Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 JAPTA 15

Yumi Pruvum Se Yumi Gat Raet Blong Mekem Wosip

Yumi Pruvum Se Yumi Gat Raet Blong Mekem Wosip

?JAPTA YA I TOKBAOT WANEM?

Kraes i givhan long yumi blong yumi pruvum se yumi gat raet blong rejistarem skul blong yumi, mo blong obei long ol loa blong God

1, 2. (1) ?Wanem i pruvum se yu yu wan sitisen blong Kingdom? (2) ?From wanem sam Witnes oli mas pas long kot blong pruvum se oli gat raet blong mekem wosip?

?OLSEM WANEM? ?Yu yu wan sitisen blong Kingdom blong God? !Sipos yu yu wan Witnes blong Jehova, yu save talem se Yes! ?Wanem i pruvum se yu yu wan sitisen? I no wan paspot no wan narafala pepa blong gavman. Samting we i pruvum, hemia wosip we yu mekem i go long Jehova God. Be tru wosip i no min se yu bilif nomo. Hem i joen tu wetem ol samting we yu mekem blong obei long Kingdom blong God. Yes, wosip blong yumi i joen wetem evri haf blong laef blong yumi, olsem wok blong tijim pikinini, mo tritmen we yumi jusum taem yumi sik.

2 Sore tumas, plante man blong wol ya oli no wantem save se yumi sitisen blong Kingdom, mo oli no wantem save long ol loa blong hem tu. Samtaem gavman i putum tabu long sam wok we oli joen wetem wosip blong yumi, no i blokem fulwan. Sam man blong Kraes oli pas long kot blong pruvum se oli gat raet blong folem ol loa blong Mesaea we i King. Yumi no sapraes long samting ya. Plante man long Baebol tu oli mekem olsem, blong oli save mekem wosip long Jehova.

3. ?Wanem i hapen long taem blong Kwin Esta?

3 Yu traem tingbaot taem ya we Esta i kwin blong Pesia. Ol man blong God oli mas faet blong sevem laef blong olgeta. ?From wanem? Rabis man ya Haman we i Praeminista, i talem long King Ahasuerus (narafala nem blong hem Sekses) se ol man Isrel oli mas ded, from we ‘oli stap folem ol loa we oli defren olgeta long ol loa blong ol narafala man.’ (Esta 3:8, 9, 13) ?Olsem wanem? ?Jehova i lego ol man blong hem? Nogat. Hem i blesem Esta mo Modekae, from we tufala i no fraet blong askem long king, blong i givhan long ol man blong God.—Esta 9:20-22.

4. ?Long japta ya, bambae yumi tokbaot wanem?

4 ?Olsem wanem long taem blong yumi? Long las japta, yumi tokbaot sam gavman we oli agensem ol Witnes blong Jehova. Long japta ya, bambae yumi tokbaot samting we sam gavman oli mekem blong traem blokem wosip blong yumi.  Bambae yumi tokbaot tri stamba samting we yumi gat raet long olgeta: (1) yumi gat raet blong wok olsem wan ogenaesesen mo blong mekem wosip olsem yumi wantem, (2) yumi gat raet blong jusum tritmen we i no agensem Baebol, mo (3) yumi gat raet blong tijim ol pikinini blong yumi long ol loa blong Jehova. Bambae yumi luk olsem wanem ol man blong God oli no fraet blong tekem aksen, blong oli save gohed olsem ol sitisen blong Kingdom. Mo bambae yumi luk olsem wanem Jehova i blesem olgeta.

