Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Maan tẽeb ne a Zeova la f tall raoodo

Maan tẽeb ne a Zeova la f tall raoodo

 Maan tẽeb ne a Zeova la f tall raoodo

“Maan tẽeb ne Zusoabã, yals kãn-kãe n keng f sũuri. Maan tẽeb ne Zusoabã.”—YƖƖL SÕAMYÃ 27:14.

1. Saagr bɩ tẽeb pidsg gũudum yõod taa zĩ-bʋgo, la Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ, a tɩ loeya ne bõe?

SAAGR hakɩk yaa wa vẽenem n kɩtdẽ tɩ d tõe n yã hal yɩɩga. A kɩtdame tɩ d bas rũndã-rũndã zu-loeesã n zʋʋg n ne bũmb nins sẽn wat beoog daarã, la d gũud bõn-kãens ne raood la sũ-noogo. Yaa a Zeova bal n tõe n kɩt ne a Gomdã maasem tɩ d paam saagr hakɩka. (2 Tɩmote 3:16) Sɩd me, Biiblã pʋgẽ, d segda gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “tẽeb pidsg gũudum,” “saagre,” la “maan tẽebã” naoor wʋsgo. La gom-bi-kãensã võorã tɩ loeya ne bõn-sõma f sẽn kɩs sɩd tɩ na n waame, kɩt tɩ f gũud-b ne yãgbo. * Saag-kãng buudã pa wa f sẽn na n dat bũmb bal n yaool n pa tar tikr sẽn wilgd tɩ f na n sɩd paama bõn-kãng ye. A yɩɩda woto.

2. Saagr ning a Zezi sẽn da tarã kɩtame t’a tõog n maan bõe?

2 B sẽn da wa n namsd a Zezi wã, a pa ges a  toogã ye. A kell n maana tẽeb ne a Zeova. A ‘saka kũum da-lukã n pa zoe yãnde, sũ-noog sẽn be a taoorã yĩnga, la a zaoa Wẽnnaam geer dɩtgo.’ (Hebre dãmba 12:2) Sẽn da yaa a Zeova naamã teelg la a yʋʋrã sõmsg n da pak a Zezi wã yĩnga, a pa bas tɩ bũmb baa a ye gɩdg-a t’a pa sak Wẽnnaam ye. A kell n saka Wẽnnaam, baa b sẽn da na n maan-a bũmb ninga fãa.

3. Saagr yõod taa zĩ-bʋg Wẽnnaam sõgen dãmbã vɩɩm pʋgẽ?

3 Rĩm a Davɩɩd wilgame tɩ saagr bɩ tẽeb maaneg kõta ned raoodo. A yeela woto: “Maan tẽeb ne Zusoabã, yals kãn-kãe n keng f sũuri. Maan tẽeb ne Zusoabã.” (Yɩɩl Sõamyã 27:14) Tõnd sã n dat n keng d sũur bɩ n tall raoodo, d pa segd abada n sãmb tɩ d saagrã pa na n pids ye. D segd n ninga d yamẽ wakat fãa t’a na n pidsame, la d gũud a pidsgã ne d sũur fãa. D sã n maand boto, na n sõng-d lame tɩ d tõog n dɩk a Zezi togs-n-taar n tʋm tʋʋmd ning a sẽn bobl a karen-biisã ne raood la yẽesem. (Matɩe 24:14; 28:19, 20) Sɩd me Biiblã pʋgẽ, b sõdgda tẽeb pidsg gũudmã bɩ saagrã n naagd tẽebã la nonglmã, n wilgdẽ tɩ b tara yõod wʋsgo. Wakat fãa, saagrã kɩtdame tɩ b bãngd Wẽnnaam sõgen dãmbã n bakdẽ.—1 Korẽnt dãmba 13:13.

Yãmb gũuda y tẽebã pidsg ne y sũy fãa bɩ?

4. Bõe la kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã la “piis a taabã” sẽn yaa b tũud-n-taasã gũud ne b sũy fãa?

4 Wẽnnaam nin-buiidã gũuda beoog daar sẽn na n tall yamleoog wʋsg ne-ba. Kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã gũuda ne b sũy fãa n na n wa tɩ tʋm ne Kirist saasẽ, tɩ “piis a taabã” gũud n na n wa “paam yolsg ne faoolem yembdo, n paam pʋɩɩr ne Wẽnnaam [tẽng-zug] kambã b lohormã ne b ziirã pʋgẽ.” (Zã 10:16; Rom dãmba 8:19-21; Filip rãmba 3:20) Fãagr ne yel-wẽnã la yel-beed nins fãa yel-wẽnã sẽn wa ne wã naaga ‘lohorem la ziir’ kãng pʋgẽ. Hakɩka, a Zeova sẽn yaa “bark sõma fãa la kũun sõma fãa” Kõtã na n kõo a sõgen dãmbã bõn-sõma woo bõn-sõma.—Zak 1:17; Ezai 25:8.

