Matteuse evangeelium 9:1–38

9  Jeesus astus paati, siirdus vastaskaldale ja läks oma linna.+  Seal* tõid inimesed tema juurde halvatu, kes lamas kanderaamil. Nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, mu laps! Sinu patud on andeks antud.”+  Kuid mõned kirjatundjad mõtlesid: „See mees teotab Jumalat.”+  Jeesus aga teadis nende mõtteid ja ütles: „Miks te oma südames kurja mõtlete?+  Mida on kergem öelda, kas „Sinu patud on andeks antud” või „Tõuse üles ja kõnni”?+  Aga et te teaksite, et Inimesepojal on voli maa peal patte andeks anda ...” Seejärel sõnas ta halvatule: „Tõuse üles, võta oma kanderaam ja mine koju.”+  Mees tõusiski üles ja läks koju.  Seda nähes haaras rahvahulki kartus ja nad ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise voli.  Sealt edasi minnes märkas Jeesus tollihoones istumas meest nimega Matteus ja ütles talle: „Järgne mulle!” See tõusis ja järgneski talle.+ 10  Hiljem, kui Jeesus majas söömas oli*, tuli* sinna palju maksukogujaid ja patuseid ning nad sõid koos Jeesuse ja tema jüngritega.+ 11  Seda nähes küsisid variserid tema jüngritelt: „Miks teie õpetaja sööb koos maksukogujate ja patustega?”+ 12  Seda kuuldes lausus Jeesus: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.+ 13  Minge ja mõelge järele, mida tähendavad sõnad „Ma tahan halastust, mitte ohvrit”.+ Sest ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” 14  Siis tulid tema juurde Johannese jüngrid ja küsisid: „Miks meie ja variserid paastume, aga sinu jüngrid ei paastu?”+ 15  Jeesus vastas: „Miks peaksid peigmehe sõbrad kurvastama, kui peigmees+ on veel nendega? Aga tulevad päevad, kui peigmees võetakse neilt ära,+ ja siis nad paastuvad. 16  Keegi ei õmble vanale kuuele paigaks vanumata* riidelappi, sest see tõmbuks kokku ja rebenenud koht läheks hullemaks.+ 17  Samuti ei panda värsket veini vanadesse nahklähkritesse. Lähkrid ju lõhkeksid, vein voolaks välja ja lähkrid oleksid rikutud. Värske vein pannakse ikka uutesse lähkritesse ja nii säilivad mõlemad.” 18  Kui ta neile seda rääkis, astus* tema juurde üks ülem, kummardas ta ette ja ütles: „Mu tütar on ilmselt juba surnud, aga tule ja pane oma käsi tema peale, siis ta ärkab ellu.”+ 19  Seepeale Jeesus tõusis ja järgnes talle koos jüngritega. 20  Aga üks* naine, kes oli 12 aastat verejooksu all kannatanud,+ tuli tema selja taha ning puudutas tema kuuenarmaid*,+ 21  sest ta oli endamisi mõelnud: „Kui mul ainult õnnestuks puudutada tema kuube, siis saaksin ma terveks*.”+ 22  Jeesus pöördus ümber ja ütles teda nähes: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind terveks teinud*.”+ Ja naine sai sedamaid terveks.+ 23  Kui nüüd Jeesus ülema majja jõudis ning flöödimängijaid ja käratsevat rahvahulka nägi,+ 24  ütles ta: „Minge siit välja, sest tüdrukuke pole surnud, vaid magab.”+ Seepeale hakkasid nad põlglikult naerma. 25  Niipea kui inimesed olid välja saadetud, läks ta sisse, võttis tüdrukul käest kinni+ ning tüdrukuke tõusis üles.+ 26  Kuuldus sellest levis kogu ümbruskonnas. 27  Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat,+ kes hüüdsid: „Halasta meie peale, Taaveti poeg!” 28  Kui Jeesus oli majja läinud, tulid pimedad tema juurde. Ta küsis neilt: „Kas te usute, et ma suudan seda teha?”+ Nad vastasid: „Jah, Isand.” 29  Siis ta puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda.” 30  Ja nende silmad hakkasid nägema.+ Jeesus aga keelas neid kõvasti: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks!”+ 31  Kuid nemad läksid välja ja rääkisid temast kogu ümbruskonnas. 32  Kui need olid lahkunud, toodi* tema juurde tumm deemonist vaevatud mees.+ 33  Ent kui deemon oli välja aetud, hakkas tumm rääkima.+ Inimesed olid hämmastunud ja ütlesid: „Midagi sellist pole Iisraelis iial nähtud!”+ 34  Aga variserid laususid: „Ta ajab deemoneid välja deemonite valitseja abiga.”+ 35  Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas sünagoogides, kuulutas head sõnumit kuningriigist* ning tegi inimesi terveks igasugustest haigustest ja hädadest.+ 36  Nähes rahvahulki, hakkas tal neist kahju,+ sest need inimesed olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast.+ 37  Ja ta ütles oma jüngritele: „Lõikustööd on palju, aga töötegijaid vähe.+ 38  Seepärast paluge lõikuse isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Näe! Seal”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Võib tõlkida ka „laua ääres külitas”.
Võib tõlkida ka „näe! tuli”.
St uut pesemata.
Võib tõlkida ka „näe! astus”.
Võib tõlkida ka „näe! üks”.
Võib tõlkida ka „kuueäärt”.
Võib tõlkida ka „ma pääseksin”.
Võib tõlkida ka „su päästnud”.
Võib tõlkida ka „näe! toodi”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”.

