Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Sõngr sẽn yit Wẽnnaam ning sẽn kõt belsg la sũ-marã nengẽ

Sõngr sẽn yit Wẽnnaam ning sẽn kõt belsg la sũ-marã nengẽ

 Sõngr sẽn yit Wẽnnaam ning sẽn kõt belsg la sũ-marã nengẽ

YƲƲM 2000 sẽn looge, a Poll sẽn yaa Biiblã gʋlsd a ye wã wilgame t’a Zeova yaa Wẽnnaam sẽn kõt sũ-mar la belsgo. (Rom dãmba 15:5) Sẽn mik tɩ Biiblã wilgdame me t’a Zeova pa toeemd baa bilfã, d tõe n talla bas-yard t’a ket n belsda neb nins sẽn maand a raabã. (Zak 1:17) Sɩd-sɩda, Biiblã wilgdame t’a Zeova sẽn maand to-to n belsd neb nins sẽn dat belsgã waooga. Wẽnnaam kõta neb nins sẽn pʋʋsd yẽ n kot sõngrã pãnga. A leb n kɩtdame tɩ kiris-neb hakɩkã belsd b tẽed-n-taas nins sũy sẽn sãamã. Sẽn paase, Biiblã pʋgẽ, a Zeova kɩtame tɩ b gʋls kibay sẽn belsd neb nins kamb sẽn maan kaalmã. Bɩ d sõs manesem kãensã zut masã.

A Zeova wʋmame

Rĩm a Davɩɩd goma a Zeova sẽn yaa tõnd naandã yell n yeel woto: “Dell bãmb wakat fãa. Neba, bɩ y pelg y pʋs bãmb taoore. Wẽnnaam yaa zĩ-lilldg tõnd yĩnga.” (Yɩɩl Sõamyã 62:9) Bõe yĩng t’a Davɩɩd tall bas-yard woto ne a Zeova? A Davɩɩd boola a meng tɩ naong soaba, n gʋls woto: “Naong soab boolame, la Zusoaba wʋmame la b fãaga yẽnda ne a tooda fãa.” (Yɩɩl Sõamyã 34:7) A Davɩɩd sũ-sãamsã fãa pʋsẽ, a pʋʋsa a Zeova wakat fãa n kos sõngre, la wakat fãa a Zeova ra sõngd-a lame. Zu-loees nins sẽn da zoe n paam a Davɩɩd t’a Zeova sõng-a wã kɩtame t’a ra mi t’a na n sõng-a la wakat fãa t’a tõog toogã.

 Roagdb nins sẽn be sũ-sãams pʋsẽ wã segd n bãngame t’a Zeova na n sõng-b lame wa a sẽn sõng a Davɩɩd to-to wã. B tõe n pʋʋsa a Zeova sẽn yaa a soab ning sẽn ‘wʋmd-a pʋʋsgã,’ n miẽ t’a na n sɩd sõng-b lame. (Yɩɩl Sõamyã 65:3) William ning yell d sẽn gom sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ wã yeela woto: “Naoor wʋsgo, mam tagsame tɩ m bi-riblã kaalmã yĩnga, m pa na n tõog n le vɩɩmd ye. La mam kosa a Zeova t’a sõng-ma. A kõt-m-la pãng la raood wakat fãa tɩ m ket n tõogd toogã.” Yãmb me sã n pʋʋs a Zeova ne tẽebo, Wẽnnaam sẽn yaa saasẽ pãng soabã na n sõnga yãmba. Sẽn yɩɩd fãa, Wẽnnaam a Zeova yeta neb nins sẽn modgd n maand a raabã woto: “Mam yaa Zusoab sẽn yaa Wẽnnaam. Mam gãta yãmb dɩtg n yetẽ tɩ y ra zoe rabeem ye. Mam na n sõnga yãmba.”—Ezai 41:13.

Sõngr sẽn yit zo-rãmb hakɩk nengẽ

Roagd biig sã n maan kaalem, a nong n datame tɩ b bas-a t’a yãb t’a sũurã sig bilfu. La baa ne rẽ, pa sõma t’a zãag a meng ne nebã n kaoos ye. Wala Yelbũn 18:1 wã sẽn yetã, “sẽn ka rat n naag-a neb” tõe n wa paama toogo. Rẽ n so tɩ neb nins sẽn be sũ-sãams pʋsẽ wã segd n gũus n da wa zãag b mens ne nebã ye.

