Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 JAPTA 14

Yumi Obei Long Gavman Blong God Nomo

Yumi Obei Long Gavman Blong God Nomo

?JAPTA YA I TOKBAOT WANEM?

Ol man blong God oli obei long Kingdom, taswe oli no joen long wol

1, 2. (1) ?Wanem stamba trutok i lidim ol man blong Jisas kam kasem tede? (2) ?Ol enemi oli mekem wanem blong traem spolem yumi? ?Oli win no olsem wanem?

JISAS i stanap long fored blong jaj we i gat moa paoa i bitim ol narafala jaj long neson blong Isrel, nem blong hem Paelat. Long taem ya, Jisas i talem wan stamba trutok we i stap lidim ol man blong hem yet tede, i se: ‘Kingdom blong mi i no blong wol ya. Sipos kingdom blong mi i blong wol ya, bambae ol man blong mi oli save faet blong blokem olgeta ya we oli wantem putum mi long han blong ol man Isrel. Be kingdom blong mi i no kamaot long ples ya.’ (Jon 18:36) Ale, Paelat i talem long ol soldia blong oli kilim Jisas i ded. Be oli win blong smoltaem nomo. God i mekem Jisas i laef bakegen. Ol hed gavman blong Rom we oli rul long taem ya, oli traem blong finisim ol man blong Kraes, be oli no save mekem. Ol Kristin oli gohed nomo blong talemaot Kingdom, long olgeta kantri long taem ya.—Kol. 1:23.

2 Afta we Kingdom i stanap long yia 1914, sam kantri we oli gat bigfala ami oli traehad blong kilim ol man blong God i ded. Be i no gat wan ami we i naf blong mekem olsem. Plante gavman mo pati blong politik oli traehad blong fosem yumi wanwan, blong yumi tekem saed blong olgeta. Be oli no save mekem olsem, from we yumi no save seraot. Tede, i gat ol man blong obei long Kingdom long evri ples long wol. Yumi evriwan i joen gud olsem ol brata nomo, mo yumi no joen nating long politik. Samting ya i soemaot klia se Kingdom blong God i stap rul, mo i soemaot tu se King Jisas Kraes i stap lidim yumi, i stap mekem yumi i klin moa long fes blong God, mo i stap blokem yumi blong ol enemi oli no kilim yumi evriwan i ded. From we yumi “no man blong wol,” ol man oli putum yumi long kot. Naoia, bambae yumi tokbaot sam kot kes we King Jisas i winim.—Jon 17:14.

Wan Desisen We i Mekem Se Yumi Kasem Trabol

3, 4. (1) ?Taem Kingdom i stanap, wanem i hapen? (2) ?Fastaem ol man blong God oli kasem save gud long samting we oli mas mekem long taem blong faet? Yu eksplenem.

3 Taem Kingdom i stanap, i gat wan bigfala faet i kamaot long heven. Nao oli sakemaot Setan i kamdaon long wol. (Ridim Revelesen 12:7-10, 12.) Mo i gat wan bigfala faet i kamaot  long wol tu. Faet ya i traem ol man blong God bigwan. Oli gat strong tingting se bambae oli folem Jisas mo bambae oli no joen long wol ya. Be oli no kasem save gud long ol samting we oli mas mekem, blong oli save stap longwe long ol bisnes blong politik.

4 Yu traem tingbaot sam tok long Buk 6 blong Millennial Dawn, we oli printim long yia 1904. * Buk ya i talem se ol Kristin oli no mas joen long faet. Be hem i talem tu se sipos ol haeman oli singaot wan Kristin blong i joen long ami, hem i mas askem long olgeta sipos hem i save kasem wan wok long ami we i no joen long faet. Sipos oli talem ‘no’ nao oli sanem hem i go faet, be hem i no mas kilim wan man i ded. Herbert Senior blong Inglan, we i baptaes long yia 1905, i tokbaot taem ya, i se: “Tingting blong ol brata i fasfas, from we oli no kasem save gud long wanem we oli mas mekem.”

5. ?Wajtaoa blong namba 1 Septemba 1915, i talem wanem blong mekem poen ya i kam klia moa?