Kommentaarid

oma linna. St Kapernauma, mis oli Jeesuse sagedane peatuspaik Galilea piirkonnas. (Mt 4:13; Mr 2:1.) Selle linna lähedal asusid Naatsaret, kus Jeesus üles kasvas; Kaana, kus ta muutis vee veiniks; Nain, kus ta äratas üles lesknaise poja; ja Betsaida, kus ta toitis ime läbi 5000 meest ja taastas pimeda mehe nägemise.

Nende usku nähes. Mitmuslik asesõna „nende” näitab, et Jeesus ei pannud tähele mitte ainult halvatu, vaid ka tema toojate usku.

mu laps. Võib tõlkida ka „mu poeg”. Need sõnad väljendasid soojust. (2Ti 1:2; Tt 1:4; Flm 10.)

Mida on kergem öelda. Kes tahes võiks väita, et ta suudab patte andeks anda, sest selle väite kinnituseks poleks tal vaja esitada ühtegi nähtavat tõendit. Öelda „Tõuse üles ja kõnni” on hulga raskem, sest see nõuab ütlejalt imetegu. Jeesuse ime tegi kõigile selgeks, et tal on voli patte andeks anda. See lugu ja ka tekst Jes 33:24 näitavad seost haiguste ja meie patususe vahel.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepojal. Vt Mt 8:20 kommentaari.

patte andeks anda ... Mõttepunktid näitavad, et Jeesus jättis lause pooleli. Seejärel tervendas ta halvatu kõigi silme all. Sellega ta tõendas, et tal on voli patte andeks anda.

Matteuse. Kreeka nimi Matteus on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja (1Aj 15:18), mis tähendab „Jehoova kingitus”.

Matteus. Tuntud ka kui Leevi. (Vt Mr 2:14 ja Lu 5:27 kommentaari.)

Järgne mulle! Selles üleskutses kasutatud kreeka verbi põhitähendus on „järgnema, saatma”. Siin on aga kasutatud seda tähenduses „jünger olema”.

tollihoones. Võib tõlkida ka „tollihoone juures” või „tollis”. See võis olla väike ehitis või varjualune, kus maksukoguja istus ning kogus makse ekspordilt, impordilt ja transiidilt. Matteuse tollihoone asus kas Kapernaumas või selle lähedal.

Matteus. Vt kommentaari Matteuse ja Mt 10:3 kommentaari.

