Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Hloniphani Asebeluphele Elilabo

Hloniphani Asebeluphele Elilabo

“Lihloniphe abantu abadala.”​—⁠LEVI. 19:⁠32.

1. Kuyini okudanisayo okwenzakala ebantwini?

 UJEHOVA wayengahlosanga ukuthi abantu bathwale nzima ngobuhlungu bokuguga. Wayefuna ukuthi amadoda labesifazana bakholise ukuphila okupheleleyo ePharadayisi. Kodwa khathesi “indalo yonke ibubula njengaye osebuhlungwini bokuhelelwa.” (Rom. 8:​22) Ubona angani uNkulunkulu uzwa njani nxa ebona abantu bebubula ngenxa yesono? Kulabanengi asebeluphele abakudinga kakhulu ukuncediswa empilweni yabo kodwa kabalamuntu obanakekelayo.​—⁠Hubo. 39:⁠5; 2 Tim. 3:⁠3.

2. Kungani amaKhristu ebaqakathekisa kakhulu asebeluphele?

2 Abantu bakaJehova bayabaqakathekisa asebeluphele abasemabandleni. Ukuhlakanipha kwabo kuyasinceda njalo ukholo lwabo luyasikhuthaza. Abanengi bethu silezihlobo eseziluphele esizithandayo. Kodwa kungelani lokuthi abafowethu labodadewethu laba bayizihlobo zethu kumbe hatshi, silendaba lenhlalakahle yabo. (Gal. 6:​10; 1 Phet. 1:​22) Kuzasinceda sonke ukuhlola ukuthi uNkulunkulu ubabona njani asebeluphele. Sizakhangela lalokho okumele kwenziwe ngamalunga emuli kanye lebandla ukuze kunakekelwe asebeluphele esibathandayo.

“UNGANGILAHLELI KUDE”

3, 4. (a) Umlobi weHubo 71 wacelani kuJehova? (b) Asebeluphele abasebandleni bangacelani kuNkulunkulu?

3 Ephefumulelwe, umlobi weHubo 71:⁠9 wancenga uNkulunkulu esithi: “Ungangilahleli kude nxa sengiluphele; ungangifulatheli lapho amandla ami esephelile.” Kukhanya angani ihubo leli liqhubeka ngendaba ekuHubo-70 elesihloko esithi, “ElikaDavida.” Yikho-ke kungabe kunguDavida owenza isicelo esikuHubo 71:⁠9. UDavida wakhonza uNkulunkulu kusukela esesemutsha waze waluphala njalo uJehova wamsebenzisa ngezindlela ezinengi ezinkulu. (1 Sam. 17:​33-​37, 50; 1 AmaKho. 2:​1-​3, 10) Lanxa kunjalo, uDavida wabona kuqakathekile ukuthi acele ukuthi uJehova aqhubeke embusisa.​—⁠Bala iHubo 71:​17, 18.

4 Lamuhla banengi abanjengoDavida. Baqhubeka besenza okusemandleni abo ukuze badumise uNkulunkulu lanxa sebeluphele njalo ‘sebesezinsukwini zokuhlupheka.’ (UmTshu. 12:​1-⁠7) Abanengi babo bangabe sebesehluleka ukwenza okunye kwalokho ababesenelisa ukukwenza besaqinile, ngokwesibonelo ukutshumayela. Kodwa bangamncenga uJehova ukuthi aqhubeke ebabusisa njalo ebanakekela. Asebeluphele laba abathembekileyo bangaba leqiniso lokuthi uJehova uzayiphendula imithandazo yabo, ngoba imithandazo leyo ilezikhalazo ezivela enhliziyweni ezifanana lezakhulunywa nguDavida ephefumulelwe nguNkulunkulu.

