Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Bɩ d bas tɩ “sũ-mar maan a tʋʋmd n baase”

Bɩ d bas tɩ “sũ-mar maan a tʋʋmd n baase”

“Yaa tɩlae tɩ sũ-mar maan a tʋʋmd n baase, tɩ yãmb bɩ n zems zãnga, la tɩ bũmb da paoog yãmb ye.”—ZAK 1:4, WẼNNAAM SEBRE, 1983.

YƖƖLA: 135, 139

1, 2. a) Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Zedyõ ne a tãb-biisã kibarã pʋgẽ? (Ges-y fotã sẽn be yĩngrã.) b) Bõe la Luk 21:19 wã yeta, tɩ wilgdẽ tɩ yaa tɩlɛ tɩ d maan sũ-mare?

TAGS-Y n ges-y bʋ-kaood a Zedyõ ne Israyɛll tãb-bɩɩsã sẽn wa n digd Madiyã nebã ne b poorẽ dãmbã tɩ b zoetẽ wã. B rig-b-la yʋng tõre, n ta kɩlometr 32 zĩigẽ. Biiblã wilga bũmb ning sẽn maan rẽ poorã. A yeelame t’a “Zedyõ ne a neb kobs-tã wã taa Zʋrdẽ kʋɩlgã,” la tɩ “baa ne bãmb sẽn dag n yɛ wʋsgã,” b rʋʋg-a lame. B ra nan pa tõog zabrã ye. Bɛɛbã tãb-biis tus piig la a nu n da kete. Israyɛll nebã sẽn da nams yʋʋm wʋsg Madiyã nebã nugẽ wã yĩnga, b ra pa tõe n bas-b tɩ b põs ye. Rẽ n so t’a Zedyõ ne a poorẽ dãmbã kell n ‘dig b bɛɛbã,’ hal n wa tõog-b zãnga.—Bʋ. 7:22; 8:4, 10, 28.

2 Tõnd me zabda zabr sẽn pa nana. D bɛɛbã yaa a Sʋɩtãana, a dũniyã, ne tõnd mengã pãn-komsmã. Kẽer sɩnga zabrã hal sẽn kaoose. A Zeova sõng-d lame tɩ d tõog zĩis kẽer wɛɛngẽ. La d nan pa tõog d bɛɛbã zãng ye. La zabrã pʋgẽ, d mi n yaame, wall d tagsdẽ tɩ dũniyã sɛɛbã kaoosdame. A Zeezi wilgame tɩ yaoolem wakatã, d na n paama zu-loe-kɛgemse, la tɩ b na n namsd-d-la d tẽebã yĩnga. La a paasame tɩ d sã n dat n tõog zabrã, d segd n maana sũ-mar n yals kãn-kãe. (Karm-y Luk 21:19.) La maan  sũ-mar dat n yeelame tɩ bõe? Bõe n na n sõng-d tɩ d maan sũ-mare? Yam-bʋg la d tõe n dɩk neb nins sẽn maan sũ-marã kibay pʋgẽ? Wãn to la d tõe n bas tɩ “sũ-mar maan a tʋʋmd n baase”?—Zak 1:4, Wẽnnaam Sebre, 1983.

MAAN SŨ-MAR DAT N YEELAME TƖ BÕE?

3. Maan sũ-mar dat n yeelame tɩ bõe?

3 Biiblã pʋgẽ, b sã n gomd sũ-mar yelle, pa tõog toog yell bal la b gomd ye. Zu-loɛɛg pʋgẽ, d manesem sẽn yaa a soaba, la d tagsg sẽn yaa to-to wã me naagame. D sã n bɩɩs sũ-mar ning yell Biiblã sẽn gomdã, na n sõng-d lame tɩ d tall raood la tẽebo, n yɩ maag-m-meng soab me. Sebr a yembr yeelame tɩ sũ-mar sõngd-d lame tɩ d kɩs sɩd tɩ manegr n wate, n da koms raood d zu-loees sasa ye. A sõngda tõnd tɩ baa d zu-loeesã sã n wa keng bɩ d kell n yals kãn-kãe. A pʋd n tõe n kɩtame tɩ d tõog tɩ d zu-loeesã naf-do, bala, d na n zʋʋga toogã n get bõn-sõma nins sẽn watã.

4. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ yaa nonglem n kɩtd tɩ d maan sũ-mare?

4 Nonglem kɩtdame tɩ d maan sũ-mare. (Karm-y 1 Korẽnt-rãmb 13:4, 7.) Bõe yĩng tɩ d yet woto? D sẽn nong a Zeova wã, baa d sã n wa tar zu-loees d sẽn maand a raabã yĩnga, d tõogda toogo. (Luk 22:41, 42) D maanda sũ-mar ne d tẽed-n-taasã baa ne b sẽn yaa koangdbã, d sẽn nong-bã yĩnga. (1 Pɩy. 4:8) Baa sẽn kẽ-b kãadem tɩ noomẽ wã pa tõe n pa seg zu-loees ye. La d sẽn nong d to wã yĩnga, d maanda sũ-mare, la d modgd sẽn na yɩl tɩ d kãadmã tall pãnga.—1 Kor. 7:28.

BÕE N NA N SÕNG-Y TƖ Y MAAN SŨ-MARE?

5. Bõe yĩng tɩ yaa a Zeova n tõe n sõng tõnd sũ-marã wɛɛngẽ n yɩɩda?

5 Kos-y-yã a Zeova t’a kõ-y pãnga. A Zeova yaa ‘Wẽnnaam sẽn pid ne sũ-mar la belsgo.’ (Rom. 15:5) Yẽ bal n mi tõnd sõma, la a mi d zu-loeesã sẽn namsd tõnd to-to wã me. Rẽnd d sã n wa tar zu-loɛɛga, a mi a sẽn na n sõng tõnd to-to tɩ d tõog toogo. Biiblã yeela woto: “Sẽn-Ka-Saab pidsda sẽn zoet-b bãmbã ratem. B sã n bool-b n kos sõngre, bãmb wʋmdame n wa sõng-ba.” (Yɩɩn. 145:19) La d sã n pʋʋs Wẽnnaam n kos t’a sõng-d tɩ d bɩɩs sũ-mare, wãn to la a na n sõng-do?

6. A Zeova wilgame tɩ d sã n tar zu-loeese, wãn to la a na n sõng-do?

6 Karm-y 1 Korẽnt-rãmb 10:13. A Zeova pʋlmame tɩ d sã n tar zu-loɛɛg n kos-a t’a sõng-d tɩ d tõog toogo, a na n sõng-d lame. Wãn to la a na n sõng-do? Wakat ninga, a sõngd-d lame tɩ d welg yellã. La naoor wʋsgo, a kõt-d-la raoodo, tɩ d tõog “n yals makrã pʋgẽ.” A sõngd-d lame tɩ d tõog n “yɩ neb sẽn kẽngd taoor sɩd-sɩda, la sẽn tar sũ-mare.” (Kol. 1:11) Sẽn paase, a Zeova sẽn mi tõnd pãngã tekã, a pa na n bas tɩ zu-loɛɛg wa yɩɩg d pãnga, tɩ d pa tõog n kell n sak-a ye.

7. Rɩk-y makr n wilg d sẽn segd n paasd d tẽebã pãngã võore.

7 Paasd-y y tẽebã pãnga. Sẽn zoet-b zoees n deegd keoorã sã n wa bãng tɩ zoees n wate, b rɩta sõma, n yɩɩd raasemkamã. B sã n pa maan woto, b pa wat n paam pãng n zoe zoeesã n baas ye. Woto me, tõnd sẽn yaa kiris-nebã, d sã n dat n zoe vɩɩmã zoees n baase, d segd n paasda d tẽebã pãnga. D segd n baooda sẽk n karemd Biiblã, n zãmsd-a la d kẽnd tigissã. Rẽ la d tẽebã na n paam ‘rɩɩb ning sẽn paad vɩɩm sẽn kõn sa wã yĩnga,’ n tall pãng wʋsgo.—Zã 6:27.

