Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

 JAPTA 7

Ol Rod Blong Prij​—Ol Defdefren Rod Blong Prij Long Plante Moa Man

Ol Rod Blong Prij​—Ol Defdefren Rod Blong Prij Long Plante Moa Man

?JAPTA YA I TOKBAOT WANEM?

Ol man blong God oli yusum ol defdefren rod blong mekem gud nius i kasem ol man

1, 2. (1) ?Jisas i mekem wanem, blong i save toktok long ol man we oli hivap raon long hem? (2) ?Ol disaepol blong Jisas oli mekem wanem blong folem eksampol blong hem? ?From wanem yumi mekem sem mak yet?

PLANTE man oli hivap raon long Jisas, klosap long wan lugun. Nao Jisas i klaem long wan bot, mo i pul i gowe long so. Hem i mekem olsem from we hem i save se, bambae voes blong hem i klia moa, ale i save kasem plante moa man.—Ridim Mak 4:1, 2.

2 Long ol yia bifo mo afta we Kingdom i stanap, ol disaepol blong Kraes oli folem eksampol ya. Oli faenem ol niufala rod blong mekem gud nius blong Kingdom i go long plante moa man. Tede, King Jisas i stap lidim yumi yet blong faenem ol niufala rod blong prij, taem laef blong ol man i jenis mo ol niufala save i kam antap. Yumi folem ol rod ya, blong gud nius i save kasem plante moa man bifo we en i kamtru. (Mat. 24:14) Bambae yumi luk ol rod blong prij we yumi yusum long ol yia we i pas. I gud yu tingbaot olsem wanem yu yu save folem bilif blong olgeta we oli talemaot gud nius long taem bifo.

Oli Prij Long Plante Man Wantaem

3. Taem ol tok blong Brata Russell oli kamaot long niuspepa, ?from wanem ol enemi blong trutok oli kros?

3 Niuspepa. Stat long yia 1879, Brata Russell mo ol fren blong hem oli printim Wajtaoa blong talemaot gud nius blong Kingdom long plante man. Be long ol ten yia bifo long 1914, i luk olsem se Kraes i lidim ol samting we i hapen, blong gud nius i save kasem plante moa man. Hem i stat blong mekem olsem long yia 1903. Long taem ya, wan pasta blong Protestan long Pennsylvania, nem blong hem Eaton, i wantem mekem miting wetem Russell blong pruvum se hu long tufala i gat stret tingting long ol tijing blong Baebol. Eaton i raetem wan leta i go long Russell se: “Yumitu gat defdefren tingting long sam tijing. . . . Taswe mi ting se ol man bambae oli glad sipos yumitu mekem miting, blong pruvum se bilif blong hu nao i stret.” Russell mo ol man we oli joen wetem hem oli agri. Olgeta tu oli ting se ol man bambae oli glad blong save ol tok we i kamaot long miting ya. Ale, oli mekem plan blong wan niuspepa  (The Pittsburgh Gazette) i printim ol tok ya. Ol man oli laekem tumas ol klia tingting ya blong Russell long ol tijing blong Baebol. From samting ya, man blong niuspepa i wantem printim sam tok blong Russell evri wik. !Hemia i mekem ol enemi blong trutok oli kros tumas!

Long yia 1914, ol tok blong Russell oli stap kamaot long bitim 2,000 defren niuspepa

4, 5. ?Wanem fasin we Brata Russell i soemaot? ?Olgeta we oli gat wok long ogenaesesen oli save mekem wanem blong folem fasin blong hem?

4 I no longtaem, plante narafala niuspepa tu oli wantem printim ol tok blong Russell. Long yia 1908, Wajtaoa i talem se tok blong Russell i stap kamaot long “11 niuspepa.” Be sam brata we oli wok long ol niuspepa, oli givim advaes long Russell se i moa gud hem i muvum ofis blong Sosaeti we i stap long taon ya Pittsburgh, i go long wan taon we i bigwan moa. Olsemia, bambae i gat plante moa niuspepa we oli save printim ol tok blong hem. Ale, Russell i tingting gud long advaes ya, nao long yia 1909, hem i muvum ofis i go long Brooklyn, long New York. ?Wanem i kamaot from? Sam manis afta, bitim 400 defren niuspepa oli stap printim ol tok blong Russell, mo plante moa niuspepa oli wantem mekem sem mak. !Taem Kingdom i stanap long yia 1914, i gat bitim 2,000 defren niuspepa long fo lanwis we oli stap printim ol tok blong Brata Russell!

