Matteuse evangeelium 26:1–75

26  Kui nüüd Jeesus oli neist asjust kõnelemise lõpetanud, ütles ta oma jüngritele: 2  „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha+ ning et Inimesepoeg antakse postil hukata.”+ 3  Samal ajal kogunesid peapreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase+ siseõue 4  ja sepitsesid üheskoos salaplaani,+ kuidas Jeesus kavalusega kinni võtta* ja ära tappa. 5  Ent nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et ei tekiks rahvarahutusi.” 6  Kui Jeesus oli Betaanias endise pidalitõbise Siimoni majas,+ 7  tuli tema juurde üks naine, kaasas alabasterpudel kalli healõhnalise õliga, ning valas seda Jeesuse pea peale, kui see laua ääres sõi*. 8  Seda nähes said jüngrid pahaseks ja ütlesid: „Milleks selline raiskamine? 9  Selle oleks võinud ju kallilt maha müüa ja raha vaestele anda.” 10  Teades, millest nad räägivad, ütles Jeesus neile: „Miks te kurvastate seda naist? Ta on teinud mulle heateo. 11  Vaeseid on ju alati teie juures,+ aga mina ei jää teie juurde alatiseks.+ 12  Kui see naine mu ihu peale healõhnalist õli valas, valmistas ta mind ette matmiseks.+ 13  Ma kinnitan teile, et kõikjal maailmas, kus head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka selle naise teost tema mälestuseks.”+ 14  Siis läks Juudas Iskariot,+ üks neist kaheteistkümnest, peapreestrite juurde+ 15  ja küsis: „Mis te mulle annate, kui ma ta teile välja annan?”+ Nad lubasid anda talle 30 hõbetükki.+ 16  Sellest ajast peale otsis ta soodsat võimalust Jeesus ära anda. 17  Hapnemata leibade püha+ esimesel päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kus sa tahad, et me teeksime ettevalmistusi paasatoidu söömiseks?”+ 18  Ta vastas, et nad läheksid linna selle ja selle juurde ning ütleksid talle: „Õpetaja ütleb: „Mulle määratud aeg on lähedal. Ma pean paasapüha koos oma jüngritega sinu pool.”” 19  Jüngrid tegidki nii, nagu Jeesus neid oli juhendanud, ja seadsid paasapühaks kõik valmis. 20  Kui õhtu kätte jõudis,+ külitas ta laua ääres koos kaheteistkümne jüngriga.+ 21  Söömise ajal ütles ta: „Ma kinnitan teile: üks teie seast reedab mu.”+ 22  Seepeale muutusid nad väga kurvaks ja küsisid temalt üksteise järel: „See pole ju ometi mina, Isand?” 23  Tema vastas: „See, kes käe koos minuga kaussi pistab, reedab mu.+ 24  Inimesepoeg läheb küll ära, nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda+ sellele, kes Inimesepoja reedab*!+ Sellele oleks parem, kui ta poleks sündinudki.”+ 25  Vastuseks kostis Juudas, kes kavatses ta ära anda: „Ega see ometi mina ole, rabi?” Ta vastas talle: „Sa tead vastust.” 26  Kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, esitas tänupalve,* murdis leiba+ ning andis jüngritele, öeldes: „Võtke, sööge. See sümboliseerib minu keha.”+ 27  Siis võttis ta karika, esitas tänupalve,* andis karika neile ja ütles: „Jooge kõik sellest,+ 28  sest see sümboliseerib minu lepinguverd,+ mis valatakse paljude eest+ pattude andeksandmiseks.+ 29  Ma ütlen teile, et nüüdsest ei joo ma enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni päevani, mil ma joon värsket veini koos teiega oma isa kuningriigis*.”+ 30  Viimaks, kui nad olid kiituslaule laulnud, läksid nad Õlimäele.+ 31  Siis Jeesus ütles neile: „Täna öösel saab see, mis minuga juhtub, teile kõigile komistuskiviks, sest on kirjutatud: „Ma löön karjast ja karja lambad jooksevad* laiali.”+ 32  Aga pärast seda, kui mind on üles äratatud, lähen ma teie eel Galileasse.”+ 33  Peetrus ütles talle: „Kui ka kõik teised komistavad selle tõttu, mis sinuga juhtub, ei komista mina mitte iial!”+ 34  Jeesus ütles talle: „Ma kinnitan sulle: täna öösel, enne kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära.”+ 35  Peetrus kostis: „Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, ei salga ma sind mingil juhul!”+ Sedasama kinnitasid ka kõik teised jüngrid. 36  Siis jõudis Jeesus koos jüngritega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks,+ ja ütles neile: „Istuge siin, kuni ma lähen eemale ja palvetan.”+ 37  Ta võttis endaga kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega.+ Teda haaras kurvastus ja suur hingevalu.+ 38  Jeesus ütles neile: „Ma olen ääretult kurb, surmani kurb. Jääge siia ja püsige valvel koos minuga.”+ 39  Läinud veidi maad edasi, langes ta põlvili, kummardas maani ja palvetas:+ „Mu isa, kui võimalik, siis mingu see karikas+ minust mööda. Ometi ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine.”