Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 JAPTA 13

Ol Man Blong Talemaot Kingdom Oli Pas Long Kot

Ol Man Blong Talemaot Kingdom Oli Pas Long Kot

?JAPTA YA I TOKBAOT WANEM?

Jisas i talem finis se ol man oli save putum yumi long kot, from we yumi prij

1, 2. (1) ?Ol lida blong skul long taem blong ol aposol, oli mekem wanem long wok blong prij? ?Be ol aposol oli mekem wanem? (2) ?From wanem ol aposol oli no obei taem ol haeman oli blokem wok blong prij?

KRISTIN kongregesen i stat long yia 33, long lafet blong Pentekos long Jerusalem. Setan i luk se kongregesen i no strong yet, taswe, sam wik afta nomo, hem i traem blong spolem. Kwiktaem nomo, hem i pulum ol lida blong skul blong oli putum tabu long wok blong talemaot Kingdom. Be ol aposol oli no fraet. Oli gohed nomo blong prij, mo plante man oli “bilif long Jisas.”—Wok 4:18, 33; 5:14.

Ol aposol oli glad tumas “from we God i luk olgeta olsem we oli naf blong kasem sem long fes blong ol man, from nem blong Jisas”

2 Ol lida blong skul oli kros tumas, nao oli girap, oli sakem ol aposol long kalabus. !Be long naet, wan enjel blong Jehova i openem doa! !Long nekis moning, ol aposol oli stap prij bakegen! Ol lida blong skul oli holem olgeta bakegen. Nao oli tekem olgeta oli go stanap long fored blong ol haeman. Ol haeman oli talem se oli brekem loa taem oli prij. Be ol aposol oli no fraet, oli ansa wetem strong tingting se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.” Ol haeman oli kros bitim mak, nao oli wantem “jajem ol aposol, se oli mas ded.” Be stret long taem ya, wan tija blong Loa, nem blong hem Gamaliel, i blokem olgeta, i se: ‘Yumi mas tingting gud. Yumi mas livim ol man ya i stap. Yumi mas letem olgeta oli go fri.’ Oli lesin long Gamaliel, mo oli letem ol aposol oli gofri. ?Ol aposol oli mekem wanem? Oli gohed nomo blong “tijim ol man, mo oli stap talemaot gud nius ya blong Jisas, se hem i Mesaea.”—Wok 5:17-21, 27-42; Prov. 21:1, 30.

3, 4. (1) Longtaem finis i kam, ?Setan i mekem wanem blong agensem ol man blong God? (2) ?Bambae yumi tokbaot wanem long japta ya, mo long tu narafala japta biaen?

3 Kot kes ya long yia 33, hem i faswan we ol haeman oli mekem blong agensem Kristin kongregesen, be i no laswan. (Wok 4:5-8; 16:20; 17:6, 7) Long taem blong yumi yet, Setan i stap yusum sam man we oli no laekem tru wosip, blong oli pulum gavman blong putum tabu long wok blong prij. Oli talem plante poen agens long yumi. Faswan se, yumi stap mekem trabol. Narawan se, yumi stap agensem gavman. Mo narawan bakegen se, yumi stap yusum wok blong prij olsem rod blong winim mane. Ol brata oli go long kot blong pruvum se ol tok ya i giaman, taem oli luk se i stret. ?Wanem i kamaot from? ?Ol desisen we kot i mekem plante yia bifo, oli givhan long yu? Bambae yumi  tokbaot sam long ol kot kes ya, blong kasem save olsem wanem oli givhan blong ‘pruvum se yumi gat raet blong talemaot gud nius.’—Fil. 1:7.

4 Long japta ya, bambae yumi tokbaot sam kot kes we oli pruvum se yumi gat raet blong prij. Long tu narafala japta, bambae yumi tokbaot sam kot kes we oli pruvum se yumi no man blong wol ya, be yumi folem ol loa blong Kingdom long laef blong yumi.

?Oli Mekem Trabol No Oli Stap Sapotem Kingdom?

5. Klosap long yia 1940, ?polis i holem ol Witnes from wanem? ?Ol brata we oli lidim wok oli ting se i gud oli mekem wanem?

