Johannese evangeelium 9:1–41
Kommentaarid
pimeduse võim. St nende võim, kes on vaimses pimeduses. (Vrd Kol 1:13.) Tekstis Ap 26:18 on pimedust seostatud Saatana võimuga. Saatan mõjutas inimesi tegema pimeduse tegusid, mis viisid Jeesuse hukkamiseni. Näiteks tekstis Lu 22:3 öeldakse: „Siis läks Saatan Juudasse, keda hüüti Iskariotiks,” misjärel too reetis Jeesuse. (1Mo 3:15; Joh 13:27–30.)
Tuleb öö. Sõnal „öö” on piiblis mõnikord piltlik tähendus. Jeesus peab silmas oma kohtuprotsessi, hukkamist ja surma, sest siis ta ei saa teha oma isa tegusid. (Ii 10:21, 22; Kog 9:10; vrd Lu 22:53 kommentaariga.)
sülge. Jeesus kasutas sülge vähemalt kolmel korral, kui ta kellegi tervendas. (Mr 7:31–37; 8:22–26; Joh 9:1–7.) Rahvameditsiinis kasutati sülge üsna sageli. Jeesus tervendas inimesi aga Jumala vaimu väega, tema süljel polnud erilist väge. Jeesus ütles mehele: „Mine pese oma silmi Siiloahi tiigis,” ja seejärel sai mees nägemise tagasi. (Joh 9:7.) Sellega pani Jeesus mehe usu proovile. Samalaadses olukorras oli ka Naaman. Tal tuli end Jordani jõkke kasta, enne kui ta pidalitõvest terveks sai. (2Ku 5:10–14.)
Siiloahi tiigis. Jeruusalemma lõunaosast, Tyropoioni ja Kidroni oru ristumiskoha lähedalt on leitud 1. sajandist pärit tiigi jäänused ja arvatakse, et tegemist ongi Siiloahi tiigiga. (Vt lisa B12.) Heebreapärane nimi Siiloah tuleneb ilmselt heebrea verbist šaláh, mis tähendab „välja saatma; läkitama”. Johannes annabki Siiloahi tähenduseks läkitatu. (Tekstis Jes 8:6 tähistab heebrea nimi Siiloa veekanalit, mis kuulus Jeruusalemma veevarustuse hulka.) Siiloahi tiiki tuli vesi Giihoni allikast, kust vesi ei voolanud mitte alati, vaid allikas n-ö saatis oma vee välja aeg-ajalt. Võib-olla sellest ongi Siiloahi tiik oma nime saanud.
juudid. Johannes kasutab seda sõna mitmes tähenduses ja selle täpne tähendus selgub kontekstist. Selle all võidakse mõelda juudi rahvast, Juudamaa elanikke või Jeruusalemmas või selle lähedal elavaid inimesi. Samuti võidakse sellega mõelda juute, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest, mis läksid sageli vastuollu selles seaduses olevate põhimõtetega. (Mt 15:3–6.) Siin mõeldakse juutide all eelkõige juudi usujuhte, kes suhtusid Jeesusesse vaenulikult. Ka salmides Joh 7:13, 15 ja 35a peetakse juutide all silmas juudi usujuhte. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Juut”.)
juudid. Ilmselt mõeldakse juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)
Ta on täiskasvanud mees. Võib tõlkida ka „Ta on küllalt vana”. Võib-olla mõeldakse seda, et mees oli Moosese seaduse järgi sõjaväekõlblik ehk vähemalt 20-aastane. (4Mo 1:3.) Mõned õpetlased arvavad, et mees oli juudi ühiskonna mõistes täiskasvanud ehk vähemalt 13-aastane.
juudid. Johannes kasutab seda sõna mitmes tähenduses ja selle täpne tähendus selgub kontekstist. Selle all võidakse mõelda juudi rahvast, Juudamaa elanikke või Jeruusalemmas või selle lähedal elavaid inimesi. Samuti võidakse sellega mõelda juute, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest, mis läksid sageli vastuollu selles seaduses olevate põhimõtetega. (Mt 15:3–6.) Siin mõeldakse juutide all eelkõige juudi usujuhte, kes suhtusid Jeesusesse vaenulikult. Ka salmides Joh 7:13, 15 ja 35a peetakse juutide all silmas juudi usujuhte. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Juut”.)