5. UJehova ubabona njani asebeluphele abathembekileyo?

5 IMibhalo iyakucacisa ukuthi uJehova uyabaqakathekisa kakhulu asebeluphele abathembekileyo lokuthi ufuna ukuthi izinceku zakhe zibahloniphe. (Hubo. 22:​24-​26; Zaga. 16:​31; 20:​29) ULevi 19:​32 uthi: “Sukumelani asebeluphele, lihloniphe abantu abadala, limesabe uNkulunkulu wenu. Mina yimi uJehova.” Yikho-ke ukuhlonipha asebeluphele ebandleni kwakungumsebenzi omkhulu ngesikhathi amazwi la elotshwa njalo kulokhu kuqakathekile lalamuhla. Kodwa vele ukubanakekela ngumsebenzi kabani?

OKUMELE KWENZIWE NGAMALUNGA EMULI

6. Yisiphi isibonelo esasitshiyelwa nguJesu mayelana lokunakekela abazali?

6 ILizwi likaNkulunkulu lithi: “Hlonipha uyihlo lonyoko.” (Eks. 20:​12; Efe. 6:⁠2) UJesu wagcizelela umlayo lo ngokusola abaFarisi lababhali ababesala ukunakekela abazali babo. (Mak. 7:​5, 10-​13) Wasitshiyela isibonelo esihle kulokhu. Ngokwesibonelo, esezakufa wanika umfundi wakhe ayemthanda uJohane umsebenzi wokunakekela unina okukhanya wayesengumfelokazi ngalesosikhathi.​—⁠Joh. 19:​26, 27.

7. (a) Umphostoli uPhawuli wasinika siphi isimiso esiphathelane lokunakekela abazali? (b) Wayekhuluma ngani uPhawuli?

7 Umphostoli uPhawuli waphefumulelwa ukuthi abhale ukuthi abakholwayo kumele banakekele abendlu yakwabo. (Bala u-1 Thimothi 5:​4, 8, 16.) Khangela ukuthi uPhawuli wayekhuluma ngani encwadini ayibhalela uThimothi. Wakhuluma ngokuthi ngobani ababengancediswa ngemali ebandleni kanye lalabo okwakungamelanga bancediswe. Wakubeka kwacaca ukuthi ababelomsebenzi omkhulu wokunakekela abafelokazi asebeluphele ngabantwababo abakhonzayo, abazukulu kanye lezinye izihlobo zabo. Yikho-ke nxa babesenza umsebenzi wabo, ibandla lalingasoze lithwale nzima. Lamuhla lakho, enye indlela amaKhristu atshengisa ngayo ukuthi ‘alokholo’ yikunakekela izihlobo eziswelayo.

8. Kungani iBhayibhili lingasifakeli imithetho mayelana lokunakekela abazali asebeluphele?

8 Ngamazwi alula nje, abantwana abangamaKhristu asebekhulile balomlandu wokunakekela abazali babo. Lanxa uPhawuli wayekhuluma ngezihlobo ezikholwayo, abazali abangayisiwo malunga ebandla lobuKhristu labo kumele banakekelwe. Abantwana banakekela abazali ngezindlela ezitshiyeneyo. Imizi iyatshiyana. Izinswelo zabagugileyo, ubuntu babo kanye lempilakahle yabo akufanani. Abanye asebeluphele balabantwana abanengi kodwa abanye baloyedwa nje. Abanye bangathola uncedo kuhulumende kodwa abanye bangalutholi. Lokho okufunwa ngabanakekelwayo lakho kuyatshiyana. Yikho-ke kungabe kuyibuwula njalo siyabe singatshengisi uthando nxa sichothoza indlela umuntu othile azama ngayo ukunakekela izihlobo zakhe eseziluphele. Okukhona yikuthi uJehova angabusisa loba yisiphi isinqumo esisekelwe eMibhalweni enze ukuthi siphumelele njalo lokhu ubekwenza kusukela esikhathini sikaMosi.​—⁠AmaN. 11:⁠23.

9-11. (a) Yibuphi ubunzima obungehlela abanye? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (b) Kungani kungamelanga abantwana asebekhulile baphangise ukutshiya inkonzo yabo yesikhathi esigcweleyo? Nika umzekeliso.