5. Bõe la tõnd segd n maan n tõog n gũ d tẽebã pidsg ne d sũy fãa?

5 Tõnd sẽn yaa kiris-nebã saagr ning d sẽn tarã segd n tall yõod bʋg ne-do? Rom dãmba 15:13 wã pʋgẽ, d karemda woto: ‘Bɩ Wẽnnaam sẽn maand nebã tɩ b gũ b tẽeb pidsgã pids yãmb ne sũ-noog la laafɩ wʋsg tẽeb pʋgẽ, tɩ yãmb gũ yãmb tẽeb pidsg ne y sũyã fãa ne sɩɩg sõng pãnga.’ Saagrã pa wa fɩtl sẽn wit likẽ vẽenem ye, a yaa wa sõ-bɩɩmd vẽenem. A kɩtdame tɩ ned vɩɩm be yamleoog la a tar võore, tɩ kõt-a raoodo. Ra yĩm-y tɩ yaa tõnd sẽn na n tẽed Wẽnnaam Gomdã la d tar a vʋʋsem sõngã la d na n tõog n ‘gũ d tẽebã pidsg ne d sũy fãa’ ye. Rom dãmba 15:4 yeta woto: “Bũmb fãa sẽn gʋls pĩndã gʋlsa tõnd zãmsg yĩnga, tɩ tõnd tõe n gũ tõnd tẽeb pidsg ne sũ-mare la ne Gʋlsg Sõamyã belsgo.” Bɩ y sok y meng woto: ‘Mam zãmsda Biiblã sõma-sõma la m karemd-a daar fãa tɩ kɩt tɩ m saagrã ket n yaa vẽeneg fasɩ m yamẽ wã bɩ? Rẽ yĩnga mam wae n pʋʋsda Wẽnnaam n kot a vʋʋsem sõnga bɩ?’—Luk 11:13.

6. Sẽn na yɩl tɩ d saagrã ket n vẽen d yamẽ, d segd n gũusa ne bõe?

6 A Zezi sẽn kõ tõnd mak-sõngã ra karemda Wẽnnaam Gomdã n paamd pãng la raoodo. D sã n dɩk a togs-n-taare, na n kɩtame tɩ d ‘ra wa ya, la tɩ d sũyã ra sãam ye.’ (Hebre dãmba 12:3) Yaa vẽeneg tɩ d sã n yĩm saagr ning Wẽnnaam sẽn kõ-dã, pa rẽ bɩ d sã n bas tɩ dũniyã yɛl a taab wala laogã ratem tiisd-du, d tẽebã na n komsame, la d pa na n paam daood n tũ no-tɩrsã ye. D sã n maan boto, tõe n sãama d tẽebã menga. (1 Tɩmote 1:19) La d sã n kell n tall d saagrã, paasda d tẽebã pãnga.

Saagr ne tẽeb tũuda taab tɩlae

7. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ saagr la tẽeb tũuda taab tɩlae?

7 Biiblã yeelame tɩ “tẽeb yaa yɛl nins d sẽn saagd ne bas-m-yam tɩ d na n paamame wã gũudum, yɛl nins sẽn watã kaset kũun vẽenega, baa d sẽn nan pa ne yel-kãensa wã.” (Hebre dãmba 11:1, NW) Dẽnd saagrã pa bũmb sẽn lokd tẽebã bal ye. B yiibã tũuda taab tɩlae. Ges-y- yã a Abrahaam makrã. A Zeova sẽn wa n yet a Abrahaam ne a pag a Saara tɩ b na n doga biriblã, ne ninsaal tagsgo, rẽ wẽnd tɩ b ra pa ye tõe n dog biig ye. (Sɩngre 17:15-17) La a Abrahaam manesem yɩɩ wãna? A saaga ne a sũur fãa t’a na n sɩd lebga buud wʋsg ba wa Wẽnnaam sẽn pʋlmã, tɩ kɩt t’a tall tẽebo. (Rom dãmba 4:18) N-ye, bũmb ning Wẽnnaam sẽn da pʋlem a Abrahaamã kɩtame t’a tẽebã ra tar tikri, t’a kɩs sɩd t’a na n sɩd paama yagense. La a tẽebã me kɩtame t’a kɩs sɩd zãng-zãng t’a saagrã na n pidsame. Tẽeb-kãng kɩtame meng t’a Abrahaam ne a Saara sak n bas b zakã la b nebã n yi n kẽng sãando, n tɩ vɩɩmd fu-rot pʋsẽ b yõor tɛka!