Järgne mulle! Vt Mr 2:14 kommentaari.

einestas Jeesus. Võib tõlkida ka „külitas Jeesus laua ääres”. Laua ääres külitamine koos kellegagi näitas lähedast sõprust. Seepärast ei söönud Jeesuse päevil elanud juudid kunagi ühes lauas koos mittejuutidega.

maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)

majas. Mõeldakse Matteuse maja. (Mr 2:14, 15; Lu 5:29.)

söömas. Vt Mr 2:15 kommentaari.

maksukogujaid. Vt Mt 5:46 kommentaari.

patuseid. Piibel näitab, et kõik inimesed on patused. (Ro 3:23; 5:12.) Selle sõna siinne tähendus on aga kitsam, viidates ilmselt neile, kes elavad patust elu, st kelle eluviisi iseloomustavad moraali- või seadusvastased teod. (Lu 7:27–39; 19:7, 8.) Sama väljendit kasutati ka mittejuutide kohta ja variserid kasutasid seda juutide kohta, kes ei järginud rabiinlikke traditsioone.

halastust, mitte ohvrit. Need sõnad on pärit tekstist Ho 6:6. Jeesus viitab nendele ka salmis Mt 12:7. Põlatud maksukoguja Matteus, kellest sai Jeesuse lähedane kaaslane, on ainus evangeeliumikirjutaja, kes pani kirja nii selle tsitaadi kui ka mõistujutu halastamatust orjast. (Mt 18:21–35.) Tema evangeelium tõstab esile Jeesuse korduvalt öeldud mõtte, et lisaks ohvrile on vaja ka halastust.

paastute. Paast on toidust loobumine teatud ajaks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Paast”.) Jeesus ei käskinud oma jüngritel paastuda. Samas ta ka ei keelanud seda teha. Moosese seaduse ajal alandusid õige meelsusega juudid Jehoova ees ja paastusid. Paastumisega väljendasid nad ka patukahetsust. (1Sa 7:6; 2Aj 20:3.)

paastume. Vt Mt 6:16 kommentaari.

peigmehe sõbrad. Sõna-sõnalt „pruutkambri pojad”. Kõnekujund, mis käib pulmakülaliste, aga eriti peigmehe sõprade kohta.

veini ... nahklähkritesse. Piibliaegadel hoiti veini nahklähkrites. (Jos 9:4.) Veinilähkrite valmistamiseks kasutati mõne kodulooma, näiteks lamba või kitse kogu nahka. Vanad veinilähkrid muutusid jäigaks ja kaotasid elastsuse. Uued veinilähkrid olid aga elastsed ning pidasid vastu survele, mida värske veini käärimisprotsess neile avaldas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Veinilähker”.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka Piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

üks ülem. Selle ülema (kr árchon) nimi Jairus on kirjas Markuse ja Luuka paralleeljutustuses. Neis kutsutakse teda sünagoogi ülemaks. (Mr 5:22; Lu 8:41.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. (Vt Mt 8:2 kommentaari.)

verejooksu. Ilmselt pidev menstruatsiooniverejooks. Moosese seaduse järgi tegi see naise rituaalselt ebapuhtaks. Niisugusena ei tohtinud ta teisi puudutada. (3Mo 15:19–27.)

tütar. Ainus kirja pandud juhtum, kui Jeesus kasutas naise poole pöördudes sõna „tütar”. Võib-olla tegi ta seda seepärast, et naise olukord oli delikaatne ja naine värises. (Lu 8:47.) Selle südamliku kõnetlussõnaga, mis ei näidanud midagi naise vanuse kohta, väljendas Jeesus tema vastu hoolivust.

pole surnud, vaid magab. Piiblis võrreldakse surma sageli magamise ja unega. (L 13:3; Joh 11:11–14; Ap 7:60; 1Ko 7:39; 15:51; 1Te 4:13.) Jeesus lausus need sõnad ilmselt sellepärast, et ta kavatses näidata, et nagu sügavast unest võib inimesi üles äratada, võib neid ka surmast tagasi tuua. Seejärel ta ärataski tüdruku ellu. Väe selleks sai ta oma isalt, „kes teeb surnud elavaks ja kes räägib sellest, mida veel pole, otsekui oleks see juba olemas”. (Ro 4:17.)

pole surnud, vaid magab. Vt Mr 5:39 kommentaari.

Taaveti poja. See väljend rõhutab, et Jeesus on see Taaveti troonipärija, kellest Jumal rääkis, kui sõlmis Taavetiga kuningriigilepingu. (2Sa 7:11–16; L 89:3, 4.)

kuningas Taavet. Kuigi Matteus nimetab selles loetelus mitut kuningat, on Taavet ainuke, kelle kuningatiitlit ta mainib. Iisraeli valitsejasugu nimetati Taaveti sooks. (1Ku 12:19, 20.) Nimetades 1. salmis Jeesust Taaveti pojaks, rõhutab Matteus Jumala kuningriigi teemat ja näitab, et Jeesus on see tulevane kuningas, kellest Jumal Taavetiga lepingut sõlmides rääkis. (2Sa 7:11–16.)

