July
OLwesithathu, July 1
Angikaze ngibone olungileyo elahliwe.—Hubo. 37:25.
Abanye abantu bakaJehova bathwele nzima ngenxa yokuguga, ukugula kumbe ukukhubazeka. Lokhu kungenza babone angathi abaqakathekanga kuJehova. Bangacina bezibuza umbuzo lo, ‘Ngiseseluncedo yini kuJehova?’ Umlobi weHubo 71 laye kwakumkhathaza lokho. Wathandaza wathi: “Ungangitshiyi nxa sengiphele amandla.” (Hubo. 71:9, 18) Lanxa kunjalo, wayengathandabuzi ukuthi nxa wayengaqhubeka ekhonza uJehova eqotho, uJehova wayezamkhokhela futhi amsekele. Umhubi wazwisisa ukuthi uJehova uyathokoza ngalabo abenza konke okusemandleni abo ukuthi bamkhonze kungelani lezimo zabo. (Hubo. 37:23-25) Nxa kuyikuthi usugugile zama ukucabanga ukuthi uJehova ukubona njani. Angakunceda ukuthi uqhubeke umkhonza uthembekile lanxa usuphela amandla. (Hubo. 92:12-15) Ungacabangi kakhulu ngalokho ongenelisi ukukwenza kodwa cabanga ngalokho owenelisa ukukwenza. w24.10 28 ¶14-16
Asikhulumeni ngokudla ukudla okuhlatshelwe izithombe. Siyakwazi ukuthi isithombe kasilutho emhlabeni.—1 Khor. 8:4.
Izikhathi ezinengi amaKhristu angaqinanga ajayele ukuthwala nzima ukuthi enzeni endabeni ezidinga ukuthi asebenzise izimiso zeBhayibhili. Nxa eBhayibhilini kungelamthetho ocacileyo ngendaba ethile, abanye bangacabanga ukuthi bangazenzela umathanda. Abanye bangafuna kufakwe imithetho ezindabeni ezingadingi imithetho. Ngokwesibonelo, kukhanya angani amaKhristu aseKhorinte ake acela umphostoli uPhawuli ukuthi awanike umthetho omayelana lokuthi ayengadla yini ukudla okunikelwe ezithombeni, kodwa uPhawuli kazange awatshele okwakumele akwenze. Wawakhuthaza ukuthi asebenzise imizwangedwa yawo, wawatshela lokuthi umuntu ngamunye ‘ulelungelo lokuzikhethela.’ Wawatshela ezinye izimiso eziseBhayibhilini ayengazisebenzisa nxa esenza izinqumo ezazizawanceda ukuthi angasali ehlutshwa ngumzwangedwa futhi angakhubi abanye. (1 Khor. 8:7-9) UPhawuli wayencedisa amaKhristu aseKhorinte ukuthi athuthuke. Wayewafundisa ukuthi asebenzise iMibhalo nxa esenza izinqumo kulokuthi alindele ukwenzelwa izinqumo ngabanye abantu kumbe adinge imithetho ezintweni zonke nje. w24.04 5 ¶14
Mina Jehova ngihlola inhliziyo . . . ukuze nginike umuntu ngamunye umvuzo ofanele izenzo zakhe.—Jer. 17:10.
Ngesikhathi sikaJona, abaseNiniva balithola ithuba lokuthi baphenduke. Khumbula ukuthi uJesu wathi abantu ‘abazavukela ukwahlulelwa’ ‘ngababesenza izinto ezimbi.’ (Joh. 5:29) Njengoba abantu beNiniva baphiwa ithuba lokuphenduka, singaphetha ngokuthi likhona ithemba lokuthi abanye abantu beSodoma leGomora bazavuswa “ngoSuku Lokwahlulela” baphiwe labo ithuba lokuphenduka. Kanti njalo kungenzeka ukuthi lathi sibafundise ngoJehova langoJesu Khristu. UJehova uhlala ‘ehlola inhliziyo, ehlolisisa lemicabango ejulileyo.’ Esikhathini esizayo nxa esevusa abantu ‘uzanika umuntu ngamunye umvuzo ofanele izenzo zakhe.’ Uzakuba lesihawu kulabo okumele abe lesihawu kubo kodwa kasoze abazwele labo okungamelanga abazwele. Yikho nxa singelabufakazi akumelanga siphethe ngokuthi umuntu kasoze avuswe. w24.05 5-6 ¶15-16
Ungesabi. Ngizakunceda.—Isaya. 41:13.
Kusukela kudala zinengi izinceku zikaNkulunkulu ezaqiniswa ngamazwi akhe ukuthi zenze imisebenzi enzima ezaziyiphiwe. Ngokwesibonelo umphrofethi uJeremiya wayesesaba kakhulu ngesikhathi uJehova emthuma ukuthi ayetshumayela. Wathi: “Angenelisi ukukhuluma ngoba ngisesengumfana nje.” (Jer. 1:6) Kuyini okwamnceda ukuthi acine eselesibindi? Waqiniswa ngamazwi kaNkulunkulu. UJeremiya wathi ekhuluma ngeLizwi likaNkulunkulu wathi: “Laba njengomlilo ovuthayo, kwaba angathi kulomlilo ovalelwe emathanjeni ami. Ngasengidiniwe ngokulivalela ngaphakathi.” (Jer. 20:8, 9) Lanxa abantu ababetshunyayezwa nguJeremiya babengafuni ukulalela, amazwi okwakumele abatshele wona amnika amandla okuthi aqhubeke etshumayela. Amazwi kaNkulunkulu abhalwe eBhayibhilini ayawaqinisa amaKhristu lamuhla. Umphostoli uPhawuli wathi ukuqhubeka befunda babe lolwazi oluqondileyo kwakuzanceda abafowabo labodadewabo ukuthi ‘baziphathe ngendlela efaneleyo phambi kukaJehova’ njalo baqhubeke ‘bethela izithelo kuyo yonke imisebenzi emihle.’—Kol. 1:9, 10. w24.04 14-15 ¶2-4
UZadokhi umphristi . . . wagcoba uSolomoni.—1 Amakho. 1:39.