Zo-rãmb sẽn yaa wẽn-zoɛtb tõe n sõnga neb nins sũy sẽn sãamã wʋsgo. Yelbũn 17:17, NW yetame tɩ ned zoa hakɩk nong-a-la wakat fãa, “la a yaa saam-biig sẽn dog toog wakat yĩnga.” A Lucy ning yell d sẽn gom sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ wã bi-riblã kaalem sasa, a paama belsg a tẽed-n-taas sẽn yaa a zo-rãmb hakɩk nengẽ. A goma a zo-rãmb sẽn be tigingã pʋgẽ yell n yeel woto: “B sẽn wat n kaagd tõndã sõng-d-la hal wʋsgo, baa ne sasa ning b sẽn pa gomd wʋsg ne tõndã. Mam zoa a ye n da wat mam nengẽ mam sẽn wat n yaa m yembr yiri. A ra wat n naagda maam n yãbda, bala a miime tɩ m sã n yaa m ye, m yãbdame. M zoa a to me n da boond maam daar fãa n sõsd ne-m tɩ kengd-m daoodo. Kẽer me boola tõnd tɩ d wa naag-b n dɩ, la hal ne masã menga b ket n boonda tõndo.”

Baa ne roagdb nins kamb sẽn maan kaalmã sũ-sãamsã sẽn pa tõe n sa nana-nana wã, neb nins sẽn be sũ-sãams pʋsẽ wã sã n pʋʋsd  Wẽnnaam la b nong n be ne b tẽed-n-taasã, b na n paama belsg hakɩka. Kiris-neb wʋsg kamb sẽn maan kaalem bãngame t’a Zeova bee ne-ba. Sɩd-sɩda, a Zeova “maagda neb nins sẽn tar sũ-sãoongã n tɩpd bãmb toodo.”—Yɩɩl Sõamyã 147:3.

Biiblã kibay sẽn kõt belsgo

Pa pʋʋsgã, n paas b sẽn na n nong n be ne b zo-rãmbã bal n tõe n kɩt tɩ b paam belsg ye. Wẽnnaam Gomdã me kõt-b-la belsgo. Biiblã wilgdame t’a Zezi ratame, la a sɩd tara tõog n na n vʋʋg neb nins sẽn maan kaalmã, tɩ kɩt tɩ roagdbã sũ-sãamsã sa zãng fasɩ. Woto kõta neb nins sẽn be sũ-sãams pʋsẽ wã belsg hakɩka. Bɩ d ges Biiblã kibay a yiib sẽn wilgd rẽ.

Luk sak a 7 wã wilgda bũmb ning a Zezi sẽn maane, a sẽn wa n ta Nayin tẽngã noor n seg neb sẽn da rabd n na n tɩ mum kũumã. Ra yaa pʋg-kõor bi-ribl yend la sẽn maan kaalmã. Luk 7:13 yeta woto: “La Zusoaba sẽn yã-a, b zoe a nimbãanega n yeel-a t’a ra yãb ye.”

Bõe yĩng t’a Zezi yeel pagã t’a sĩndi? A ra miime tɩ biigã ma sũ-sãangã na n saa zĩig pʋgẽ. Kibarã wilgdame t’a Zezi “kolgame n tik kũumã pãndare. La neb nins sẽn tʋk kũumã yaasame. La a Zezi yeelame: ‘Bi-bɩɩga, mam yeta foom tɩ f yiki.’ La kũumã yikame n zĩnd n sɩng [goama]. La a Zezi lebsa yẽnda a ma.” (Luk 7:14, 15) Zĩig pʋgẽ, pagã segd n daaga nintãm yɛsa, la pa sũ-sãang yĩng ye, yaa sũ-noog yĩnga.

Sasa a to me, rao a ye yʋʋr sẽn boond t’a Zairus yʋʋm 12 bi-pugl n da lʋɩ bã-kɛgeng t’a  Zairus wa na n kos a Zezi sõngre. Pa kaoos la b wa togs-a t’a biigã maana kaalem ye. A Zairus sẽn wʋm koɛɛgã, a sũur sãama hal wʋsgo. La a Zezi yeel-a-la woto: “Da zoe rabeem ye, tẽ bala.” A Zezi sẽn ta a Zairus zakẽ wã, a gãda bi-puglã sẽn maan kaalmã nug n yeel-a woto: “Bi-pugla, mam yeta foo tɩ f yiki.” La “tao-tao bala bi-pugla yikame n kẽnda.” A roagdbã manesem yɩɩ wãna? Yaa vẽeneg t’a Zairus ne a pagã sẽn paam tɩ b bi-puglã vʋʋgã, b sũy yɩɩ noog hal wʋsgo. Ra yaa wa zãmsdo.—Mark 5:22-24, 35-43.