5 Klosap long yia 1940, long sam taon mo distrik long Amerika, ol haeman oli talem se ol Witnes blong Jehova oli mas gat laesens blong prij. Be ol brata oli no wantem kasem laesens. ?From wanem? From we gavman i save kanselem laesens. Be long tingting blong ol brata, gavman i no gat raet blong kanselem wok blong talemaot Kingdom. Jisas nao i givim wok ya long olgeta. (Mak 13:10) Ale, polis i holem plante handred Witnes. From samting ya, ol brata we oli lidim ogenaesesen oli ting se i gud oli putum bisnes ya long kot. Oli wantem soemaot se taem gavman i blokem ol Witnes, hem i brekem loa we i talem se ol man oli gat raet blong mekem wosip olsem oli wantem. Ale, long wan kot kes long yia 1938, desisen we i kamaot i givhan long ol Witnes long ol yia biaen. ?Wanem i hapen?

6, 7. ?Wanem i hapen long famle Cantwell?

6 Brata Newton Cantwell we i gat 60 yia, mo woman blong hem Esther, mo trifala boe blong tufala, Henry, mo Russell, mo Jesse, olgeta evriwan oli mekem wok blong spesel paenia. Long Tusde moning, namba 26 Eprel 1938, oli aot long ples blong olgeta blong go prij long taon ya New Haven long Connecticut. Oli go blong wan fuldei, be oli save se maet i tekem longtaem moa. ?From wanem? From we plante taem finis polis i holem olgeta, mo maet oli holem olgeta bakegen. Be famle ya i no wari, oli wantem nomo blong talemaot Kingdom. Ale, oli tekem tu trak i go long New Haven. Newton i draevem trak blong famle, we i fulap long ol buk mo ol gramafon. Henry we i gat 22 yia, i draevem trak we i gat laodspika long hem. Be sam aoa afta nomo, polis i holem olgeta.

7 Fastaem, polis i holem Russell we i gat 18 yia, mo afta, oli holem Newton mo Esther. Jesse we i gat 16 yia, i stap stanap longwe, i wajem ol polis oli karem papa mo mama mo brata blong hem oli gowe. Henry i stap prij long wan narafala ples long taon. Ale, Jesse i stap hem wan, be hem i no fraet. Hem i karem gramafon blong hem, mo i gohed blong prij. Nao hem i mitim tu man we tufala i Katolik. Tufala i letem hem i putum wan rikoding blong Brata Rutherford, we nem blong hem “Ol Enemi.” Be taem tufala i stap lesin, tufala i kam kros bitim mak, nao tufala i wantem kilim Jesse. Jesse i aot long kwaet fasin, be i no  longtaem polis i holem hem. Ale hem tu i go long kalabus. Polis i lego Sista Cantwell i go fri, be oli putum poen agens long Brata Cantwell mo tufala boe blong hem. Long sem dei ya, oli lego trifala oli gofri, blong trifala i wet blong pas long kot.

8. ?From wanem kot i mekem desisen se Jesse Cantwell i stap mekem trabol?

8 Sam manis afta, hemia long Septemba 1938, famle Cantwell i pas long kot long New Haven. Kot i talemaot poen agens long Newton mo Russell mo Jesse, se trifala i stap asaskem mane long ol man, be trifala i no gat laesens. Ale, Jesse i pas long Saprim Kot blong Connecticut, be hem i no win. Kot i talemaot desisen blong hem, se Jesse i stap mekem trabol mo i spolem pis. ?From wanem kot i talem olsem? From we tufala Katolik ya we tufala i lesin long rikoding, tufala i talemaot long kot se ol tok we tufala i harem, i agensem skul blong tufala mo i mekem tufala i kros. Ol brata we oli lukaot long ogenaesesen, oli wantem pruvum se tufala man ya i giaman. Ale oli go long Saprim Kot blong Amerika, hemia kot we i hae moa long ol narawan.

9, 10. (1) ?Wanem i hapen long kot kes blong famle Cantwell, long Saprim Kot blong Amerika? (2) ?Olsem wanem desisen ya i stap givhan long yumi yet?