5 ?Olgeta we oli gat wok long ogenaesesen blong God tede, oli lanem wanem? Oli lanem se, oli mas gat tingting daon olsem Brata Russell. Taem oli mekem ol impoten desisen, i gud oli lesin long advaes we ol narafala oli givim.—Ridim Ol Proveb 15:22.

6. ?Ol tok long niuspepa oli mekem wanem long wan woman?

6 Ol stret save blong Kingdom we i stap long ol niuspepa ya, i jenisim laef blong plante man mo woman. (Hib. 4:12) Wan long olgeta, nem blong hem Ora Hetzel, i baptaes long yia 1917. Hem i talem se: “Afta we mi mi mared, mi go luk mama blong mi long taon ya Rochester, long Minnesota. Taem mi kasem ples blong hem, mi luk we hem i stap katemaot ol tok blong Russell long niuspepa. Mama i storian long ol samting we hem i lanem long ol niuspepa ya.” Ora i bilif long trutok ya, mo hem i gohed blong 60 yia blong talemaot Kingdom blong God.

7. ?From wanem ol brata oli no moa gohed blong raetem ol tok long niuspepa?

7 Long yia 1916, tu bigfala samting i hapen, we i mekem ol brata oli stap tingting se maet oli no moa gohed blong raetem ol tok long niuspepa. Fas samting, se i had blong kasem pepa, from we Wol Wo Wan i stap gohed. Long sem yia, ofis long Inglan i raetem ripot ya se: “Naoia i gat 30 defren niuspepa we oli stap printim ol tok blong Brata Russell. Be ating i no longtaem, bambae namba ya i godaon, from we praes blong pepa i stap go antap bitim mak.” Seken samting we i hapen, se Brata Russell i ded long namba 31 Oktoba 1916. Ale, Wajtaoa blong namba 15 Disemba 1916, i talem se: “From we Brata Russell i ded, bambae i no moa gat ol tok ya [long niuspepa].” Ale, oli  no moa yusum rod ya blong talemaot trutok, be oli gohed blong yusum sam narafala rod, olsem sinema ya “Photo-Drama of Creation.”

8. Yu eksplenem olsem wanem oli mekem sinema ya “Photo-Drama of Creation.”

8 Sinema. Russell mo ol fren blong hem, oli wok had blong tri yia, blong mekem sinema ya (“Photo-Drama”) we i kamaot long yia 1914. (Prov. 21:5) Blong mekem sinema ya, oli putum ol pija long film, mo oli joenem wetem ol slaed pija we oli wokem long glas mo we oli gat kala. I gat ol voes mo saon tu we oli rikodem. Mo tu, plante handred man oli aktem sam stori blong Baebol, nao oli tekem foto blong olgeta. Sam anamol tu oli stap long sinema ya. Wan ripot long yia 1913 i talem se: “Plante defdefren anamol we ol man oli lukaot long olgeta long wan bigfala yad, oli stap long haf ya we i soemaot stori blong  Noa. Mo tu, ol man mo anamol long sinema ya oli muvmuv mo toktok.” Oli yusum plante handred slaed pija long sinema ya. Ol man blong dro long London, mo New York, mo Paris, mo Philadelphia, oli putum kala long ol pija ya.

9. ?From wanem ol brata oli yusum plante mane mo taem blong mekem “Photo-Drama?”

9 Ol brata oli yusum plante mane mo taem blong mekem “Photo-Drama.” ?From wanem? Ansa blong kwestin ya i kamaot long bigfala asembli long yia 1913. Long wan tok long asembli ya, oli talem olsem: “Ol katun mo pija long ol niuspepa long Amerika, oli gat moa paoa blong pulum mo jenisim tingting blong ol man, i bitim ol narafala samting. Mo sinema tu, ol man oli laekem tumas, mo i isi blong yusum long plante defren rod. From samting ya, i gud yumi yusum sinema mo slaed pija, blong prij long ol man mo blong tijim olgeta long Baebol.”