+ 40  Ta tuli jüngrite juurde tagasi, leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Kas te siis ei suutnud ühte tundigi koos minuga valvata?+ 41  Püsige valvel+ ja palvetage,+ et te kiusatusele järele ei annaks*.+ Vaim on küll valmis*, aga liha on nõrk.”+ 42  Ta läks teist korda ära ja palvetas: „Mu isa, kui pole võimalik, et see karikas läheks mööda, ilma et ma sellest jooksin, siis sündigu sinu tahe.”+ 43  Kui ta tagasi tuli, leidis ta nad taas magamast, sest nende silmad olid unest rasked. 44  Jätnud nad sinna, läks ta jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti sedasama. 45  Siis läks ta jüngrite juurde tagasi ja ütles neile: „Kuidas te küll sellisel ajal magate ja puhkate! Lähedal on tund, kui Inimesepoeg reedetakse ja antakse patuste kätte. 46  Tõuske üles, lähme! Minu* äraandja on lähedal.” 47  Kui ta alles rääkis, tuli* Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ning koos temaga peapreestrite ja rahvavanemate saadetud jõuk mõõkade ja nuiadega.+ 48  Tema äraandja oli leppinud nendega kokku märguande, öeldes: „Keda ma suudlen, see ta on, tema võtkegi kinni.” 49  Läinud otsejoones Jeesuse juurde, lausus ta: „Tere, rabi!” ja andis talle hellalt suud. 50  Jeesus aga ütles talle: „Kulla mees, miks sa siin oled?”+ Siis nad läksid Jeesuse juurde, haarasid temast kinni ja võtsid ta vahi alla. 51  Kuid üks* neist, kes oli Jeesusega, tõmbas oma mõõga ja lõi ülempreestri orja, raiudes sel kõrva ära.+ 52  Jeesus ütles talle: „Pane mõõk tuppe tagasi,+ sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi ka hukkuvad.+ 53  Või arvad sa, et ma ei või oma isa paluda, et ta saadaks mulle kohe praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?+ 54  Kuidas läheks siis täide pühakirjas öeldu, et nii peab sündima?” 55  Siis ütles Jeesus rahvajõugule: „Kas ma olen röövel, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Päevast päeva olen ma istunud templis ja õpetanud,+ aga te pole mind vahi alla võtnud.+ 56  Kuid see kõik on toimunud, et prohvetite kirjutatu täide läheks.”+ Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid.+ 57  Jeesuse vahistajad viisid ta ülempreester Kaifase+ juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.+ 58  Peetrus aga järgnes talle eemalt kuni ülempreestri siseõueni. Läinud sisse, istus ta seal koos majateenijatega, et näha, millega asi lõppeb.+ 59  Peapreestrid ja kogu sanhedrin otsisid Jeesuse vastu valetunnistust, et nad saaksid ta hukata,+ 60  kuid ei leidnud ühtki, ehkki palju valetunnistajaid astus ette.+ Pärastpoole astusid ette veel kaks 61  ja laususid: „See mees on öelnud: „Ma võin Jumala templi maha lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.””+ 62  Siis tõusis ülempreester püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei kosta selle peale midagi? Kas sa ei kuule, mida need mehed sinu vastu tunnistavad?”+ 63  Aga Jeesus vaikis.+ Seepärast ütles ülempreester talle: „Vannu nüüd meile elava Jumala nimel, et sa räägid tõtt, ja ütle, kas sa oled messias, Jumala poeg!”+ 64  Jeesus vastas talle: „Jah, olen. Ma ütlen teile: siitpeale te näete Inimesepoega+ istumas vägeva paremal käel+ ja tulemas taeva pilvede peal.”+ 65  Siis käristas ülempreester oma kuue lõhki ja ütles: „Ta on teotanud Jumalat!+ Mis tunnistajaid meil veel vaja on? Nüüd te ise kuulsite jumalateotust! 66  Mis te arvate?” Nad vastasid: „Ta on surma väärt!”+ 67  Siis nad sülitasid talle näkku+ ja peksid teda rusikatega.+ Mõned lõid talle vastu nägu,+ 68  öeldes: „Sina, messias, ütle meile kui prohvet, kes sind lõi.” 69  Aga Peetrus istus väljas siseõues. Tema juurde tuli üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid koos selle galilealase Jeesusega!”+ 70  Ent Peetrus salgas seda kõigi ees: „Ma ei tea, millest sa räägid.” 71  Kui ta oli läinud välja väravahoone juurde, märkas teda üks teine teenijatüdruk ja ütles sealolijaile: „See mees oli koos naatsaretlase Jeesusega.”+ 72  Peetrus salgas jälle, kinnitades vandega: „Ma ei tunne seda inimest!” 73  Natukese aja pärast tulid sealolijad Peetruse juurde ja ütlesid talle: „Muidugi oled sa nende hulgast, juba su keelemurre annab su ära.” 74  Seepeale Peetrus ütles: „Olgu ma neetud, kui ma valetan!” ja vandus*: „Ma ei tunne seda inimest!” Otsekohe kires kukk. 75  Siis meenusid Peetrusele Jeesuse sõnad „Enne kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära”.+ Ta läks välja ja nuttis kibedasti.

