Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 JAPTA 2

Kingdom i Stanap Long Heven

Kingdom i Stanap Long Heven

?JAPTA YA I TOKBAOT WANEM?

God i rerem ol man blong hem from taem ya we Kingdom i stanap

1, 2. ?Plante taem ol man oli no luk wanem samting? ?Wanem bigfala samting i hapen finis we ol man oli no luk?

PLANTE man oli tingbaot se: ‘Sipos mi bin laef long wan taem we i gat wan bigfala jenis i kamaot long wol, ?bambae i olsem wanem?’ Maet yu tu yu tingbaot samting ya. Be sipos yu bin laef long wan impoten taem olsem, ?yu ting se bambae yu luk ol samting we i hapen blong mekem jenis ya i kamaot? Ating nogat. Plante taem, ol samting we oli mekem wan gavman i foldaon mo narawan i stanap, oli no hapen long fored blong ol man. Oli hapen insaed long haos blong king, no long rum we ol haeman oli mekem miting long hem, no long ofis blong gavman. Nating se man i no luk, be samting we i hapen i save jenisim laef blong plante milian man.

2 Wan bigfala samting i hapen finis we ol man oli no luk, hemia se Kingdom blong God i stanap long heven. Samting ya i jenisim laef blong plante milian man long wol. Kingdom ya, hemia gavman we God i promes finis blong stanemap. Mesaea i king blong gavman ya. I no longtaem, gavman ya bambae i finisim olgeta rabis fasin blong wol ya. (Ridim Daniel 2:34, 35, 44, 45.) ?Olsem wanem? ?Jehova i wantem haedem samting ya? ?Hem i rerem ol man blong hem from taem ya we Kingdom i stanap? Bambae yumi tokbaot.

‘Man Blong Karem Tok Bambae i Mekem Rere Rod’

3-5. (1) ?Hu ya “man blong karem tok blong kontrak” we Malakae 3:1 i tokbaot? (2) ?Be hu i kam fastaem?

3 Longtaem finis, Jehova i gat tingting ya blong rerem ol man blong hem from taem ya we Kingdom bambae i stanap. Profet tok blong Malakae 3:1 (NW) i talem se: “!Yufala i luk! Bambae mi sanem wan man blong karem tok blong mi, mo bambae hem i mekem rere rod blong mi. Nao wantaem nomo, tru Masta we yufala i stap wet long hem, bambae i kam long haos blong hem. Mo man blong karem tok blong kontrak, we yufala i glad tumas long hem, bambae i kam.”

4 “Tru Masta,” hemia Jehova. Long taem blong yumi, hem i kam jekem olgeta we oli stap wok long yad blong haos blong hem. Hemia ol tabu man we oli mekem wok blong hem long wol. Profet tok ya i talem se bambae hem i kam wetem “man blong  karem tok blong kontrak.” ?Hu ya man ya? !Hemia Mesaea Jisas Kraes, we bambae i King! (Luk 1:68-73) Taem hem i kam King, hem i jekem ol man blong God long wol ya mo i mekem olgeta oli kam klin gud long fes blong God.—1 Pita 4:17.

5 Be i gat wan narafala man i kam fastaem, we Malakae 3:1 i tokbaot. Hemia “man blong karem tok.” Man ya i mas “mekem rere rod” blong Mesaea we bambae i kam King. Taswe, hem i mas kamtru bifo we Mesaea i kam King long 1914. Long ol yia bifo 1914, ?hu nao i mekem rere rod ya?

6. ?Hu ya “man blong karem tok” we i kam fastaem blong rerem ol man blong God?

6 Long buk ya, bambae yu faenem ansa blong plante kwestin olsem, taem yu ridim stori blong ol man blong Jehova, stat long taem bifo kam kasem tede. Bambae yu luk se long ol yia klosap long 1900, i kam klia se wan smol grup blong ol man blong bilif, olgeta nomo oli tru Kristin. Ol man oli singaot smol grup ya se ol Baebol Studen. Charles Russell mo ol fren blong hem, we oli lukaot long grup ya, oli olsem “man blong karem tok” we Malakae i tokbaot. Oli lidim ol Baebol Studen mo oli rerem olgeta from ol samting we bambae i hapen. Bambae yumi tokbaot fo samting we oli mekem blong rerem olgeta.

Oli Mekem Wosip Folem Trutok

7, 8. (1) Long ol yia afta 1800, ?hu i soemaot klia se spirit blong dedman we i stap laef samples, i wan giaman tijing? (2) ?Wanem ol narafala giaman tijing we Russell mo ol fren blong hem oli faenemaot?