Masin blong soemaot “Photo-Drama”; Ol slaed pija long “Photo-Drama” we oli wokem long glas

10. ?Oli soemaot “Photo-Drama” long wanem kantri?

10 Long yia 1914, evri dei oli soemaot “Photo-Drama” long 80 defren taon. Klosap 8 milian man long Amerika mo Kanada oli lukluk sinema ya. Long sem yia nomo, oli soemaot “Photo-Drama” long ol kantri ya: Denmak, Finlan, Inglan, Jemani, Niusilan, Nowei, Ostrelia, Swiden, mo Swiselan. Oli wokem wan narafala sinema tu (“Eureka Drama”) blong soemaot long ol smol taon. Hem i sem stori olsem “Photo-Drama” be i sot moa, ol pija oli no muvmuv, i no sas blong mekem, mo i isi blong karem i go olbaot. Long yia 1916, wan long tufala sinema ya i kamaot finis long lanwis blong Amenia, lanwis we i haf Denmak mo haf Nowei, Franis, Jemani, Gris, Itali, Polan, Spen, mo Swiden.

Long yia 1914, ol haos sinema oli fulap gud, taem oli soemaot “Photo-Drama”

11, 12. ?“Photo-Drama” i mekem wanem long wan yangfala? ?Yumi lanem wanem long eksampol blong hem?

11 “Photo-Drama” long Franis lanwis i pulum tingting blong wan yangfala we i gat 18 yia, nem blong hem Charles Rohner. Hem i talem se: “Oli soemaot sinema ya long taon we mi mi stap long hem, hemia Colmar, long Franis. Mi mi laekem tumas, from we long stat blong hem go kasem en blong hem, hem i mekem trutok blong Baebol i klia moa.”

12 Charles i baptaes, mo long yia 1922, hem i stat blong prij fultaem. Smoltaem biaen, ol brata oli askem long hem blong i givhan blong soemaot “Photo-Drama” long ol defren ples long Franis. Charles i talem se: “Mi mi gat plante wok. Mi plei miusik, mi lukaot long ol kaon, mo mi lukaot long ol buk. Mo oli askem long mi blong mi kwaetem ol man bifo we sinema i stat. I gat smol spel long medel blong sinema, ale mifala i tekem janis ya blong givimaot ol buk. Mifala wanwan i stap long ol kona blong haos sinema, mo mifala i gat wan bigfala hip blong buk long han blong mifala. Nao mifala i givim buk long evri man, mifala i no mestem wan. Mo tu, long doa we ol man oli kam insaed, i gat ol tebol we oli fulap long ol buk.” Long  yia 1925, oli singaot Charles i go wok long Betel long Brooklyn. Taem hem i kasem Betel, oli askem long hem blong i lidim ol man we oli plei miusik long radio stesen ya WBBR. Taem yumi ridim stori blong Charles, i gud yumi tingbaot se: ‘?Mi mi rere blong mekem enikaen wok we oli givim long mi, blong mekem gud nius blong Kingdom i kasem plante moa man?’—Ridim Aesea 6:8.

13, 14. ?Oli yusum radio olsem wanem blong talemaot gud nius? (Yu luk tufala bokis ya, “ Ol Program Long WBBR” ” mo “ Wan Spesel Asembli” .”)

13 Radio. Long ol yia afta 1920, i kam klia se rod we i beswan blong talemaot gud nius blong Kingdom long plante moa man, hemia radio. Ale, ol brata oli stat blong yusum rod ya, oli no moa yusum “Photo-Drama” olsem fastaem. Long namba 16 Eprel 1922, Brata Rutherford i mekem faswan long ol tok long Haos Opera long Philadelphia, long Amerika, we oli kamaot long radio. Klosap 50,000 man oli harem tok ya we nem blong hem se, “Plante Milian Man We Oli Laef Naoia, Bambae Oli No Save Ded Samtaem.” Long yia 1923, hemia fastaem we wan haf blong asembli i kamaot long radio. Long taem ya, oli stap yusum ol defdefren radio stesen, be ol brata we oli lidim wok oli ting se i moa gud blong wokem wan radio stesen blong olgeta nomo. Ale, oli wokem WBBR long Staten Aelan, New York. Long namba 24 Februari, 1924, fas program i kamaot long radio stesen ya.