Biiblã kiba-kãensã sẽn gomd kamb b sẽn vʋʋg yellã, wilgda roagdb nins sẽn be sũ-sãams pʋsẽ rũndã-rũndã wã tɩ b kamb nins sẽn maan kaalmã tõe n wa paama vʋʋgre. A Zezi yeela woto: “Wakat watame tɩ fãa sẽn be yaad pʋsẽ na n wʋm bãmb koɛɛg n yi.” (Zã 5:28, 29) A Zeova wilgame t’a na n kɩtame t’a Bi-riblã vʋʋg neb nins sẽn maan kaalmã ka la bilfu. Kamb milyõ rãmb sẽn maan kaalem na n wʋma a Zezi koɛɛga, a sã n wa yeel-b tɩ: ‘Mam yeta yãmb tɩ y yiki!’ Kamb nins sẽn maan kaalmã na n vʋʋgame n le wa gomd la b kẽnda. Wala a Zairus ne a pagã sũur sẽn yɩ noog hal wʋsgã, kamb nins sẽn maan kaalmã roagdb me sũur na n yɩɩ noog hal wʋsgo.

Yãmb biig sã n maana kaalem, bɩ y bãng tɩ ne kũum vʋʋgrã maasem, a Zeova tõe n kɩtame tɩ y sũ-sãangã lebg sũ-noogo. Sẽn na yɩl n dɩ kũum vʋʋgrã yõodo, bɩ y sak n maan bũmb ning yɩɩl-gʋlsdã sẽn sagend tõnd tɩ d maanã. A yeela woto: “Bɩ y bao Zusoabã ne bãmb pãngã, bao bãmb nengẽ n da bas ye. Bɩ y tẽeg bãmb tʋʋm kãsemsã bãmb sẽn maanã yelle la bãmb bõn-bãnã ne b noorã bʋʋd kaoob yelle.” (Yɩɩl Sõamyã 105:4-6) Woto yĩnga, bɩ y maan Wẽnnaam raabo, la y tũ-a wa a sẽn dat to-to wã.

Y sã n bao a Zeova, bõe la y na n paam masã menga? A Zeova na n leoka y pʋʋsgã n kõ-y pãnga. Y na n paama belsg kiris-neb sẽn yaa y zo-rãmb hakɩk nengẽ. Y sã n zãmsd Wẽnnaam Gomdã y na n le paama belsgo. Sẽn paase, y na n wa yãa tʋʋm kãsems la yel-soalem nins a Zeova sẽn na n wa maan ka la bilfã. Na n yɩɩ yãmb ne y biig ning sẽn maan kaalmã nafr yĩng wakat sẽn kõn sa.

[Zĩ-gũbri, seb-​neng a 5]

“Tɩ bool pag ning kamb a yiib sẽn ki wã t’a wa”

A Bintu la a Kehinde yaa pag ne a sɩd sẽn yaa a Zeova Kaset rãmb n vɩ Nigeria, n tar kamb a naase. B kamb a naasã sʋka, a yiib n maan kaalem agsɩdã pʋgẽ. Raar-n-kãng tɛka, b sũy sãamã hal wʋsg b kambã kaalmã yĩnga. La baa ne rẽ, b sẽn teeg a Zeova wã sõngd-b-la wʋsgo, tɩ b ket n moond b yagsã koe-noog ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã.

Neb kẽer yãa raood la pãng ning a Kehinde la a Bintu sẽn kell n tallã. Raar a yembre, pag a ye yʋʋr sẽn boond t’a Madaam Ukoli yeela a Bintu zoa a yembr woto: “Tɩ bool pag ning kamb a yiib sẽn ki t’a baas n ket n moond koɛɛg ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã t’a wa. Mam dat n bãnga bũmb ning sẽn kɩt t’a tõogd toogã.” A Bintu sẽn ta pagã zakẽ wã, pagã yeel-a-la woto: “Mam dat n bãnga bũmb ning sẽn kɩt tɩ fo ket n moond Wẽnnaam koɛɛgã baa ne a sẽn kʋ fo kambã. Wẽnnaam kʋʋ mam bi-pugl yendã, la rẽ tɛkã mam toog ka le be ne-a ye.” A Bintu rɩka Biiblã n wilg pagã bũmb ning sẽn kɩt tɩ nebã kiidẽ, la bũmb ning sẽn kɩt tɩ d tõe n saag tɩ sẽn ki-bã na n vʋʋgame wã.—Tʋʋma 24:15; Rom dãmba 5:12.