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „vahi alla võtta”.
^ Võib tõlkida ka „külitas”.
^ Sõna-sõnalt „kelle kaudu Inimesepoeg reedetakse”.
^ Sõna-sõnalt „õnnistas”.
^ Sõna-sõnalt „õnnistas”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsuses”.
^ Sõna-sõnalt „pillutatakse”.
^ Sõna-sõnalt „kiusatusse ei satuks”.
^ Võib tõlkida ka „südi”, „hakkaja”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Minu”.
^ Võib tõlkida ka „näe! tuli”.
^ Võib tõlkida ka „näe! üks”.
^ Sõna-sõnalt „Seepeale ta hakkas needma ja vanduma”.

Kommentaarid

Kui Jeesus oli Betaanias. Tekstis Mt 26:6–13 kirjeldatud lugu toimus tõenäoliselt pärast päikeseloojangut, kui oli alanud 9. niisan. Seda võib järeldada paralleeltekstist Joh 12:1, kus öeldakse, et Jeesus tuli Betaaniasse kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et ta jõudis Betaaniasse päikeseloojangul, kui algas hingamispäev, 8. niisan, ja 9. niisanil oli ta Siimoni juures õhtusöögil. (Joh 12:2–11; vt lisasid A7 ja B12.)

Kui nüüd. Salmides Mt 26:1–5 kirjeldatu toimus 12. niisanil, sest 2. salm ütleb, et „kahe päeva pärast [14. niisanil] on paasapüha”. (Vt lisasid A7 ja B12 ning Mt 26:6 kommentaari.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

postil hukata. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. See on esimene koht rohkem kui 40 kohast, kus kreeka verb stauróo piibli kreekakeelses osas esineb. Verb on tuletatud nimisõnast staurós, mida võib tõlkida vastega „piinapost”. (Vt Mt 10:38, 16:24, 27:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”.) Septuagintas on see tegusõna tekstis Est 7:9, kus Haaman kästi riputada rohkem kui 20 m kõrguse posti külge. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna postidega tarastamist, palk- või pihtaia ehitamist.

paasapüha. Kreeka sõna páscha tuleb heebrea nimisõnast pésah, mis omakorda tuleb heebrea tegusõnast pasáh (mööda minema). Esimest paasapüha pühitseti eelmisel õhtul enne iisraellaste väljumist Egiptusest. Hiljem mälestati sellega iisraellaste vabanemist Egiptusest ja seda, kuidas Jehoova ingel läks mööda nende esmasündinutest, kui ta surmas egiptlaste esmasündinud. (2Mo 12:14, 24–47; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

postil hukata. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. (Vt Mt 20:19 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post” ja „Piinapost”.)

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.

rahvavanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.

ülempreester. Kui iisraellastel oli oma riik, oli ülempreester ametis kogu elu. (4Mo 35:25.) Kuid Rooma võimu all oli Rooma poolt ametisse pandud valitsejatel voli ülempreester ametisse nimetada või ametist kõrvaldada. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Kaifase. Roomlaste määratud ülempreester, osav diplomaat, kes oli ametis kauem kui ükski teine tema lähimatest eelkäijatest. Ta oli ametis umbes aastatel 18–36. (Vt lisa B12, kus on näidatud Kaifase maja võimalik asukoht.)

pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

Kui Jeesus oli Betaanias. Tekstis Mt 26:6–13 kirjeldatud lugu toimus tõenäoliselt pärast päikeseloojangut, kui oli alanud 9. niisan. Seda võib järeldada paralleeltekstist Joh 12:1, kus öeldakse, et Jeesus tuli Betaaniasse kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et ta jõudis Betaaniasse päikeseloojangul, kui algas hingamispäev, 8. niisan, ja 9. niisanil oli ta Siimoni juures õhtusöögil. (Joh 12:2–11; vt lisasid A7 ja B12.)