Long yia 1922, klosap 50,000 man oli harem tok ya long radio, “Plante Milian Man We Oli Laef Naoia, Bambae Oli No Save Ded Samtaem”

14 Wajtaoa blong namba 1 Disemba, 1924, i tokbaot from wanem oli wokem WBBR, i se: “Mifala i luk se i no nidim bigfala mane blong yusum radio, mo i kasem plante moa man i winim ol narafala rod we yumi yusum finis blong talemaot trutok.” Hem i gohed se: “Sipos Masta i luk se i stret we yumi wokem sam moa radio stesen bakegen, bambae hem i givim mane we yumi nidim.” (Sam 127:1) Long yia 1926, ol Baebol Studen oli gat sikis radio stesen finis. Long Amerika, i gat wan long New York, nem blong hem WBBR, mo i gat narawan klosap long Chicago, nem blong hem WORD. Mo i gat fo long Kanada, hemia long Alberta, mo British Columbia, mo Ontario, mo Saskatchewan.

15, 16. (1) ?Ol lida blong giaman skul long Kanada oli mekem wanem? (2) ?Radio i givhan olsem wanem long ol brata mo sista we oli stap prij?

15 Ol lida blong ol giaman Kristin skul oli no glad, from we oli luk se ol program long radio oli givhan long plante man blong oli kasem save long Baebol. Albert Hoffman, we i save gud wok blong radio stesen long Saskatchewan long Kanada, i talem se: “Plante moa man oli stat blong save long ol Baebol Studen [we biaen oli tekem nem ya Witnes blong Jehova]. Radio i givim wan bigfala witnes long ol man. Be long yia 1928, ol lida blong ol giaman skul oli fosem ol haeman blong oli no moa givim laesens long ol Baebol Studen. Ale, oli no moa gat radio stesen long Kanada.”

 16 Nating se oli satem ol radio stesen ya long Kanada, be ol Baebol Studen oli gohed blong yusum ol narafala radio stesen. (Mat. 10:23) Oli printim wan lis blong ol stesen ya long Wajtaoa mo Golden Age (we naoia hem i Wekap!). Ale, taem ol pablisa oli prij long ol haos wanwan, oli tokbaot ol radio stesen we ol man oli save lesin long olgeta. ?Wanem i kamaot from? Long Jenuware 1931, Bulletin (we naoia hem i Kingdom Wok Blong Yumi), i talem se: “Radio i givhan bigwan long ol brata mo sista we oli stap prij. Ofis i kasem plante leta we oli talem se, taem ol brata mo sista oli prij, oli mitim ol man we oli harem ol tok blong Brata Rutherford long radio. Mo ol man ya oli wantem tumas ol buk blong yumi.” Bulletin i talem se, “tu bigfala rod blong prij we ogenaesesen blong Masta i yusum,” hemia radio mo prij long ol haos wanwan.

17, 18. Nating se ol man blong God oli jenisim rod we oli yusum, ?be radio i gohed blong mekem wanem wok?

17 Long ol yia afta 1930, plante moa man oli agensem ol radio stesen we ol brata oli yusum. Ale, long en blong yia 1937, ol man blong Jehova oli jenisim rod we oli stap yusum. Oli no moa yusum ol radio stesen plante, be oli go prij long ol haos wanwan. * Nating se i olsem, oli yusum radio yet blong talemaot gud nius blong Kingdom long ol ples farawe, mo long ol ples we gavman i blokem wok ya. Long taon ya Wes Berlin long Jemani, long yia 1951 kasem 1991, i gat ol pablik tok we oli stap kamaot long wan radio stesen. Plante man long Is Jemani oli lesin long stesen ya, nao oli harem gud nius blong Kingdom. Long Surinam, long Saot Amerika, stat long yia 1961, evri wik i gat wan program blong 15 minit long wan radio stesen. Program ya i gohed bitim 30 yia. Long ol yia 1969 kasem 1977, i gat 350 defren tok oli kamaot long wan narafala program long radio, nem blong hem, “Olgeta Tok Blong Baebol i Givhan Long Yumi.” Program ya i kamaot long 291 radio stesen long 48 ples long Amerika. Long yia 1996, long Samoa, wan program i kamaot evri wik long radio stesen long taon ya Apia, nem blong hem, “Baebol i Ansa Long Ol Kwestin Ya.”