9 Kot kes ya i stat long namba 29 Maj 1940. Loea blong ol Witnes blong Jehova, hemia Brata Hayden Covington. * Bigfala Jaj, hemia Charles E. Hughes, mo i gat eit narafala jaj tu. Loea blong distrik blong Connecticut i tok blong traem pruvum se ol Witnes oli stap mekem trabol. Nao wan long ol jaj ya i talem se: “?Ating ol man oli no laekem tok we Jisas i talem tu, a?” Loea i  ansa se: “Yes, oli no laekem. Mo tu, Baebol i talem wanem samting i hapen long Jisas taem hem i talemaot tok ya.” !Loea i no luksave se tok blong hem i soemaot wan bigfala samting! !Hem i stap talem se ol Witnes oli olsem Jisas, mo distrik blong Connecticut i olsem ol man we oli agensem Jisas! Ale, long namba 20 Mei 1940, ol Witnes oli winim kot kes ya.

Hayden Covington (fored, long medel) mo Glen How (lefsaed) mo sam narafala, We oli jes win long kot

10 Desisen ya i mekem wan bigfala jenis i kamaot: Evri man i gat raet blong mekem wosip olsem we hem i wantem. I no gat wan gavman long ol taon mo long ful kantri blong Amerika, we i save putum wan loa blong blokem olgeta. Mo tu, kot i talemaot se Jesse i “no . . . spolem pis.” !Ol man blong Jehova oli win bigwan! !Kot kes ya i soemaot klia se ol Witnes oli no man blong mekem trabol mo oli no spolem pis! ?Olsem wanem? ?Desisen ya i stap givhan long yumi yet? Yes. Wan loea we hem tu i Witnes, i talem se: “I gud tumas we yumi tede, yumi save mekem wosip olsem yumi wantem, mo yumi no fraet se bambae oli mekem sam loa we oli no stret, blong blokem yumi. Yumi save gohed nomo blong talemaot long ol man ples blong yumi, ol gudfala samting we God bambae i mekem, nao oli save putum tingting blong olgeta i stap strong long ol promes ya.”

?Oli Agensem Gavman No Oli Talemaot Trutok Nomo?

Quebec’s Burning Hate for God and Christ and Freedom Is the Shame of All Canada

11. ?Wanem spesel wok we ol brata long Kanada oli mekem, mo from wanem?

11 Long ol yia afta 1940, ol man Kanada oli agensem ol Witnes bitim mak. Taswe, long yia 1946, ol brata oli mekem wan spesel wok blong 16 dei, blong givimaot wan pepa, nem blong hem, Quebec’s Burning Hate for God and Christ and Freedom Is the Shame of All Canada (Bigfala Sem Long Kanada—Quebec i No Laekem God Mo Kraes Mo i No Wantem Se Man i Fri). Oli givimaot pepa ya blong soemaot se gavman i no respektem nating loa ya, we i talem se man i gat raet blong mekem wosip olsem we hem i wantem. Pepa ya we i gat fo pej blong hem, i talem klia se long Quebec, ol lida blong skul oli stap pulum ol man blong oli girap agensem ol Witnes, ol polis oli stap kilim nogud olgeta, mo ol grup oli stap mekem ol raf fasin agensem olgeta. Pepa ya i talem tu se: “Ol Witnes blong Jehova oli no brekem loa, be ol polis oli gohed nomo blong holem olgeta. Oli putum poen agens long 800 Witnes long taon blong Montreal nomo.”

12. (1) ?Taem ol Witnes oli givimaot pepa ya, ol man we oli agensem olgeta oli mekem wanem? (2) ?Polis i putum wanem poen agens long ol brata? (Yu luk futnot tu.)

12 Praeminista blong Quebec, nem blong hem Maurice Duplessis, mo bigman blong Katolik, Kadinol Villeneuve, tufala i kros tumas from pepa we ol Witnes oli givimaot. Ale tufala tugeta i talem se bambae tufala i lidim wan ‘faet agensem ol Witnes we tufala i no gat sore.’ Kwiktaem nomo, namba blong ol Witnes we oli mas pas long kot i go antap kasem 1,600. Wan sista we hem i mekem wok blong paenia, i talem se: “Polis i holem mifala bakegen mo bakegen, gogo mifala i no moa save hamas taem oli holem mifala.” Taem oli faenem ol Witnes we oli stap givimaot  pepa ya, oli holem olgeta. Oli putum poen agens long olgeta se oli stap printim ol tok we “i giaman mo i agensem gavman.” *

13. ?Hu nao ol faswan blong pas long kot from poen ya se oli agensem gavman? ?Wanem desisen blong kot?