7 Ol Baebol Studen oli stadi dip mo oli prea blong Jehova i givhan long olgeta. Oli kasem wan tingting nomo long ol tijing, oli joenem ol save ya, mo oli printim ol buk blong talemaot trutok. Plante handred yia, ol skul we oli talem se oli Kristin oli stap long tudak. Plante tijing blong olgeta oli kamaot long ol hiten man. Wan long ol tijing ya, hemia se spirit blong dedman i stap laef samples. Long ol yia afta 1800, trifala man ya Henry Grew, mo George Stetson, mo George Storrs, oli wantem tumas blong kasem save long Baebol. Ale trifala i stadi gud long tijing ya. Nao trifala i faenemaot se tijing ya i no stanap long Baebol, mo trifala i no fraet blong talemaot klia se i wan giaman tijing. Trifala i printim ol pepa blong tokbaot ol save ya, mo trifala i stanap long fored blong ol man blong talemaot klia. * Wok blong trifala i gat bigfala paoa long Charles Russell mo ol fren blong hem.

8 Smol grup blong ol Baebol Studen ya we Russell i lidim, i faenemaot sam narafala giaman tijing we oli joen wetem bilif ya se spirit blong dedman i stap laef samples. Hemia ol tijing olsem, ol gudfala man oli go long heven, mo God i mekem ol rabis man oli bon long helfaea. Russell mo ol fren blong hem oli no fraet blong soemaot se ol tijing ya oli giaman. Blong mekem olsem, oli raetem plante buk, mo pepa, mo traket, mo oli putum ol tok we i stanap long Baebol long niuspepa.

9. ?Wajtaoa i talem wanem blong soemaot se Triniti i wan giaman tijing?

9 Ol Baebol Studen oli soemaot se tijing blong Triniti tu i giaman. Long yia 1887, magasin ya Wajtaoa, i talem se: “Baebol i  soemaot klia se Jehova mo Masta Jisas, tufala i tu defren man. Jisas i Pikinini blong Jehova.” Magasin ya i gohed blong talem wan samting blong sapraes, i se: “Naoia plante man oli bilif long tijing ya se i gat tri God we trifala i wan man nomo, no tri man we trifala i wan God nomo, mo ol jos tu oli agri long tijing ya. Samting ya i soemaot se ol giaman tijing oli holemtaet ol jos, olsem wan man we i slip ded, nao enemi blong hem i kam fasem hem long jen.”

10. ?Ol tabu brata we oli raetem Wajtaoa oli kasem save yia 1914 olsem wanem?

10 Ful nem blong Wajtaoa, (Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence), i soemaot klia samting we magasin ya i tokbaot. Hem i tokbaot taem we Kraes bambae i stap, mo ol profet tok we oli joen wetem taem ya. Magasin ya i talemaot mining blong profet tok blong Daniel we i tokbaot “seven yia.” Ol tabu brata we oli raetem magasin ya oli stadi long profet tok ya, nao oli kasem save se hem i joen wetem taem ya we Kingdom bambae i stanap. Long yia 1870, oli talemaot se “seven yia” long profet tok ya, bambae i finis long 1914. (Dan. 4:25; Luk 21:24) Ol brata ya oli no kasem save long evri samting we bambae i hapen long 1914. Be  oli talemaot samting we oli save. Tru save ya i givhan yet long bilif blong yumi.

11, 12. (1) ?Brata Russell i leftemap hu? (2) Bifo long yia 1914, ?Russell mo ol fren blong hem oli givhan olsem wanem long ol man?

11 Taem Russell mo ol fren blong hem oli faenemaot ol trutok ya, oli no leftemap olgeta from. Russell i leftemap ol man we oli givhan long hem blong faenem trutok. Be faswan we hem i leftemap, hemia Jehova God. Hem nao i givim ol save ya we ol man blong hem oli nidim, mo i givim long stret taem we oli nidim. Russell mo ol fren blong hem oli traehad blong faenemaot trutok mo blong sakemaot ol giaman tijing, nao Jehova i blesem olgeta. Taem ol yia oli stap pas, sloslo oli lego ol tijing blong ol giaman skul, gogo oli seraot fulwan long olgeta.