8. Wãn-wãn la sũ-mar tallg tõe n paas d saagrã pãnga?

8 A Abrahaam kell n saka a Zeova ne a sũur fãa, baa sã n da wa yaa toog ne-a, la rẽ kɩtame t’a tõog n gãd a saagrã kãn-kãe. (Sɩngre 22:2, 12) Tõnd me sã n kell n yɩ sakdb la d wɩng a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ ne sũ-mare, d tõe n basa d yam t’a na n dol-d lame. Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsame tɩ “sũ-mar wata ne tõogr makr pʋga,” tɩ tõog-kãng kɩtdẽ tɩ d tõe n gũ d tẽeb pidsgu, la tɩ “tẽeb pidsg gũudum ka belgd ye.” (Rom dãmba 5:4, 5) Yaa rẽ n so t’a Poll leb n gʋls woto: ‘Tõnd datame tɩ yãmb ned kam fãa wɩng woto n gũ y tẽeba pidsg hal tɩ wakat ta.’ (Hebre dãmba 6:11) Sẽn yaa zood hakɩk ning d sẽn tar ne a Zeova wã n kɩt tɩ d miẽ tɩ d sẽn gũud bũmb ningã na n pidsame wã, tõe n sõng-d lame tɩ d tall raood la sũ-noog n tõog toog namsg pʋgẽ.

D gũ d tẽebã pidsg ne sũ-noogo

9. Bõe maaneg wakat fãa n na n sõng-d tɩ d gũud d tẽebã pidsg ne sũ-noogo?

9 Wẽnnaam sẽn kõ tõnd saagr ningã yaa kãseng n yɩɩd bũmb ning fãa dũniyã sẽn tõe n kõ-do. Yɩɩl Sõamyã 37:34 yeta woto: “Tẽ Zusoabã n tũ bãmb sore. La bãmb na n zẽka foom tɩ f soog tẽnga. Fo na n yãa nin-wẽns sãoongo.” D sɩd tara bʋʋm n na n maan sũ-noog d sẽn gũud saagrã bɩ d tẽebã pidsgã. (Rom dãmba 12:12) La sẽn na yɩl n tõog tɩ d sũyã ket n noomẽ, d segd n tagsda d saagrã yell wakat fãa. Yãmb tagsda saagr ning Wẽnnaam sẽn kõ tõndã yell daar fãa bɩ? Yãmb mi n tagsame n ne y sẽn zoe n be arzãnã pʋgẽ n tar keelem tɩ sũ-sãams kaẽ, tɩ neb y sẽn nong be ne-y tɩ y tʋmd tʋʋm sẽn be yamleoog bɩ? Yãmb mi n geta fot rãmb nins sẽn bilgd vɩɩmã sẽn na n yɩ to-to arzãnã pʋgã tõnd sɛbã pʋsẽ n bʋgsd rẽ zug bɩ? Bʋgs-kãng buudã yaa wa f sẽn yẽesd roog fenetr sẽn yaa vɩtr sẽn tees zĩ-neere, tɩ f tõe n pa roogã pʋgẽ n tool n get zĩ-neerã. D sã n pa tẽgd vɩtrã, a na n wa kẽe rẽgd tɩ d pa ye tõe n yã bõn-neeb nins a sẽn teesã ye. La sã n yɩ woto, d tõe n wa bas n geta yɛl a taaba. Bɩ d mao tɩ ra wa yɩ woto lae-lae ye!