13 Long yia 1947, Brata Aimé Boucher mo tufala gel blong hem, Gisèle we i gat 18 yia, mo Lucille we i gat 11 yia, trifala i pas long kot. Olgeta nao oli ol faswan blong pas long kot from poen ya se oli agensem gavman. Hemia from we oli go luk ol man klosap long fam blong olgeta, long ol hil long saot blong bigfala taon blong Quebec, blong givimaot pepa ya Quebec’s Burning Hate. Brata Boucher i wan kwaet man we i gat tingting daon, i wok had long fam blong hem, mo sam samtaem hem i go long taon long hos we i pulum kat. Ol man oli no tingbaot hem olsem man blong brekem loa mo mekem trabol. Be ol man we oli agensem ol Witnes oli mekem nogud long hem mo famle blong hem, long sem fasin we pepa ya i tokbaot. Jaj tu i no laekem nating ol Witnes, mo hem i no wantem harem ol pruf blong soemaot se famle Boucher i no agensem gavman. Hem i agri wetem loea we i agensem ol Witnes, se famle ya i brekem loa from we pepa ya i pulum man blong i no laekem narafala. I olsem we jaj ya i stap talem se: ‘!Sipos yu tok tru, yu brekem loa!’ Ale, kot i jajem Aimé mo Gisèle se tufala i stap talemaot ol giaman toktok agensem gavman, mo yangfala Lucille tu i spenem tu dei long kalabus. Ol brata oli askem Saprim Kot long Kanada blong i lukluk long bisnes ya, mo kot ya i agri.

14. ?Ol Witnes long Quebec oli mekem wanem taem ol man oli agensem olgeta?

14 Ol man oli stap gohed nomo blong agensem ol Witnes long Quebec mo blong kilim olgeta, be ol Witnes oli no fraet. Oli gohed nomo blong talemaot Kingdom, mo plante man oli lesin. Long yia 1946, taem oli stat blong givimaot pepa ya, i gat 300 Witnes nomo long Quebec. !Be fo yia afta, i gat 1,000! *

15, 16. (1) ?Wanem desisen blong Saprim Kot blong Kanada, long kot kes blong famle Boucher? (2) ?Kot kes ya i givhan olsem wanem long olgeta Witnes mo long ol narafala tu?

15 Long Jun 1950, naen jaj long Saprim Kot long Kanada oli harem kot kes blong Aimé Boucher. Sikis manis afta, hemia long namba 18 Disemba 1950, kot i talemaot se ol Witnes oli win. ?From wanem? Loea blong ol Witnes, Brata Glen How, i talem long kot se man we i “agensem gavman” i stap pulum ol man blong girap agensem gavman mo faet. Be “ol tok long pepa ya i no mekem olsem, taswe i no brekem loa.” Kot i agri wetem tok ya blong ol Witnes. Brata How i talem tu se: “Mi mi luk olsem wanem Jehova i mekem yumi win.” *

16 Desisen blong Saprim Kot i soemaot klia se Kingdom blong God i win. I gat 122 narafala Witnes long Quebec we oli wet blong pas long kot from sem poen ya, se oli talemaot ol giaman toktok blong agensem gavman. Be desisen blong Saprim Kot i kanselem ol kot kes ya. Mo tu, desisen ya i mekem se ol sitisen blong Kanada mo ol narafala kantri we Inglan i rul long olgeta, oli gat raet blong talemaot samting we gavman i mekem we i no stret. Antap long hemia, desisen ya i brekem paoa blong jos mo  gavman, we tufala i joen blong agensem ol Witnes blong Jehova long Quebec. *

?Oli Stap Mekem Bisnes No Oli Wantem Nomo Blong Talemaot Kingdom?

17. ?Sam gavman oli mekem wanem blong blokem wok blong prij?