8, 9. a) Zoob 2:4, 5 goamã kɩtame tɩ d miẽ tɩ bõe n segd n pak-d n yɩɩda? b) Y sã n wa segd zu-loeese, bõe la y tõe n mams y yamẽ?

8 Tẽeg-y tɩ y segd n zĩnda Wẽnnaam poorẽ. Ned sẽn tũud a Zeova sã n wa tar zu-loɛɛga, bũmb n be n segd n pak-a n yɩɩd a namsgã. D sã n wa tar zu-loeese, d  manesem sẽn yaa to-to wã wilgda d sã n kɩsa sɩd t’a Zeova n yaa yĩngr la tẽng naaba. A Sʋɩtãan sẽn yaa Wẽnnaam bɛ wã kɩɩsda a naamã. A paoogda a Zeova, n yetẽ tɩ ninsaalbã sẽn tũud-a wã yaa sẽn nafd-bã yĩnga. A Sʋɩtãan yeela a Zeova woto: “Ninsaal dɩkda a sẽn tar fãa n kõ a vɩɩm yĩnga.” Rẽ poore, a goma a Zoob yelle, n yeele: “M kotame tɩ y sɩɩs a kõabã ne a yĩngã nemd n gese. Mam mii vẽeneg t’a na n tʋʋsa yãmb n ka zoe y nif ye.” (Zoob 2:4, 5) A Sʋɩtãan wa n toeema yam bɩ? Ayo. Yʋʋm wʋsg poore, b sẽn wa n na n dig-a saasẽ wã, b bool-a lame tɩ “tõnd ba-biisã rõatã, soab ning sẽn dag n dõt bãmb Wẽnnaam taoor wĩndg la yʋngã.” (Vẽn. 12:10) Hal baa rũndã, a Sʋɩtãan ket n yetame tɩ ninsaalbã tũuda Wẽnnaam rẽ sẽn nafd-bã yĩnga. A sẽn dat yaa d sẽn na n bas tɩ zu-loeesã tõog tɩ d bas Wẽnnaam naamã teelgo.

9 Y sã n wa tar zu-loees bɩ y mams y yamẽ a Sʋɩtãan ne a poorẽ dãmbã sẽn yas n get y sẽn maood to-to wã. B yetame tɩ y na n komsa raoodo, n bas a Zeova. Mams-y me tɩ y ne a Zeova, d rĩm a Zeezi Kirisi, sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã kẽer sẽn zoe n be saasẽ wã, la malɛgs tus ka tɛkã sẽn get y sẽn maood to-to wã. Bãmb be y poorẽ, tɩ b sũur noom ne y sẽn maan sũ-mar n ket n sakd a Zeova wã. Mams-y tɩ y wʋmda a Zeova sẽn yet-y woto: “M biiga, maan yam n kõ maam sũ-noog tɩ m paam n leok sẽn paoogd-a maamã.”—Yel. 27:11, Wẽnnaam Sebre, 1983.