10. Bõe yĩng tɩ keoorã gũub wilgdẽ tɩ d tara zood sõma ne a Zeova?

10 Yaa sɩd tɩ pipi, yaa tõnd sẽn nong a Zeova wã yĩng n kɩt tɩ d balemd-a wã. (Mark 12:30) La  d segd n gũuda keoor ning d sẽn na n paamã me ne d sũy fãa. A Zeova ratame tɩ d maan boto! Hebre dãmba 11:6 yetame: “Tẽeb sã n kaẽ, ned ka tõe n ta Wẽnnaam yam ye; tɩ bõe, ned ninga sẽn wat Wẽnnaam nengẽ, a tog n tẽeme tɩ bãmb beeme la tɩ bãmb yaa neb nins sẽn baood bãmba roanda.” Bõe yĩng t’a Zeova rat tɩ d tẽ t’a yaa neb nins sẽn baood yẽ wã roanda? Yaa tɩ tõnd sã n maand boto, d wilgdame tɩ d mii d saasẽ Ba wã sõma. A yaa kõta, la a nong a kambã. Tags-y n ges-y tõnd sũy sẽn da na n sãam tɩ d koms raood nana-nana to-to, d sã n da pa tarẽ saagre, tɩ beoog daar me kaẽ ye.—Zeremi 29:11.

11. Wãn-wãn la saagr ning a Moiiz sẽn da tarã kɩt t’a maan yam yãkr sẽn yaa sõma?

11 Ned sẽn tall saagr ning Wẽnnaam sẽn kõ-a wã a yamẽ wakat fãa tɩ yaa mak-sõng n kõ-d yaa a Moiizi. B sẽn da get-a wa a ‘Faraõ bipugl biigã’ yĩnga, a ra tara naam la ziiri, la a ra tõe n maan a sẽn dat ne Ezipt arzɛkã. La a ra segd n yãka a sã n na n kell n baoa bõn-kãens bɩ a sã n na n balma a Zeova. Ne raoodo, a Moiiz yãka yam n na n balem a Zeova. Bõe yĩng t’a maan boto? Yaa a sẽn da ‘get keoor ning sẽn be taoorã.’ (Hebre dãmba 11:24-26) A Moiiz sɩd ra nanda saagr ning a Zeova sẽn kõ-a wã hal wʋsgo.

12. Bõe yĩng tɩ b wilg tɩ kiris-nebã saagrã yaa wa kut pugla?

12 Tʋm-tʋmd a Poll wilgame tɩ fãagrã tõnd sẽn tẽedã yaa wa kut pugla. A kogenda d yamã n kɩtdẽ tɩ d sẽn maand bũmb ninsã yaa sõma, tɩ d lʋɩɩsd yel-tɩrs taoor d vɩɩmã pʋgẽ la d sakd Wẽnnaam. (1 Tesalonik rãmba 5:8) Rẽ yĩnga yãmb saagrã bee y yamẽ wakat fãa wala kut pugl y sẽn fõg bɩ? Sã n yaa woto, wala a Moiiz la a Polle, y pa na n ‘teeg arzɛg-satmã ye. Y na n teega Wẽnnaam sẽn vɩyã sẽn kõt tõnd bũmb fãa tɩ sek tõnd tɩ d paam ne sũ-noogã.’ Yaa sɩd tɩ yɩl n tõog n da pʋg dũniyã wa neb a taabã, baooda raoodo. La a yõodã seka d na kell n mao n da pʋg dũniyã ye! Bala bũmb kae t’a yõod yɩɩd vɩɩm hakɩkã neb nins sẽn nong a Zeova la b teeg-a wã sẽn na n paamã ye.—1 Tɩmote 6:17, 19.

“Mam kõn bas yãmb abada”

13. Bas-m-yam bʋg la a Zeova kõ a sõgen dãmbã?

13 Tood nins sẽn paamd dũni kãngã wã sẽn tar paasgã yĩnga, neb nins sẽn teeg dũniyã tog n maanda rabeem yel-beed nins sẽn na n paam-bã yĩnga. (Matɩe 24:8) La sẽn teeg-b a Zeova wã yẽ pels yaa kãn-kãe. Bãmb na n kell “n zĩnda bãan tɩ rabeem kaẽ ye.” (Yelbũna 1:33) B sẽn pa teeg dũni kãngã wã yĩnga, b tũuda a Poll saglgã. A sagl-b-la woto: “Bɩ yãmb da yɩ ligd noangdb ye, la bɩ y kɩt tɩ bũmb nins yãmb sẽn tara sek yãmba. Tɩ bõe, Wẽnnaam menga yeelame yaa: ‘Mam kõn bas yãmb walla m mong yãmb abada ye.’”—Hebre dãmba 13:5.