17 Ol man blong Jehova tede oli sem mak long ol fas Kristin. Oli no “yusum tok blong God olsem rod blong winim mane.” (Ridim 2 Korin 2:17.) Be sam gavman oli talem se taem ol Witnes oli prij, oli stap mekem bisnes, taswe oli mas folem sem loa we bisnesman i folem. Bambae yumi tokbaot tu kot kes, we kot i mekem desisen ya se: ?Ol Witnes blong Jehova oli stap mekem bisnes, no oli man blong prij?

18, 19. ?Ol haeman long Denmak oli mekem wanem blong traem blokem wok blong prij?

18 Denmak. Long namba 1 Oktoba 1932, oli mekem wan loa long Denmak we i talem se, man we i salem ol buk i mas gat wan laesens. Be ol brata oli no kasem laesens ya. Long nekis dei, faef pablisa oli stap prij long taon ya Roskilde, we i stap 30 kilometa longwe long Copenhagen, long saed i go long wes. Long en blong dei, wan long olgeta, nem blong hem August Lehmann, i no moa stap wetem olgeta, from we polis i holem hem. Oli talem se hem i mas gat laesens blong mekem bisnes.

19 Long namba 19 Disemba 1932, August Lehmann i pas long kot. Hem i talem long kot se, hem i stap go luk ol man mo i askem olgeta sipos oli wantem sam buk we oli tokbaot Baebol, be hem i no stap mekem bisnes. Kot i agri, i talem se: “Man ya . . . hem i naf blong wok blong kasem samting we hem i nidim blong laef. Hem i no gat tingting blong winim mane long ol man we hem i go luk olgeta. Wok ya i mekem se hem i lusum mane, i no winim.” Kot i tekem saed blong ol Witnes, ale i mekem desisen se Brata Lehmann i no “stap mekem bisnes.” Be ol man we oli agensem ol Witnes oli gat strong tingting blong blokem wok blong prij. (Sam 94:20) Ale, loea blong gavman i askem long Saprim Kot blong i harem kot kes ya bakegen. ?Ol brata oli mekem wanem?

20. ?Wanem desisen blong Saprim Kot blong Denmak? ?Ol brata oli mekem wanem?

20 !Long wik bifo long kot kes long Saprim Kot, ol Witnes long olgeta ples long Denmak oli prij we oli prij! Ale, long Tusde, namba 3 Oktoba 1933, Saprim Kot i talemaot desisen blong hem. Hem i agri wetem desisen we narafala kot i mekem finis, se August Lehmann i no brekem loa. Hemia i min se ol Witnes oli save gohed nomo blong prij. Oli wantem talem tangkiu long Jehova from we oli win long kot. !Ale, oli gohed strong moa long wok blong prij! Stat long taem ya kam kasem naoia, gavman blong Denmak i no moa traem blokem wok blong ol Witnes.

Sam Witnes long Denmak afta long yia 1930

21, 22. ?Wanem desisen blong Saprim Kot blong Amerika long kot kes blong Brata Murdock?

21 Pennsylvania, Amerika. Long Sande namba 25 Februari 1940, polis i holem Brata Robert Murdock we i wan paenia, wetem seven narafala Witnes. Olgeta oli stap prij long taon ya Jeannette long Pennsylvania. Polis i putum poen agens long olgeta se  oli no gat laesens blong givimaot buk. Ale, ol brata oli askem long Saprim Kot blong i harem kot kes ya.

22 Long namba 3 Mei 1943, Saprim Kot blong Amerika i talemaot desisen blong hem, se i agri wetem ol Witnes. Kot i talem se i no stret we oli mas pem laesens, i se: “Konstitusen blong kantri i talem finis se ol man oli gat raet blong mekem wosip olsem oli wantem. Taswe, ?from wanem oli mas pem raet ya bakegen?” Kot i kanselem loa ya we taon i putum, mo i talem se loa ya “i agensem raet we ol man oli gat blong printim ol buk mo blong mekem wosip olsem oli wantem.” Jaj William O. Douglas i talemaot desisen blong kot, mo i talem se ol Witnes blong Jehova “oli no givimaot buk nomo, be oli prij tu.” Hem i gohed se: “Long ol jos, ol lida oli prij mo ol man oli mekem wosip. . . . Hemia i sem mak long ol Witnes. Taem oli prij, olgeta tu oli stap mekem wosip.”

23. ?Ol kot kes we ol Witnes oli winim long yia 1943, oli givhan olsem wanem long yumi?