endise pidalitõbise Siimoni. Sõna-sõnalt „pidalitõbise Siimoni”. Seda Siimonit on mainitud ainult siin ja paralleeltekstis Mr 14:3. Võimalik, et ta oli üks neist, kelle Jeesus oli tervendanud. (Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

naine mu ihu peale healõhnalist õli valas. Naine (vt Mt 26:7 kommentaari) tegi selle suuremeelse teo armastusest ja tänutundest Jeesuse vastu. Jeesus ütles, et kuigi naine seda ei teadnud, valmistas ta sellega tema keha ette matmiseks, sest surnukehi oli tavaks võida aromaatsete õlide ja salvidega. (2Aj 16:14.)

naine. St Maarja (Marta ja Laatsaruse õde), nagu selgub tekstist Joh 12:3.

alabasterpudel. Vt „Sõnaseletusi”.

kalli healõhnalise õliga. Markuse ja Johannese ülestähenduses öeldakse, et tegemist oli ehtsa nardiga, mille väärtus oli 300 denaari. See summa oli lihttöölise ligikaudne aastapalk. (Mr 14:3–5; Joh 12:3–5.) Arvatakse, et seda nardiõli saadi Himaalaja mäestikus kasvavast harilikust nardist (Nardostachys jatamansi). Kuna nardiõli oli väga kallis, võidi seda lahjendada ja koguni võltsida. Kuid kõnealusel juhul oli nii Markuse kui ka Johannese sõnul tegemist ehtsa nardiõliga.

valas seda Jeesuse pea peale. Nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis öeldakse, et naine valas õli Jeesuse pea peale. (Mr 14:3.) Johannes aga, kes kirjutas oma evangeeliumi aastaid hiljem, lisab, et naine võidis sellega ka Jeesuse jalgu. (Joh 12:3.) Jeesuse sõnul oli see südamlik tegu otsekui ettevalmistus tema matmiseks. (Vt Mt 26:12 kommentaari.)

jüngrid. Johannese evangeeliumis öeldakse, et kalli õli kulutamise peale sai pahaseks Juudas Iskariot. (Joh 12:4–7.) Ilmselt olid teised apostlid temaga nõus.

300 denaari eest maha müüa. Matteuse paralleeltekst ütleb lihtsalt „kallilt maha müüa” (Mt 26:9), kuid Markus ja Johannes nimetavad konkreetset summat. (Vt Mr 14:3 kommentaari, „Sõnaseletusi”, märksõna „Denaar” ning lisa B14.)

kallilt maha müüa. Vt Mr 14:5 kommentaari.

naine. St Maarja (Marta ja Laatsaruse õde), nagu selgub tekstist Joh 12:3.

naine mu ihu peale healõhnalist õli valas. Naine (vt Mt 26:7 kommentaari) tegi selle suuremeelse teo armastusest ja tänutundest Jeesuse vastu. Jeesus ütles, et kuigi naine seda ei teadnud, valmistas ta sellega tema keha ette matmiseks, sest surnukehi oli tavaks võida aromaatsete õlide ja salvidega. (2Aj 16:14.)

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

kogu maailmas ... kõigile rahvastele. Kumbki väljend rõhutab kuulutustöö ulatust. Kreeka sõna oikuméne tähendab inimmaailma või inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda terminit ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Lu 2:1; Ap 24:5.) Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rahvusgruppi.

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

kõikjal maailmas ... kuulutatakse. Nagu tekstis Mt 24:14, ütleb Jeesus ka siin, et head sõnumit kuulutatakse kogu maailmas. Ühtlasi pidi räägitama selle naise heateost. Jumala vaimu mõjutusel panid selle naise teo kirja koguni kolm evangeeliumikirjutajat. (Mr 14:8, 9; Joh 12:7; vt Mt 24:14 kommentaari.)

Kui nüüd. Salmides Mt 26:1–5 kirjeldatu toimus 12. niisanil, sest 2. salm ütleb, et „kahe päeva pärast [14. niisanil] on paasapüha”. (Vt lisasid A7 ja B12 ning Mt 26:6 kommentaari.)

Kui Jeesus oli Betaanias. Tekstis Mt 26:6–13 kirjeldatud lugu toimus tõenäoliselt pärast päikeseloojangut, kui oli alanud 9. niisan. Seda võib järeldada paralleeltekstist Joh 12:1, kus öeldakse, et Jeesus tuli Betaaniasse kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et ta jõudis Betaaniasse päikeseloojangul, kui algas hingamispäev, 8. niisan, ja 9. niisanil oli ta Siimoni juures õhtusöögil. (Joh 12:2–11; vt lisasid A7 ja B12.)

Iskariot. Nimi Iskariot võib tähendada „mees Kerijotist”. Juuda isa Siimonit nimetatakse samuti Iskariotiks. (Joh 6:71.) Üldiselt ollakse seisukohal, et see sõna näitab, et Siimon ja Juudas olid pärit Juudamaa linnast Kerijot-Hesronist. (Jos 15:25.) Kui see on nii, siis oli Juudas 12 apostlist ainus juudamaalane, ülejäänud olid galilealased.