14. Bõe yĩng tɩ kiris-nebã pa segd n maan yɩɩr bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-bã baoob wɛɛngẽ?

14 Verse kãngã wilgda vẽeneg tɩ Wẽnnaam na n gesa tõnd yelle. A Zezi me wilgame tɩ Wẽnnaam sɩd na n gesa d yell neere. A yeela woto: “Bɩ y reng n bao Wẽnnaam soolem ne bãmb tɩrlem, la bõn-kãens fãa [bũmb nins sẽn yaa tɩlaeyã] na paas yãmba. Dẽ yĩnga bɩ y ra maan yɩɩr ne beoog yell ye, tɩ bõe beoog na n gesa a meng yelle. Daar fãa tara a meng yell tɩ seke.” (Matɩe 6:33, 34) A Zeova miime tɩ pa nana tɩ d baood a soolmã bɩ a Rĩungã ne yẽesem la d leb n baood bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-dã ye. Bɩ d kɩs sɩd zãng-zãng t’a tõe n gesa d yelle, la t’a na n sɩd gesa d yell me.—Matɩe 6:25-32; 11:28-30.

15. Wãn to la kiris-ned wilgd t’a tara nif sẽn yaa sõma?

15 D sã n tar ‘nif sẽn yaa sõma,’ d wilgdame tɩ d teega a Zeova. (Matɩe 6:22, 23) Nif sẽn yaa sõma soab yaa pʋ-peelem soaba, a tara yam-sõngo, a pa yão-be-neda, la leb n pa a mengã yell bal n pak-a ye. La tall nif sẽn yaa sõma pa rat n yeel tɩ f vɩɩmd far pʋgẽ, bɩ tɩ f yɩ kʋɩɩm ye. Ayo. Rat n yeelame tɩ d wilg tɩ d tara yam, n lʋɩɩsd Wẽnnaam tʋʋmdã taoor d vɩɩmã pʋgẽ.—2 Tɩmote 1:7.

16. Bõe yĩng tɩ f sã n dat n tall nif sẽn yaa sõma, tẽeb la raood yaa tɩlae?

16 Sẽn na yɩl n tõog n kell n tall nif sẽn yaa sõma, rẽnda f tall tẽeb la raoodo. Wala makre, y  tʋʋmd taoor soab sã n pẽdgd-y tɩ y wat n tʋmd tigissã sasa wakat fãa, y na n talla raood n tõdg bɩ? Ned yam sã n yood a Zeova sã n na n sɩd gesa a sõgen dãmbã yell wa a sẽn kãabã, wakat kãnga, a Sʋɩtãan sã n keng yɛlã bala, tõe n kɩtame tɩ nin-kãng soabã tolg n bas tigissã kẽnde. Dẽnd yaa vẽeneg tɩ d sã n pa tall tẽebo, a Sʋɩtãan na n paam n soog-d lame, tɩ lebg yẽ n wilgd tõnd bũmb nins sẽn tar yõodã, la pa a Zeova yɛs ye. Ad rẽ na n yɩɩ yel-beed tɛkẽ!—2 Korẽnt dãmba 13:5.

“Maan tẽeb ne a Zeova”

17. Wãn-wãn la a Zeova zoe n ningd neb nins sẽn teeg-a wã barka?

17 Biiblã wilgdame n yɩlemdẽ tɩ neb nins sẽn teeg a Zeova wã yɛl pa na n sãam ye. (Yelbũna 3:5, 6; Zeremi 17:7) Yaa sɩd tɩ wakat ninga, tõe n wa yɩɩ tɩlae ne-b tɩ b modg n vɩɩmd ne tarem bilfu, la b getame tɩ rẽ pa baa fʋɩ, b sã n mak-a ne bark nins b sẽn na n paamã. B tũnugda ne sasa kãens n wilgdẽ tɩ b teega a Zeova, la tɩ b kɩsa sɩd t’a na n gesame tɩ neb nins sẽn teeg-a ne b sũy fãa wã paam bũmb nins b sẽn kotã. (Yɩɩl Sõamyã 37:4, 34) Rẽ n so tɩ masã menga, b sũy zoe n noome. “Bũmb nins nin-sõng sẽn datã noogda sũuri. La nin-wẽns sẽn tẽed bũmb ninsã na n sãamame.”—Yelbũna 10:28.

18, 19. a) Bas-m-yam bʋg la a Zeova kõ-d tɩ wilgdẽ t’a nong-d lame? b) Wãn to la d tõe n paam t’a Zeova zĩnd d rɩtgo?