Brata Russell mo ol fren blong hem oli strong blong talemaot trutok blong Baebol

12 !Ol man ya we oli gat strong bilif, oli mekem nambawan wok long ol yia bifo long 1914! !Oli talemaot klia ol tijing we oli giaman mo ol tijing we oli tru! Long namba 1 Novemba 1917, Wajtaoa i talem se: “Naoia, plante milian man oli no moa fraet se bambae oli bon long helfaea, mo oli no moa bilif long plante narafala giaman tijing tu.” Magasin ya i gohed se: “Foti yia i pas, Trutok i stat olsem wan smol taed nomo. Sloslo, hem i kam antap, mo bambae i kam bigwan moa yet, gogo i kasem olgeta ples blong wol. Sam man bambae oli traem blokem Trutok ya. Be bambae i olsem we oli traem yusum wan brum blong blokem ol bigfala wef blong solwota.”

13, 14. (1) ?“Man blong karem tok” i mekem rere rod olsem wanem? (2) ?Wanem fasin blong ol brata ya bifo, we yumi mas folem?

13 Ale, ?“man blong karem tok” i mekem rere rod olsem wanem blong Mesaea we bambae i kam King? Hem i tijim ol man se Jisas mo Jehova, tufala i tu defren man. Mo hem i tijim se sam tru Kristin nomo bambae oli go long heven, i no evriwan. Mo tu, God i no save bonem man long helfaea. Sipos hem i no tijim ol man blong God olsem, ?yu ting se bambae oli rere from taem ya we Kraes i stap? !Nogat!

14 ?Olsem wanem long yumi tede? ?Wanem fasin blong ol brata ya bifo, we yumi mas folem? Yumi mas ridim Baebol oltaem mo yumi mas stadi long hem. (Jon 17:3) Wol ya i olsem wan draeples nomo. Ol man oli no gat save blong God. Oli tingbaot mane mo ol sas samting nomo. Be yumi mas defren. !Oltaem yumi mas wantem kasem plante moa save blong God!—Ridim 1 Timoti 4:15.

‘Ol Man Blong Mi, Yufala i Kamaot Long Hem’

15. ?Sloslo ol Baebol Studen oli kasem save wanem? (Yu luk futnot tu.)

15 Ol Baebol Studen oli tijim ol man se oli mas aot long ol skul we oli fren wetem wol. Long yia 1879, Wajtaoa i tokbaot “jos blong Babilon.” ?Hemia i minim hu? Plante handred yia finis, ol Protestan skul oli ting se i minim pop mo Katolik jos. Be ol Baebol Studen oli stadi gogo oli kasem save se “Babilon” i pija blong olgeta giaman skul we oli talem se oli Kristin. ?From wanem oli talem se olgeta skul ya? From we ol skul ya evriwan oli tijim ol man long ol giaman tijing we yumi jes tokbaot. * Taem ol yia oli  stap pas, ol buk blong yumi oli givim woning we i strong moa, blong talem long ol memba blong ol skul blong Babilon se oli mas kamaot long olgeta.

16, 17. (1) ?Buk 3 blong Millennial Dawn mo Wajtaoa i givim wanem woning? (2) ?From wanem plante oli no tinghevi long woning ya? (Yu luk futnot.)

16 Wan woning olsem i kamaot long yia 1891, long Buk 3 blong Millennial Dawn (Niufala Dei Blong Wan Taosen Yia). Hem i tokbaot ol skul blong Babilon se: “God i agensem olgeta giaman skul we oli talem se oli Kristin.” Buk ya i talem tu se ol man “we oli luksave se ol tijing mo fasin blong ol skul ya oli giaman, oli mas kamaot long olgeta.”

17 Be samfala oli no kamaot. Oli lego nem blong olgeta i stap long lis blong ol memba blong ol skul ya. Oli mekem eskius se, oli go sam samtaem nomo long ol jos ya, be oli bilif yet long trutok. Long Jenuware 1900, Wajtaoa i stretem tingting ya, i se: “?Olsem wanem? ?I stret we yumi no kamaot fulwan long Babilon, yumi hafhaf nomo? Sipos yumi mekem olsem, ?yumi stap obei long God? . . . ?God i glad long yumi? Nogat. Taem man i kam memba blong wan jos, hem i mekem promes wetem jos ya. Hem i holem promes ya gogo . . . hem i lego jos ya. Taem hem i lego, hem i mas tekemaot nem blong hem long lis blong ol memba.” Taem ol yia oli pas, woning ya i kam strong moa. * Ol man blong Jehova oli mas katem rop fulwan wetem ol giaman skul.

18. ?From wanem ol man oli mas kamaot long ‘Bigfala Babilon’?