9 Nxa abantwana behlala khatshana labazali babo asebeluphele, kungabanzima ukuthi babanike uncedo abaludingayo. Abazali bangabe bengasezwa kuhle mhlawumbe ngenxa yokuthi bawile, bephukile loba ngenxa yengozi ethile nje. Yikho-ke abantwana kuyabe sekumele baye ekhaya ngesiphangiphangi bayebona uYise loNina. Lokhu kungatsho ukuthi sekumele bancediswe, mhlawumbe okwesikhathi esifitshane kumbe eside. *

10 Kungaba lezinqumo ezinzima kakhulu kulabo abasenkonzweni yesikhathi esigcweleyo abasebenza khatshana lakibo. Abasebenza eBhetheli, abanali kanye lababonisi abahambelayo bawubona uligugu njalo uyisibusiso esivela kuJehova umsebenzi wabo. Lanxa kunjalo, nxa abazali babo bangagula, bangahle bazitshele ukuthi, ‘Sekumele sitshiye umsebenzi wethu sibuyele ekhaya ukuze siyenakekela abazali bethu.’ Kodwa kungaba yikuhlakanipha ukuthi bathandaze nxa becabangisisa ngalokhu ukuze babone langabe yikho yini okufunwa ngabazali babo sibili. Akulamuntu okumele aphangise ukutshiya izibusiso zenkonzo njalo izikhathi ezinengi akudingeki ukuthi wenze njalo. Mhlawumbe okubahluphayo emzimbeni kungabe kungokwesikhathi esifitshane njalo ibandla abangena kulo lingabe lilesifiso sokuncedisa.​—⁠Zaga. 21:⁠5.

11 Ngokwesibonelo cabanga ngabazalwane ababili abayizelamani ababekhonza bekhatshana langekhaya. Omunye wayengumnali eSouth America njalo omunye wayesebenza emawofisini ethu amakhulu omhlaba wonke eBrooklyn, eNew York. Abazali babo abasebegugile basebefuna uncedo. Abazalwane laba kanye labomkabo bavakatshela abazali babo eJapan, ukuze bayebona ukuthi babengabancedisa njani. Ngokuhamba kwesikhathi, ababeseSouth America basebecabanga ngokutshiya umsebenzi wabo ukuze babuyele ekhaya. Kodwa batshayelwa ucingo ngumhleli wequla labadala owayesebandleni labazali babo. Abadala bebandla lelo basebexoxe ngaloludaba njalo babefuna ukuthi abanali laba bangatshiyi umsebenzi wabo. Babewuqakathekisa kakhulu umsebenzi wemuli le njalo babezimisele ukuthi benze konke abangakwenza ukuze babancedise ukunakekela abazali babo. Wonke amalunga emuli le abonga kakhulu ngothando olukhulu alutshengiswayo.

12. Kuyini okumele amalunga emuli angamaKhristu akucabange nxa ekhetha indlela azanakekela ngayo abazali asebegugile?

12 Amalunga emuli angamaKhristu kumele abe leqiniso lokuthi akhetha indlela yokunakekela abazali bawo asebegugile engasoze ingcolise ibizo likaNkulunkulu. Asifuni ngitsho lakancane ukufanana labakhokheli benkolo ababephila ngesikhathi sikaJesu. (Mat. 15:​3-⁠6) Sifuna ukuthi izinqumo zethu zenze ukuthi uNkulunkulu adunyiswe lokuthi ibandla lingasolwa.​—⁠2 Khor. 6:⁠3.

OKUMELE KWENZIWE LIBANDLA

13, 14. IMibhalo itshengisa njani ukuthi amabandla alomlandu wokunakekela amalunga aseluphele?

13 Ayisibo bonke abangenelisa ukuncedisa abasenkonzweni yesikhathi esigcweleyo njengebandla esike sakhuluma ngalo. Lanxa kunjalo, lokho okwenzakala ekhulwini lokuqala kutshengisa ukuthi amabandla alomlandu wokunakekela abafowethu labodadewethu asebeluphele abenza kuhle. IBhayibhili lithi ebandleni laseJerusalema “kakho owayeswela phakathi kwabo.” Kayisikho ukuthi bonke babenothile. Kusegcekeni ukuthi abanye babeswela kodwa ‘kwakusabelwa loba ngubani ngokuswela kwakhe.’ (ImiSeb. 4:​34, 35) Lanxa kunjalo, kwasuka kwaba lobunzima obuthile ebandleni leli. Kwabikwa ukuthi abanye ‘abafelokazi babengananzwa nxa kusabiwa ukudla ngezinsuku zonke.’ Yikho-ke abaphostoli balaya ukuthi kukhethwe amadoda afaneleyo ukuthi enze umsebenzi wokubona ukuthi abafelokazi laba banikwa izinto ezilinganayo njalo ezibenelayo. (ImiSeb. 6:​1-⁠5) Kuliqiniso ukuthi uhlelo lokwabiwa kokudla kwansuku zonke lwalungolwesikhatshana njalo lwalwenzelwe ukuthi kuncediswe labo ababephendukele esiKhristwini ngePhentekhosti lika-33 C.E. kanye lalabo ababesele eJerusalema okwesikhatshana ukuze baqiniswe ekukhonzeni. Kodwa-ke indlela abaphostoli abaxazulula ngayo udaba lolu itshengisa ukuthi ibandla lingancedisa ukunakekela amalunga aswelayo.

14 Njengoba sibonile, uPhawuli wanika uThimothi imilayezo yokuthi yiwaphi amaKhristu angabafelokazi okwakumele ancediswe libandla. (1 Tim. 5:​3-​16) Umlobi weBhayibhili owaphefumulelwayo uJakhobe laye wabhala ukuthi amaKhristu alomlandu wokunakekela izintandane, abafelokazi kanye labanye abayabe besebunzimeni kumbe beswela. (Jak. 1:​27; 2:​15-​17) Kanti njalo umphostoli uJohane wathi: “Uma umuntu enothile abone umzalwane wakhe oswelayo kumbe angabi lesihawu kuye, uthando lukaNkulunkulu lungaba kuye kanjani na?” (1 Joh. 3:​17) Yikho-ke nxa kuyikuthi umKhristu munye ngamunye ulomlandu wokunakekela abaswelayo, kutsho ukuthi lebandla kumele likwenze lokho.

15. Yikuphi okunye okungenziwa ukuze kuncediswe abafowethu labodadewethu asebeluphele?

15 Kwamanye amazwe uhulumende unika asebekhulile amampentsheni njalo kulezinhlelo zamawelifeya kanye lamaqembu anakekela izakhamizi eseziluphele. (Rom. 13:⁠6) Kodwa kwamanye amazwe azikho izinhlelo lezi. Yikho-ke, okungenziwa yizihlobo kanye lebandla ukuze kunakekelwe abafowethu labodadewethu asebeluphele kuyatshiyana kusiya ngendawo. Nxa abantwana abakholwayo behlala khatshana labazali babo, kungabanzima ukuthi babanakekele kuhle. Abantwana kumele bakhulume bekhululekile labadala abasebandleni lapho okukhonza abazali babo ukuze bonke bazwisise ukuthi izinto zimi njani ngekhaya. Ngokwesibonelo, abadala bangasekela ngokuncedisa abazali laba ukuthi bafunde ngezinhlelo zikahulumende lezomphakathi ezikhona besebezisebenzisa. Abadala laba bangakhangela lezinye izinto ngekhaya babikele abantwana abakhatshana, ngokwesibonelo bangababikela ngezindleko ezingabhadalwanga kumbe imithi enganathwa ngendlela eqondileyo. Ukuhlala bethintana ngomusa ngezinto ezinjalo belezinhloso ezinhle kunganceda ukuthi izinto zingabi zimbi kakhulu njalo kutholwe lamacebo okuzilungisisa. Kuyacaca-ke ukuthi abantu laba abahlala eduze labazali bangaba “lilihlo” labantwana abakhatshana babacebise njalo babancedise ukuze bangakhathazeki kakhulu.