UZadokhi wakhetha ukuqhubeka eqotho kuJehova kungelani lalokho okwakwenziwe nguMphristi Omkhulu u-Abhiyatha, owakhetha ukusekela indodana kaDavida u-Adonija ngesikhathi izama ukuhluthuna ubukhosi. UDavida wayengathandabuzi ukuthi uZadokhi uzahlala eqotho. Lokho u-Adonija ayefuna ukukwenza kwathi sekuvezwe egcekeni, uDavida wacela uZadokhi loNathani loBhenaya ukuthi bagcobe uSolomoni ukuthi abe yinkosi. (1 Amakho. 1:32-34) Kumele ukuthi uZadokhi kwamkhuthaza ukubona abanye ababekhonza uJehova beqhubeka beqotho, ngokwesibonelo uNathani kanye labanye ababesekela iNkosi uDavida. USolomoni wathi eseyinkosi, ‘wabeka uZadokhi waba ngumphristi esikhundleni sika-Abhiyatha.’ (1 Amakho. 2:35) Ungamlingisela njani uZadokhi? Nxa isihlobo sakho kumbe umngane angakhetha ukutshiya uJehova, kwenze kucace ukuthi wena umi ngaphi. (Josh. 24:15) UJehova uzakunika amandla lesibindi sokwenza okuqondileyo. Tshengisa ukuthi uthembele kuye ngokuthandaza langokuhlala useduze lezinceku zakhe eziqotho. UJehova uyakuqakathekisa kakhulu okwenzayo ukuze uhlale uqotho njalo uzakunika umvuzo.—2 Sam. 22:26. w24.07 6-7 ¶16-17
Kasingayekeli ukwenza okuhle.—Gal. 6:9.
IHubo 15:2 lithi umngane kaJehova “ngulowo ongasolekiyo, owenza okuhle.” Lezi yizinto okumele siqhubeke sizenza. Kodwa kungenzakala yini ukuthi sibe ngabantu ‘abangasolekiyo’? Ye kungenzakala. Lanxa sonke silesono, uJehova uzasibona singabantu ‘abangasolekiyo’ nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi simlalele. Nxa singazinikela kuNkulunkulu sibhabhathizwe siyabe siqalisa ukuba ngabangane bakhe. Khumbula ukuthi kudala ukuba ngum-Israyeli ayisikho okwakusitsho ukuthi uJehova uyamamukela umuntu etendeni lakhe. Abanye babekhuleka kuye lanxa lokho ‘babengakwenzi ngeqiniso langokulunga.’ (Isaya. 48:1) Um-Israyeli owayekufuna sibili ukwamukelwa nguJehova etendeni lakhe kwakumele akwazi ukuthi uJehova ufunani futhi akwenze. Lalamuhla ukubhabhathizwa lokungena imihlangano yaboFakazi bakaJehova akutsho ukuthi umuntu usengumngane kaJehova. Kulokunye okuyabe kumele sikwenze. Kumele sihlale ‘sisenza okuhle.’ w24.06 9 ¶4; 10 ¶6
Lingiselani uNkulunkulu.—Efe. 5:1.
UJehova utshengisa njani ukuthi unguNkulunkulu ophanayo? Nanzi ezinye izibonelo: Esokuqala, uJehova uyasinika esikudingayo ukuze siphile. Lanxa singeke sikuthole konke okumnandi lokuhle esingabe sikufuna, siyambonga uJehova ngoba uyasinika ukudla lezigqoko lendawo yokuhlala. (Hubo. 4:8; Mat. 6:31-33; 1 Thim. 6:6-8) Kambe uJehova usipha zonke izinto lezi ngenxa nje yokuthi kumele asinike zona? Hatshi akunjalo. Ake sixoxe ngalokho okwatshiwo nguJesu kuMathewu 6:25, 26. Wathi ekhuluma ngenyoni wathi: “Kazihlanyeli, kazivuni futhi kazibutheleli ukudla eziphaleni.” Nanzelela ukuthi waqhubeka wathini. Wathi: “UYihlo osezulwini uyazinika ukudla.” Ngemva kwalokho wabuza wathi: “Kanti lina aliqakathekanga kakhulu kulazo yini?” Sifundani kulokho? Nxa uJehova enakekela izinyamazana asithandabuzi ukuthi lathi uzasinakekela. UJehova wenza njengoBaba olendaba lemuli yakhe. Uyasinakekela ngenxa yokuthi uyasithanda.—Hubo. 145:16; Mat. 6:32. w24.09 26-27 ¶4-6
Nxa amadoda eyiphatha kuhle imisebenzi yawo yenkonzo, aba ngadume ngokuhle futhi aba lenkululeko enkulu yokukhuluma ngokukholwa.—1 Thim. 3:13.