Siis. St 12. niisanil, samal päeval, kui toimusid salmides Mt 26:1–5 kirjeldatud sündmused. (Vt lisasid A7 ja B12 ning Mt 26:1 ja 26:6 kommentaari.)

Juudas Iskariot. Vt Mt 10:4 kommentaari.

30 hõbetükki. Matteus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes ütleb, mis summa eest Jeesus ära anti. Ilmselt oli tegemist 30 Tüürose hõbeseekliga. See summa näitab, kuivõrd peapreestrid Jeesust põlgasid, sest see oli Moosese seaduse järgi orja hind. (2Mo 21:32.) Kui Sakarja küsis usust taganenud iisraellastelt oma prohvetitöö eest tasu, anti ka talle 30 seeklit hõbedat, mis näitab, et teda ei peetud paremaks orjast. (Sak 11:12, 13.)

Hapnemata leibade püha esimesel päeval. Hapnemata leibade püha algas 15. niisanil, üks päev pärast paasapüha (14. niisan) ning kestis seitse päeva. (Vt lisa B15.) Jeesuse ajaks oli paasapüha selle pühaga nii tihedalt seotud, et mõnikord viidati kõigile kaheksale päevale, mille hulgas oli ka 14. niisan, kui hapnemata leibade pühale. (Lu 22:1.) Selles kontekstis võib väljendit „esimesel päeval” tõlkida ka „üks päev enne”. (Vrd Joh 1:15, 30, kus kreeka sõna prótos (esimene) on sarnases fraasis tõlgitud vastega „enne” ehk „ta oli olemas enne [prótos] mind”.) Seega, nii vanakreeka keel kui ka juudi tavad annavad aluse arvata, et jüngrid küsisid Jeesuselt selle küsimuse 13. niisanil. 13. niisani päevaajal tegid jüngrid ettevalmistusi paasapühaks, mida tähistati hiljem, „kui saabus õhtu”, ehk 14. niisani alguses. (Mr 14:16, 17.)

Kui õhtu kätte jõudis. St õhtu, millega algas 14. niisan. (Vt lisasid A7 ja B12.)

käe koos minuga kaussi pistab. Tol ajal söödi toitu kätega ja leivatükk võis olla lusika eest. Siin olev väljend võib olla ka kõnekujund koos söömise kohta. Koos söömine oli lähedase sõpruse märk. Selle inimese reetmist, kellega koos oli söödud, peeti eriti alatuks teoks. (L 41:9; Joh 13:18.)

Sa tead vastust. Sõna-sõnalt „Sa ise ütlesid seda”. Juudi idioom, millega kinnitati küsija väidet. Jeesus ütles sisuliselt: „Nagu sa ütlesid, nii ongi.” Ta andis mõista, et Juuda enda sõnad tunnistasid tema süüd. Juudas lahkus enne, kui Jeesus seadis sisse Isanda õhtusöömaaja, nagu on näha kirjakohast Joh 13:21–30. Matteus nimetab Juudast uuesti alles tekstis Mt 26:47, kui see tuli koos jõuguga Ketsemani aeda.

murdis leivad. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 15:36; 26:26; Mr 6:41; 8:6; Lu 9:16.)

murdis leiba. Vana-Lähis-Idas küpsetatud leivad olid õhukesed, ja kui need olid tehtud hapnemata tainast, siis ka krõbedad. Leiva murdmisel ei olnud erilist tähendust, seda tehti selle jagamiseks. (Vt Mt 14:19 kommentaari.)

sümboliseerib. Kreeka sõna estín (on) on siin tähenduses „sümboliseerib; tähendab; tähistab”. Ilmselt said apostlid sellest just nii aru, sest Jeesus oli elus ja leib ei saanud sõna otseses mõttes olla Jeesuse keha. Sama kreeka sõna on kasutatud ka tekstis Mt 12:7, kus paljudes piiblitõlgetes on selle vasteks „tähendama”.

lepinguverd. Jehoova sõlmis võitud kristlastega uue lepingu ja Jeesuse ohvriveri pani selle kehtima. (Heb 8:10.) Jeesus kasutab siin sama väljendit, mida vahemees Mooses, kui Iisraeliga sõlmiti Siinai mäe juures seaduseleping. (2Mo 24:8; Heb 9:19–21.) Nii nagu pullide ja kitsede veri muutis kehtivaks seaduselepingu Jumala ja Iisraeli rahva vahel, nii muutis Jeesuse veri kehtivaks uue lepingu, mille Jehoova sõlmis vaimse Iisraeliga. See leping jõustus nädalatepühal aastal 33 m.a.j. (Heb 9:14, 15.)

joon värsket veini. Sõna-sõnalt „joon uut”. Piiblis kasutatakse veini vahel rõõmu sümbolina. (L 104:15; Kog 10:19.)