18 Yes, ol Baebol Studen oli givim woning se ol man oli mas kamaot long ‘Bigfala Babilon.’ Sipos oli no givim woning ya, bambae i no gat wan grup blong ol tabu man long wol we oli rere gud taem Kraes i kam King. Ol Kristin oli mas kamaot long Babilon, blong oli save mekem wosip long Jehova folem trutok. (Jon 4:24) ?Olsem wanem long yumi? ?Yumi gat strong tingting blong stap longwe long ol giaman skul? Oltaem yumi mas obei long tok ya se: ‘Ol man blong mi, yufala i kamaot long hem.’—Ridim Revelesen 18:4.

Oli Joen Wanples Blong Mekem Wosip

19, 20. ?Wajtaoa i talem wanem blong pulum ol man oli joen wanples blong mekem wosip?

19 Ol Baebol Studen oli tijim ol Kristin, se oli mas joen wanples blong mekem wosip. Ol tru Kristin oli mas kamaot long ol giaman skul. Be i no hemia nomo. Oli mas mekem wosip long fasin we i stret mo i tru. Oltaem Wajtaoa i pulum ol man we oli ridim magasin ya, blong oli joen wanples blong mekem wosip. Long yia 1880, Brata Russell i wokbaot blong mekem ol miting mo blong givim ol tok long ol defren ples. Long Julae 1880, hem i raetem ripot se ol miting ya oli leftemap tingting blong evriwan. Hem i talem long olgeta we oli ridim Wajtaoa, se oli mas sanem ripot blong talem se ol miting blong olgeta oli stap gohed olsem wanem. Hem i talem tu se bambae hem i putum sam long ol ripot ya long Wajtaoa. ?From wanem? Hem i gohed se: “Yufala i mas talem long mifala . . . olsem wanem Masta i stap blesem  yufala. Mo yufala i mas talem sipos yufala i stap joen wanples oltaem, blong mekem ol miting.”

Charles Russell wetem grup blong ol Baebol Studen long Denmak, long yia 1909

20 Long yia 1882, i gat wan stori long Wajtaoa we nem blong hem, “Yumi Joen Wanples.” Hem i talem se ol Kristin oli mas mekem ol miting, “blong serem save, mo leftemap tingting, mo blong mekem bilif i strong.” Hem i talem tu se: “Sipos i no gat wan long yufala we i skul gud, i oraet nomo. Hemia i no impoten. Yufala wanwan i karem Baebol mo pensel mo pepa. Mo yufala i yusum ol samting we yufala i gat, olsem diksonari, blong faenem save. . . . Yufala i jusum wan tijing, mo yufala i prea blong tabu spirit i lidim yufala blong kasem stret save. Nao yufala i ridim ol vas blong Baebol mo tingting dip long olgeta, mo yufala i skelem wan vas wetem narafala vas. Long rod ya, bambae yufala i kasem trutok.”

21. ?Kongregesen blong ­Allegheny i soemaot wanem gudfala eksampol?

21 Hedkwota blong ol Baebol Studen i stap long taon ya Allegheny, long Amerika. Kongregesen long ples ya i soemaot wan gudfala eksampol. Oltaem oli joen wanples blong mekem wosip, olsem Baebol i talem long Hibrus 10:24, 25. (Ridim.) Wan olfala  brata, nem blong hem Charles Capen, i tingting bak long taem ya we hem i pikinini mo i joen long ol miting ya. Hem i talem se: “Mi tingbaot yet wan vas we oli raetem long wol blong haos asembli. Vas ya i talem se: ‘Yufala i gat wan tija nomo, hemia Kraes. Mo yufala evriwan i brata.’ Mi neva fogetem vas ya. Long medel blong ol man blong Jehova, i no gat wan we i hae moa long narawan.” (Mat. 23:8) Brata Capen i talem tu se i gat ol gudfala toktok i kamaot long ol miting ya, we i leftemap tingting mo i pulum tingting. Mo tu, Brata Russell i traehad blong lukaot gud long evri memba blong kongregesen.

22. ?Olgeta we oli laekem trutok oli mekem wanem taem oli kasem advaes se oli mas joen long miting? ?Yumi lanem wanem?

22 Ol man we oli laekem trutok oli folem fasin ya blong joen wanples blong mekem miting, mo oli lesin long ol advaes we oli kasem. Ale sloslo, plante kongregesen oli stanap long ol defren ples, olsem Ohio mo Michigan, mo olbaot long Not Amerika mo long ol narafala kantri tu. Bifo long yia 1914, ol miting oli rerem ol man from taem ya we Kraes bambae i stap. Taswe oli impoten tumas. ?Olsem wanem long yumi? ?Yumi gat strong tingting blong go long ol miting? Yumi mas tekem evri janis blong joen wanples, blong mekem wosip mo blong leftemap tingting blong yumi.