23 !Ol man blong God oli win bigwan! Desisen ya i soemaot se ol Witnes oli no stap mekem bisnes, be oli man blong prij. Long dei ya long yia 1943, ol Witnes oli winim 12 long 13 kot kes long Saprim Kot, wetem kot kes blong Murdock tu. Ol desisen ya oli givhan bigwan long yumi tede, blong yumi winim sam kot kes. Hemia taem we sam man oli putum yumi long kot, blong  traem pruvum se yumi no gat raet blong talemaot Kingdom long ol haos wanwan mo long ol narafala ples.

“Mifala i Mas Obei Long God, Mifala i No Save Obei Long Man”

24. ?Ol man blong Jehova oli mekem wanem taem gavman i putum tabu long wok blong prij?

24 Ol man blong Jehova oli glad tumas taem gavman i agri se oli gat raet blong talemaot Kingdom. Be sipos gavman i putum tabu long wok blong prij, ol Witnes oli no stop. Oli gohed blong mekem wok ya long enikaen rod we oli save mekem. Oli mekem olsem ol aposol, we oli talem se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.” (Wok 5:29; Mat. 28:19, 20) Mo tu, oli askem long kot blong i tekemaot tabu long wok blong olgeta. Yu traem tingbaot tu kot kes bakegen.

25, 26. ?Wanem i hapen long Nikaragwa? ?Mo wanem desisen blong Saprim Kot?

25 Nikaragwa. Long namba 19 Novemba 1952, Ofis blong Imigresen long taon ya Managua, i singaot wan misinari we i lukaot long branj ofis, nem blong hem Donovan Munsterman. Hem i mas kam luk man we i hed blong Ofis blong Imigresen, nem blong hem Kapten Arnoldo García. Kapten ya i talem long Donovan se naoia i “tabu” blong ol Witnes blong Jehova “oli talemaot ol tijing blong olgeta long Nikaragwa, mo blong mekem ol samting we i joen wetem wosip.” Taem Donovan i askem long hem from wanem i olsem, hem i talem se gavman i no givim raet long ol Witnes blong oli prij. Mo tu, plante man oli talem se ol Witnes oli komunis. ?Hu ol man we oli stap talem olsem? Hemia ol lida blong Katolik.

Taem gavman i putum tabu long ol Witnes long Nikaragwa

26 Kwiktaem nomo, Donovan i raet i go long Ministri Blong Gavman Mo Ol Skul, wetem Presiden Anastasio Somoza García. Be i no gat wan samting i jenis. Ale, ol brata oli yusum ol narafala fasin blong prij. Oli satem Haos Kingdom, oli joen wanples  long ol smosmol grup nomo, mo oli no moa prij long rod, be oli talemaot Kingdom yet. Mo tu, oli raetem leta i go long Saprim Kot blong Nikaragwa, blong askem long kot ya blong i tekemaot tabu long wok blong olgeta. Ol niuspepa tu oli tokbaot bisnes ya, mo Saprim Kot i agri blong harem kot kes ya. ?Wanem i kamaot? Long namba 19 Jun 1953, Saprim Kot i talemaot desisen blong hem long niuspepa, se ol Witnes oli win. Kot i talem se taem gavman i putum tabu long wok blong ol Witnes, hem i agensem konstitusen blong kantri. Konstitusen i talem se man i gat raet blong talemaot bilif blong hem, mo i gat raet blong talem se hem i no wantem mekem samting we i agensem tingting blong hem, mo i gat raet blong mekem wosip olsem hem i wantem. Mo kot i talem tu se gavman blong Nikaragwa i mas fren gud bakegen wetem ol Witnes olsem fastaem.

27. ?Ol man Nikaragwa oli sapraes long wanem? ?Be ol brata oli save gud long wanem samting?

27 Ol man Nikaragwa oli sapraes we Saprim Kot i tekem saed blong ol Witnes, from we oltaem kot i stap tekem saed blong ol lida blong skul mo ol haeman long gavman. Kot i mekem olsem, from we ol man ya oli gat bigfala paoa. Be ol brata blong yumi oli save gud se oli win from we King blong olgeta i stap lukaot gud long olgeta, mo from we oli gohed nomo blong prij.—Wok 1:8.