Inceku ezikhonzayo ngabafowethu ababhabhathiziweyo ababekwa nguJehova esebenzisa umoya ongcwele ukuze bancedise abadala ngemisebenzi etshiyeneyo ebandleni. Izinceku ezikhonzayo ziyamthanda uJehova futhi zilandela izimiso zakhe eziseBhayibhilini. Kanti njalo kazibathontisi abafowabo labodadewabo ezikhonza labo. (Mat. 22:37-39) Umfowethu obhabhathiziweyo angenzani ukuze alalamele ukuba yinceku ekhonzayo? IBhayibhili liyasitshela ukuthi umfowethu obhabhathiziweyo kumele enzeni nxa efuna ukuba yinceku ekhonzayo. (1 Thim. 3:8-10, 12) Nxa ufuna ukuba yinceku ekhonzayo, ungataditsha okusemavesini la ubususebenza nzima ukuthi ukwenze. Kodwa kumele uqale uzibuze ukuthi kungani ufuna ukuba yinceku ekhonzayo. w24.11 15 ¶4-5
Kalilamukelanga njengelizwi labantu kodwa lalamukela njengelizwi likaNkulunkulu.—1 Thes. 2:13.
Abanye abantu sebalibala kanengi sibili iBhayibhili. Kodwa bayakukholwa yini okufundiswa yilo? Bayalivumela yini ukuthi litshintshe indlela abaphila ngayo? Hatshi, abantu abanengi abakulandeli okutshiwo liBhayibhili. Abakwenzayo kutshiyene khatshana lokwenziwa ngabantu bakaNkulunkulu. Senza konke okusemandleni ethu ukuthi lokho esikubala eLizwini likaNkulunkulu kusebenze kithi. Lanxa kunjalo kwezinye izikhathi kunzima ukubala iLizwi likaNkulunkulu lokusebenzisa elikutshoyo. Kungaba nzima lokuthola isikhathi sokulibala. Kwesinye isikhathi singalibala sigijima siswele isikhathi sokucabangisisa ngesikubalayo. Okunye okungenza kube nzima yikunanzelela ukuthi kunengi okumele sikulungisise. Kungelani lokuthi yibuphi ubunzima olabo, uJehova angakuncedisa ukuthi ubunqobe. Kwangathi singakwenza okutshiwo liLizwi lakhe. Asithandabuzi ukuthi nxa singahlala silibala iLizwi likaNkulunkulu futhi sisenza lokho elikutshoyo sizathokoza kakhulu.—Jak. 1:25. w24.09 7 ¶15-16
Qhubekani licela lizaphiwa.—Luk. 11:9.
Nxa singehlelwa yinto etshiya isidabule inhliziyo, uJehova uyasiduduza esebenzisa umoya wakhe ongcwele. Nxa uphakathi kobunzima obukuzwisa ubuhlungu obukhulu kakhulu, tshela uJehova konke okusenhliziyweni yakho njalo uthandaze kanengi. Akulandaba ukuthi imithandazo yakho mide kangakanani. (Hubo. 86:3; 88:1) Thandaza kanengi kuJehova ucela umoya wakhe ongcwele. Kasoze athi uyahlupha, kodwa uzakuncedisa. Uphakathi kobunzima obukuqeda amandla yini? Umoya ongcwele ungakunika amandla okuthi uqhubeke ukhonza uJehova uthembekile. (Efe. 3:16) Nxa ungathandaza kuJehova ucela umoya ongcwele, kuyini okuyabe sekumele ukwenze? Yenza izinto ezizakwenza ukuthi umoya ongcwele usebenze kuwe. Okunye kwakhona yikuya emihlanganweni yebandla lokutshumayela. Bala iLizwi likaNkulunkulu nsuku zonke ukuze ucabange ngendlela acabanga ngayo. (Flp. 4:8, 9) Ngesikhathi ubala iBhayibhili, nanzelela abanye okukhulunywa ngabo abake baba sebunzimeni, ubusucabangisisa ngokuthi uJehova wabancedisa njani ukuthi baqinisele. w24.10 9 ¶12-14
UNkulunkulu wawuthanda kakhulu umhlaba.—Joh. 3:16.
Siyabathanda abantu njengoJehova leNdodana yakhe. (Zaga. 8:31) Siyabazwela kakhulu labo abangamaziyo kumbe ‘abangelaye uNkulunkulu’ njalo ‘abangelathemba.’ (Efe. 2:12) Inhlupho zabo zingenza babone angani basegodini elitshonayo kodwa thina silentambo engabanceda ukuthi baphume. Intambo le zindaba ezinhle ezimayelana loMbuso kaNkulunkulu. Siyabathanda kakhulu njalo siyabazwela, yikho sisenza konke okusemandleni ethu ukuthi sibatshele izindaba ezinhle. Iqiniso leli eliligugu lingenza bakhangelele ikusasa elihle, babe lokuphila okungcono khathesi futhi babe lethemba lokuthola “ukuphila koqobo” okutsho ukuphila okungapheliyo emhlabeni omutsha kaNkulunkulu. (1 Thim. 6:19) Ukuthanda abantu kwenza sibaxwayise ukuthi umhlaba lo omubi usuzatshabalaliswa. (Hez. 33:7, 8) Sifuna babekwazi okuzakwenzakala ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. Phela inkolo yamanga izasuswa njalo umumo lo wezinto uzatshabalaliswa empini ye-Amagedoni.—Isam. 16:14, 16; 17:16, 17; 19:11, 19, 20. w24.05 16-17 ¶8-9
Lingaziphindiseleli bathandekayo kodwa nikani ulaka lukaNkulunkulu ithuba, ngoba kubhaliwe ukuthi: “‘Ukuphindisela ngokwami, yimi engizabuyisela,’ kutsho uJehova.”—Rom. 12:19.
