde kimi ngoba ngimnene futhi ngithobekile enhliziyweni. Lingenza njalo lizathola ukuphumula.” (Mat. 11:​28-30) UJesu wayemnene. Ukuba mnene ayisikho ukuthi umuntu uligwala kodwa kutshengisa ukuthi uyenelisa ukuzibamba. Nxa engazonda kavuki ngolaka kodwa uyazikhuza. w25.01 10 ¶10-11

Beka konke okwenzayo ezandleni zikaJehova.—Zaga. 16:3.

Sikhangelele ukuthi ezomnotho zizaqhubeka zisiba nzima njengoba umumo lo wezinto ususiya komlindi uyacina. Singavuka siphelelwe ngumsebenzi, sesilahlekelwe yimpahla yethu, kumbe singasela ndawo yokuhlala ngenxa yeziphithiphithi zezombusazwe, izimpi ezingavuka kumbe izingozi zemvelo loba imikhuhlane ememethekayo. Kuyini okungasinceda ukuthi senze izinqumo ezitshengisa ukuthi siyamthemba uJehova nxa izinto sezimi manzonzo? Into eqakathekileyo okumele siyenze yikubikela uJehova indubo zethu. Mcele akunike ukuhlakanipha ukuze wenze izinqumo eziqondileyo lokuthi akwenze uhlaliseke, ‘ungakhathazeki kakhulu.’ (Luk. 12:​29-31) Mncenge ukuthi akuncedise usuthiseke ngalokho olakho. (1 Thim. 6:​7, 8) Zinike isikhathi sokuhlolisisa ukuthi amabhuku esiwaphiwa yinhlanganiso yethu athini nxa sikhathazeka ngemali. Amacebo atholakala ku-jw.org asencede abantu abanengi ukuthi bangakhathazeki kakhulu ngezomnotho. w25.03 28-29 ¶10-11

UNkulunkulu usengitshengisile ukuthi akumelanga ngibize loba ngubani ngokuthi ungcolile kumbe ngokuthi kahlambulukanga.—Imiseb. 10:28.

Isikhathi sikaJehova sokuthi abantu bezinye izizwe abangasokwanga babe semulini yakhe sasesifikile. Umphostoli uPhetro wathunywa ukuthi ayetshumayeza uKhoneliya owayengowezinye izizwe. UKhoneliya waba phakathi kwabantu bezinye izizwe bokuqala ukuba ngamaKhristu. Njengoba amaJuda ayengadlelani labantu bezinye izizwe, uPhetro kwakumele ancediswe ukuze awenze kuhle umsebenzi lo ayesewuphiwe. UPhetro wathi eseyizwisisile intando kaNkulunkulu ngendaba le, watshintsha indlela ayecabanga ngayo. Yikho ‘engazange athikaze’ ngesikhathi ethunywa. (Imiseb. 10:​28, 29) Watshumayeza uKhoneliya labendlu yakhe njalo babhabhathizwa. (Imiseb. 10:​21-23, 34, 35, 44-48) Ngemva kweminyaka ethile, uPhetro wakhuthaza amaKhristu ukuthi ‘avumelane emcabangweni.’ (1 Phet. 3:​8, amabala angaphansi) Sizenelisa ukuvumelana emicabangweni labafowethu labodadewethu nxa singalingisela indlela uJehova acabanga ngayo esiyifunda eLizwini lakhe iBhayibhili. w25.03 9-10 ¶7-8

Lingadukiswa zimfundiso ezitshiyeneyo ezingaziwayo.—Heb. 13:9.

Khathesi indlela abantu ababona ngayo izinto itshiyene kakhulu lendlela uJehova acabanga ngayo. (Zaga. 17:15) Ngakho kuqakatheke kakhulu ukuthi sinanzelele imibono yabantu abaphikisana loJehova futhi singayamukeli. Akumelanga sivumele abantu abangalandeli imilayo kaJehova basenze siphambuke sicine siyekela ukwenza okuqondileyo. Umphostoli uPhawuli watshela amaKhristu angamaHebheru ukuthi kumele asebenze nzima ukuze abe lokholo oluqinileyo. Lathi kumele senze njalo. Kumele sigebhe sijule eBhayibhilini ukuze sithole ulwazi njalo sizwisise indlela uJehova acabanga ngayo. Lanxa umuntu esezinikele kuJehova wabhabhathizwa kumele aqhubeke ekwenza lokhu. Sonke kumele sihlale sitaditsha iLizwi likaNkulunkulu kungelani lokuthi sesilesikhathi esinganani sikhonza uJehova. (Hubo. 1:2) Nxa silohlelo lokutaditsha esilulandelayo, sizenelisa ukuqinisa ukholo lwethu njengoba nje uPhawuli wagcizelela ukuthi kuqakathekile ukuthi amaKhristu abe lokholo.—Heb. 11:​1, 6w24.09 10 ¶7-8

Sondelani kuNkulunkulu laye uzasondela kini.—Jak. 4:8.

