Johannese evangeelium 9:1–41

9  Edasi minnes nägi Jeesus üht meest, kes oli olnud sünnist saati pime.  Jüngrid küsisid temalt: „Rabi,+ kes on pattu teinud, et ta sündis pimedana? Kas ta ise või tema vanemad?”  Jeesus vastas: „Ei ole teinud pattu ei tema ega ta vanemad. Ta sündis pimedana selleks, et tema kaudu saaksid avalikuks Jumala teod.+  Me peame tegema selle tegusid, kes on mu läkitanud, kuni on veel päev.+ Tuleb öö, mil keegi ei saa midagi teha.  Niikaua kui ma olen maailmas, olen ma maailma valgus.”+  Seda öelnud, sülitas ta maha, segas sülge mullaga, määris segu mehe silmadele+  ning ütles mehele: „Mine pese oma silmi Siiloahi tiigis.” (Siiloah tähendab tõlkes läkitatut.) Mees läkski ja pesi ning tuli tagasi nägijana.+  Naabrid ja need, kes olid teda varem kerjamas näinud, ütlesid siis: „Kas see pole mitte sama mees, kes istus ja kerjas?”  Ühed ütlesid: „On jah tema”, teised jällegi: „Ei ole, ta on lihtsalt tema sarnane.” Mees aga kinnitas: „Ma olen see.” 10  Nad pärisid temalt: „Kuidas su silmad siis avanesid?” 11  Ta vastas: „Mees, keda kutsutakse Jeesuseks, tegi segu ja määris seda mu silmadele ning ütles: „Mine pese oma silmi Siiloahis.”+ Ma läksin pesin ja saingi nägijaks.” 12  Siis küsisid nad temalt: „Kus see mees on?” Ta ütles: „Ma ei tea.” 13  Nad viisid endise pimeda variseride juurde. 14  Päev, kui Jeesus segu tegi ja mehe silmad avas,+ juhtus olema hingamispäev.+ 15  Ka variserid küsisid temalt, kuidas ta nägijaks oli saanud. Tema vastas: „Ta pani mu silmadele segu, ma pesin neid ja nüüd ma näen.” 16  Mõned variserid laususid: „See inimene ei ole Jumala saadetud, sest ta ei pea hingamispäeva”,+ teised jälle: „Kuidas võib üks patune inimene teha selliseid tunnustähti?”+ Nii läksid nende arvamused lahku.+ 17  Nad küsisid pimedalt uuesti: „Mida sina tema kohta ütled, sest ta avas ju sinu silmad?” Mees vastas: „Ta on prohvet.”+ 18  Ent juudid ei uskunud, et see mees oli olnud pime ja saanud nägijaks, enne kui nad kutsusid tema vanemad. 19  Nad küsisid neilt: „Kas see on teie poeg, kes teie sõnul sündis pimedana? Kuidas ta siis nüüd näeb?” 20  Tema vanemad vastasid: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana. 21  Aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea, ega tea me ka seda, kes ta silmad avas. Küsige temalt endalt. Ta on täiskasvanud mees, las ta räägib ise enda eest.” 22  Tema vanemad rääkisid nõnda, kuna nad kartsid juute,+ sest juudid olid juba kokku leppinud, et igaüks, kes tunnistab Jeesuse messiaks, tuleb kogudusest välja heita.+ 23  Seepärast ütlesidki tema vanemad: „Ta on täiskasvanud mees. Küsige ta enda käest.” 24  Siis kutsusid juudid endise pimeda teist korda ja ütlesid talle: „Anna Jumalale au, räägi tõtt! Me teame, et see inimene on patune.” 25  Tema vastas: „Kas ta on patune, seda ma ei tea. Küll aga tean ma, et ma olin pime, kuid nüüd ma näen.” 26  Nad küsisid: „Mis ta sinuga tegi? Kuidas ta su silmad avas?” 27  Ta vastas: „Ma juba rääkisin teile, aga te ei kuulanud. Miks te tahate seda uuesti kuulda? Kas teiegi tahate tema jüngriteks saada?” 28  Nad laususid põlglikult: „Sina oled selle mehe jünger, meie oleme Moosese jüngrid. 29  Me teame, et Jumal rääkis Moosesega, aga kes selle mehe on läkitanud*, seda me ei tea.” 30  Mees kostis: „Imelik küll, et te ei tea, kes on ta läkitanud*. Ometi avas ta mu silmad. 31  Me teame, et Jumal ei kuula patuseid,+ vaid kuulab seda, kes on jumalakartlik ja täidab tema tahet.+ 32  Pole ju kunagi kuuldud, et keegi oleks avanud pimedana sündinu silmad. 33  Kui selle inimesega poleks Jumalat, ei suudaks ta mitte midagi teha.”+ 34  Selle peale ütlesid nad talle: „Sa oled läbinisti patusena sündinud ja tuled meid õpetama!” Ja nad heitsid ta välja.+ 35  Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja heitnud, ning temaga kohtudes küsis ta: „Kas sa usud Inimesepojasse?” 36  Mees kostis: „Kes ta on, isand, et ma võiksin temasse uskuda?” 37  Jeesus ütles: „Sa oled teda näinud, tema sinuga räägibki.”+ 38  Mees ütles: „Ma usun temasse, Isand.” Ja ta kummardas tema ette. 39  Jeesus lausus: „Ma tulin maailma, et selle üle kohut mõistetaks, et need, kes ei näe, hakkaksid nägema,+ ja need, kes näevad, jääksid pimedaks.”+ 40  Tema juures olevad variserid kuulsid seda ja küsisid temalt: „Kas meiegi oleme pimedad?”+ 41  Jeesus vastas neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu, aga kuna te ütlete: „Me näeme”, jääb teie patt alles.”+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „kust see mees on”.
Sõna-sõnalt „kust ta on”.