Strong Tingting Blong Prij

23. ?Wajtaoa i talem se ol tabu Kristin oli mas mekem wanem?

23 Ol Baebol Studen oli talem se ol tabu Kristin oli mas prij. Long yia 1885, Wajtaoa i talem se: “Yumi no mas fogetem se tabu spirit i makemaot man blong i prij. (Aes. 61:1) God i singaot ol  tabu man blong oli kam ol man blong prij.” Long yia 1888, Wajtaoa i talem se: “Wok blong yumi i klia. . . . Sipos yumi no wantem prij, mo yumi mekem eskius from, ale yumi stap les nomo, mo i no stret we tabu spirit i makemaot yumi.”

24, 25. (1) Russell mo ol fren blong hem oli pulum ol man blong oli prij, ?mo oli mekem wanem samting bakegen? (2) ?Wan colporteur i tokbaot wanem?

24 Brata Russell mo ol fren blong hem oli pulum ol narafala blong oli prij. Mo tu, oli printim ol traket, we fastaem oli kolem Bible Students’ Tracts (Ol Traket Blong Ol Baebol Studen). Biaen oli jenisim nem blong ol traket ya i kam Old Theology Quarterly (Tijing Blong God We i Kamaot Evri Tri Manis). Oli sanem olgeta long ol man we oli stap ridim Wajtaoa, blong oli givimaot fri nomo long ol narafala.

Yumi wanwan i mas askem se: ‘?Wok blong prij i nambawan wok long laef blong mi?’

25 Olgeta we oli mekem wok blong prij fultaem, oli kolem olgeta se ol colporteur (paenia). Charles Capen i wan long olgeta. Hem i talem se: “Mi save evri ples we mi mas prij long hem long teritori blong Pennsylvania. Hemia from we mi yusum ol map we ol man blong gavman oli droem. Oli makem ol rod long ol map ya. Long taem ya, i no gat plante trak. Samtaem mi wokbaot tri dei blong faenem ol man we oli wantem buk ya Studies in the Scriptures (Stadi Long Baebol), mo mi raetemdaon nem blong olgeta. Biaen, mi rentem wan hos mo kat blong karem ol buk ya i go long olgeta. Plante taem mi slip long ol plantesen nomo.”

Wan colporteur. Yu save luk “Plan Blong Ol Yia” we hem i droem long kat ya

26. (1) ?From wanem ol tru Kristin long taem bifo oli mas prij? (2) ?Yumi wanwan i mas tingbaot wanem tufala kwestin?

26 Ol man we oli prij long taem bifo, oli no fraet mo oli wok strong. Ol tru Kristin ya oli mas prij blong oli rere from taem ya we Kraes bambae i kam King. Wok ya i wan impoten haf blong saen we i soemaot se Kraes i stap. (Mat. 24:14) Ol man blong God oli mas mekem wok ya i kam nambawan wok long laef blong olgeta. Yumi wanwan i mas tingbaot tufala kwestin ya: ‘?Wok blong prij i nambawan wok long laef blong mi? ?Mi mi rere blong lego sam samting blong joen moa long wok ya?’

!Kingdom Blong God i Stanap!

27, 28. ?Aposol Jon i luk wanem vison? ?Taem Kingdom i stanap, Setan mo ol rabis enjel blong hem oli mekem wanem?

27 !Ale, yia 1914 i kamtru! Olsem yumi tokbaot long stat blong japta, i no gat wan man i luk ol bigbigfala samting we oli hapen long heven. Be aposol Jon i luk ol samting ya long wan vison. Hem i luk wan saen long skae, we i “saen blong wan bigfala samting.” “Woman” blong God, we hemia ogenaesesen blong God long heven, i bonem wan pikinini boe. Baebol i talem se pikinini ya bambae i rul long “olgeta man long wol, mo saen blong paoa blong hem, i wokingstik we oli wokem long aean.” Taem pikinini ya i bon, wantaem nomo oli ‘tekem hem i go long God we i stap sidaon long bigfala jea blong hem.’ Nao wan voes i kamaot long heven, i singaot bigwan se: ‘!Naoia God blong yumi i sevem yumi! !Naoia hem i soemaot paoa blong hem mo Kingdom blong hem! !Naoia Mesaea blong hem i kasem paoa blong rul!’—Rev. 12:1, 5, 10.

 28 Long vison ya, Jon i luk we Kingdom i stanap. !Hemia wan nambawan samting! !Be Setan mo ol rabis enjel blong hem oli no glad! Oli faet agensem Mikael, hemia Kraes, mo ol gudfala enjel blong hem. Baebol i talem se: “Bigfala algita ya, hem i snek ya blong bifo we nem blong hem ‘Setan’ no ‘Man we i agensem man,’ we i stap giaman long olgeta man long wol, i lidim olgeta oli go krangke. Nao olgeta long heven oli sakemaot hem wetem olgeta enjel blong hem oli aot long heven, oli kamdaon long wol.”—Rev. 12:7, 9.

Long yia 1914, ol Baebol Studen oli stat blong luksave saen we i soemaot se Kraes i stap

29, 30. (1) Taem Kingdom i stanap, ?wanem i hapen long wol? (2) ?Taem Kingdom i stanap, wanem i hapen long heven?

29 Plante yia bifo long 1914, ol Baebol Studen oli talemaot se trabol bambae i stat long yia ya. !Samting ya i kamtru stret olsem we oli talem! Vison blong Jon i soemaot se taem Kingdom i stanap, Setan bambae i mekem bigfala trabol long wol, i se: “Sore tumas long yu, graon, mo long yu, solwota, from we Setan i kamdaon finis long yufala. Mo hem i kros tumas, from we hem i save se i gat smol taem nomo blong hem i stap yet.” (Rev. 12:12) Long yia 1914, Wol Wo Wan i stat, mo saen we i soemaot se Kraes i stap mo i rul, i stat blong kamaot long fulwol. Hemia stat blong ‘ol las dei’ blong rabis fasin blong wol.—2 Tim. 3:1.

30 Taem Kingdom i stanap, olgeta long heven oli glad tumas. Oli sakemaot Setan mo ol rabis enjel blong hem. Olgeta ya oli no moa save gobak long heven. Jon i talem se: “From samting ya, yu heven, mo yufala evriwan we i stap long heven, yufala i mas harem gud.” (Rev. 12:12) Ale, heven i klin mo Mesaea Jisas i kam King. Naoia Kingdom i rere blong tekem aksen blong givhan long ol man blong God long wol. ?Kingdom ya bambae i mekem wanem? Olsem yumi tokbaot long stat blong japta, fastaem Kraes, we hem i “man blong karem tok blong kontrak,” bambae i jekem ol man blong God long wol mo mekem olgeta oli kam klin gud long fes blong God. ?Hemia i minim wanem?

Oli Kasem Hadtaem

31. ?Malakae i talem se taem ya we ol man blong God oli kam klin long fes blong hem, bambae i olsem wanem? ?Profet tok ya i kamtru olsem wanem? (Yu luk futnot tu.)

31 Malakae i talem se taem ya we ol man blong God oli kam klin long fes blong hem, bambae i had. Hem i raetem se: “?Taem hem i kam, hu nao bambae i naf blong stanap long dei ya? ?Taem we hem i kamtru, hu nao bambae i save stanap long fes blong hem? Taem hem i kam, wok blong hem, bambae i mekem man i klin, olsem we man i yusum sop blong wasem klos we i doti. Wok blong hem bambae i olsem faea we man i yusum blong bonem aean blong mekem i klin.” (Mal. 3:2) !Tok ya i kamtru stret olsem we profet i talem! Stat long yia 1914, ol Baebol Studen oli kasem hadtaem. Long Wol Wo Wan, ol man oli agensem olgeta bitim mak, mo oli sakem sam long olgeta long kalabus. *

32. Afta long yia 1916, ?wanem trabol i kamaot insaed long ogenaesesen?

32 I gat trabol insaed long ogenaesesen tu. Long yia 1916, Brata Russell i ded, taem hem i gat 64 yia nomo. Plante man blong God oli sek nogud. Sam long olgeta oli bin leftemap Brata Russell  mo oli ona long hem bitim mak, nating se hem i no wantem olsem. Ale, taem hem i ded, plante oli ting se i finis nao, bambae God i no moa soemaot trutok long olgeta. Sam oli agensem olgeta we oli wantem mekem ogenaesesen i gohed. Ale, plante oli lego ogenaesesen blong Jehova mo oli agensem.

33. ?Wanem narafala samting i traem ol Baebol Studen?