kohtute. Võib tõlkida ka „kohalike kohtute”. Kreeka sõna synédrion, mis selles tekstis on mitmuses, kasutatakse piibli kreekakeelses osas enamasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeima kohtu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin” ning Mt 5:22 ja 26:59 kommentaari.) Kuid see sõna tähendab ka lihtsalt koosolekut või nõukogu. Siin mõeldakse sellega sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Mt 23:34; Mr 13:9; Lu 21:12; Joh 9:22; 12:42; 16:2.)
juute. Ilmselt mõeldakse juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)
kogudusest välja heita. Sõna-sõnalt „sünagoogist välja heita”. Kreeka sõna aposynágogos esineb veel vaid tekstides Joh 12:42 ja 16:2. Inimest, kes kogudusest välja heideti, hakati vältima ja ta sattus ühiskonna põlu alla. See põhjustas talle ja ta perele nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke probleeme. Sünagoogides jagati tavaliselt õpetust, aga neis tegutsesid ka kohalikud kohtud, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Vt Mt 10:17 kommentaari.)
Anna Jumalale au, räägi tõtt! Sõna-sõnalt „Anna Jumalale au!”. Tegemist on idioomiga, mis tähendas, et inimene on kohustatud tõtt rääkima. (Vrd Jos 7:19.)
talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)
kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)
kummardasid ... ta ees. Võib tõlkida ka „avaldasid ... talle austust”. Nad kummardasid Jeesuse kui Jumala esindaja ees, aga ei pidanud teda Jumalaks, vaid Jumala pojaks. (Vt Mt 2:2, 8:2 ja 18:26 kommentaari.)
kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ehkki see naine pole juut, nimetab ta Jeesust „Taaveti pojaks” (Mt 15:22), tunnustades, et Jeesus on tõotatud messias. Ta kummardab tema kui Jumala esindaja ette, aga ei pea teda Jumalaks. (Vt Mt 2:2; 8:2; 14:33; 18:26 kommentaari.)
kummardas tema ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Pimedana sündinud, ent terveks saanud mees tunnustas Jeesust Jumala esindajana ja seepärast kummardas tema ette. Mees ei pidanud teda mitte Jumalaks või jumaluseks, vaid ettekuulutatud Inimesepojaks, messiaks, kes oli saanud oma võimu Jumalalt. (Joh 9:35.) Ilmselt kummardas ta Jeesuse ette nii, nagu seda tegid inimesed, keda mainitakse piibli heebreakeelses osas. Kui nad kohtasid prohveteid, kuningaid või teisi Jumala esindajaid, kummardasid nad nende ette. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) Paljudel juhtudel, kui Jeesuse ette kummardati, väljendati sellega oma tänu jumaliku ilmutuse või Jumala soosingu eest. (Mt 14:32, 33; 28:5–10, 16–18; Lu 24:50–52; vt Mt 2:2, 8:2, 14:33 ja 15:25 kommentaari.)
Pildid ja videod

Varem arvati, et Siiloahi tiik asus Jeruusalemmas kohas, kus praegu asub tiik nimega Birket Silwan. Aga aastal 2004 leiti sellest tiigist umbes 100 m kagus palju suurema tiigi jäänused. Väljakaevamiste käigus leiti tiigist münte, mis pärinevad aastatest 66–70, kui juudid mässasid Rooma vastu. See tõestab, et tiik oli Jeruusalemmas kasutuses, kuni roomlased selle hävitasid. Nüüd arvavad õpetlased, et see oli Siiloahi tiik, millest räägitakse tekstis Joh 9:7. Nagu pildilt näha, viisid tiiki astmed, mida mööda oli inimestel kerge sinna minna olenemata veetasemest. Praegu on tiigi põhi kaetud mulla ja taimestikuga.
1. Siiloahi tiik
2. Templimägi