5 Wajtaoa blong namba 1 Septemba 1915, i mekem poen ya i kam klia moa. Hem i tokbaot samting we Studies in the Scriptures i talem, i se: “Sipos yumi mekem wok long ami we i no joen long faet, be maet yumi stap joen long wol yet.” ?Olsem wanem sipos oli talem long wan Kristin se bambae oli sutum hem i ded, taem hem i no wantem putum yunifom mo joen long ami? Wajtaoa i talem se: “?Yu ting se i moagud oli sutum yu from we yu obei long Prins blong Pis, no i moa gud oli sutum yu long faet? I moa gud yu ded taem yu stap holemstrong long King blong yumi long heven. I nogud yu agensem ol tijing blong King ya, nao yu ded taem yu stap mekem wok blong ol king blong wol.” Afta we Wajtaoa i talem ol strong tok ya, hem i gohed se: “Mifala i no stap fosem yufala, mifala i stap givim advaes nomo.”

6. ?Yu lanem wanem long stori blong Brata Herbert Senior?

6 Sam brata oli kasem save gud, mo oli rere blong kasem trabol from bilif blong olgeta. Herbert Senior i talem se: “Long tingting blong mi, sipos mi karemaot ol tul blong faet long wan sip [wok long ami we i no joen long faet], hemia i sem mak nomo we mi yusum ol tul blong faet ya blong kilim man i ded.” (Luk 16:10) Taem Brata Senior i talem se hem i no save joen long ami, oli putum hem long kalabus. Hem wetem 4 narafala brata oli stap long wan grup blong 16 man long Inglan, we ol man oli singaot olgeta se Richmond 16. Sam long olgeta oli blong ol narafala skul, be olgeta evriwan oli go kalabus long Richmond from we oli no wantem joen long ami. I gat wan taem we ami i mekem wan plan we i haed, nao i sanem Herbert olgeta oli go long Franis, long ples we faet i strong. Long ples ya, oli talem long olgeta se bambae oli sutum olgeta i ded. Oli laenemap olgeta long fored blong ol man we oli holem masket, be long las minit nomo, oli jenisim panis blong olgeta i kam ten yia long kalabus.

“Mi kasem save se ol man blong God oli mas gat pis wetem olgeta man, nating se ol man raonabaot oli stap faet.” —Simon Kraker (Yu luk haf 7)

7. Taem Wol Wo Tu i stat, ?ol man blong God oli kasem save finis long wanem?

 7 Taem Wol Wo Tu i stat, ol man blong Jehova oli save finis se i minim wanem blong oli no joen long faet. Mo oli save wanem we oli mas mekem blong folem fasin blong Jisas. (Mat. 26:51-53; Jon 17:14-16; 1 Pita 2:21) Wajtaoa blong namba 1 Novemba 1939, i tokbaot “Yumi No Joen Long Faet,” i se: “Naoia ol man we oli mekem promes long Jehova, oli mas folem rul ya se oli no joen nating long faet blong ol kantri.” Simon Kraker, we biaen hem i wok long hedkwota long Brooklyn, i tokbaot Wajtaoa ya, se: “Mi kasem save se ol man blong God oli mas gat pis wetem olgeta man, nating se ol man raonabaot oli stap faet.” Save ya we i olsem kakae, i kam long stret taem. Hem i rerem ol man blong God from bigfala trabol, we i traem olgeta se bambae oli obei long Kingdom no nogat.

Trabol i Olsem ‘Wota We i Ron Bigwan’

8, 9. ?Profet tok blong aposol Jon i kamtru olsem wanem?

8 Profet tok blong aposol Jon i soemaot se taem Kingdom i stanap long yia 1914, Setan bambae i traem finisim ol man we oli obei long Kingdom ya. Hem i talem se bigfala algita ya bambae i traot wota we i ron bigwan, blong spolem olgeta. * (Ridim Revelesen 12:9, 15.) ?Profet tok ya i kamtru olsem wanem? Afta  long yia 1920, ol man oli agensem ol man blong God bigwan. Long Wol Wo Tu, Brata Kraker wetem plante narafala brata long Not Amerika, oli go kalabus from we oli obei long Kingdom. Long faet ya, big haf blong ol man we oli stap kalabus long Amerika from oli no wantem faet, oli Witnes blong Jehova.

9 Long evri ples long wol, Setan mo ol man blong hem, oli wantem mekem ol man we oli obei long Kingdom blong God, oli foldaon. Long Afrika, mo Yurop, mo Amerika, plante oli pas long kot, mo plante oli stanap long fored blong kaonsel we i mekem desisen se bambae oli aot long kalabus no nogat. Plante brata we oli gat strong tingting blong no joen long faet, ol enemi oli sakem olgeta long kalabus, oli wipim olgeta, mo oli mekem i nogud tumas long olgeta. Long Jemani, ol man blong God oli kasem bigfala trabol from we oli no wantem salut long Hitler mo joen long faet. Samwe long 6,000 Witnes oli go long ol rabis kalabus blong ol Nasi, mo bitim 1,600 we oli blong Jemani mo sam narafala ples, oli ded long han blong ol man we oli mekem i nogud long olgeta. Nating se i olsem, Setan i no save finisim ol man blong Jehova.—Mak 8:34, 35.

“Graon” i Solemdaon “Wota”

10. ?“Graon” i minim wanem? ?“Graon” i givhan olsem wanem long ol man blong God?

10 Long profet tok ya, “graon” i minim sam man no sam grup long wol ya we oli gat paoa, mo oli no agensem ol man blong Jehova. Oli solemdaon “wota ya” taem oli givhan long ol man blong God we ol enemi oli agensem olgeta. ?Profet tok ya i kamtru olsem wanem? Long ol yia afta Wol Wo Tu, plante taem “graon” i givhan long olgeta we oli obei long Kingdom blong Mesaea. (Ridim Revelesen 12:16.) Long ol yia ya, plante bigfala kot oli tekem saed blong ol Witnes. Oli talem se, sipos ol Witnes oli no wantem joen long ami mo long ol seremoni blong leftemap kantri, oli gat raet. Fastaem, bambae yumi tokbaot sam Witnes we oli pas long kot from we oli no wantem joen long ami, mo olsem wanem Jehova i givhan long olgeta blong oli win.—Sam 68:20.

11, 12. ?Wanem trabol we Brata Sicurella mo Brata Thlimmenos i kasem? ?Wanem i kamaot from?

11 Amerika. Papa mo mama blong Anthony Sicurella, tufala i Witnes, mo tufala i tijim ol sikis pikinini blong tufala long ol loa blong Jehova. Taem Anthony i gat 15 yia, hem i baptaes, mo taem hem i gat 21 yia, hem i fulumap pepa blong talem se hem i no wantem joen long ami from we hem i wan man blong jos, mo i putum pepa ya long ofis we i singaot ol man oli joen long ami. Tu yia afta, hemia long yia 1950, hem i fulumap wan narafala pepa we i talem wan defren risen. Long pepa ya, hem i talem se long tingting blong hem, i no stret blong faet, taswe hem i no wantem joen long ami. Ofis ya i lukluk gud long pepa ya, mo i talem se i oraet nomo. Be Ofis blong Jastis i no agri. Ale  Brata Sicurella i pas long kot plante taem, be hem i no win. Nao hem i go long Saprim Kot. Kot ya i jenisim desisen blong narafala kot, ale Brata Sicurella i win. Kot kes ya i givhan long plante narafala man Amerika tu, we oli no wantem joen long ami from we i agensem tingting blong olgeta.

12 Gris. Long yia 1983, Iakovos Thlimmenos i no wantem werem yunifom blong ami. Oli putum poen agens long hem se hem i mekem stronghed, nao hem i go kalabus. Afta we hem i kamaot, hem i fulumap wan pepa blong askem wok long ofis we i lukaot long kaon blong ol bisnesman. Be oli talem se hem i no save wok olsem, from we hem i man blong brekem loa. Ale, hem i tekem trabol ya i go long kot long Gris, be hem i no win. Nao hem i tekem i go long bigfala kot blong Yurop we i givhan long ol man blong kasem samting we oli gat raet long hem (ECHR). Long yia 2000, 17 jaj oli mekem desisen se brata ya i win. Bifo long hemia, oli putum poen agens long 3,500 brata long Gris se oli man blong brekem loa, from we oli no wantem joen long ami. Be afta, gavman blong Gris i putum wan loa we i tekemaot poen agens long ol brata ya. Mo tu, taem gavman i skelem bakegen Konstitusen blong Gris, hem i luk wan loa we hem i bin putum sam yia bifo, blong givim raet long ol man Gris blong oli mekem wok long vilej, blong tekem ples blong wok long ami. Nao hem i mekem desisen blong folem loa ya.

“Bifo we mi go insaed long kot, mi prea wetem fulhat blong mi. Nao mi harem we Jehova i putum pis long tingting blong mi.” —Ivailo Stefanov (Yu luk haf 13)

13, 14. ?Yumi save lanem wanem long stori blong Ivailo Stefanov mo Vahan Bayatyan?

13 Bulgaria. Long yia 1994, oli singaot Ivailo Stefanov we i gat 19 yia, blong i joen long ami. Hem i talem se hem i no save mekem samting ya, mo i no save mekem narafala wok long ami tu. Ale, hem i go kalabus blong 18 manis. Be hem i tekem trabol ya i go long kot, from we hem i gat raet blong no joen long ami sipos samting ya i agensem tingting blong hem. Afta we sam taem i pas, kot kes ya i go long bigfala kot blong Yurop (ECHR). Be long yia 2001, bifo we kot i sidaon, gavman blong Bulgaria i traem blong mekem pis wetem Brata Stefanov. Oli tekemaot poen agens long hem, mo oli tekemaot poen agens long ol narafala man Bulgaria tu we oli no wantem joen long ami. Wan samting nomo, se oli mas mekem wan wok long vilej blong tekem ples blong wok long ami. *

14 Amenia. Folem loa blong Amenia, Vahan Bayatyan i mas joen long ami long yia 2001. * Be hem i no wantem, ale hem i pas long kot, nao hem i lus. Long Septemba 2002, hem i go kalabus. Hem i mas stap tu yia haf, be afta we ten manis i pas, oli letem hem i kamaot. Long ol manis ya, hem i putum trabol ya i go long bigfala kot blong Yurop (ECHR). Be long namba 27 Oktoba 2009, hem i lus long kot ya tu. Desisen ya i mekem ol brata long Amenia we oli fesem sem trabol, oli harem nogud tumas. Be ECHR i lukluk bakegen long desisen blong hem. Ale  long namba 7 Julae 2011, Vahan Bayatyan i win, from we loa i talem se man i gat raet blong folem tingting blong hem mo skul blong hem. Kot i agri se, loa ya i stret tu long man we i no wantem joen long ami from bilif blong hem. Hemia fas taem we ECHR i luksave samting ya. Desisen ya i givhan long plante handred milian narafala man tu, long ol kantri we oli joen long Kaonsel blong Yurop. *

Taem ol brata oli win long ECHR, oli kamfri long kalabus.

Ol Seremoni Blong Leftemap Kantri

15. ?Ol man blong Jehova oli no joen long ol seremoni blong leftemap kantri from wanem?

15 Yes, ol man blong Jehova oli gat strong tingting blong obei long Kingdom we Mesaea i King blong hem. Oli soemaot strong tingting ya taem oli no joen long ami, mo taem oli talem wetem respek se oli no save joen long ol seremoni blong leftemap kantri. Taem Wol Wo Tu i stat, ol man oli strong moa blong leftemap kantri blong olgeta, mo long ol yia afta, tingting ya i kasem olgeta ples long wol. Long plante kantri, ol man oli mas  talem bakegen mo bakegen wan strong promes blong leftemap kantri, sipos no, oli mas singim sing blong kantri, no oli mas salut long flaeg. Be ol Witnes oli no save mekem olsem, from we oli ona long Jehova nomo. (Eks. 20:4, 5) Desisen ya i mekem se oli kasem trabol olsem wota we i ron. Be Jehova i yusum “graon” bakegen blong solemdaon wota ya. Yu traem luk sam moa kot kes we Jehova mo Jisas i winim.—Sam 3:8.