33 I gat wan narafala samting bakegen we i traem ol Baebol Studen. Sam samting we oli ting se bambae oli kamtru, oli no kamtru. Wan eksampol: Wajtaoa i bin talemaot se long yia 1914, Taem Blong Ol Man We Oli No Laen Blong Isrel bambae i finis. Ol brata oli no save wanem samting stret bambae i hapen. (Luk 21:24) Oli ting se long yia 1914, bambae Jisas i tekem ol tabu Kristin oli go long heven blong oli rul wetem hem. Be samting ya i no kamtru. Mo tu, klosap long en blong yia 1917, Wajtaoa i talem se taem blong tekemaot kakae long garen, we i mas gohed 40 yia, bambae i finis long yia 1918. Be long 1918, wok blong prij i no stop. Wok ya i kam antap moa. Ale, Wajtaoa i talem se i tru, taem blong tekemaot kakae i finis, be i gat wan taem i gohed yet blong pikimap ol haf kakae we i foldaon long garen. Ale, plante man blong Jehova oli harem nogud from we ol samting ya oli no kamaot olsem we oli tingbaot fastaem, nao oli lego ogenaesesen.

34. Long yia 1918, ?wanem i hapen? ?From wanem ol lida blong ol giaman skul oli ting se ol Baebol Studen oli “ded” finis?

34 Taem Brata Russell i ded, J.F. Rutherford i tekem ples blong hem. Nao long yia 1918, wan samting i hapen we i mekem ol man blong God oli fraet. Ol polis oli holem Brata Rutherford mo seven narafala we oli lidim wok. Oli putum ol giaman poen agens long olgeta, nao kot i panisim olgeta se oli mas go kalabus blong plante yia long taon ya Atlanta, long Amerika. I luk olsem we wok blong prij bambae i stop. Oli sakem “ol lida” blong ol Baebol Studen oli go long kalabus, oli satem hedkwota long Brooklyn, mo oli agensem wok blong prij long Amerika mo Yurop. Plante lida blong ol giaman skul oli glad tumas. Oli ting se ol Baebol Studen oli no moa save mekem trabol long olgeta, from we oli “ded” finis. (Rev. 11:3, 7-10) !Be oli rong olgeta!

!Oli Girap Bakegen!

35. ?From wanem Jisas i letem ol trabol i kasem ol man blong hem? ?Mo hem i mekem wanem blong givhan long olgeta?

35 Jehova i stap mekem ol man blong hem oli kam klin gud, olsem man we i “bonem silva mo gol blong mekem i kam klin.” Taswe Jisas i letem ol trabol ya i kasem olgeta. Ol enemi blong trutok oli no save se wok ya i stap gohed. (Mal. 3:3) Be Jehova mo Pikinini blong hem, tufala i save finis se ol trabol ya bambae i no spolem ol man ya we oli gat strong bilif. Bambae i mekem olgeta oli kam klin gud, nao King Jisas i save yusum olgeta moa long wok blong hem. Long stat blong yia 1919, tabu spirit i mekem samting we ol enemi oli ting se i no save hapen. !Hem i mekem ol man blong God oli girap bakegen! (Rev. 11:11) Nao hem i mekem wan bigfala haf blong saen blong ol las dei i kamtru. Hem i putumap ‘slef we i stret mo waes.’ Hemia wan smol grup  blong ol tabu man long wol, we bambae oli givimaot save blong God blong lidim ol man blong hem, olsem kakae we oli givim long stret taem.—Mat. 24:45-47.

36. ?Ol man blong God oli mekem wanem we i soemaot se oli girap bakegen?

36 Long namba 26 Maj 1919, Brata Rutherford wetem ol fren blong hem, oli kamaot long kalabus. Kwiktaem nomo, oli mekem plan blong holem wan bigfala asembli long manis Septemba. Mo tu, oli mekem plan blong printim wan narafala magasin, nem blong hem Golden Age. Magasin ya bambae i fren blong Wajtaoa, mo i blong givimaot long wok blong prij. * Long sem yia, oli stat blong printim Bulletin (Niuspepa), we naoia hem i Kingdom Wok Blong Yumi. Wok blong hem i blong pulum ol man oli prij. Stat long yia 1919, wok blong prij long ol haos wanwan i kam antap bigwan.

37. Long ol yia afta 1919, ?samfala oli mekem wanem?

37 Wok blong prij i mekem ol man blong Kraes oli kam klin gud long fes blong God. Olgeta we oli gat flas tingting, oli no moa wantem mekem wok ya from we i daon tumas, ale oli lego ol man blong God. Long ol yia afta 1919, samfala we oli lego trutok, tingting blong olgeta i kam nogud olgeta. Nao oli talemaot  ol giaman tok blong spolem ol brata, mo sam long olgeta oli joen wetem ol enemi blong mekem nogud long ol man blong Jehova.

38. Taem ol man blong Kraes oli win bakegen mo bakegen, ?samting ya i pruvum wanem?

38 Plante man oli agensem ol man blong Kraes. Nating se i olsem, oli kam strong moa, mo Jehova i blesem olgeta. Afta long taem ya, oli win bakegen mo bakegen. !Samting ya i pruvum se Kingdom blong God i stap rul finis! ?Olsem wanem? ?Wan smol grup blong man oli naf long prapa paoa blong olgeta nomo, blong winim Setan mo wol blong hem, bakegen mo bakegen? !Nogat! God i yusum Pikinini blong hem mo Kingdom blong hem blong givhan long ol man blong hem, mo blong blesem olgeta.—Ridim Aesea 54:17.

Sam manis afta we Brata Rutherford i kamaot long kalabus, hem i givim wan tok long asembli we i pulum tingting blong ol man

39, 40. (1) ?Buk ya i tokbaot wanem? (2) Sipos yu stadi long buk ya, ?bambae i givhan long yu olsem wanem?

39 Ol faef haf blong buk ya oli tokbaot ol samting we Kingdom i mekem, stat long taem we hem i stanap long heven long 1914. Wanwan long ol haf ya oli tokbaot wan wok we Kingdom i mekem long wol ya. Long en blong evri japta, i gat sam kwestin. Oli save givhan long yu blong yu luksave sipos yu bilif se Kingdom i wan prapa gavman we i stap rul. Ol las japta oli tokbaot samting we bambae i hapen i no longtaem. Hemia long taem ya we Kingdom i kam blong spolem ol rabis man mo blong mekem wol i kam paradaes. Sipos yu stadi long buk ya, ?bambae i givhan long yu olsem wanem?

40 Setan i stap traehad blong mekem se yu no moa bilif long Kingdom blong God. Be Jehova i wantem se bilif blong yu i kam strong moa, nao yu save blokem Setan mo yu stanap strong. (Efes. 6:16) Taswe mifala i askem long yu se, plis, yu stadi gud long buk ya. Taem yu stap stadi, oltaem yu mas askem se: ‘?Mi mi bilif se Kingdom blong God i wan prapa gavman we i stap rul?’ Sipos yu bilif, bambae yu wok strong blong sapotem Kingdom ya. Mo bambae yu stap wok strong yet, taem Kingdom ya i tekem aksen. !Long taem ya, olgeta man bambae oli luksave se hemia wan prapa gavman we i stap rul!

^ par. 7 Blong save moa long trifala man ya, yu luk pej 45 mo 46 blong buk ya we ol Witnes blong Jehova oli wokem, nem blong hem, Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom (Franis mo Inglis).

^ par. 15 Ol Baebol Studen oli luksave se oli mas kamaot long ol skul we oli fren wetem wol. Be oli gat wan tingting yet we i no stret. Oli ting se sam man long ol skul ya oli Kristin brata blong olgeta. Oli gat tingting ya from we ol man ya oli talem se oli bilif long sakrefaes blong Jisas, mo oli talem tu se oli givim laef blong olgeta long God. Plante yia biaen nomo, ol Baebol Studen oli jes luksave se tingting ya i no stret.

^ par. 17 Ol woning ya oli go fastaem long smol kampani blong ol 144,000. Be oli no gat bigfala paoa, from we ol man blong Jehova oli gat wan rong tingting bifo long yia 1935. Oli ting se i gat wan narafala grup tu we bambae i go long heven, hemia “bigfala kampani” we Revelesen 7:9, 10 (NW) i tokbaot. Oli ting se long “bigfala kampani” ya, i gat plante memba blong ol giaman skul we oli joen wetem ol tru Kristin klosap long en blong wol nomo. Long Japta 5, bambae yumi tokbaot samting ya.

^ par. 31 Long Septemba 1920, magasin ya Golden Age (Nambawan Taem) we naoia hem i Wekap! i tokbaot plante ples we ol man oli stap agensem ol Baebol Studen bitim mak, mo oli kilim nogud olgeta. Trabol ya i kamaot long Wol Wo Wan, long Kanada, mo Inglan, mo Jemani, mo Amerika. Long ol yia bifo long Wol Wo Wan, oli no kasem trabol olsem.

^ par. 36 Fastaem, oli printim Wajtaoa blong ol Kristin nomo we tabu spirit i makemaot olgeta.