18 Bi-bilf ba sã n gãd a nug tɩ b kẽnda, rabeem pa tar-a ye. Tõnd me sã n kẽnd ne d saasẽ Ba wã, rabeem pa tar-d ye. A Zeova ra yeela Israɛll nebã woto: “Ra zoe-y rabeem ye; mam bee ne yãmba. . . . Mam na n sõnga yãmba. . . . Tɩ bõe, mam yaa Zusoab sẽn yaa Wẽnnaam. Mam gãta yãmb dɩtg n yetẽ tɩ y ra zoe rabeem ye. Mam na n sõnga yãmba.”—Ezai 41:10, 13.

19 A Zeova sẽn gãd ned nugu, ad bilg-kãngã sɩd be yamleoogo! A Davɩɩd gʋlsa woto: “Mam geta Zusoaba m taoor daar fãa n ka basdẽ ye. Bãmb bee mam nug rɩtgo la mam ka na n lak ye.” (Yɩɩl Sõamyã 16:8) Wãn to la d tõe n paam t’a Zeova zĩnd d “nug rɩtgo”? Pipi, yaa d sẽn na n tũud a Gomdã sagls d vɩɩmã nens fãa pʋsẽ. Yiib-n-soaba, yaa d sẽn na n tagsd keoorã sẽn ka to wã a sẽn bĩng tõndã yelle. Yɩɩl-gʋlsd a Azaf yɩɩla woto: “Mam bee ne yãmb wakat fãa. Yãmb gãta mam nug rɩtgo. Yãmb na n tɛɛ maam ne y saglgo n yaool n deeg maam ne ziiri.” (Yɩɩl Sõamyã 73:23, 24) D sã n tar bas-m-yam kãngã buudu, d tõe n kɩsa sɩd ne bũmb nins sẽn wat beoog daarã pidsgu.

“Yãmb fãagrã kolgame”

20, 21. Ka la bilfu, yɛlã na n yɩɩ wãn ne neb nins sẽn teeg a Zeova wã?

20 Beoog sẽn vẽeg fãa, d neeme tɩ lebga tɩlae tɩ d mao t’a Zeova ket n be d rɩtgo. Ka la bilfu, to-kãseng buud sẽn zɩ n zĩnd n na n paam a Sʋɩtãan dũniyã, la na n sɩnga ne ziri tũudmã sãoongo. (Matɩe 24:21) Rabeem wʋsg n na n yõk neb nins fãa sẽn ka tẽebã. La wakat kãng sẽn na n yɩ yel-pakr sasa wã, a Zeova sõgen dãmbã sẽn tar daoodã na n kɩdma ne tẽebo! A Zezi yeela woto: ‘Bõn-kãens sã n sɩng bɩ y roog n nak n ges yĩngri; tɩ bõe, yãmb fãagrã kolgame.’—Luk 21:28.

21 Bɩ d kɩdem saagr ning Wẽnnaam sẽn kõ-dã yĩnga, la d ra bas t’a Sʋɩtãan tudg-d ne a sɩlmã ye. La bɩ d modg me n tall nonglem, tẽebo, la wẽn-zoeere. D sã n maan boto, baa d yɛlã sẽn wa n yaa to-to fãa, d na n talla raood n kell n sak a Zeova, la d kɩɩs a Sʋɩtãana. (Zak 4:7, 8) N-ye, “yãmb fãa sẽn tẽed Zusoabã, bɩ y maan daood n keng y sũyã.”—Yɩɩl Sõamyã 31:25.

[Tẽngr note]

^ sull 1 Yaa sɩd tɩ Gʋlsg Sõamyã babg ning kiris-nebã sẽn gʋls ne gɛrɛkã pʋgẽ yaa sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã saagr yell la b sẽn nong n gomdã, la sõs-kãngã pʋgẽ, yaa saagr buudã fãa yell la b gomda.

Y tõe n leokame bɩ?

• Zĩ-bʋg wɛɛngẽ la a Zezi saagrã sõng-a t’a tall raoodo?

• Wãn-wãn la tẽeb ne saagr tũud taaba?

• Wãn-wãn la kiris-ned saagrã la a tẽebã tõe n kɩt t’a tall raood n lʋɩɩs bũmb nins sẽn tar yõod n yɩɩdã taoor a vɩɩmã pʋgẽ?

• Bõe yĩng tɩ neb nins sẽn teeg a Zeova wã tõe n kɩs sɩd ne bũmb nins sẽn wat daarã pidsgu?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 26]

Y yaa kãsem tɩ y yaa bi-bɩɩga, rẽ yĩnga y zoe n nee y sẽn be arzãnã pʋgẽ bɩ?