16. Amanye amaKhristu abancedisa njani asebeluphele abasemabandleni?

16 Amanye amaKhristu anikela ngesikhathi sawo kanye lamandla awo ukuze enze loba yini ukuze ancedise asebeluphele. Baba leqiniso lokuthi bayabakhathalela sibili asebeluphele abasebandleni. Abanye abazinikelayo benza okokuntshintshana ukuze babanakekele. Lanxa umumo ungabavumeli ukuthi bangene enkonzweni yesikhathi esigcweleyo, bayathokoza ngokuncedisa abantwana abakuyo ukuze bangatshiyi inkonzo yabo abayikhethayo. Kuyababazeka kakhulu lokhu okwenziwa ngabafowethu laba. Kodwa umusa wabo awusatsho ukuthi abantwana sebezihlalela bengasancedisi abazali babo asebekhulile.

KHUTHAZA ASEBELUPHELE

17, 18. Nxa unakekela umuntu oseluphele, kunceda ngani ukwenza umsebenzi wakho uthokoza?

17 Asebeluphele lalabo ababanakekelayo bangenza okusemandleni abo ukuthi umsebenzi lo uthokozise. Nxa kuyikuthi ungomunye wabo, zama ngazo zonke izindlela ukuthi ukukholise lokhu. Kwabanye, ukuguga kungabangela ukuthi badane kumbe bahlulukelwe. Yikho-ke, abafowethu labodadewethu laba kuyabe sokumele bahlonitshwe kakhulu njalo bakhuthazwe. Lokhu ungakwenza ngokuhlala ukhuluma ngezinto ezizakwenza ukuthi bazizwe ngcono. Kanti njalo kumele banconywe ngokuhle kakhulu ababekwenza ekukhonzeni kwabo uJehova ngokuthembeka. UJehova kakukhohlwa ukuzinikela abakwenzayo ukuze bamkhonze njalo lamaKhristu kawakukhohlwa.​—⁠Bala uMalaki 3:​16; uHebheru 6:⁠10.

18 Kanti njalo imisebenzi yansuku zonke ingabalula nxa asebeluphele kanye lababanakekelayo beyenza bethabile njalo besiba lezingxoxo ezimnandi ngesikhathi esiyiso. (UmTshu. 3:​1, 4) Abanengi asebegugile abakuthandi ukuthi kukhanye angani bayahlupha kakhulu. Bayakunanzelela ukuthi nxa bengahluphi, ababanakekelayo bazaqhubeka bebavakatshela njalo bebancedisa. Yikho sijayele ukuzwa umuntu ovakatshela umuntu omdala esithi, “Bengiyekhuthaza umngane wami oseluphele kodwa kwacina sekunguye ongikhuthazileyo.”​—⁠Zaga. 15:​13; 17:⁠22.

19. Kuyini okunganceda abasakhulayo kanye lasebeluphele ukuthi bahlale beqinile ngezikhathi ezinzima?

19 Sililindele ngabomvu ilanga lapho okuzasuswa khona ukuhlupheka kanye lobuhlungu obubangelwa yisono. Kodwa okwakhathesi izinceku zikaNkulunkulu kumele zihlale zicabanga ngethemba lekusasa elingapheliyo. Siyakwazi ukuthi ukukholwa izithembiso zikaNkulunkulu kunjengesikhonkwane ngezikhathi zokuhlupheka kanye lobunzima. Ngenxa yokholo lolu, “kasilahli ithemba. Lanxa ngaphandle sicikizeka, kodwa ngaphakathi senziwa sibe batsha izinsuku zonke.” (2 Khor. 4:​16-​18; Heb. 6:​18, 19) Kodwa ngaphandle kokuhlala ulokholo oluqinileyo ezithembisweni zikaNkulunkulu, kuyini okungakunceda ukuze ufeze umsebenzi wakho wokunakekela asebekhulile? Isihloko esilandelayo sizakhuluma ngamanye amacebo ongawasebenzisa.

^ indima 9 Esihlokweni esilandelayo sizaxoxa ngezindlela ezinengi ezingasetshenziswa ngabantwana kanye lasebekhulile.