Kommentaarid

pimeduse võim. St nende võim, kes on vaimses pimeduses. (Vrd Kol 1:13.) Tekstis Ap 26:18 on pimedust seostatud Saatana võimuga. Saatan mõjutas inimesi tegema pimeduse tegusid, mis viisid Jeesuse hukkamiseni. Näiteks tekstis Lu 22:3 öeldakse: „Siis läks Saatan Juudasse, keda hüüti Iskariotiks,” misjärel too reetis Jeesuse. (1Mo 3:15; Joh 13:27–30.)

Tuleb öö. Sõnal „öö” on piiblis mõnikord piltlik tähendus. Jeesus peab silmas oma kohtuprotsessi, hukkamist ja surma, sest siis ta ei saa teha oma isa tegusid. (Ii 10:21, 22; Kog 9:10; vrd Lu 22:53 kommentaariga.)

sülge. Jeesus kasutas sülge vähemalt kolmel korral, kui ta kellegi tervendas. (Mr 7:31–37; 8:22–26; Joh 9:1–7.) Rahvameditsiinis kasutati sülge üsna sageli. Jeesus tervendas inimesi aga Jumala vaimu väega, tema süljel polnud erilist väge. Jeesus ütles mehele: „Mine pese oma silmi Siiloahi tiigis,” ja seejärel sai mees nägemise tagasi. (Joh 9:7.) Sellega pani Jeesus mehe usu proovile. Samalaadses olukorras oli ka Naaman. Tal tuli end Jordani jõkke kasta, enne kui ta pidalitõvest terveks sai. (2Ku 5:10–14.)

Siiloahi tiigis. Jeruusalemma lõunaosast, Tyropoioni ja Kidroni oru ristumiskoha lähedalt on leitud 1. sajandist pärit tiigi jäänused ja arvatakse, et tegemist ongi Siiloahi tiigiga. (Vt lisa B12.) Heebreapärane nimi Siiloah tuleneb ilmselt heebrea verbist šaláh, mis tähendab „välja saatma; läkitama”. Johannes annabki Siiloahi tähenduseks läkitatu. (Tekstis Jes 8:6 tähistab heebrea nimi Siiloa veekanalit, mis kuulus Jeruusalemma veevarustuse hulka.) Siiloahi tiiki tuli vesi Giihoni allikast, kust vesi ei voolanud mitte alati, vaid allikas n-ö saatis oma vee välja aeg-ajalt. Võib-olla sellest ongi Siiloahi tiik oma nime saanud.

juudid. Ilmselt mõeldakse juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)

juudid. Johannes kasutab seda sõna mitmes tähenduses ja selle täpne tähendus selgub kontekstist. Selle all võidakse mõelda juudi rahvast, Juudamaa elanikke või Jeruusalemmas või selle lähedal elavaid inimesi. Samuti võidakse sellega mõelda juute, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest, mis läksid sageli vastuollu selles seaduses olevate põhimõtetega. (Mt 15:3–6.) Siin mõeldakse juutide all eelkõige juudi usujuhte, kes suhtusid Jeesusesse vaenulikult. Ka salmides Joh 7:13, 15 ja 35a peetakse juutide all silmas juudi usujuhte. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Juut”.)