16, 17. ?Wantem trabol i kasem Lillian mo William Gobitas? ?Yu yu lanem wanem from?

16 Amerika. Long yia 1940, i gat wan kot kes long Saprim Kot blong Amerika we nem blong hem, Skul Blong Minersville Agensem Gobitis. Long kot ya, wan jaj nomo i tekem saed blong ol Witnes, be 8 oli agensem olgeta. Kot kes ya i kamaot from we Lillian Gobitas we i gat 12 yia, mo brata blong hem William we i gat 10 yia, tufala i gat strong tingting blong obei long Jehova. * Ale, tufala i no salut long flag mo tufala i no talem promes blong leftemap kantri. From samting ya, ol tija oli sakemaot tufala long skul. Saprim kot i talem se aksen we skul i tekem i stret long konstitusen, mo i pulum “ol man long kantri blong oli gat wan tingting nomo.” Desisen ya i mekem se bigfala trabol i kasem ol Witnes. Ol skul oli sakemaot plante pikinini blong ol Witnes, plante bos oli sakemaot ol Witnes long wok, mo sam grup oli kilim ol Witnes. Wan buk (The Lustre of Our Country) i tokbaot taem ya se: “Long ol yia 1941 kasem 1943, ol man oli kilim ol Witnes mo mekem nogud long olgeta. I no gat wan narafala taem afta long yia 1900, we ol man Amerika oli agensem wan skul olsem.”

17 Be ol enemi blong God oli win blong smoltaem nomo. Long yia 1943, Saprim Kot i harem wan kot kes we i klosap sem mak long hemia blong Gobitis. Oli putum nem blong kot kes ya se Kaonsel Blong Edukesen Long Wes Virginia Agensem Barnette. Long taem ya, ol Witnes blong Jehova oli win. Saprim Kot blong Amerika i jenisim desisen we hem i mekem smoltaem bifo. Hemia fas taem we hem i mekem olsem. Afta, ol man oli no moa agensem tumas ol Witnes. Mo kot kes ya i givhan long ol narafala man Amerika tu, blong oli kasem plante moa samting we oli gat raet long hem.

18, 19. ?Pablo Barros i talem se wanem nao i mekem we hem i stanap strong? ?Yumi evriwan i save mekem olsem wanem blong folem eksampol blong Pablo?

18 Ajentina. Long yia 1976, skul i sakemaot Pablo Barros we i gat 8 yia, mo brata blong hem Hugo we i gat 7 yia, from we tufala i no salut long flag. Woman we i hed tija, i pusum Pablo mo i kilim hed blong hem. Hem i holem tufala i stap wan aoa afta we skul i finis, blong traem fosem tufala blong tufala i joen long ol seremoni blong kantri. Pablo i tingting bak long taem ya, i se: “Jehova i givhan long mi. Mi wan nomo mi no naf blong stanap strong, taem oli stap fosem mi blong mi lego Jehova.”

19 Oli tekem trabol ya i go long kot, be jaj i agri long desisen blong skul blong sakemaot Pablo mo Hugo. Long yia 1979,  oli tekem i go long Saprim Kot blong Ajentina. Kot ya i jenisim desisen blong narafala kot, i se: “Panis olsem [sakemaot pikinini long skul] i agensem konstitusen. Konstitusen i talem se pikinini i gat raet blong skul (Atikol 14), mo se Gavman i mas meksua se evri pikinini i skul long praemari (Atikol 5).” Desisen ya i givhan long samwe long 1,000 pikinini blong ol Witnes. Samfala, olsem Pablo mo Hugo, oli gobak long skul. Mo desisen ya i blokem sam skul we oli rere blong sakemaot pikinini.

Plante yangfala Witnes oli stanap strong taem oli kasem trabol

20, 21. ?Olsem wanem stori blong Roel mo Emily Embralinag i mekem bilif blong yu i strong?