10. Wãn to la d tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taare, n tagsd keoorã yelle?

10 Tagsd-y keoorã yelle. Mams-y wa y sẽn togd sor ne nao, n segd n pasg we-raoogo. Y taa weoogã sʋka, tɩ rabeem tar-yã. Y yɛɛsda we-rũms wall bi-bees na wa n yek-y-yã. La y miime tɩ y sã n ket n kẽnda, weoogã wat n saame, tɩ y ta y sẽn datẽ wã. D tõe n dɩka d vɩɩmã n mak ne so-toak a woto. Wakat ninga, y tõe n sega zu-loe-kɛgemse, tɩ zu-loees sãnda kẽesd-y rabeem. Tõe t’a buud paama a Zeezi menga. B sẽn wa n ka-a kũum da-lukã zugã, a ra namsda wʋsgo, tɩ nebã yaand-a me. Yaa vẽeneg tɩ bũmb pa nams-a tẽngã zug n ta rẽ ye. La bõe n sõng a Zeezi t’a tõog toogo? Biiblã yeelame t’a ra geta “sũ-noog ning” Wẽnnaam sẽn pʋlm-a wã. (Ebre. 12:2, 3) A Zeezi ra mi a sũ-marã sẽn na n wa ne bũmb ninsã, n da tagsd rẽ yelle. Sẽn yɩɩd fãa, a ra miime t’a sã n tõog toogo, na n sõngame tɩ Wẽnnaam yʋʋrã paam waoogre, la wilg t’a Zeova bal n tar sor n na n yɩ yĩngr la tẽng naaba. A Zeezi ra miime t’a namsgã na n talla tɛka, la tɩ keoor ning a sẽn na n paam saasẽ wã na n paa wakat sẽn kõn sa. Rũndã-rũndã me, d zu-loeesã tõe n yɩɩ kãn-kae wʋsgo. La ra yĩm-y tɩ na n wa saame ye. Y sã n tõog toogo, y na n wa paama vɩɩm sẽn ka sɛtã.

‘SẼN SAK-B NAMSG NE SŨ-MARÃ’

11. Bõe yĩng tɩ d na n gom ‘sẽn sak-b namsg ne sũ-marã’ yelle?

11 Pa tõnd d ye n segd n maan sũ-mar ye. Tʋm-tʋmd a Pɩyɛɛr kenga kiris-nebã raoodo, sẽn na yɩl tɩ b tõog toog zu-loees nins a Sʋɩtãan sẽn wat ne wã pʋgẽ. A yeel-b-la woto: “Kɩɩs-y-yã-a, n yals tẽebã pʋg kãenkãe, la y bãng tɩ namsg a woto buud me namsda yãmb ba-biisã sẽn be dũniyã pʋgã.” (1 Pɩy. 5:9) ‘Sẽn sak-b namsg ne sũ-marã’ kibay wilgda d sẽn tõe n kell n sak Wẽnnaam to-to. D sã n karm-ba, d bãngdame tɩ d tõe n kell n saka Wẽnnaam, la tɩ d sã n sak-a, d na n paama keoore. (Zak 5:11, Wẽnnaam Sebre, 1983) Bɩ d gom kibay a wãn yelle. [1]

12. Yam-bʋg la d tõe n dɩk serubẽ-rãmbã mak-sõngã pʋgẽ?

 12 Serubẽ-rãmbã. Malɛgs nins sẽn yɩ pipi n vẽneg b mens tɩ ninsaalb yã-bã kẽer kõo mak-sõngo. B sã n wa kõ-d tʋʋmd sẽn yaa toogo, b kibarã tõe n sõng-d lame tɩ d maan sũ-mare. Bõe la b maan-yã? A Ãdem ne a Hawa kɩɩsgã poore, Wẽnnaam a Zeova “ninga Serubẽ-rãmb Edɛn zẽedã zĩig yaanga, ne sʋʋg sẽn wit bugum t’a wẽnemded zĩigã fãa, n gũud zẽeda zĩigã sor ning sẽn dabd tɩɩg ning biis sẽn kõt vɩɩmã sẽnẽ wã.” [2] (Sɩng. 3:24) Yaa vẽeneg t’a Zeova ra pa naan serubẽ-rãmbã tʋʋm-kãng yĩng ye. Sɩd me, a Zeova sẽn wa n naan ninsaalã, a ra pa rat t’a kɩɩs-a n maan yel-wẽnd ye. La d sã n karem Biiblã, d pa na n yã zĩig baa a ye b sẽn wilg tɩ malɛg-kãensã sẽn da tar pãng wʋsgã tagsame tɩ bãmb yɩɩda tʋʋm-kãng ye. B yam pa yi tʋʋmdã tɩ b koms raood me ye. B kell n saka Wẽnnaam n tʋm tʋʋmdã n baase. Wõnda b maana rẽ n kaoos yʋʋm 1600. Tõe tɩ tãaga sa-kãsengã niibu.