kiituslaule laulnud. Juudi pärimuse kohaselt lauldi esimesi hallel-laule (L 113, 114) paasasöömaajal ja teisi (L 115–118) pärast seda. Viimastes on ka messia kohta käivaid ennustusi. Laul 118 algab ja lõppeb sõnadega „Tänage Jehoovat, sest tema on hea. Tema truu armastus kestab igavesti”. (L 118:1, 29.) See võis olla viimane ülistuslaul, mida Jeesus koos oma apostlitega laulis.

enne kui kukk kireb. Kuke kiremisest räägivad kõik neli evangeeliumi, kuid üksnes Markus mainib, et kukk pidi kirema kaks korda. (Mt 26:74, 75; Mr 14:30, 72; Lu 22:34, 60, 61; Joh 13:38; 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab piibli õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt väga vara hommikul.

Ketsemaniks. Ketsemani aed oli ilmselt Õlimäel, Jeruusalemmast vaadates teisel pool Kidroni orgu. Arvatakse, et aias oli õlipress, mida heebrea- või arameakeelne väljend gat šemané tähendab. Üks aia võimalik asukoht on pärimuse järgi Õlimäe lääneküljel teeharu juures. (Vt lisa B12.)

kaks Sebedeuse poega. St Jaakobuse ja Johannese. (Mt 4:21; 10:2.)

püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvel olema”. Matteus kasutab sama kreeka sõna ka kirjakohtades Mt 24:43; 25:13; 26:38, 40, 41. Tekst Mt 24:44 näitab, et see on seotud valmis olemisega. (Vt Mt 26:38 kommentaari.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „püsige ärkvel”. Mõistujutt kümnest neitsist rõhutab vajadust püsida vaimselt ärkvel. (Vt Mt 24:42 ja 26:38 kommentaari.)

Ma olen. Sõna-sõnalt „Mu hing on”. Kreeka sõnaga psyché, mille traditsiooniline tõlkevaste on „hing”, mõeldakse siin inimest ennast. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42 ja 25:13 kommentaari.) Ta kordab seda ka tekstis Mt 26:41, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on kristlasele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)

juua karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist.

langes ta põlvili. Sõna-sõnalt „heitis ta näoli maha”, ilmselt toetudes kätele või küünarnukkidele. Piiblis on räägitud, et palvetada võib mitmes asendis, sealhulgas püsti seistes või põlvitades. Keegi võib hardaks palveks ka näoli maha heita.

mingu see karikas minust mööda. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala määratud osa ehk tahet inimese suhtes. (Vt Mt 20:22 kommentaari.) Jeesus tundis kahtlemata suurt muret teotuse pärast, mida see, et ta peab surema kui jumalateotaja ja mässule õhutaja, võib Jumalale tuua. See ajendas teda palvetama, et see karikas temast mööda läheks.

Vaim. St tegudele tõukav jõud. (Vt „Sõnaseletusi”.)

liha. Tähendab piiblis sageli ebatäiuslikku inimest.

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

Lähedal. Võib tõlkida ka „Näe! Lähedal”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

andis talle hellalt suud. Vastav kreeka verb on soojema tähendusega kui verb, mis tekstis Mt 26:48 on tõlgitud vastega „suudlema”. Juuda soe ja südamlik tervitus näitab, kuivõrd reetlik ja silmakirjalik ta oli.

lõi sellega ülempreestri orja. Sellest vahejuhtumist räägivad kõik neli evangeeliumit ja need täiendavad üksteist. (Mt 26:51; Mr 14:47; Lu 22:50.) Ainult arst Luukas (Kol 4:14) mainib, et Jeesus „puudutas orja kõrva ja tegi ta terveks” (Lu 22:51). Johannes on ainuke, kes paneb kirja, et Siimon Peetrus oli see, kes mõõga haaras, ja et orja nimi oli Malkus. Johannes oli ilmselt see jünger, kes tundis ülempreestrit ja tema kodakondseid. (Joh 18:15, 16.) Seega on loogiline, et ta mainib vigastatud meest nimepidi. Johannese tutvust ülempreestri kodakondsetega kinnitab ka tekst Joh 18:26. Seal selgitab Johannes, et ori, kes süüdistas Peetrust selles, et too on Jeesuse jünger, oli „selle mehe sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud”.

lõi sellega ülempreestri orja. Sellest vahejuhtumist räägivad kõik neli evangeeliumit ja need täiendavad üksteist. (Mt 26:51; Mr 14:47; Lu 22:50.) Ainult arst Luukas (Kol 4:14) mainib, et Jeesus „puudutas orja kõrva ja tegi ta terveks” (Lu 22:51). Johannes on ainuke, kes paneb kirja, et Siimon Peetrus oli see, kes mõõga haaras, ja et orja nimi oli Malkus. Johannes oli ilmselt see jünger, kes tundis ülempreestrit ja tema kodakondseid. (Joh 18:15, 16.) Seega on loogiline, et ta mainib vigastatud meest nimepidi. Johannese tutvust ülempreestri kodakondsetega kinnitab ka tekst Joh 18:26. Seal selgitab Johannes, et ori, kes süüdistas Peetrust selles, et too on Jeesuse jünger, oli „selle mehe sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud”.