28, 29. Samwe long yia 1985, ?wanem i hapen long Sair?

28 Sair (naoia hem i Demokratik Ripablik Blong Kongo). Samwe long yia 1985, i gat 35,000 Witnes long kantri ya. Oli stap mekem wan niufala branj ofis, blong lukaot long wok blong Kingdom we i stap kam bigwan moa. Long Disemba 1985, oli mekem wan bigfala asembli long stadium long taon ya Kinshasa. I gat 32,000 man oli aot long plante defren ples long wol, oli kam. Be afta long hemia, ol samting i jenis. ?Wanem i hapen?

29 Long taem ya, Brata Marcel Filteau blong Quebec, Kanada, i stap mekem wok blong misinari long Sair. Brata ya i bin stap long Kanada taem Duplessis i mekem nogud long ol Witnes long kantri ya. Hem i tokbaot samting we i hapen long Sair, i se: “Long namba 12 Maj 1986, ol brata we oli lukaot long wok blong ol Witnes, oli kasem wan leta we i talem se gavman i no moa luksave skul blong ol Witnes blong Jehova long Sair.” Presiden blong kantri, Mobutu Sese Seko, i saenem leta ya.

30. ?Branj Komiti i mas mekem wanem bigfala desisen? ?Wanem desisen blong olgeta?

30 Long nekis dei, radio i talemaot se: “Bambae yumi no moa harem nem ya Witnes blong Jehova long [Sair].” Kwiktaem nomo, ol man oli stat mekem nogud long ol Witnes. Oli spolem ol Haos Kingdom, oli stilim olting blong ol brata, oli wipim olgeta, polis i holem olgeta mo oli sakem olgeta long kalabus. Oli putum sam pikinini blong ol Witnes tu long kalabus. Long namba 12 Oktoba 1988, gavman i tekemaot evri samting we i blong ogenaesesen blong ol Witnes, mo ol ami oli yusum branj ofis olsem we i blong olgeta. Ol brata oli raetem leta i go long Presiden  Mobutu, be hem i no ansa. Nao Branj Komiti i mas mekem wan bigfala desisen: ?Bambae oli putum bisnes ya long Saprim Kot, no bambae oli wet? Long taem ya, Timothy Holmes, we i wan misinari, hem i kodineta blong Branj Komiti. Hem i talem se: “Mifala i prea long Jehova blong i lidim mifala mo i givim waes.” Taem komiti i tokbaot trabol ya, oli luk se i no stret taem yet blong putum i go long kot. Ale, oli tingbaot moa blong lukaot gud long ol brata, mo blong faenem ol rod blong gohed blong prij.

“Taem kot kes ya i stap gohed, mifala i luk olsem wanem Jehova i save jenisim ol samting”

31, 32. ?Wanem desisen blong Saprim Kot blong Sair, we ol brata oli sapraes long hem? ?Desisen ya i mekem wanem long ol brata?

31 Plante yia i pas, ale, sloslo ol man oli no moa agensem tumas ol Witnes, mo gavman i respektem moa ol samting we man i gat raet blong mekem. Ale Branj Komiti i luk se naoia i stret taem blong askem long Saprim Kot long Sair, blong i tekemaot tabu long ol Witnes. Oli sapraes taem kot i agri blong harem kot kes ya. Long namba 8 Jenuware 1993, hemia seven yia afta we gavman i putum tabu long ol Witnes, Saprim Kot ya i mekem desisen se gavman i bin brekem loa, mo i tekemaot tabu ya. !Yu traem tingbaot! !Ol jaj ya oli kanselem desisen blong presiden! !Oli save lusum laef blong olgeta from! Brata Holmes i talem se: “Taem kot kes ya i stap gohed, mifala i luk olsem wanem Jehova i save jenisim ol samting, olsem we hem i wantem.” (Dan. 2:21) Desisen ya i mekem bilif blong ol brata i strong. Oli luk se King Jisas i stap lidim ol man blong hem, blong oli save wetaem i stret blong tekem aksen, mo wanem aksen we oli mas tekem.