Taaveti poeg. See, et need mehed nimetavad Jeesust Taaveti pojaks, näitab, et nad peavad teda Taaveti troonipärijaks ja seega ka messiaks. (Vt Mt 1:1 ja 1:6 kommentaari.)

õpetas ... kuulutas. Õpetamine erineb kuulutamisest selles mõttes, et õpetaja teeb enamat, kui vaid annab midagi teada – ta juhendab, selgitab, kasutab veenvaid argumente ning esitab tõendeid. (Vt Mt 3:1 ja 28:20 kommentaari.)

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

õpetas ... kuulutas. Vt Mt 4:23 kommentaari.

head sõnumit. Vt Mt 4:23 kommentaari.

hakkas ... kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.

vaevatud. Algne kreeka sõna lõi pildi lammastest, keda kiskjad olid räsinud või kes olid okkaliste põõsaste või teravate kaljude vahel ronides oma naha katki tõmmanud. Hiljem hakati seda väljendit kasutama piltlikult tähenduses „julmalt koheldud; vaevatud; haavatud”.

vintsutatud. See sõna loob pildi laiali pillutatud, abitust ja kurnatud lambakarjast. Piltlikult kujutab see rõhutud, hüljatud ja abitut rahvahulka.

Pildid ja videod

Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse
Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse

1. Genneesareti tasandik. See oli viljakas kolmnurkne maatükk, mis oli umbes 5 km pikk ja 2,5 km lai. Just selles piirkonnas Galilea mere ääres kõndides kutsus Jeesus kalamehi Peetrust, Andreast, Jaakobust ja Johannest endale järgnema. (Mt 4:18–22.)

2. Pärimuse järgi pidas Jeesus mäejutluse siin. (Mt 5:1; Lu 6:17, 20.)

3. Kapernaum. Jeesus asus sellesse linna elama. Kapernaumas või selle lähistel leidis ta Matteuse. (Mt 4:13; 9:1, 9.)

Jeesus kutsub Matteust saama tema järelkäijaks
Jeesus kutsub Matteust saama tema järelkäijaks

Pärast seda, kui Jeesus oli Kapernaumas rahvahulki õpetanud, märkab ta tollihoones istumas maksukogujat Matteust. Rahvas põlgab maksukogujaid, kuna paljud neist olid teiste arvelt ebaausalt rikastunud. Jeesus aga näeb Matteuses midagi head ja kutsub teda saama oma järelkäijaks. Matteus on kohe nõus ja temast saab viies jünger, kes Jeesust järgima hakkab. (Lu 5:1–11, 27, 28.) Hiljem valib Jeesus ta oma 12 apostli hulka. (Mt 10:2–4; Mr 3:16–19.) Matteuse evangeeliumis on vihjeid tema taustale. Näiteks mainib Matteus sageli arve ja rahaühikuid. (Mt 17:27; 26:15; 27:3.) Samuti tõstab ta esile Jumala halastust, kuna Jumal oli lubanud temal, põlatud maksukogujal, kahetseda ja saada hea sõnumi kuulutajaks. (Mt 9:9–13; 12:7; 18:21–35.)

Loomanahast veinilähker
Loomanahast veinilähker

Nahklähkreid tehti sageli tervest lamba-, kitse- või veisenahast. Surnud loomal lõigati ära pea ja jäsemed. Seejärel loom nüliti ning jälgiti, et kõhunahk jääks terveks. Kui nahk oli pargitud, õmmeldi avaused kinni. Õmblemata jäeti vaid üks koht, kaela- või jäsemekoht, mis jäi lähkrisuuks ja suleti kas prundiga või seoti nööriga kinni. Nahklähkrites ei hoitud mitte ainult veini, vaid ka piima, võid, juustu, õli või vett.

Sünagoog esimesel sajandil
Sünagoog esimesel sajandil

Joonis on tehtud ühe 1. sajandi sünagoogi põhjal, mille varemed on leitud Gamlast. See paik asub u 10 km Galilea merest kirdes. Selle pildi abil saab ettekujutuse, milline võis tollal sünagoog välja näha.