üks neist, kes oli Jeesusega. Paralleeltekst Joh 18:10 näitab, et Siimon Peetrus oli see, kes tõmbas oma mõõga, ja et ülempreestri orja nimi oli Malkus. Luuka (22:50) ja Johannese (18:10) ülestähenduses on täpsustatud, et see oli parem kõrv, mis ära raiuti. (Vt Joh 18:10 kommentaari.)

lõi ülempreestri orja. Vt Joh 18:10 kommentaari.

leegioni. Esimesel sajandil oli Rooma leegionis umbes 6000 sõdurit. 12 leegioniga mõtles Jeesus ilmselt suurt või lõputut arvu ingleid, keda tema isa võiks talle appi saata.

pühakirjas. Tähendab tavaliselt piibli heebreakeelset osa.

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

et prohvetite kirjutatu täide läheks. Vt Mt 1:22 kommentaari.

ülempreester. Kui iisraellastel oli oma riik, oli ülempreester ametis kogu elu. (4Mo 35:25.) Kuid Rooma võimu all oli Rooma poolt ametisse pandud valitsejatel voli ülempreester ametisse nimetada või ametist kõrvaldada. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Kaifase. Roomlaste määratud ülempreester, osav diplomaat, kes oli ametis kauem kui ükski teine tema lähimatest eelkäijatest. Ta oli ametis umbes aastatel 18–36. (Vt lisa B12, kus on näidatud Kaifase maja võimalik asukoht.)

ülempreester Kaifase. Vt Mt 26:3 kommentaare.

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

ülemkohtu. Sanhedrin ehk Jeruusalemma kohtuorgan, kuhu kuulusid ülempreester ning 70 vanemat meest ja kirjatundjat. Juudid pidasid selle otsuseid lõplikuks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.)

Peapreestrid. St tähtsamad preestrid. (Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.)

sanhedrin. Juudi kõrgeim kohus Jeruusalemmas. Kreeka sõna synédrion tähendab sõna-sõnalt „koos istumine”. Kuigi see sõna käis koosolekute kohta üldiselt, mõeldi Iisraelis sellega kohtuid. (Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”; vt ka lisa B12, kus on märgitud sanhedrinisaali võimalik asukoht.)

Kristuse. Tiitlile Kristus, mille tähendus on „võitu”, eelneb siin kreeka keeles määrav artikkel. Sellega näidatakse, et Jeesus on tõotatud messias – see, kes on võitud täitma erilist rolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

messias. Vt Mt 11:2 kommentaari.

Sa tead vastust. Sõna-sõnalt „Sa ise ütlesid seda”. Juudi idioom, millega kinnitati küsija väidet. Jeesus ütles sisuliselt: „Nagu sa ütlesid, nii ongi.” Ta andis mõista, et Juuda enda sõnad tunnistasid tema süüd. Juudas lahkus enne, kui Jeesus seadis sisse Isanda õhtusöömaaja, nagu on näha kirjakohast Joh 13:21–30. Matteus nimetab Juudast uuesti alles tekstis Mt 26:47, kui see tuli koos jõuguga Ketsemani aeda.

Jah, olen. Sõna-sõnalt „Sa ise ütled seda”. Jeesus kinnitas, et Pilatuse öeldu on tõsi. (Vrd Mt 26:25 ja 26:64 kommentaariga.) Oma vastusega tunnistas Jeesus Pilatusele, et ta on kuningas, kuid mitte selles mõttes, mida Pilatus ette kujutab, sest Jeesuse kuningriik „ei ole sellest maailmast” ega konkureeri Roomaga. (Joh 18:33–37.)

Jah, olen. Sõna-sõnalt „Sa ise ütlesid seda”. Jeesus ei põigelnud Kaifase küsimusele vastamisest kõrvale, sest ta tunnustas ülempreestri õigust teda vande all küsitleda. (Mt 26:63.) See väljend oli juudi idioom, mis tähendas jaatavat vastust. (Mr 14:62; vt Mt 26:25 ja 27:11 kommentaari.)