Ol Witnes long Demokratik Ripablik Blong Kongo oli glad tumas we oli save wosipim Jehova olsem oli wantem

32 Afta we kot i tekemaot tabu, branj ofis i singaot ol misinari oli kam, ol Witnes oli save bildim wan niufala branj ofis, mo oli save kasem ol buk tu. * !Long olgeta ples long wol, ol man  blong Jehova oli glad we oli glad taem oli luk olsem wanem Jehova i stap lukaot gud long olgeta!—Aes. 52:10.

‘Jehova i Stap Givhan Long Mi’

33. ?Stori blong ol kot kes ya i soemaot wanem?

33 Stori blong ol kot kes ya i soemaot se Jisas i holem promes blong hem se: “Mi bambae mi givim tok long yufala, mo bambae mi mekem yufala i waes. Nao bambae i no gat wan long ol enemi blong yufala we i save tok agens long yufala, blong brekemdaon tok blong yufala.” (Ridim Luk 21:12-15.) Tede, Jehova i yusum sam man we oli olsem Gamaliel bifo, blong oli tok blong protektem ol man blong hem. Mo samtaem hem i pulum ol jaj mo loea, blong oli no fraet blong stanap strong long stret fasin. Jehova i mekem se ol tul blong faet blong ol man we oli agensem yumi, oli no save givim kil long yumi. (Ridim Aesea 54:17.) Nomata se ol man oli agensem yumi olsem wanem, be oli no save stopem wok blong God.

34. ?From wanem yumi sapraes long ol kot kes we ol Witnes oli winim? Taem yumi win, ?samting ya i soemaot wanem? (Yu luk ol pej ya tu, “ Ol Bigfala Kot Kes We Yumi Winim.”)

34 Yumi sapraes long ol kot kes we ol Witnes blong Jehova oli winim. ?From wanem? From we oli no ol haeman we oli gat paoa. Oli no vot, oli no mekem kampen blong politik, mo oli no switim ol haeman blong kasem samting we oli wantem. Mo tu, ol Witnes we oli pas long kot from bilif blong olgeta, klosap oltaem oli ‘no skul gud mo oli no gat nem.’ (Wok 4:13) Taswe, long tingting blong ol man, ol kot oli no save glad blong givhan long olgeta. Oli ting se bambae ol kot oli no wantem agensem ol haeman blong skul mo politik we oli enemi blong ol Witnes. !Be yumi luk we ol kot oli tekem saed blong yumi bakegen mo bakegen! Samting ya i soemaot se ‘God i stap lukluk’ evri samting we yumi mekem, mo ‘Kraes i stap wetem yumi.’ (2 Kor. 2:17) Taswe, yumi save talem sem tok olsem aposol Pol, se: ‘Jehova i stap givhan long mi, mi mi no save fraet.’—Hib. 13:6.

^ par. 9 Brata Hayden Covington i loea blong ol Witnes long 43 kot kes long Saprim Kot blong Amerika. Kot kes ya, Cantwell agensem Connecticut, i faswan long olgeta. Brata Covington i ded long yia 1978. Woman blong hem Dorothy, we naoia i gat 90 yia, i stap gohed yet long wok blong paenia.

^ par. 12 Poen ya i stanap long wan loa we oli mekem long yia 1606. Loa ya i talem se, nating we tok blong wan man i tru, be sipos tok ya i pulum man blong i no laekem narafala, kot i save jajem hem.

^ par. 14 Long yia 1950, i gat 164 brata mo sista we oli prij fultaem long Quebec. Long olgeta ya, i gat 63 we oli tren long skul blong Gilead. Olgeta oli agri blong go wok long Quebec, nating se ol man oli agensem ol Witnes bitim mak.

^ par. 15 Stat long yia 1943 kasem 2003, Brata W. Glen How i loea blong ol Witnes blong Jehova long Kanada mo long plante narafala kantri. Hem i winim plante handred kot kes. Hem i wan man we i no fraet mo i save gud wok blong hem.

^ par. 16 Sipos yu wantem save moa long kot kes ya, yu luk Wekap! (Franis mo Inglis) blong 22 Eprel 2000, pej 18-24, “The Battle Is Not Yours, but God’s” (“Faet Ya i Blong God, i No Blong Yufala”).

^ par. 32 Ol ami oli aot long branj ofis, mo ol brata oli bildim wan niufala branj ofis long wan narafala graon.