Raet Blong Wok Olsem Wan Ogenaesesen Mo Blong Mekem Wosip

5. Taem yumi rejistarem skul blong yumi, ?olsem wanem i isi moa?

5 ?Olsem wanem? ?Yumi mas rejistarem skul blong yumi, blong yumi gat raet blong mekem wosip? Nogat. Be sipos yumi rejista wetem gavman, i isi moa blong yumi mekem ol miting long Haos Kingdom mo long Haos Asembli. Mo tu, i isi moa blong yumi printim mo kasem ol buk. I isi moa tu blong yumi talemaot gud nius long ol man raonabaot long yumi, from we i no gat wan samting i blokem yumi. Long plante kantri, ol Witnes blong Jehova oli save rejistarem skul blong olgeta. From samting ya, oli gat raet blong mekem wosip, olsem ol narafala skul we oli rejista finis. ?Be olsem wanem sipos gavman i no wantem rejistarem skul blong yumi, no i traem blokem wosip we yumi gat raet blong mekem?

6. Afta long yia 1940, ?ol Witnes blong Jehova long Ostrelia oli kasem wanem trabol?

6 Ostrelia. Jes afta long yia 1940, wan haeman long Ostrelia i talem se bilif blong ol Witnes i “agensem” ol samting we ol man oli stap faet from. Ale gavman i putum tabu long ol Witnes. Oli no save mekem miting mo prij. Gavman i satem Betel, i tekemaot ol Haos Kingdom long ol Witnes, mo i putum tabu long ol buk blong olgeta. Be ol Witnes oli gohed long fasin haed. Afta we sam yia i pas, trabol ya i finis. Long namba 14 Jun 1943, Hae Kot blong Ostrelia i tekemaot tabu long ol Witnes.

7, 8. Yu tokbaot ol samting we i hapen long Rasia, taem ol Witnes oli stap pruvum se oli gat raet blong mekem wosip.

7 Rasia. Komunis gavman i putum tabu long ol Witnes blong plante yia, gogo, long yia 1991, gavman i letem olgeta oli rejistarem skul blong olgeta. Afta, ples we fastaem hem i Soviet Yunion, i seraot long ol defdefren kantri, wan long olgeta, hemia Rasia. Long yia 1992, oli rejistarem skul blong ol Witnes long Rasia, mo kwiktaem nomo, oli kam plante. Be samfala oli no glad, speseli olgeta long Otodoks Jos blong Rasia. Ale, long yia 1995 kasem 1998, oli putum faef poen agens long ol Witnes, be loea blong gavman i no faenem pruf se oli brekem loa. Long yia 1998, ol man we oli agensem ol Witnes oli putum olgeta long kot. Fastaem, ol Witnes oli win. Be ol man ya oli no agri long desisen blong kot. Ale, long Mei 2001, oli putum  ol Witnes long kot bakegen, be ol Witnes oli lus. Long Oktoba, kot i harem kot kes ya bakegen. Nao long yia 2004, oli mekem desisen se Witnes blong Jehova i no moa wan skul long taon ya Moscow, mo oli putum tabu long wok blong olgeta.

8 Afta long hemia, ol man oli girap agensem ol Witnes. (Ridim 2 Timoti 3:12.) !Yu traem tingbaot olsem wanem ol brata mo sista oli harem nogud! Ol man oli mekem nogud long olgeta, oli kilim olgeta, mo oli karemaot ol buk blong olgeta. Oli mekem i had tumas blong oli rentem mo bildim ol haos wosip. Long yia 2001 finis, ol Witnes oli putum trabol ya i go long bigfala kot blong Yurop (ECHR). Long yia 2004, oli givim moa save long kot ya. Ale long yia 2010, kot ya i talem se gavman blong Rasia i putum tabu long skul blong ol Witnes from we i no laekem nomo. Hem i talem tu se i no nid blong holemtaet desisen blong narafala kot, from we i no gat pruf se ol Witnes oli brekem loa. Mo ECHR i talem tu se gavman i wantem nomo blong blokem samting we ol Witnes oli gat raet long hem, hemia blong mekem wosip. Taem ol Witnes oli win, samting ya i mekem tingting blong olgeta i strong gud, nating se sam haeman long Rasia oli no folem desisen blong ECHR.

Titos Manoussakis (Yu luk haf 9)

9-11. Yu tokbaot ol samting we ol Witnes long Gris oli mekem, blong pruvum se oli gat raet blong joen wanples blong mekem wosip.