Inimesepoega ... tulemas taeva pilvede peal. Jeesus viitab siin messia kohta käivale prohvetiennustusele tekstis Tn 7:13, 14 ja annab mõista, et tema ongi see, kes Jumala ette läheb ja kellele taevas valitsus antakse. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Inimesepoeg”.)

vägeva paremal käel. Sõna-sõnalt „väe paremal käel”. Valitseja paremal käel oli keegi, kes oli temast tähtsuselt järgmine. (L 110:1; Ap 7:55, 56.) „Vägeva” või „väe” all mõeldakse Jumalat ennast. Paralleeltekstis Lu 22:69 on väljend „vägeva Jumala paremal käel”. Väljend „vägeva paremal käel” kannab ka mõtet, et vägeva paremal käel olles on Jeesusel endalgi vägi ja võim.

käristas ... oma kuue lõhki. Riiete lõhkikäristamine on siin meelepaha väljendav žest. Tõenäoliselt rebis Kaifas lõhki oma rinnaesise, väljendamaks „püha” viha, mille Jeesuse sõnad temas esile kutsusid.

ütle meile kui prohvet, kes sind lõi. Jeesuselt ei oodatud mitte ennustamist, vaid jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. Paralleeltekstides Mr 14:65 ja Lu 22:64 on näha, et Jeesuse mõnitajad olid tema näo kinni katnud, et ta ei näeks, kes teda lööb.

väravahoone. Sõna-sõnalt „värava”. Markus kasutab sõna, mis võib tähendada eeskoda, vestibüüli või eesõue. See näitab, et tegemist polnud lihtsalt väravaga. (Mr 14:68.) Ilmselt oli see mingi käik või vaheruum, mis viis välisuksest siseõue.

keelemurre. Võib tõlkida ka „aktsent”, „kõneviis”. Peetruse Galilea murre võis oma sõnavara või häälduse poolest erineda heebrea keelest, mida kõneldi Juudamaal. Arvatakse, et galilealaste keelt võisid mõjutada välismaalased.

kires kukk teist korda. Seda, et kukk kires, ütlevad kõik neli evangeeliumi, kuid üksnes Markus mainib, et kukk kires ka teist korda. (Mt 26:34, 74, 75; Mr 14:30; Lu 22:34, 60, 61; Joh 13:38; 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab piibli väite õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt millalgi enne koitu. (Vt Mr 13:35 kommentaari.)

vandus. Peetrus oli hirmul ja tahtis juuresolijaid veenda, et räägib tõtt.

kires kukk. Vt Mr 14:72 kommentaari.

Pildid ja videod

Alabasterpudel
Alabasterpudel

Selliseid väikseid vaasisarnaseid lõhnaainepudeleid ehk alabastroneid tehti algselt ainult alabastrist, kaltsiumkarbonaadi erimist, mida leidus Egiptuses Alabastroni lähedal. Pildil olev pudel on leitud Egiptusest ning see on dateeritud vahemikku 150 e.m.a kuni 100 m.a.j. Hiljem hakati samasuguseid pudeleid valmistama ka odavamatest materjalidest, näiteks kipsist, ent kuna neid kasutati samal otstarbel, nimetati neidki alabastroniteks. Kallid võided ja parfüümid – nagu need, millega võiti Jeesust Galileas ühe variseri majas ja Betaanias endise pidalitõbise Siimoni majas – pandi alati ehtsast alabastrist pudelitesse.

Paasatoit
Paasatoit

Paasatoit koosnes küpsetatud lambast (ühtegi luud ei tohtinud murda) (1), hapnemata leivast (2) ning kibedatest rohttaimedest (3). (2Mo 12:5, 8; 4Mo 9:11.) Kibedad rohttaimed, mis Mišna järgi võisid olla salat, sigur, kress, salatsigur ja võilill, meenutasid iisraellastele tõenäoliselt nende kibedat orjapõlve Egiptuses. Jeesus kasutas hapnemata leiba oma täiusliku inimkeha sümbolina. (Mt 26:26.) Ja apostel Paulus nimetas Jeesust „meie paasatalleks”. (1Ko 5:7.) Esimeseks sajandiks oli hakatud paasatoidu juurde tarvitama ka veini (4). Jeesus ütles, et vein sümboliseerib tema verd, mis pidi ohvrina valatama. (Mt 26:27, 28.)

Viinapuu
Viinapuu

Viinapuid (Vitis vinifera) on kasvatatud juba tuhandeid aastaid ja Jeesuse päevil võis neid Iisraelis kõikjal näha. Kui puitu oli piisavalt, tehti viinapuude toestamiseks vaiasid või võresid. Talvel viinapuid kärbiti ja lõigati ära eelmise aasta kasvud. Kevadel tärkasid uued kasvud, ja kui need vilja ei kandnud, lõigati ka need ära. (Joh 15:2.) Tänu sellele andsid viinapuud rohkem saaki ja viinamarjad olid kvaliteetsemad. Jeesus võrdles oma isa aednikuga, ennast viinapuuga ja jüngreid okstega. Nii nagu oksad peavad puu küljes olema, et elus püsida ja vilja kanda, tuleb Jeesuse jüngritel temaga ühte jääda, et vaimses mõttes elus püsida ja vilja kanda. (Joh. 15:1, 5.)

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Matteuse 26
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty