Luuka 24:1–53

24  Nädala esimesel päeval läksid nad varahommikul hauakoopa juurde, kaasas lõhnaained, mis nad olid valmistanud.+  Nad nägid, et kivi on haua eest ära veeretatud,+  ja läinud sisse, ei leidnud nad sealt oma isanda Jeesuse keha.+  Nad olid segaduses, kuid äkki seisis nende kõrval kaks säravates riietes meest.  Naised kohkusid ja lõid silmad maha. Mehed ütlesid neile: „Miks te otsite elavat surnute hulgast?+  Teda pole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, kuidas ta rääkis teile veel Galileas olles,  et Inimesepoeg antakse patuste kätte ja lüüakse postile, kuid kolmandal päeval äratatakse üles.”+  Siis meenusid neile Jeesuse sõnad+  ja nad pöördusid haua juurest tagasi ning teatasid kõigest sellest neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.+ 10  Need naised olid Maarja Magdaleena, Johanna ja Jaakobuse ema Maarja. Ka ülejäänud naised, kes olid koos nendega, rääkisid neist asjadest apostlitele. 11  Kuid naiste sõnad tundusid apostlitele tühja jutuna ja nad ei uskunud neid. 12  Peetrus aga jooksis haua juurde. Ta vaatas kummardudes hauakoopasse ja nägi üksnes surilinu. Siis läks ta ära, imestades endamisi, mis oli küll juhtunud. 13  Selsamal päeval olid kaks jüngrit teel Emmause külla, mis asus umbes kümne kilomeetri* kaugusel Jeruusalemmast. 14  Teel vestlesid nad omavahel kõigest juhtunust. 15  Kui nad siis vestlesid ja arutlesid, lähenes neile Jeesus ning kõndis nendega kaasa, 16  aga nad ei tundnud teda ära.+ 17  Jeesus küsis neilt: „Mida te siin kõndides omavahel arutate?” Nad jäid kurva näoga seisma. 18  Üks neist, nimega Kleopas, vastas talle: „Kas sa oled võõramaalane ja elad Jeruusalemmas omaette, nii et sa ei tea,* mis seal neil päevil on juhtunud?” 19  Jeesus küsis neilt: „Mis nimelt?” Nad ütlesid talle: „See, mis puudutab naatsaretlast Jeesust,+ kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees.+ 20  Meie peapreestrid ja ülemad lasid ta surma mõista+ ja lõid ta postile. 21  Aga meie lootsime, et tema on see, kes Iisraeli vabastab.+ Täna on selle toimumisest juba kolmas päev. 22  Mõned naised meie seast panid meid jahmuma, sest nad läksid varakult haua juurde,+ 23  kuid ei leidnud tema surnukeha ning tulid ja teatasid, et neile olid ilmutanud end inglid, kes ütlesid, et ta elab. 24  Siis läksid mõned meie seast haua juurde+ ja nägid, et kõik on just nii, nagu naised olid öelnud, aga teda nad ei näinud.” 25  Jeesus ütles neile: „Oh te mõistmatud ja pikaldased uskuma kõike, mis prohvetid on rääkinud! 26  Kas messias ei pidanud siis niimoodi kannatama+ ja oma auhiilgusse minema?”+ 27  Ja alustades Moosese seadusest ja kõigist prohvetiraamatutest,+ seletas ta neile ära kõik, mis pühakirjas tema kohta on kirjutatud. 28  Viimaks jõudsid nad selle küla lähedale, kuhu nad olid minemas, ja Jeesus tegi, nagu jätkaks ta oma teed. 29  Aga nad käisid talle peale: „Jää meie juurde, sest õhtu on saabumas ja päev on juba möödas.” Seepeale läks ta sisse ja jäi nendega. 30  Kui nad koos einestasid, võttis ta leiva, esitas tänupalve, murdis ja ulatas neile.+ 31  Selle peale läksid nende silmad lahti ja nad tundsid ta ära, tema aga kadus nende silme eest.+ 32  Nad ütlesid üksteisele: „Eks meie süda ju põlenud, kui ta meiega teel olles rääkis ja meile pühakirja selgitas?” 33  Nad tõusid kohe ning läksid tagasi Jeruusalemma ning leidsid need üksteist ja teised, kes olid nendega. 34  Need ütlesid: „Isand on tõesti üles äratatud! Ta ilmutas end Siimonile.”+ 35  Siis rääkisid nemadki teel juhtunust ja sellest, kuidas nad olid tema leivamurdmise järgi ära tundnud.+ 36  Kui nad sellest rääkisid, ilmus Jeesus ise nende keskele ja ütles: „Rahu teile!”+ 37  Nad olid hirmul ja kohkunud, arvates, et näevad vaimu. 38  Ta ütles neile: „Miks te kardate ja kahtlete oma südames? 39  Vaadake mu käsi ja jalgu, et see olen mina. Puudutage mind ja vaadake, sest vaimul ei ole liha ega luid, nagu te näete minul olevat.” 40  Seda öeldes näitas ta neile oma käsi ja jalgu. 41  Aga kui nad suurest rõõmust ja hämmastusest ei suutnud ikka veel uskuda, küsis ta neilt: „Kas teil on siin midagi süüa?” 42  Nad ulatasid talle tüki küpsetatud kala 43  ning ta võttis selle ja sõi seda nende silme all. 44  Siis Jeesus ütles neile: „Kas te ei mäleta, mida ma teile rääkisin, kui olin veel koos teiega,+ et kõik, mis on minu kohta kirjutatud Moosese seaduses, prohvetiraamatutes ja lauludes, peab täide minema?”+ 45  Siis avas ta täielikult nende mõistuse, nii et nad said pühakirjast aru,+ 46  ja ütles neile: „Kirjutatud on, et messias peab kannatama ja et ta äratatakse kolmandal päeval surnuist üles+ 47  ja et tema nimel kuulutatakse kõigi rahvaste hulgas+ alates Jeruusalemmast,+ et pattude andekssaamiseks on vaja kahetseda.+ 48  Teie peate nendest asjadest tunnistust andma.+ 49  Ma saadan teie peale selle, mida mu isa on tõotanud. Jääge seniks sellesse linna, kuni teid rüütatakse taevast tuleva väega.”+ 50  Ta viis nad Betaaniani ning tõstis oma käed üles ja õnnistas neid. 51  Neid õnnistades lahkus ta nende juurest ja ta võeti üles taevasse.+ 52  Nad kummardasid tema ees ning pöördusid suure rõõmuga Jeruusalemma tagasi.+ 53  Ja nad olid kogu aeg templis ning ülistasid Jumalat.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „60 staadioni”. (Vt lisa B14.)
Teine võimalik tähendus: „kas sa oled ainus külaline Jeruusalemmas, kes ei tea”.

Kommentaarid

Pildid ja videod

Nael kandluus
Nael kandluus

Fotol on jäljend inimese kandluust, mida läbib 11,5 cm pikkune raudnael. Selline kandluu leiti 1968. aastal Jeruusalemma põhjaosas tehtud väljakaevamistel ning see on pärit Rooma ajast. Leid tõendab, et inimene, kes hukati puust postil, võidi kinnitada sinna naeltega. Võimalik, et samasuguseid naelu kasutasid Rooma sõdurid Jeesus Kristuse postile löömiseks. Kandluu leiti kivist säilmekirstust ehk ossuaariumist, kuhu surnu luud pandi pärast keha kõdunemist. See näitab, et postil hukatu võidi ka matta.