13. Bõe n sõng a Zoob t’a tõog toog a zu-loeesã sasa?

13 Wẽn-sakd a Zoobe. Wakat ninga, y zoa wall y zakã ned tõe n goma gomd tɩ koms y raoodo. Y tõe n wa lʋɩɩ bã-kɛgenga, pa rẽ bɩ y ned tõe n wa maana kaalem tɩ y sũur sãam wʋsgo. Sã n wa yaa woto bɩ y tags a Zoob yelle, tɩ na n kenga y raoodo. (Zoob 1:18, 19; 2:7, 9; 19:1-3) A Zoob ra pa mi bũmb ning sẽn kɩt t’a tiig n paam zu-loees wʋsgã ye. Baa ne rẽ, a pa koms raoodo, n bas a Zeova ye. Bõe n sõng-a t’a tõog toogo? Pipi, a ra “zoeta Wẽnnaam,” n pa rat n maan bũmb n sãam a sũur ye. (Zoob 1:1) A Zoob ra rat n ta a Zeova yam ne a sũur fãa, n sakd-a nana la toog wakate. Sẽn paase, a Zeova kɩtame t’a Zoob tags bõn-kãsems nins yẽ sẽn naan ne a pãngã yelle. Rẽ kɩtame t’a Zoob maneg n kɩs sɩd t’a Zeova sẽn yãk wakat ningã sã n ta, a na n kɩtame t’a namsgã sa. (Zoob 42:1, 2) Sɩd yɩɩ woto. A Zeova “lebs n manega a Zoob vɩɩmã tɩ lebg wa a pĩndã.” A “paasa a Zoob bũmb nins fãa a sẽn dag n tarã naoor a yiib n yɩɩd pĩndã.” Sɩd me, “a Zoob kʋʋlame n yaool n ki, la a paama yʋʋm wʋsg tɩ sek-a.”—Zoob 42:10, 17.

14. Wãn to la 2 Korẽnt-rãmb 1:6 goamã wilgd t’a Poll sẽn maan sũ-marã nafa neb a taaba?

14 Tʋm-tʋmd a Polle. Neb n namsd yãmb y tẽebã yĩng bɩ? Y yaa kãsem-soab y tigingã pʋgẽ, pa rẽ bɩ y yaa tigims sull yel-gɛta, n getẽ tɩ y tʋʋmdã rat n yɩɩga y pãng bɩ? Sã n yaa woto, a Poll mak-sõngã  tõe n naf-y lame. B nams-a-la wʋsg a tẽebã yĩnga. Sẽn paase, a ra maanda yɩɩr a tẽed-n-taasã yĩnga. (2 Kor. 11:23-29) La a Poll pa bas tɩ rẽ koms a raood ye. A mak-sõngã nafa neb a taaba. (Karm-y 2 Korẽnt-rãmb 1:6.) Yãmb me sã n maan sũ-mar zu-loeesã sasa, tõe n nafa y taabã.

Y NA N BASAME TƖ ‘SŨ-MAR MAAN A TƲƲMD N BAAS’ BƖ?

15, 16. a) Yaa tʋʋm-bʋg la sũ-mar sẽn segd n maan n baasã? b) Wãn-wãn la d tõe n bas tɩ ‘sũ-mar maan a tʋʋmd n baase’?

15 Wẽnnaam vẽnega a Zak t’a yeel woto: “Yaa tɩlae tɩ sũ-mar maan a tʋʋmd n baase.” Tʋʋm-bʋg la sũ-mar sẽn segd n maan n baasã? A segd n kɩtame tɩ ‘d bɩ n zems zãnga, tɩ bũmb da paoog tõnd ye.’ (Zak 1:4, Wẽnnaam Sebre, 1983) Naoor wʋsgo, d zu-loeesã mi n kɩtame tɩ d pãn-komsem kẽer puki, tɩ d bãng tɩ zĩis sãnda la d segd n demse. D sã n tõog toog zu-loe-kãens pʋgẽ, na n sõng-d lame tɩ d maneg n dɩk Kirisã togs-n-taare. Wala makre, tõe tɩ d maneg n lebg maag-m-meng soaba, n nand bũmb nins d sẽn tarã, la d bɩɩs nimbãan-zoeere.