Nxa sikukholwa ukuthi uJehova ukhona sibili, kuzakuba lula ukuthi sihlale sithembekile kuye. Lokho yikho kanye okwenziwa nguJosefa, wala ukufeba. Wayekwazi ukuthi uNkulunkulu ukhona futhi wayengafuni ukumdanisa. (Gen. 39:9) Nxa sifuna ukuba ngabangane bakaJehova, kumele sizinike isikhathi sokuthandaza kuye lokutaditsha iLizwi lakhe. Singenza njalo, ubungane bethu laye buzaqina. Nxa singalingisela uJosefa sihlale singabangane bakaJehova, kasisoze senze loba yini engamdanisa. Labo abakhohlwayo ukuthi uJehova unguNkulunkulu ophilayo kungaba nzima ukuthi bahlale beqotho. Cabanga ngalokho okwenziwa ngama-Israyeli ngesikhathi esenkangala. Ayekwazi ukuthi uJehova ukhona kodwa aqalisa ukuthandabuza ukuthi wayezawanakekela. (Eks. 17:​2, 7) Ngemva kwalokho amhlamukela uNkulunkulu. Kasifuni ukulingisela isibonelo sawo esibi.—Heb. 3:12. w24.06 24 ¶14-15

Amehlo kaJehova akhangele abalungileyo, lendlebe zakhe ziyezwa ukukhala kwabo becela uncedo.—Hubo. 34:15.

Njengoba sisezinsukwini zokucina kusazoba kunengi okuzasikhalisa, kusizwise ubuhlungu. UJehova uyazibona izinyembezi zethu futhi kumzwisa ubuhlungu kakhulu ukusibona sisebunzimeni. Izinyembezi zethu ziligugu kuye. Nxa siphakathi kwelitshe lembokodo, inhlupho zisihanqile kumele sitshele uJehova konke okusezinhliziyweni zethu. Akumelanga sizehlukanise labafowethu labodadewethu. Kanti njalo kumele siqhubeke sibala iBhayibhili ukuze sithole amavesi angasiduduza. Nxa singaqhubeka sithembekile futhi siqinisela ebunzimeni, uJehova kasoze ayekele ukusibusisa. Esikhathini esizayo uzagcwalisa isithembiso esisilindele ngabomvu. Uzakwesula zonke izinyembezi zosizi, lezokulahliswa ngabantu esibathembayo lezokuphelelwa lithemba. (Isam. 21:4) Ngalesosikhathi sizabe sesisehlisa inyembezi zokuthokoza kuphela. w24.12 20 ¶3; 25 ¶19

“Lingofakazi bami,” kutsho uJehova.—Isaya. 43:12.

UJehova usikhethile ukuthi sibe ngoFakazi bakhe njalo uthembisa ukuthi uzasincedisa ukuthi sibe lesibindi. (Isaya. 43:​10, 11) Nanzi ezinye indlela ezine asincedisa ngazo: Okokuqala, nxa sitshumayela izindaba ezinhle uJesu uyabe elathi. (Mat. 28:​18-20) Okwesibili, uJehova usincedisa esebenzisa ingilosi zakhe. (Isam. 14:6) Okwesithathu, usipha umoya wakhe ongcwele osincedisa ukuthi sikhumbule izinto esizifundayo. (Joh. 14:​25, 26) Okwesine, usinika abafowethu labodadewethu esitshumayela labo. Silakho konke esikudingayo ukuze sibe lesibindi ngoba uJehova uyasincedisa futhi labafowethu labodadewethu abalothando bayasisekela. Kodwa nxa kukudanisa ukuthola abantu bengekho nxa usekutshumayeleni, zibuze imibuzo le, ‘Bangabe bengaphi abantu ngalesisikhathi?’ (Imiseb. 16:13) ‘Bangabe besemsebenzini yini kumbe beye ezitolo?’ Ungazama yini ukutshumayela emgwaqweni lapho ongathola khona abantu abanengi? w24.04 17 ¶10-11

Nxa indoda ingenelisi ukukhokhela umuzi wayo, ingenelisa njani ukunakekela ibandla likaNkulunkulu?—1 Thim. 3:5.