18 Klosap long yia 2000, ol man blong Jehova oli no moa yusum radio blong talemaot gud nius. Be oli yusum wan niufala rod bakegen, we i stap kasem plante moa man i bitim ol narafala rod.

19, 20. ?From wanem ol man blong Jehova oli wokem Websaet ya jw.org? ?Hamas man oli lukluk Websaet ya? (Yu luk pej ya tu “ JW.ORG” .”)

19 Intenet. Long yia 2013, klosap 3 taosen milian man oli gat Intenet. Hemia klosap stret haf blong olgeta man long wol. Maet samwe long 2 taosen milian man oli lukluk Intenet long mobaelfon blong olgeta, mo namba ya i stap kam antap oltaem. Be long Afrika nao, Intenet i stap kam antap kwik moa.  Bitim 90 milian man long kantri ya oli gat Intenet. Naoia, plante moa man oli kasem ol nius mo save long rod ya nomo.

20 Taswe, stat long yia 1997, ol man blong Jehova oli yusum Intenet blong talemaot Kingdom. Long yia 2013, Websaet ya jw.org i stap long 300 lanwis. Evri dei, samwe long 750,000 man oli lukluk Websaet ya. Oli save daonlodem ol save blong Baebol long bitim 520 lanwis. Evri manis, ol man oli daonlodem bitim 3 milian buk, mo 4 milian magasin, mo 22 milian CD blong lesin long olgeta.

21. ?Yu yu lanem wanem long stori blong man ya we i lukluk Websaet blong yumi?

21 Websaet ya jw.org i stap mekem wan bigfala wok blong talemaot gud nius blong Kingdom long evri ples, wetem ol kantri we gavman i blokem wok blong prij tu. Yu traem tingbaot wan man we i lukluk Websaet ya long yia 2013. Ale, hem i sanem toktok i go long hedkwota long Amerika, blong talem se hem i wantem save moa. Maet yu ting se hemia i sem mak long plante narafala stori we yumi harem. Be stori blong man ya i defren. Hem i stap long wan kantri we gavman i blokem wok blong ol Witnes blong Jehova, long wan vilej long medel bus. Mo tu, hem i gruap long wan famle we i Muslim. Naoia, wan Witnes long Amerika i stap yusum Intenet blong mekem stadi tu taem evri wik wetem hem.

Oli Tijim Ol Man Wanwan

22, 23. (1) ?Ol rod blong prij long plante man wantaem, oli tekem ples blong wok blong prij long ol haos wanwan? (2) ?Wanem i soemaot se King i blesem wok blong yumi?

22 Ol rod blong prij long plante man wantaem, olsem niuspepa, mo sinema, mo radio, mo Intenet, oli no tekem ples blong wok blong prij long ol haos wanwan. ?From wanem?  From we ol man blong Jehova oli folem eksampol blong Jisas. Hem i no prij nomo long ol grup blong man, be hem i tijim ol man wanwan. (Luk 19:1-5) Hem i tijim ol disaepol blong hem blong oli mekem sem mak. Hem i tijim olgeta tu, long ol tok we oli mas talemaot. (Ridim Luk 10:1, 8-11.) Long Japta 6, yumi tokbaot finis se oltaem ol brata we oli lidim wok oli pulum ol man blong Jehova blong oli prij long ol man wanwan.—Wok 5:42; 20:20.

23 I klia se King Jisas Kraes i blesem ol rod we yumi yusum blong talemaot Kingdom. Kingdom i stanap 100 yia finis. Mo naoia i gat klosap 8 milian pablisa we oli stap tijim ol man long stamba tingting blong God. Long nekis japta, bambae yumi tokbaot ol samting we King i givim, blong yumi yusum long wok blong talemaot gud nius long olgeta kantri, mo laen, mo lanwis.—Rev. 14:6.

^ par. 17 Long yia 1957, ol brata oli klosem las radio stesen, hemia WBBR.