D sã n tõog toog zu-loees sasa, d bɩɩsda zʋg-sõma (Ges-y sull 15, 16)

16 Sẽn mik tɩ d sã n tõog toog zu-loees taoore, sõngdame tɩ d bɩɩs zʋg-sõma wã, d sã n wa tar zu-loeese, d pa na n sak n maan bũmb sẽn pa zems ne a Zeova raabã sẽn na yɩl n paam yolsg ye. Wala makre, y sã n wae n tagsda yoob yell bɩ y mao tɩ rẽ ra kɩt tɩ y yo ye. Kos-y-yã a Zeova t’a sõng-y tɩ y yiis tags-kãens y yamẽ wã. Rẽ na n sõng-y lame tɩ y bɩɩs yõk-m-menga. Y zakã ned sã n namsd-y y tẽebã yĩng bɩ y ra koms raood ye. Kell-y n modg-y ne a Zeova raabã maanego. Rẽ na n sõng-y lame tɩ y maneg n kɩs a Zeova sɩda. Ra yĩm-y tɩ d sã n dat n ta Wẽnnaam yam, yaa tɩlɛ tɩ d maan sũ-mar ye.—Rom. 5:3-5; Zak 1:12.

17, 18. a) Rɩk-y makr n wilg d sẽn segd n maan sũ-mar n tãag sɛɛbã võore. b) Dũniyã sɛɛb sẽn kolgdã, d tõe n kɩsa sɩd ne bõe?

17 D segd n tõoga toog n tãag dũniyã sɛɛbo. Pa wakat a wãn bal ye. D rɩk makr ne koom-koglg sẽn na n sãam n sɩng bõrbo. Neb nins sẽn be a pʋgẽ wã sã n dat n põse, b segd n dugame, hal n tãag kʋɩl-koakã. Ned sã n sɩng rugb n wẽneg n base, koomã na n dɩ-a lame. Ned sã n modg n kolg kʋɩl-koakã n yaool n bas me, a na n kiime. Tõnd me segd n tõoga toog hal n wa kẽ dũni-paalgã pʋgẽ. Yaa yõor yelle. D tara tʋm-tʋmd a Poll yamã buudu. A yeela naoor a yiib woto: “Tõnd ka boogd d raood ye.”—2 Kor. 4:1, 16.

18 Tõnd me kɩsa sɩd wa a Poll t’a Zeova na n sõng-d lame tɩ d tõog toog n tãag dũni-kãngã sɛɛbo. A Poll yeela woto: “Tõnd yaa tõaagdb hakɩɩka, sẽn nong-a tõndã maasem yĩnga. Bala, mam sũur keemame tɩ kũum, wall vɩɩm, wall malegse, wall pãn-soaadba, wall bũmb sẽn be moasã, wall bũmb sẽn wata, wall pãense, wall yĩngr nebã, wall tẽngr nebã, wall bõn-naandg a to baa a yembr kõn n welg tõnd ne Wẽnnaam nonglem sẽn be tõnd Zu-soab a Zeezi Kiris pʋgẽ wã ye.” (Rom. 8:37-39) Yaa sɩd tɩ wakat ninga, d mi n yaame. La d rɩkda a Zedyõ ne a poorẽ dãmbã togs-n-taare. Baa b sẽn da ya wã, b pa koms raood ye. B kell n ‘diga b bɛɛbã.’—Bʋ. 8:4.

^ [1] (sull 11) Ges-y yʋʋmd 1992, 1999, la 2008 aniyɛɛr-dãmbã pʋgẽ, n karem kibay sẽn wilgd wẽn-tũudb sẽn tõog toog namsg pʋgẽ, tɩ keng y tẽebo. Yaa d tẽed-n-taas sẽn be Etiopi, Malawi la Risi yell la b gomda.

^ [2] (sull 12) Biiblã pa wilg serubẽ-rãmb nins Wẽnnaam sẽn kõ tʋʋm-kãnga wã sõor ye.