20 Filipin. Long yia 1990, skul i sakemaot Roel Embralinag, we i gat 9 yia, mo sista blong hem Emily, we i gat 10 yia, wetem 66 narafala studen we oli Witnes, from we oli no salut long flaeg.[7] Papa blong Roel mo Emily we nem blong hem Leonardo, i go long ofis blong skul, be oli no wantem lesin long hem. Ale, Leonardo i askem long Saprim Kot blong i harem kot kes ya. Be hem i no gat mane, mo i no gat wan loea tu. Hem i  ting se i no save win long kot, from we hem i no gat save nating long loa. Ale, famle i joen wanples, oli prea wetem fulhat blong olgeta, mo oli askem long Jehova blong i lidim olgeta. Long semtaem, ol man oli stap laf long tufala pikinini ya, mo oli stap jikim tufala.

21 Be ol samting i jenis. Wan loea, nem blong hem Felino Ganal, we bifo hem i wok blong wan bigfala kampani blong ol loea, i kam wan Witnes blong Jehova. Hem nao i kam loea blong famle ya. Ale, oli win long Saprim Kot, mo ol pikinini oli gobak long skul. Bakegen, olgeta we oli traem fosem ol Witnes blong oli lego God blong olgeta, oli lus.

Yumi Gat Pis From We Yumi No Joen Long Wol

22, 23. (1) ?Wanem i mekem se ol man blong Jehova oli winim plante bigfala kot kes? (2) From we ol brata mo sista oli joen gud long fulwol, ?hemia i soemaot wanem?

22 Ol man blong Jehova oli no gat paoa blong jenisim tingting blong ol haeman. Nating se i olsem, oli win long plante kot long ol defdefren kantri, mo ol jaj oli blokem ol man we oli agensem olgeta. Taem oli win, oli givhan long plante narafala man tu, blong oli gat raet blong mekem samting we konstitusen i talem. Taswe, ?wanem i mekem se yumi winim plante bigfala kot kes? I klia se Kraes i givhan long yumi. (Ridim Revelesen 6:2.) Yumi no pas long kot blong jenisim ol loa blong kantri, nogat. Yumi wantem nomo blong gohed blong mekem wok blong King blong yumi Jisas Kraes, we i no gat wan samting i blokem yumi.—Wok 4:29.

23 Long wol ya, ol defdefren tingting blong politik oli mekem se ol man oli no joen gud. Oli no gat stret tingting, oli no laeklaekem olgeta, mo oli agensem olgeta. Be King Jisas Kraes i blesem ol man blong hem from we oli no joen long politik. Setan i traehad blong mekem yumi seraot mo blong spolem yumi, be hem i no save win. Kingdom i hivimap plante milian man we oli “no moa lanem blong faet.” Bigfala kampani blong ol brata mo sista long fulwol i gat pis. !Hemia i olsem wan merikel, mo i soemaot gud se Kingdom blong God i stap rul!—Aes. 2:4.

^ par. 4 Nem blong Buk 6 ya, The New Creation. Biaen, oli singaot olgeta buk blong Millenial Dawn se Studies in the Scriptures.

^ par. 8 Blong save moa long profet tok ya, yu luk buk ya Revelesen—Klosap i Kasem Nambawan En Blong Hem!, japta 27, pej 184 kasem 186.

^ par. 13 Taem ol man Bulgaria oli no wantem joen long ami from we i agensem tingting blong olgeta, gavman i mas askem long olgeta sipos oli wantem mekem wok long vilej blong tekem ples blong ami. Jif nomo bambae i givim wok ya.

^ par. 14 Blong ridim ful stori ya, yu luk Wajtaoa (Franis mo Inglis) blong namba 1 Novemba 2012, pej 29 kasem 31.

^ par. 14 Long 20 yia, gavman blong Amenia i putum 450 yangfala Witnes long kalabus. Long Novemba 2013, ol laswan blong olgeta oli go fri.

^ par. 16 Long ol buk blong kot, oli raetem nem blong famle se Gobitis, be oli mestem.

Long ol buk blong kot, oli raetem nem blong famle se Ebralinag, be oli mestem.