9 Gris. Long yia 1983, Titos Manoussakis i rentem wan rum long taon ya Heraklion long aelan blong Krit, blong ol Witnes oli save joen blong mekem wosip. (Hib. 10:24, 25) Be i no longtaem, wan pris blong Otodoks i komplen long ol haeman. ?Hem i kros from wanem? !From we bilif blong ol Witnes i defren long bilif blong Otodoks, hemia nomo! Ale ol haeman oli putum Titos Manoussakis mo tri narafala Witnes long kot. Ol Witnes oli faen mo kot i talem se oli mas go kalabus blong tu manis. Be oli luk se desisen ya i agensem raet we oli gat blong mekem wosip, olsem ol sitisen blong Kingdom. Ale trabol ya i pas long plante narafala kot long Gris, gogo i kasem bigfala kot ya blong Yurop, ECHR.

10 Desisen blong ECHR long yia 1996 i mekem ol man we oli agensem tru wosip oli sek nogud. Kot ya i talem se “Witnes blong Jehova i wan skul we ‘ol man oli save gud,’ mo loa blong Gris i letem ol skul olsem oli stap.” Kot ya i talem tu se desisen blong ol narafala kot i “spolem raet we ol Witnes oli gat blong folem skul blong olgeta.” Mo hem i talem se gavman blong Gris i no gat raet blong “jajem bilif blong wan skul mo fasin blong soemaot bilif ya.” !Ale kot i tekemaot panis we ol narafala kot oli putum long ol Witnes, mo i talem se oli gat raet blong mekem wosip!

11 ?Olsem wanem? ?Desisen blong hae kot ya i finisim ol trabol we ol Witnes long Gris oli kasem? Nogat. Long yia 2012, wan kot kes i kamaot long taon ya Kasandreia, we i klosap sem  mak long hemia long Heraklion. Kot kes ya i laswan long plante kot kes we oli gohed blong 12 yia, blong winim trabol we wan bisop blong Otodoks Jos i mekem long ol Witnes. Ale, Kaonsel blong Stet we i bigfala kot blong Gris, i mekem desisen se ol Witnes oli win, from we konstitusen blong Gris i talem se ol man oli gat raet blong folem skul blong olgeta. Mo kot i agensem tingting ya se skul blong ol Witnes i wan skul we ol man oli no save gud, i se: “‘Ol Witnes blong Jehova’ oli no haedem ol tijing blong olgeta. From samting ya, ol man oli save gud skul ya.” Naoia, ol Witnes long Kassandreia oli glad tumas we oli save mekem ol miting long prapa Haos Kingdom blong olgeta.

12, 13. Long Franis, ?olsem wanem ol man we oli agensem ol Witnes oli “mekem ol loa blong stanemap ol fasin nogud”? ?Trabol ya i finis olsem wanem?

12 Franis. Samfala we oli agensem ol man blong God oli “mekem ol loa blong stanemap ol fasin nogud.” (Ridim Ol Sam 94:20.) Olsem nao, samwe long yia 1995, ofis blong takis long Franis i stat blong jekem kaon blong Association Les Témoins de Jéhovah (ATJ), hemia nem we ol Witnes oli rejista long hem long Franis. Minista blong faenans i talemaot stret risen from wanem oli wantem jekem kaon ya, i se: “Maet samting ya i lidim kot blong mekem desisen blong tekemaot mane blong ol Witnes blong Jehova, no blong putum poen agens long olgeta. . . . Sipos i olsem, bambae oli no moa gat paoa, mo wok blong olgeta i no save gohed long kantri ya.” Be ofis blong takis i no faenem wan samting we i rong long kaon blong olgeta. Nating se i olsem, hem i putum wan bigfala takis long ATJ, we ol Witnes oli no naf blong pem. Sipos oli mas pem, bambae oli mas klosem branj ofis mo salem, i no gat narafala rod. Hemia wan rabis nius stret, be ol Witnes oli no lego. Oli talem strong se gavman i mekem i no stret, mo long yia 2005, kot kes ya i go long ECHR.

13 Long namba 30 Jun 2011, ECHR i talemaot desisen blong hem, se ol man oli gat raet blong folem skul blong olgeta. Gavman i no gat raet blong jajem bilif blong wan skul mo fasin blong soemaot bilif ya. Kot i talem tu se: “Takis ya . . . bambae i tekemaot evri samting we skul ya i gat. Hemia i min se ol man blong hem bambae oli no moa save mekem ol wok we i joen wetem wosip blong olgeta.” !Ale, kot i mekem desisen se ol Witnes oli win! Ol man blong Jehova oli glad tumas taem gavman blong Franis i givimbak takis we oli pem finis, mo i givimbak intres long mane ya tu. Mo oli glad taem kot i kanselem plan we i stap fastaem, se gavman i save tekemaot graon mo branj ofis blong ol Witnes sipos oli no pem takis ya.

I gud yu prea oltaem from ol brata mo sista we oli stap pas long kot

14. ?Yu save mekem wanem blong givhan long ol brata mo sista we oli pas long kot?

14 Long taem bifo, Esta mo Modekae tufala i go luk king blong pruvum se ol man blong Jehova oli gat raet blong mekem  wosip. Tede ol man blong Jehova oli go long kot from sem risen ya. (Esta 4:13-16) ?Yu yu save mekem wan samting blong givhan long olgeta? Yes. Yu save prea oltaem from ol brata mo sista we ol kot oli mekem i no stret long olgeta. Ol prea olsem oli gat paoa, mo oli save givhan bigwan long ol brata we ol man oli mekem i nogud long olgeta. (Ridim Jemes 5:16.) ?Olsem wanem? ?Jehova i save tekem aksen folem ol prea ya? !Yes! Ol kot kes we yumi winim finis, oli soemaot samting ya.—Hib. 13:18, 19.

Yumi Gat Raet Blong Jusum Tritmen

15. Taem yumi mekem wan desisen long blad, ?yumi tingbaot wanem?

15 Tede, ol man oli yusum blad long ol rod we oli no stret. Long Japta 11 blong buk ya, yumi luk ol tok blong Baebol we i talem klia nomo se ol sitisen blong Kingdom oli no mas tekem blad. (Jen. 9:5, 6; Lev. 17:11; ridim Ol Wok 15:28, 29.) Be yumi mo famle blong yumi, yumi wantem ol tritmen we oli beswan, hemia nomo se i no mas agensem loa blong God. Ol hae kot long plante kantri oli mekem desisen se man i gat raet blong jusum tritmen we hem i wantem. Mo tu, sipos wan tritmen i agensem tingting mo bilif blong hem, hem i gat raet blong talem ‘no.’ Be long sam kantri, ol man blong God oli kasem bigfala trabol from. Yu traem ridim ol stori ya.

16, 17. ?Ol dokta mo hospital oli mekem wanem long wan sista long Japan? ?Jehova i ansa long prea blong hem?

16 Japan. Dokta i mas katem wan sista blong Japan we i gat 63 yia mo i sik tumas, nem blong hem Misae Takeda. Sista ya i obei long Kingdom blong God, taswe hem i talem klia se hem i no save tekem blad. Be plante manis afta, hem i faenemaot se taem oli katem hem, oli putum blad long hem. Hem i harem nogud bitim mak, from we oli trikim hem, mo oli agensem samting we hem i wantem. Ale long Jun 1993, hem i putum ol dokta mo hospital long kot. Sista ya i wan kwaet woman, be bilif blong hem i no seksek nating. Hem i stanap long fored blong fulap man long kot, we hem i no fraet nating. Hem i toktok bitim wan aoa, nating se hem i sik tumas. Wan manis bifo we hem i ded, hem i go long kot laswan. Taem yumi tingbaot olsem wanem sista ya i gat strong bilif mo i no fraet, yumi glad tumas. Hem i talem se oltaem hem i prea long Jehova blong i win, mo hem i gat strong tingting se Jehova bambae i ansa long prea blong hem. ?Olsem wanem? ?Jehova i ansa?

17 Long namba 29 Februari 2000, hemia tri yia afta we Sista Takeda i ded, Saprim Kot i mekem desisen se hem i win. Kot i talem se ol dokta mo hospital oli rong. Oli mas folem tok blong sista ya we i no wantem blad. Oli “mas luksave se olgeta man wanwan oli gat raet blong jusum tritmen we oli wantem.” Strong tingting blong Sista Takeda blong go long kot blong pruvum se hem i gat raet blong jusum tritmen we i no  agensem Baebol, i givhan long ol narafala Witnes long Japan. Naoia, oli no moa fraet se hospital bambae i fosem olgeta blong oli tekem blad.

Pablo Albarracini (Yu luk haf 18 kasem 20)

18-20. (1) ?Apil kot long Ajentina i mekem wanem desisen long Kad Blong Blad? (2) ?Yumi soemaot olsem wanem se yumi obei long King Jisas Kraes?

18 Ajentina. ?Olsem wanem sipos sik no aksiden i kasem yumi kwiktaem, nao yumi no moa save toktok blong talemaot tritmen we yumi jusum? Yumi ol sitisen blong Kingdom, yumi save karem wan kad we i gat paoa taem yumi no save toktok. Hemia nao samting we Pablo Albarracini blong Ajentina i mekem. Long Mei 2012, wan stilman i sutum hem long masket. Taem hem i kasem hospital, hem i no moa save toktok. Be hem i holem wan kad we i talem se hem i no wantem blad. Hem i saenem kad ya bitim fo yia bifo. Sam dokta oli ting se oli mas putum blad long hem, sipos no bambae hem i ded. Nating se i olsem, oli folem tingting blong hem. Be papa blong Pablo we i no wan Witnes blong Jehova, i go long kot blong fosem ol dokta blong oli givim blad long Pablo.

19 Kwiktaem nomo, woman blong Pablo i go luk loea blong hem. Sam aoa afta, apil kot i jenisim desisen blong narafala kot we i fosem ol dokta. Kot ya i talem se Kad Blong Blad i talemaot samting we sikman i wantem, mo ol dokta oli mas folem. Be papa blong Pablo i no glad, ale hem i go long Saprim Kot. Kot ya i talem se hem i “no faenem wan risen blong sakemaot tok ya [we i stap long kad blong Pablo blong talem se i no wantem blad]. Pablo i gat save, hem i minim samting we hem i talem, mo hem i gat raet blong jus.” Kot i talem tu se: “Olgeta bigman we oli gat save, oli naf blong talem wanem tritmen we oli wantem, mo wanem tritmen we oli no wantem. . . . Hed dokta i mas folem ol tok long Kad Blong Blad we oli saenem finis.”

April Cadoreth (Yu luk haf 21 kasem 24)

20 Naoia, Pablo i kam gud finis. Hem mo woman blong hem tufala i glad se hem i fulumap Kad Blong Blad bifo we trabol ya i kamaot. I no wan bigfala wok blong fulumap kad ya, be hem i impoten tumas. Taem brata ya i fulumap, hem i soemaot se hem i obei long Kingdom blong God mo King Jisas Kraes. ?Olsem wanem long yu mo famle blong yu? ?Yufala i fulumap Kad Blong Blad finis?

?Yu yu fulumap finis Kad Blong Blad?

21-24. (1) ?Wanem i mekem se Saprim Kot long Kanada i mekem nambawan desisen long blad? (2) ?Kot kes ya i givhan olsem wanem long ol narafala pikinini?

21 Kanada. Long plante ples, ol kot oli agri se papa mo mama i gat raet blong jusum tritmen we tufala i ting se i beswan long pikinini blong tufala. Be sam kot oli mekem desisen se dokta i mas folem tingting blong pikinini we i naf blong jusum tritmen. Hemia nao samting we i hapen long April Cadoreth. Taem April i gat 14 yia, hem i slip long hospital from we blad i ron insaed long bel blong hem. Sam manis bifo, hem i bin fulumap Kad Blong Blad, mo i raetem wan leta tu blong talem se nomata wanem samting i hapen, hem i no wantem blad. Be dokta i no wantem folem tok blong April. Hem i  askem long kot blong i givim raet long hem, blong i putum blad long gel ya. Nao hem i fosem April blong i tekem tri plastik blad. April i talem se long tingting blong hem, taem oli mekem samting ya, i olsem se oli repem hem.

22 April wetem papa mo mama blong hem, oli putum bisnes ya long kot. Trifala i talem se loa ya se kot i save givim raet long dokta blong i fosem pikinini blong tekem blad, i agensem konstitusen. Afta we tu yia i pas, kot kes i go long Saprim Kot. Kot i no jenisim loa ya, be hem i givimbak mane we April i spenem blong pem ol loea. Mo tu, kot i talem se ol jaj oli mas givim janis long ol pikinini olsem April, blong oli pruvum se oli naf blong jusum tritmen blong olgeta. Hem i gohed se: “Yumi mas letem ol pikinini we oli no gat 16 yia yet, oli talemaot tingting blong olgeta long tritmen we oli wantem mo oli no wantem. Plante taem oli soemaot se oli gat save, mo oli naf blong mekem prapa desisen blong olgeta.”

23 Kot kes ya i impoten, from we Saprim Kot i tokbaot samting we konstitusen i talem se ol pikinini oli gat raet long hem.  Bifo long kot kes ya, sipos kot i ting se wan tritmen bambae i givhan long pikinini we i no gat 16 yia yet, hem i save fosem hem blong i folem tritmen ya. Be naoia, kot i no moa save fosem pikinini fastaem we i no gat 16 yia yet. Kot i mas givim janis long pikinini blong i pruvum se hem i naf blong mekem prapa desisen blong hem.

“Mi mi glad tumas we mi leftemap nem blong God, mo mi pruvum se Setan i wan man blong giaman”

24 ?Olsem wanem? ?April i harem nogud from we hem i mas pas long kot plante taem long tri yia? !Nogat! Naoia, bodi blong hem i strong, mo hem i wan fultaem paenia. Hem i talem se: “Mi mi glad tumas we mi leftemap nem blong God, mo mi pruvum se Setan i wan man blong giaman.” Stori blong April i soemaot se ol pikinini tu oli save stanap strong mo pruvum se oli sitisen blong Kingdom blong God.—Mat. 21:16.

Yumi Gat Raet Blong Tijim Pikinini Blong Yumi

25, 26. Taem man mo woman i divos, ?wanem i save hapen?

25 Jehova i givim wok long ol papa mo mama blong oli tijim ol pikinini blong olgeta long ol tok blong hem. (Dut. 6:6-8; Efes. 6:4) Wok ya i no isi, be i save kam had moa taem papa mo mama i divos. Maet tufala i gat defdefren tingting long tijing we pikinini i mas kasem. Olsem nao, sipos wan long tufala i Witnes, hem i bilif strong se hem i mas tijim pikinini blong i folem ol gudfala Kristin fasin. Be maet narawan i no tingting olsem. I tru, Witnes i mas luksave se nating we divos i brekem mared, be tufala i serem yet wok blong tijim pikinini.

26 Ale, maet hemia we i no Witnes i go long kot blong tekemaot pikinini long narawan we i Witnes. Sam papa mo mama we oli no Witnes, oli ting se tijing blong ol Witnes bambae i spolem pikinini. Oli talem se bambae pikinini i no save mekem lafet blong betde mo sam narafala lafet, mo bambae i no tekem blad we i save “sevem laef” blong hem. Yumi glad se plante kot oli no jajem skul blong ol papa mo mama, be oli tingbaot samting we i moa gud long pikinini. Bambae yumi luk sam stori.

27, 28. ?Saprim Kot blong Ohio i mekem wanem desisen?

27 Amerika. Jennifer Pater we i Witnes blong Jehova, i stap tijim smol boe blong hem long ol tok blong Jehova. Be papa blong boe ya we i no wan Witnes, i talem se tijing ya i save spolem boe blong hem. Kot i agri, mo i tekemaot smol boe ya long mama blong hem, i givim long papa. Kot i givim raet long mama blong i go luk pikinini blong hem, be hem i no mas “tijim pikinini ya nating long bilif blong ol Witnes blong Jehova.” Tok ya i min se Jennifer i no save tokbaot Baebol nating long boe blong hem Bobby, mo i no save tokbaot ol gudfala fasin we Baebol i leftemap. Jennifer i harem nogud bitim mak. Be hem i talem se hem i mekem tingting blong hem i longfala  mo i wet long Jehova. Hem i harem se ‘oltaem Jehova i stap klosap long hem.’ Long yia 1992, ogenaesesen blong Jehova i givhan long loea blong Jennifer, blong i tekem bisnes ya i go long Saprim Kot blong Ohio.

28 Saprim Kot i no agri long narafala kot, i talem se “ol mama oli gat raet blong tijim pikinini blong olgeta. Hemia i min se oli gat raet blong tijim pikinini long ol bilif blong skul blong olgeta, mo long ol fasin we oli bilif se i stret.” Kot i talem se i no save blokem wan mama we i Witnes blong Jehova, blong i no moa lukaot long pikinini blong hem. Kot i save blokem hem nomo sipos bilif blong hem i spolem helt no tingting blong pikinini. Be kot i no luk se bilif blong ol Witnes i mekem olsem.

Plante kot oli agri se mama no papa we i Kristin, i gat raet blong tijim pikinini blong hem

29-31. ?From wanem hae kot long Denmak i tekemaot gel blong wan sista? ?Be Saprim Kot i mekem wanem desisen?

29 Denmak. Long yia 2000, Anita Hansen mo man blong hem, tufala i divos, mo kot i givim raet long Anita blong i lukaot long gel blong tufala Amanda, we i gat 7 yia. Be papa blong gel ya i askem long hae kot blong i tekemaot Amanda long mama blong hem, mo i givim long hem. Ale, hae kot i jenisim desisen blong narafala kot. Hem i talem se, from we skul blong tufala i no sem mak, tufala i gat defdefren tingting, ale papa nao i stret moa blong jusum wanem skul we pikinini blong hem i mas folem. !Hemia i min se Sista Hansen i lusum gel  blong hem from risen ya nomo, se hem i wan Witnes blong Jehova!

30 Sista Hansen i harem nogud tumas. Tingting blong hem i fasfas, mo i no save wanem we hem i mas askem long ol prea blong hem. Be hem i talem se: “Tingting we i stap long Rom 8:26, 27 i givhan long mi. Mi harem se Jehova i stap kasem save long ol prea blong mi. Hem i stap lukaot gud long mi, mo i stap wetem mi oltaem.”—Ridim Ol Sam 32:8; Aesea 41:10.

31 Ale Sista Hansen i tekem trabol ya i go long Saprim Kot. Kot ya i talem se: “Taem kot i mekem desisen se hu nao bambae i lukaot long pikinini, hem i tingbaot samting we i moa gud long pikinini.” Kot i no jajem “ol tijing mo tingting” blong ol Witnes blong Jehova. Be hem i skelem olsem wanem wanwan long tufala i winim ol trabol we i save kamaot, nao i mekem desisen. Sista Hansen i glad tumas taem kot i mekem desisen se hem i wan gudfala mama, ale i givimbak gel blong hem i go long hem.

32. ?ECHR i agri long kot we i jajem man from skul blong hem nomo?

32 Sam kantri long Yurop. Samtaem, kot kes we oli mekem blong luk sipos pikinini i go long papa no long mama, i save kasem bigfala kot ya blong Yurop (ECHR). Long tu kot kes, ECHR i talem se ol narafala kot oli no jajem ol Witnes long sem fasin we oli jajem ol man blong narafala skul. Kot ya i talem se i no stret blong agensem wan man from skul blong hem nomo, mo se hem i “no save agri long kot we i jajem man from skul blong hem.” Wan sista we i win long kot ya ECHR, i talem se: “Taem wan man i agensem mi mo i talem se mi stap spolem ol pikinini blong mi, tok ya i stikim hat blong mi. Mi mi wantem nomo blong tijim ol pikinini blong mi long rod we i beswan, folem ol Kristin fasin.”

33. ?Ol papa mo mama we oli Witnes, oli folem Filipae 4:5 olsem wanem?

33 Ol papa mo mama we oli win long kot, oli glad taem kot i luksave se oli gat raet blong tijim pikinini blong olgeta long ol fasin we God i glad long olgeta. Be oli mas tingbaot se man no woman blong olgeta we i no Witnes, hem tu i gat raet blong tijim pikinini sipos hem i wantem. Taem oli luksave samting ya, oli soemaot se oli kwaet man. (Ridim Filipae 4:5.) ?From wanem ol papa mo mama we oli Witnes oli tinghevi long wok ya blong tijim pikinini blong olgeta?

34. ?Ol man Jiu long taem blong Nehemaea oli tijim ol papa mo mama long wanem samting?

34 Yumi save tingbaot samting we i hapen long taem blong Nehemaea. Ol man Jiu oli wok had blong mekem stonwol blong Jerusalem i gud bakegen. Oli save se sipos stonwol ya i strong, bambae ol enemi raonabaot oli no save kam spolem olgeta mo famle blong olgeta. From samting ya, Nehemaea i talem se oli mas ‘faet blong blokem ol enemi, blong oli no kam spolem ol man, wetem ol woman mo ol pikinini, mo ol haos  blong olgeta.’ (Neh. 4:14) Nating se i hadwok olsem wanem, be ol man Jiu ya oli rere blong faet. Tede tu, ol Witnes oli wok had blong tijim ol pikinini blong olgeta long trutok. Oli save se plante nogud tingting mo fasin i save kasem ol pikinini long skul mo long vilej, mo taem oli lukluk televisin mo Intenet. Ol papa mo mama, yufala i no mas ting se ol had wok blong yufala blong blokem ol nogud fasin ya i blong nating nomo. Yufala i mas rere blong mekem enikaen samting we yufala i save mekem, blong givhan long ol pikinini blong yufala blong oli sef mo oli lavem Jehova.

Yumi Bilif Strong Se Jehova i Stap Blesem Tru Wosip

35, 36. Taem ogenaesesen blong Jehova i go long kot, ?wanem gudfala samting i kamaot? ?Yu yu gat strong tingting blong mekem wanem?

35 Yumi luk se, taem ogenaesesen blong Jehova i go long kot blong pruvum se yumi gat raet blong mekem wosip olsem yumi wantem, Jehova i blesem desisen ya. Yumi givim wan gudfala witnes long kot, mo long ol man we oli harem nius blong ol kot kes. (Rom 1:8) Mo tu, yumi givhan long ol man we oli no Witnes, blong olgeta tu oli kasem samting we oli gat raet long hem. Be yumi no go long kot blong traem jenisim wol, mo yumi no go blong leftemap yumi nomo. Yumi go long kot blong kasem samting we yumi gat raet long hem, nao tru wosip i save gohed.—Ridim Filipae 1:7.

36 Olgeta we oli pas long kot blong pruvum se oli gat raet blong mekem wosip long Jehova, oli gat bigfala bilif. !Yumi mas tinghevi long eksampol blong olgeta! Yumi save lanem plante samting from. Yumi tu yumi mas holemstrong long Jehova. Yumi mas trastem Jehova se bambae hem i blesem wok we yumi mekem, mo i givim paoa blong yumi mekem samting we hem i wantem.—Aes. 54:17.