Nxa kukhangelwa ukuthi ungafanela yini ukuba ngumdala, kuhlolwa lalokho okwenziwa ngamalunga emuli yakho. Yikho kumele ‘uwukhokhele kuhle umuzi wakho.’ Kumele kucace ukuthi uyayithanda imuli yakho lokuthi uwenza kuhle umsebenzi wakho wokukhokhela. Kanti njalo kumele ubone ukuthi liba lokukhonza kwemuli lokuthi imuli yakho ayilovi emihlanganweni yebandla lasekutshumayeleni. Nxa ulabantwana, kumele ‘babe lembeko futhi babe ngabalalelayo.’ (1 Thim. 3:4) Kumele ubafundise kuhle abantwabakho futhi akumelanga ubancitshe isikhathi sokuthi labo bake badlale njengabanye abantwana. Nxa ungabafundisa kuhle bazaba ngabantwana abalalelayo, abahloniphayo futhi abaziphatha kuhle. Kanti njalo kumele ubancedise lokuthi babe ngabangane bakaJehova, balandele lokho okutshiwo liBhayibhili futhi babe lesifiso sokubhabhathizwa. w24.11 22 ¶10-11

Kakho olothando olwedlula lolu, ukuthi umuntu anikele ngempilo yakhe ngenxa yabangane bakhe.—Joh. 15:13.

Nxa singakhuthala ekukhonzeni sizabona ukuthi uJehova uyasisekela futhi lokhu kuzakwenza simthembe kakhulu. (1 Khor. 3:9) Ungakhohlwa ukuthi uJehova kakuqathanisi labanye, uyakubona okusenhliziyweni yakho. Uyathokoza nxa ebona ukuthi usiqakathekisa ngenhliziyo yonke isipho akupha sona. (1 Sam. 16:7; Mak. 12:​41-44) Inhlawulo yiyo eyenza sithethelelwe izono, sibe ngabangane bakaJehova futhi sibe lethemba lokuphila kuze kube nini lanini. Asizimiseleni ukuqhubeka sitshengisa ukuthi siyambonga uJehova ngothando lwakhe oluyilo olwenza ukuthi sithole izibusiso zonke lezi. (1 Joh. 4:19) Asitshengiseni lokuthi siyamthanda uJesu ngoba wasithanda waze wasifela. w25.01 31 ¶16-18

Ngangisehlelwa zinhlupho usuku lonke.—Hubo. 73:14.

Cabanga ngalokho okwenzakala kumlobi weHubo 73. Wayebona abanye bekholisa impilo, beqine saka, bekhanya bephumelela futhi bengelanhlupho. (Hubo. 73:​3-5, 12) Wathi ebakhangela wabona angathi bayaphumelela wasecabanga ukuthi wayedlalisa isikhathi ngokukhonza uJehova. ‘Wayesehlelwa zinhlupho usuku lonke’ kumbe ekhathazekile usuku lonke. (Hubo. 73:​13, 14) Manje wenzani ngalokho? Umhubi waya endaweni engcwele kaJehova. (Hubo. 73:​16-18) Wathi esefike lapho yikho okwathi dlwe khona, wazwisisa ukuthi lanxa abanye kungakhanya angathi impilo iyabahambela babengelalo ithemba lekusasa elihle. Lokhu kwamenza wahlaliseka ngoba wayesezwisisa ukuthi ukwenza izinto eziphathelane lokukhonza uJehova yinto enhle ukwedlula zonke. Lokhu kwamenza wazimisela ukuqhubeka ekhonza uJehova.—Hubo. 73:​23-28. w24.10 27 ¶11-12

Kwangathi abantu bangakwazi ukuthi wena ibizo lakho nguJehova, nguwe wedwa oPhezukonke emhlabeni wonke.—Hubo. 83:18.

UJehova usikhethile ukuthi sibe ‘ngofakazi’ bakhe. (Isaya. 43:​10-12) Eminyakeni eyadlulayo, eyinye incwadi yeQula Elikhokhelayo yathi: “Isibusiso esikhulu kulazo zonke umuntu angasithola ngesokuthi abizwe ngokuthi nguFakazi kaJehova.” Kungani yatsho njalo? Cabanga ngomzekeliso lo: Ake sithi umangalelwe ngokuthi wenze into embi. Nxa udinga umuntu ongakufakazela ukuthi ungumuntu olungileyo lokuthi ngeke wenze into enjalo, ubungakhetha umuntu onjani? Kufanele ukuthi ubuzakhetha umuntu omazi kuhle, omthembayo futhi okuzabalula ukuthi abantu bamkholwe. UJehova ukhethe thina ukuthi sibe ngoFakazi bakhe ngoba usazi kuhle futhi kathandabuzi ukuthi sizamfakazela ukuthi nguye yedwa uNkulunkulu weqiniso. Sikubona kuyisibusiso esikhulu ukuba ngoFakazi bakhe, yikho lonke ithuba esilitholayo siyalisebenzisa ukutshela abantu ngebizo lakhe lokuveza egcekeni amanga akhulunywa ngaye. Nxa singenza njalo siyabe sisenza khona kanye okutshiwo libizo lethu. Siyazigqaja ngokuba ngoFakazi bakaJehova!—Rom. 10:​13-15. w24.05 18 ¶13

Welapha bonke ababegula.—Mat. 8:16.

Ukunceda abanye kwenza uJesu wathokoza kakhulu. Ngelinye ilanga wathi efundisa abantu wakhangela lalokho ababengabe bekufuna wasebanceda ngakho. Wenza isimangaliso sokuthi kube lokudla okunengi wasesithi abafundi bakhe bakunike abantu. (Mak. 6:41) Lokhu wayekwenzela ukubafundisa ukuthi labo bakuthande ukunceda abanye. Wayefuna bakwazi ukuthi ukwenza imisebenzi yokunceda abanye lakho kuqakathekile. Akucabange ukuthi abaphostoli bathokoza njani bencedisa uJesu ukunika abantu ukudla. Wonke umuntu ‘wadla wasutha.’ (Mak. 6:42) Lokhu kwakungasikho kokuqala lokokucina ukuthi aqakathekise okufunwa ngabanye. Okwempilo yakhe yonke esemhlabeni wayencedisa abanye abantu. (Mat. 4:23) Kwakumthokozisa kakhulu ukufundisa abantu lokubanceda. w24.11 16 ¶10-11

Ezinsukwini zokucina kuzakuba lezikhathi ezinzima, okunzima ukuphila kuzo.—2 Thim. 3:1.

Njengoba izinto zilokhu zisiba zimbi ‘ezinsukwini lezi zokucina,’ akuthandabuzwa ukuthi sonke sizawathola amathuba okuncedisa abanye. Kanti njalo singabaduduza abafowethu labodadewethu nxa kulezinto ezibakhathazayo, sitshengise lokuthi siyabathanda. Eyinye indlela esingakwenza ngayo lokhu yikukhuluma labo nxa siseWolu yoMbuso futhi sibaduduze. Yikho nxa abafowethu labodadewethu besiza emihlanganweni, sifuna ukubenza bazizwe bethandwa, bevikelekile futhi bavuseleleke. Abadala bangaba yindawo yokucatsha bancedise abafowethu labodadewethu nxa bephakathi kobunzima. Nxa kungaba lezingozi kumbe umkhuhlane, abadala bayasukumela phezulu ukuze bahlele indlela abafowethu labodadewethu abangancediswa ngazo. Kanti njalo bayabakhuthaza besebenzisa imibhalo. Kubalula ukuthi abafowethu labodadewethu bakhulume lomdala webandla nxa bekwazi ukuthi ulomusa, uyabalalela futhi uyazama ukuzwisisa indlela abazizwa ngayo. Nxa abadala bangenza njalo, abazalwane bayabona ukuthi bayathandwa njalo kubalula ngabo ukuthi basebenzise amacebo aseBhayibhilini abayabe bewaphiwa ngabadala.—1 Thes. 2:​7, 8, 11. w24.06 29 ¶12-13

[Kazange] athikaze ukunikela ngeNdodana yakhe.—Rom. 8:32.

Akumelanga sizitshele ukuthi uJehova kezwa ubuhlungu ngenxa yokuthi unguSomandla. Phela lathi siyabuzwa ubuhlungu ngenxa yokuthi sadalwa ngomfanekiso wakhe. IBhayibhili lisitshela ukuthi abantu bakhe bake “bamzwisa ubuhlungu.” (Hubo. 78:​40, 41) Kumele ukuthi kwamzwisa ubuhlungu uJehova ukubona iNdodana yakhe ihlukuluzwa futhi ibulawa ngabantu abayizitha zakhe. Inhlawulo isifundisa ukuthi akulamuntu osithanda njengoJehova, okwala zona izihlobo zethu kumbe abangane. (Rom. 8:​32, 38, 39) Asithandabuzi ngitsho lakancane ukuthi uJehova usithanda ukwedlula indlela thina esizithanda ngayo. Uyafuna yini ukuphila kuze kube nini lanini? Ungathandabuzi ukuthi uJehova ufuna uphile kuze kube nini lanini ukwedlula indlela wena ongakufisa ngayo lokho. Uyafuna yini ukuthethelelwa izono zakho? Qiniseka ukuthi uJehova uyafuna ukukuthethelela ukwedlula indlela wena ongakufisa ngayo lokho. Yena akufunayo nje kithi yikuthi sitshengise ukuthi siyabonga ngalokho asenzele khona ngokuba lokholo lokumlalela. Indlela enkulu uJehova atshengise ngayo ukuthi uyasithanda kakhulu yikusinika inhlawulo.—Umtshu. 3:11. w25.01 22-23 ¶8-9

Qhubekani lihlolisisa ukuthi kuyini okwamukelekayo eNkosini.—Efe. 5:10.

Izikhathi ezinengi nxa sisenza izinqumo, sisebenzisa esikubonayo lesikuzwayo kanye lendlela esizizwa ngayo. Kodwa kwezinye izikhathi esikubonayo lesikuzwayo kuyabe kungaqondanga. Lanxa kungabe kuqondile, nxa singahamba ngokubona kuphela singacina singakwenzanga lokho okufunwa nguNkulunkulu kumbe singasawalalelanga amacebo asinika wona. (Umtshu. 11:9; Mat. 24:​37-39) Kodwa ukuhamba ngokholo kungasinceda ukuthi senze izinqumo ‘ezamukelekayo eNkosini.’ Nxa singalandela amacebo esiwaphiwa nguNkulunkulu sizathokoza futhi sihlaliseke. (Hubo. 16:​8, 9; Isaya. 48:​17, 18) Kanti njalo nxa singaqhubeka sihamba ngokholo sizaphila kuze kube nini lanini. (2 Khor. 4:18) Kuyini okungasinceda sibone ukuthi sihamba ngokholo kumbe ngokubona? Yikuzibuza imibuzo le: ‘Kuyini engikukhangelayo nxa ngisenza izinqumo? Ngilandela lokho engiyabe ngikubona ngamehlo kuphela yini? Ngiyakukhangela yini lokho engikutshelwa nguJehova besengithemba ukuthi kuqondile?’ w25.03 20-21 ¶3-4

Hlalisanani ngokuthula.—1 Thes. 5:13.

Sonke kukhona esingakwenza ukuze abantu bafise ukuba sepharadayisi esikulo. Singabakhanga ngokulingisela uJehova. Kabambi muntu ngamandla ukuthi abuye enhlanganisweni yakhe nxa engafuni. Kodwa nxa umuntu efuna ‘uyamdonsa’ amlethe kuye. (Joh. 6:44; Jer. 31:3) Nxa abantu abalenhliziyo ezinhle befunda ngobuntu bukaJehova obuhle kanye lothando lwakhe bezwa kusithi basondele kuye. Ukuziphatha kwethu kuhle kanye lobuntu bethu kungabadonsa njani abantu ukuthi babuye epharadayisi esikulo? Enye indlela yikuba lothando lomusa kubafowethu labodadewethu. Labo abayabe beqalisa ukufika emihlanganweni sifisa ukuthi labo benze njengabantu abangakholwayo okumele ukuthi babehamba emihlanganweni yebandla leKhorinte kudala. Bathi: “UNkulunkulu uphakathi kwenu sibili.” (1 Khor. 14:​24, 25; Zak. 8:23) Yikho kumele siqhubeke silalela iseluleko esisembhalweni walamuhla. w24.04 23-24 ¶16-17