Rẽ poore, a Madaam Ukoli yeela woto: “Mam da tagsdame tɩ yaa Wẽnnaam daab la nebã sẽn kiidã. La masã m bãnga sɩdã.” A sakame n na n zãms Biiblã ne a Zeova Kaset rãmbã, sẽn na yɩl n bãng Wẽnnaam sẽn na n wa maan bũmb ninsã n paase.

[Zĩ-gũbri, seb-​neng a 6]

‘Bõe la m tõe n maan n sõnge?’

Sẽn mik tɩ biig ning sẽn maan kaalmã zakã rãmb sũy sãama wʋsgã, b zo-rãmbã tõeeme n pa mi b sẽn na n maaneg ye. B rat n sõnga zakã rãmba, la b yɛɛsda b na n wa yeel bɩ n maan bũmb tɩ paas b toogã. Sagls nins sẽn pʋgdã tõe n sõnga neb nins sẽn dat n sõng la b pa mi b sẽn na n maanegã.

❖ Ra gil-y neb nins ned sẽn maan kaalmã, y sẽn pa mi y sẽn na n yeel bɩ n maan bũmb ningã yĩng ye. Y sã n kẽng b nengẽ, zoe n kõt-b-la belsgo. Sã n mik tɩ y pa mi y sẽn na n yeele, y tõe n kolg-b lame n yeel tɩ: “Y toogo.” Woto kɩtdame tɩ b bãng tɩ y tagsda b yelle. Y yɛɛsdame tɩ y sã n sɩng yãbre, b sũyã na n sãamame bɩ? Biiblã yeta woto: ‘Yãb-y ne neb nins sẽn yãbdã.’ (Rom dãmba 12:15) Y yãbrã wilgdame tɩ b toogã yaa y fãa toogo, la woto kõta belsg wʋsgo.

❖ Maan-y bũmb n sõng-ba. Y tõe n segla rɩɩb bilf n kõ-b bɩ? Y tõe n peka b laasã n kõ-b bɩ? Y tõe n kẽnd n daada bũmb nins b sẽn datã n kõt-b bɩ? Ra yeel-y-b tɩ b sã n wa rat bũmb bɩ b togs-y ye. Baa sã n yaa y sẽn sɩd dat n sõng-b la y sẽn yeel woto wã, tõe n kɩtame tɩ b tags tɩ y pa tar sẽk n na n sõngd-b ye. Y tõe n sok-b-la woto: “Bõe la y rat tɩ m maan n sõng-yã?” Rẽ poor bɩ y maan b sẽn dat tɩ y maan bũmb ningã. Gũus-y n da kẽed-y b roogã zĩis nins y sẽn pa segd n kẽ wã, la y ra kẽes y toog b vɩɩmã yɛl pʋgẽ ye.

❖ Ra yeel-y-b tɩ: “Mam mii y sũ-sãangã sẽn ta zĩig ningã.” Ned baa a ye sũ-sãang pa wõnd a to a ned kũum poor ye. Baa tɩ yãmb me biig sã n maana kaalem, y pa tõe n bãng b sũ-sãangã sẽn ta zĩig ningã ye.

❖ Na n kaoosame tɩ zakã rãmb yaool n tõog n bas b yam n vɩ wa pĩndã. Kell-y n maand-y y sẽn tõe fãa n sõngd-ba. Paalmã, nebã nong n sõngda kiidã zakã rãmba, la woto pa sek ye. Pa kũumã yɩ tɩ rasem a wãn bal la b rat sõngr ye. Ket-y n sõngd-y-b wakat fãa. *

[Tẽngr note]

^ sull 29 Y sã n le rat n bãng y sẽn na n maan to-to n sõng neb nins kamb sẽn maan kaalmã, bɩ y ges Kũum Sã n Dɩk Ned Y Sẽn Nonge seb-bilã neng 20-4 zĩigẽ. Yaa a Zeova Kaset rãmbã n yiis seb-kãngã.

[Foto, rãmba, seb-​neng a 7]

Biiblã wilgdame t’a Zezi sɩd ratame, la a sɩd tara tõog n na n vʋʋg kambã