Ta on täiskasvanud mees. Võib tõlkida ka „Ta on küllalt vana”. Võib-olla mõeldakse seda, et mees oli Moosese seaduse järgi sõjaväekõlblik ehk vähemalt 20-aastane. (4Mo 1:3.) Mõned õpetlased arvavad, et mees oli juudi ühiskonna mõistes täiskasvanud ehk vähemalt 13-aastane.

juudid. Johannes kasutab seda sõna mitmes tähenduses ja selle täpne tähendus selgub kontekstist. Selle all võidakse mõelda juudi rahvast, Juudamaa elanikke või Jeruusalemmas või selle lähedal elavaid inimesi. Samuti võidakse sellega mõelda juute, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest, mis läksid sageli vastuollu selles seaduses olevate põhimõtetega. (Mt 15:3–6.) Siin mõeldakse juutide all eelkõige juudi usujuhte, kes suhtusid Jeesusesse vaenulikult. Ka salmides Joh 7:13, 15 ja 35a peetakse juutide all silmas juudi usujuhte. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Juut”.)

juute. Ilmselt mõeldakse juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)

kogudusest välja heita. Sõna-sõnalt „sünagoogist välja heita”. Kreeka sõna aposynágogos esineb veel vaid tekstides Joh 12:42 ja 16:2. Inimest, kes kogudusest välja heideti, hakati vältima ja ta sattus ühiskonna põlu alla. See põhjustas talle ja ta perele nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke probleeme. Sünagoogides jagati tavaliselt õpetust, aga neis tegutsesid ka kohalikud kohtud, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Vt Mt 10:17 kommentaari.)

kohtute. Võib tõlkida ka „kohalike kohtute”. Kreeka sõna synédrion, mis selles tekstis on mitmuses, kasutatakse piibli kreekakeelses osas enamasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeima kohtu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin” ning Mt 5:22 ja 26:59 kommentaari.) Kuid see sõna tähendab ka lihtsalt koosolekut või nõukogu. Siin mõeldakse sellega sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Mt 23:34; Mr 13:9; Lu 21:12; Joh 9:22; 12:42; 16:2.)

Anna Jumalale au, räägi tõtt! Sõna-sõnalt „Anna Jumalale au!”. Tegemist on idioomiga, mis tähendas, et inimene on kohustatud tõtt rääkima. (Vrd Jos 7:19.)

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ehkki see naine pole juut, nimetab ta Jeesust „Taaveti pojaks” (Mt 15:22), tunnustades, et Jeesus on tõotatud messias. Ta kummardab tema kui Jumala esindaja ette, aga ei pea teda Jumalaks. (Vt Mt 2:2; 8:2; 14:33; 18:26 kommentaari.)

kummardas tema ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Pimedana sündinud, ent terveks saanud mees tunnustas Jeesust Jumala esindajana ja seepärast kummardas tema ette. Mees ei pidanud teda mitte Jumalaks või jumaluseks, vaid ettekuulutatud Inimesepojaks, messiaks, kes oli saanud oma võimu Jumalalt. (Joh 9:35.) Ilmselt kummardas ta Jeesuse ette nii, nagu seda tegid inimesed, keda mainitakse piibli heebreakeelses osas. Kui nad kohtasid prohveteid, kuningaid või teisi Jumala esindajaid, kummardasid nad nende ette. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) Paljudel juhtudel, kui Jeesuse ette kummardati, väljendati sellega oma tänu jumaliku ilmutuse või Jumala soosingu eest. (Mt 14:32, 33; 28:5–10, 16–18; Lu 24:50–52; vt Mt 2:2, 8:2, 14:33 ja 15:25 kommentaari.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

kummardasid ... ta ees. Võib tõlkida ka „avaldasid ... talle austust”. Nad kummardasid Jeesuse kui Jumala esindaja ees, aga ei pidanud teda Jumalaks, vaid Jumala pojaks. (Vt Mt 2:2, 8:2 ja 18:26 kommentaari.)

Pildid ja videod

Siiloahi tiik
Siiloahi tiik

Varem arvati, et Siiloahi tiik asus Jeruusalemmas kohas, kus praegu asub tiik nimega Birket Silwan. Aga aastal 2004 leiti sellest tiigist umbes 100 m kagus palju suurema tiigi jäänused. Väljakaevamiste käigus leiti tiigist münte, mis pärinevad aastatest 66–70, kui juudid mässasid Rooma vastu. See tõestab, et tiik oli Jeruusalemmas kasutuses, kuni roomlased selle hävitasid. Nüüd arvavad õpetlased, et see oli Siiloahi tiik, millest räägitakse tekstis Joh 9:7. Nagu pildilt näha, viisid tiiki astmed, mida mööda oli inimestel kerge sinna minna olenemata veetasemest. Praegu on tiigi põhi kaetud mulla ja taimestikuga.

1. Siiloahi tiik

2. Templimägi