Umphostoli uPhawuli wakhuthaza amaKhristu ukuthi ‘anike ulaka lukaNkulunkulu ithuba.’ Nxa singaphathwa kubi, sinika ulaka lukaJehova ithuba ngokumvumela ukuthi alungise izinto ngesikhathi sakhe langendlela yakhe. Omunye umfowethu okuthiwa nguJohn owake waphathwa kubi wathi: “Ngangizama ngamandla ukuthi ngizibambe ukuze ngingavuki ngolaka ngicine ngisenza into embi. URoma 12:19 wanginceda ukuthi ngilindele uJehova.” Ukulindela uJehova ukuthi kube nguye olungisa indaba kuyanceda. Nxa singazama ukuzilungisela uhlupho lwethu singadala ezinye inhlupho futhi sikhathazeke kakhulu. Kodwa nxa singalindela uJehova akwenzakali konke lokhu. UJehova uthi uzasincedisa. Kuyabe kungani uthi kithi, ‘Ungakhathazeki, ngikhona mina ngizalungisa izinto.’ Kubalula ukuthi sihlaliseke njalo siqiniseke ukuthi uJehova uzayilungisa ngendlela engcono kakhulu indaba nxa siwakholwa amazwi akhe athi: “Yimi engizabuyisela.” w24.11 6 ¶14-15
Siphe ukudla kwethu usuku ngalunye, kusiya ngalokho esikuswelayo.—Luk. 11:3.
Izinto esizifunayo akumelanga kube yizo esiziqakathekisa kakhulu empilweni. Umphostoli uPhawuli wakucacisa lokhu lapho ebhalela amaKhristu ayephila ngesikhathi umumo wezinto wamaJuda ususiyaphela. Wawakhumbuza ngalokho okwenziwa ngama-Israyeli ngesikhathi esenkangala kanye lalokho okwenzakala eseduze lentaba iSinayi. Waxwayisa amaKhristu ukuthi ‘angafisi izinto eziyingozi njengalokho [ama-Israyeli] akwenzayo.’ (1 Khor. 10:6, 7, 11) UJehova wayenike ama-Israyeli ukudla ngendlela eyisimangaliso kodwa ukudla lokho kwaba ‘yingozi’ kubo ngenxa yobukhali babo. (Nani. 11:4-6, 31-34) Langesikhathi aze enze ithole legolide, adla anatha futhi azikholisela. (Eks. 32:4-6) UPhawuli wakhuluma ngalokho okwenziwa ngama-Israyeli ukuze axwayise amaKhristu ayephila ngesikhathi iJerusalema lethempeli lalo sekuzabhujiswa ngo-70 C.E. Kuqakatheke kakhulu ukuthi lathi silalele lokho okwatshiwo nguPhawuli ngoba sekuseduze ukuthi umumo lo wezinto ubhujiswe. w24.12 6 ¶13
Thokoza ngomfazi wobutsha bakho.—Zaga. 5:18.
UJehova ‘nguNkulunkulu othokozayo’ njalo ufuna lathi sithokoze. (1 Thim. 1:11) Kunengi asiphe khona okwenza impilo ibe mnandi. (Jak. 1:17) Esinye isipho esivela kuye yikutshada. Nxa indoda lowesifazana betshada bayafunga ukuthi bazathandana, bahloniphane njalo baqakathekisane. Nxa indoda lomfazi bangahlala bethandana, bobabili bayathokoza kakhulu. Kuyadanisa ukuthi khathesi abantu abanengi abatshadileyo abasakwenzi lokho abakufungayo mhla betshada. Lokhu kwenza bangathokozi. UJehova ukhangelele ukuthi indoda imphathe njani umkayo? Uthi kumele amadoda aqakathekise omkawo. Lokhu kutsho ukuthi kumele babahloniphe. Indoda emhloniphayo umkayo imphatha kuhle futhi iyamthanda.—1 Phet. 3:7. w25.01 8 ¶1-2; 9 ¶4-5
UJehova ungumsizi wami, angisoze ngesabe.—Heb. 13:6.
Asithandabuzi ukuthi incwadi yomphostoli uPhawuli yawanceda kakhulu amaKhristu angamaHebheru ukuthi alungele ukuhlupheka okwakusazowehlela. UPhawuli wakhuthaza amaKhristu la ukuthi agebhe ajule eMibhalweni ukuze athole ulwazi futhi alizwisise kuhle iLizwi likaNkulunkulu. Lokhu kwakuzawanceda ukuthi ananzelele imfundiso ezazingaxegisa ukholo lwawo futhi angazamukeli. Wawakhuthaza ukuthi aqinise ukholo lwawo ukuze aphangise ukwenza okwakukhulunywe nguJesu kanye lalokho ayezakutshelwa ngabakhokhelayo ebandleni. Kanti njalo wancedisa amaKhristu ukuthi aqinisele ebunzimeni ngokuwakhumbuza ukuthi ukuhlukuluzwa kwakuwanika ithuba lokuthi aqeqetshwe nguBaba wawo olothando uJehova. Lathi singawasebenzisa amacebo la aseBhayibhilini. Nxa singenza njalo sizenelisa ukuqinisela kuze kube sekucineni.—Heb. 3:14. w24.09 13 ¶17, 19
Sesingcwelisiwe ngokunikelwa komzimba kaJesu Khristu okwenziwa kanye kuphela.—Heb. 10:10.
Nxa iBhayibhili likhuluma ngenhlawulo, liyabe lisitsho imbadalo efunekayo ukuze abantu babuyisane loNkulunkulu. UJehova wakubona kufanele ukuthi kube lenhlawulo ukuze abantu baphinde babe ngabangane bakhe. Khumbula ukuthi okwenziwa ngu-Adamu lo-Eva kwenza balahlekelwa yimpilo epheleleyo, baba lesono futhi babengaselalo ithuba lokuphila phakade. Ngakho inhlawulo okwakumele kubhadalwe ngayo kwakumele ilingane lalokho okwakulahlekile. (1 Thim. 2:6) Yayingabhadalwa kuphela yindoda (1) engelasono; (2) eyayingaphila phakade emhlabeni njalo (3) eyayizimisele ukunikela ngempilo yayo. Nanzi izinto ezintathu ezenza uJesu wafanela ukubhadala inhlawulo: (1) Wayengelasono. IBhayibhili lithi “yena kenzanga sono.” (1 Phet. 2:22) (2) UJesu wayengaphila emhlabeni kuze kube nini lanini ngenxa yokuthi wayengelasono. (3) Wayezimisele ukufa ukuze anikele ngempilo yakhe ngenxa yethu.—Heb. 10:9. w25.02 4-5 ¶11-12
UNkulunkulu kancitshani ngomoya wakhe.—Joh. 3:34.
Kungelani lokuthi kuyini okungabe kukubamba ukuthi ubhabhathizwe, ungathandabuzi ukuthi uJehova uyakuthanda lokuthi ufuna ube semulini yakhe. UJesu watshela abafundi bakhe wathi: “Nxa lilokholo olungangentanga yemastadi lizakuthi entabeni le, ‘Suka lapha uye laphaya,’ lakanye isuke futhi akulalutho elizakwehluleka ukulwenza.” (Mat. 17:20) Abantu uJesu abatshela amazwi la basebeke bahamba laye okweminyaka emilutshwana nje, yikho ukholo lwabo kwakusamele luqine. Kodwa uJesu wabaqinisekisa ukuthi nxa babengaba lokholo oluqinileyo, uJehova wayezabancedisa ukuthi banqobe lobunzima obabungabe bubukhulu angathi zintaba. Lawe uJehova kasoze ayekele ukukuncedisa. Nxa ungananzelela ukuthi kulezinto ezikubambayo ukuthi ubhabhathizwe, zama ukuzilungisa masinyane. Zinikele kuJehova ubusubhabhathizwa. Akula enye into engcono kakhulu ukwedlula leyo ongayenza empilweni yakho! w25.03 7 ¶18-20
UJehova ulami, angisoze ngesabe.—Hubo. 118:6.
Singenelisa ukulwisana lezilingo nxa singakhumbula ukuthi uNkulunkulu ophilayo uhlala ekulungele ukusincedisa. Okuzasinceda ukuthi simthembe yikucabanga ngezinto asezenzile. (Isaya. 37:17, 33-37) Okunye ongakwenza yikuhamba kuwebhusayithi yethu i-jw.org ubukele kumbe ubale ngezindaba ezitshengisa indlela uJehova asekela ngayo abafowethu labodadewethu lamuhla. Kanti njalo ungacabanga langendlela uJehova akuncedise ngazo empilweni yakho. Ungakhathazeki nxa engqondweni yakho kungafiki indlela emangalisayo uJehova ake wakuncendisa ngayo. Kungani kungamelanga kukukhathaze lokho? Mhlawumbe ungabe ungananzeleli indlela ezinengi uJehova akuncedise ngazo empilweni yakho. Phela ukudonsile ukuthi ube ngumngane wakhe. (Joh. 6:44) Yikho mcele akuncedise ukuthi ukhumbule izikhathi lapho aphendula khona imithandazo yakho, wakusekela ngesikhathi udinga uncedo kumbe wakuqinisa ngezikhathi zobunzima. Ukucabanga ngezikhathi lezo kuzakunceda ungathandabuzi ukuthi uJehova uzaqhubeka ekusekela. w24.06 21 ¶8
Ukufa kwafika ebantwini bonke ngenxa yokuthi bonke bonile.—Rom. 5:12.
Lanxa singafuni ukwenza loba yini engadanisa uJehova siyananzelela ukuthi silesono lokuthi kulula ukuthi siwele ezilingweni. (Rom. 7:21-23) Ngokucwayiza kwelihlo singazithola sesisesimeni esenza kube lula kakhulu ukuthi senze okubi. Nxa sifuna ukuhlala siqotho kuJehova laseNdodaneni yakhe kumele silandele amazwi kaJesu okuthi sihlale silindile ukuze singangeni ekulingweni. Sonke siyake silingeke ukuthi senze isono kodwa munye ngamunye wethu ulezinto ezimlinga kakhulu. Abanye bangabe belingeka ukwenza izono ezinkulu njengokufeba. Kanti njalo abanye bengabe belwisana lemikhuba engcolileyo njengokutshaya ibhonyaponya lokubukela iphonografi. Abanye njalo bangabe belwisana lesilingo sokulandela imicabango yomhlaba lo, loba besesaba abantu, kumbe befisa ukulandela imibono yabo loba belolaka. w24.07 14 ¶3; 15 ¶5
Limthethelele ngesihle njalo limduduze ukuze angakhulelwa yikudana kakhulu.—2 Khor. 2:7.
Ubona angathi kwakungenzakalani nxa abadala babengayekela ukuyibuyisela ebandleni indoda le eyayisiphendukile? Kwakungenzakalani nxa indoda le yayingabuyiselwa kodwa ibandla liyininele khatshana? Yayingakhulelwa “yikudana kakhulu.” Mhlawumbe yayingacina isibona angathi akuselathemba lokuthi izaphinda imkhonze uJehova, ize icine isikhalala iyekele ukulungisisa ubungane bayo loNkulunkulu. Kwakungenzakalani nxa abafowethu labodadewethu ebandleni babengayekela ukuyixolela indoda le eyayisiphendukile? Mhlawumbe labo babengacina sebephambanisa ubungane babo loJehova. Kungani sisitsho njalo? Ngenxa yokuthi kwakuyabe sekutshengisa ukuthi kabamlingiseli uNkulunkulu wabo othethelelayo kodwa balingisela uSathane olesihluku futhi ongelasihawu. USathane wayeyabe esebasebenzisa ukwenza ukuthi indoda le idane kakhulu ize ikhalale ukukhonza uJehova.—2 Khor. 2:10, 11; Efe. 4:27. w24.08 17 ¶7, 10-11
Wathi eseqanse waya phezulu . . . , wanika ibandla izipho ezingabantu.—Efe. 4:8.
UJesu Khristu waphinda wanika ibandla ezinye “izipho ezingabantu” ezenza omunye umsebenzi. Abadala ababeseJerusalema bekhokhelwa nguJesu bathuma uPhawuli loBhanabha labanye abafowethu ukuthi babe ngababonisi abahambelayo. (Imiseb. 11:22) Ngenxa yani? Babefuna bakhuthaze amabandla njalo bawancedise njengalokho okwenziwa zinceku ezikhonzayo labadala. (Imiseb. 15:40, 41) Ababonisi beziqinti bahlala besiya ezindaweni ezitshiyeneyo. Abanye bahamba amakhilomitha amanengi kakhulu besuka kwelinye ibandla besiya kwelinye. Iviki ngayinye umbonisi wesiqinti wenza inkulumo ezitshiyeneyo, avakatshele abamemezeli esiyabelusa, aqhube umhlangano wamaphayona, lomhlangano wabadala, lomhlangano wokuya ekutshumayeleni. Uyalungiselela izinkulumo futhi ahlele lemihlangano yeziqinti leyezabelo. Uyafundisa ezikolo zamaphayona, ahlele umhlangano oqakathekileyo lamaphayona asesiqintini sakhe. Iwofisi yegatsha iyamnika leminye imisebenzi eqakathekileyo okumele ayenze, kwezinye izikhathi imisebenzi le kuyabe kumele ayenze ngokuphangisa. w24.10 21 ¶12-13
Ngizabathethelela icala labo njalo angisoze ngibe ngisasikhumbula isono sabo.—Jer. 31:34.
UJehova watshela umphrofethi uJeremiya amazwi asembhalweni walamuhla. UPhawuli wacupha amazwi la wathi: “Angisoze ngibe ngisazikhumbula izono zabo.” (Heb. 8:12) Kutshoni lokhu? Kwamanye amavesi, ibala elithi “khumbula” litsho ukwenza into ethile hatshi ukucabanga into oyabe usuyikhohliwe kumbe eyenzakala kudala. Isigebenga esasilengiswe eceleni kukaJesu sathi: “Jesu, ungikhumbule nxa ufika eMbusweni wakho.” (Luk. 23:42, 43) Sasingaceli ukuthi uJesu asicabange nje kuphela nxa efika eMbusweni. Indlela uJesu aphendula ngayo isigebenga lesi yayitshengisa ukuthi uzasivusa. Nxa uJehova esithi kasoze aphinde azikhumbule izono zethu uyabe esitsho ukuthi ngeke aphinde asithonisise kumbe asijezisele zona. w25.02 10-11 ¶14-15
[Ukwazi] oNgcwele Kakhulu yikho ukuzwisisa.—Zaga. 9:10.
Nxa sifuna ukumazi kuhle uJehova kumele sazi ukuthi nguNkulunkulu onjani, sibekwazi lokho akuhlosileyo, sibekwazi lokuthi uthandani kanye lokuthi uzondani. Zibuze, ‘Ngalokho esengikwazi ngoJehova, yisiphi isinqumo engingasenza esingamthokozisa?’ (Efe. 5:17) Kwezinye izikhathi kungadingeka ukuthi senze into engadanisa izihlobo kumbe abangane ukuze sithokozise uJehova. Ngokwesibonelo abanye abazali abayabe befuna ukuthi umntanabo ahlale kuhle bangafuna ukumendisela endodeni engumali iyavuza, kumbe emuntwini ongakhipha ilobolo elizwayo lanxa umuntu lo eyabe engakuqakathekisi ukukhonza. Abazali laba bangabe befuna sibili ukuthi indoda leyo inakekele indodakazi yabo ihlale kuhle. Kodwa yona kumele izibuze ukuthi, ‘Umuntu lo uzanginceda yini ukuthi ngiqhubeke ngingumngane kaJehova? UJehova yena uyibona njani indaba le?’ Impendulo siyithola kuMathewu 6:33. Ivesi le ikhuthaza amaKhristu ukuthi ‘afune kuqala uMbuso.’ Lanxa sibahlonipha abazali bethu futhi sihlonipha labantu emphakathini, esikuqakathekisa kakhulu yikuthokozisa uJehova. w25.01 17 ¶9-10
INkosi yama eduze kwami yangipha amandla.—2 Thim. 4:17.
Abantu basithwalise amagabha avuzayo ngenxa yokuthi sitshumayela izindaba ezinhle. Yikho kuqakathekile ukuthi sicele uJehova asincedise ukuze siqhubeke sikhuthele emsebenzini lo. (Isam. 12:17) Kuyini okungenza uqiniseke ukuthi uJehova uzakuncedisa? KuJohane 17 uJesu wathandaza ecela ukuthi uJehova abancedise abaphostoli bakhe futhi uJehova wawuphendula umthandazo wakhe. Ibhuku lemiSebenzi liyasitshela ukuthi uJehova wabancedisa njani abaphostoli ukuthi baqhubeke bekutshisekela ukutshumayela lanxa babehlutshwa. UJesu wacela uJehova ukuthi akhangele lalabo ababezakholwa izindaba ezinhle ezazizatshunyayelwa ngabaphostoli. Lawe ubaliwe ebantwini labo. UJehova ulokhu ewuphendula umthandazo kaJesu. Uzakuncedisa ngoba labaphostoli wabancedisa. (Joh. 17:11, 15, 20) Njengoba ukuphela kuqhubeka kusondela kungaba nzima ukuthi siqhubeke sikhuthele ekutshumayeleni. Nxa kungaba njalo uJehova uzaqhubeka esincedisa.—Luk. 21:12-15. w25.03 18 ¶13-14
Izinceku zami zizamemeza ngentokozo.—Isaya. 65:14.
Abantu bakaNkulunkulu ‘bayamemeza ngentokozo’ ngoba bayambonga uJehova ngakho konke abenzela khona. Iqiniso elisiqinisayo esilifunda eLizwini likaNkulunkulu, lezithembiso ezisiduduzayo ezikulo kanye lethemba esilithola ngenxa yomhlatshelo wenhlawulo kaKhristu kwenza ‘sichelese enhliziyweni.’ Ukuxoxa ngezinto lezi kusenza sithokoze kakhulu. (Hubo. 34:8; 133:1-3) Uthando lokumanyana okuphakathi kwabantu bakaJehova yizinto ezimbili eziqakathekileyo ezitholakala epharadayisi esikulo. ‘Ukumanyana’ esilakho lamuhla kusinika inzwisa yokuthi kuzabe kunjani emhlabeni omutsha ngoba ngalesosikhathi abantu bakaNkulunkulu bazabe sebethandana futhi bemanyene kakhulu ukwedlula lamuhla. (Kol. 3:14) Loba ngubani ofuna ukuthokoza lokusuthiseka empilweni kumele abuye epharadayisi esiliphiwe nguJehova. Izinceku zikaJehova ziqakathekile kuye lakubafowethu labodadewethu kungelani lokuthi umhlaba uthini ngazo.—Isaya. 65:15. w24.04 21 ¶7-8
Qhubekani . . . lisakhana.—1 Thes. 5:11.
Kuyini sonke esingakwenza ukuze sisekele amaKhristu angatshadanga angabe efisa ukutshada? Okunye esingakwenza yikunanzelela lokho esikukhulumayo. (Efe. 4:29) Singazibuza imibuzo le: ‘Ngiyabaphoxa yini labo abafisa ukutshada kumbe ngikhuluma izinto ezingenza kukhanye angathi sekumele batshade? Nxa ngingabona umfowethu lodadewethu abangatshadanga bexoxa ngiyahle ngizitshele ukuthi bayathandana yini?’ (1 Thim. 5:13) Kanti njalo akumelanga senze amaKhristu angatshadanga abone angathi ayasilela ngenxa yokuthi awatshadanga. Kulokuthi senze njalo kungaba ngcono ukudinga amathuba okuthi sibancome. Ungenzani nxa ubona angathi omunye umfowethu lodadewethu bayafanelana? IBhayibhili lisitshela ukuthi sibe lendaba lendlela abanye abazizwa ngayo. (Rom. 15:2) Abanengi abangatshadanga abakufuni ukudingelwa umuntu wokutshada laye, yikho akumelanga sibadingele. (2 Thes. 3:11) Abanye bangabe bekufuna ukuncediswa kodwa akumelanga sibancedise bengacelanga.—Zaga. 3:27. w24.05 24-25 ¶14-15
Idwala labo alifanani leDwala lethu.—Dute. 32:31.
Emhlabeni lo esiphila kuwo, loba nini singehlelwa luhlupho olungaphambanisa kumbe lutshintshe impilo yethu. Kodwa kuyasiduduza ukuthi singenelisa ukucela kuJehova asincedise. Lathi njengoDavida siyaqiniseka ukuthi “uJehova uyaphila” nxa sibona indlela asincedisa ngazo. (Hubo. 18:46) Ngemva kokukhuluma amazwi la uDavida wabiza uNkulunkulu ngokuthi ‘uliDwala lakhe.’ Kungani wafanisa uJehova ledwala into engaphiliyo? IBhayibhili lifanisa uJehova ‘ledwala’ ukuze lisincede sizwisise ubuntu bakhe. Ibala elithi ‘idwala’ lijayele ukutholakala emavesini alamazwi ezinceku zakhe eziyabe zimdumisa ngobuntu bakhe obumangalisayo. Ivesi yokuqala lapho uJehova afaniswa khona ‘leDwala’ nguDutheronomi 32:4. UHana laye wathi ethandaza wathi: “Akuladwala elinjengoNkulunkulu wethu.” (1 Sam. 2:2) UHabakhukhi yena wathi uJehova ‘uliDwala lakhe.’ (Hab. 1:12) Umlobi weHubo 73 wathi uNkulunkulu ‘ulidwala lakhe, uvikela inhliziyo yakhe.’ (Hubo. 73:26) Kanti njalo ngezinye izikhathi uJehova laye wayezibiza ngokuthi ulidwala.—Isaya. 44:8. w24.06 26 ¶1, 3
[UJehoshafathi wadinga] uJehova ngenhliziyo yonke.—2 Imilan. 22:9.
UJehova wayethokoziswa ngamakhosi ako-Israyeli ayemkhonza ngenhliziyo yonke. Nxa iBhayibhili likhuluma ngoJosiya lithi: “Akuzange kube lenkosi ngaphambi kwakhe eyabuyela kuJehova ngenhliziyo yonke.” (2 Amakho. 23:25) Kodwa lithini ngoSolomoni okwathi ngokuhamba kwesikhathi wenza okubi? Lithi: ‘Kazange azinikele ngenhliziyo yonke.’ (1 Amakho. 11:4) Liphinda likhulume ngenye inkosi eyayingathembekanga okuthiwa ngu-Abhijamu. Lithi: “Wayengazinikelanga kuJehova uNkulunkulu wakhe ngenhliziyo yonke.” (1 Amakho. 15:3) Izikhathi ezinengi nxa iBhayibhili lisebenzisa ibala elithi “inhliziyo” liyabe lichasisa lokho umuntu ayikho ngaphakathi okugoqela izifiso zakhe, imicabango yakhe, lemibono yakhe, leziphiwo zakhe, lenhloso zakhe kanye lalokho angabe efisa ukukwenza. Kutshoni ukukhonza uJehova ngenhliziyo yonke? Umuntu okhonza uJehova ngenhliziyo yonke umkhonza ngoba emthanda futhi ezinikele kuye okwempilo yakhe yonke hatshi ngenxa yokubanjwa ngamandla. w24.07 21 ¶4-5
[Yesula] zonke iziphambeko zami.—Hubo. 51:9.
UJehova usebenzisa umzekeliso ukuze asicacisele indlela acitsha ngayo izono zethu. Uthi: “Ngizacitsha iziphambeko zakho, kube angathi zivalwe liyezi, ngesule izono zakho ngeyezi elijiyileyo.” (Isaya. 44:22) Nxa uJehova angasithethelela kuyabe kungathi uvale izono zethu ngeyezi elijiyileyo ukuze zingaphindi zibonakale. Umzekeliso lo usifundisani? Nxa uJehova angasithethelela akumelanga siqhubeke sizithonisisa. Zonke izikwelede esilazo kuNkulunkulu ziyabe seziphelile, esezesule ngegazi likaJesu Khristu. Kuyabe sekungathi kasizange siwone. Le yindlela uJehova asithethelela ngayo nxa singaphenduka njalo sivume izono zethu. Nxa angasithethelela uyasamukela siphinde sibe ngabangane bakhe futhi uyasinceda ukuthi singaqhubeki sizithonisisa. w25.02 10 ¶11-14
Ngomusa lowo [uNkulunkulu] uzama ukukunceda ukuthi uphenduke.—Rom. 2:4.
Abadala abakhethwa ukuthi babe kukhomithi yokuncedisa umuntu owenze isono balomlandu wokugcina ibandla likaJehova lihlanzekile. (1 Khor. 5:7) Benza konke okusemandleni abo ukuthi bancedise umuntu owenze isono ukuthi aphenduke. Yikho abalilahli ithemba lokuthi umuntu angatshintsha. Kungani? Ngenxa yokuthi balingisela uJehova uNkulunkulu ‘olozwelo olukhulu futhi olesihawu.’ (Jak. 5:11) Umphostoli uJohane laye wayebathanda abazalwane. Wabhala wathi: “Bantwanyana bami, ngilibhalela izinto lezi ukuze lingasenzi isono. Kodwa nxa loba ngubani angenza isono silomsizi kuBaba, umsizi lo nguJesu Khristu olungileyo.” (1 Joh. 2:1) Kodwa kuyadanisa ukuthi kwezinye izikhathi umuntu owonileyo uyabe engafuni ukuphenduka. Nxa sekunjalo, kuyabe sekumele asuswe ebandleni. w24.08 25 ¶19-20
[Liqine] ekholweni.—1 Khor. 16:13.
Kwezinye izikhathi ungakhangela okwenziwa ngabanye ubusuziqathanisa labo. Zama ukuthi ungakwenzi lokho ngoba uJehova yena kasiqathanisi labanye. (Gal. 6:4) Ngokwesibonelo uMariya wathatha amafutha anukelelayo futhi adula kakhulu wawathela enyaweni zikaJesu. (Joh. 12:3-5) Kodwa umfelokazi owayedubeka yena wanikela ngokuzinhlamvu kwemali okubili okungatsho lutho. (Luk. 21:1-4) Lanxa kunjalo, uJesu kazange abaqathanise. Akubonayo yikuthi babelokholo. LoJehova laye uyakuqakathekisa kakhulu lokho esimenzela khona ngoba simthanda futhi sizinikele kuye lanxa thina singabona angathi kuncane. Sonke siyake sibe lento esikhathazayo esiyabe sizibuza yona. Kodwa iLizwi likaNkulunkulu iBhayibhili lingasinceda ukuthi sithole impendulo yalokho esiyabe sizibuza khona. Lingakunceda ukuthi ungakhathazeki kodwa uhlaliseke. Qiniseka ukuthi uJehova uyakubona. Uyakuqakathekisa konke ukuzidela kwakho futhi uthembisa ukuthi uzakunika umvuzo. UJehova uyasithanda futhi ulendaba lazo zonke izinceku zakhe eziqotho. w24.10 25 ¶3; 29 ¶17-18

