Johannese evangeelium 12:1–50

12  Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse,+ kus elas Laatsarus,+ kelle ta oli surnuist üles äratanud. 2  Seal korraldati talle õhtusöök. Marta teenindas,+ aga Laatsarus oli nende hulgas, kes koos temaga sõid*. 3  Siis võttis Maarja ühe naela healõhnalist õli, ehtsat nardi, mis oli väga kallis, ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega.+ Kogu maja sai täis õli aroomi.+ 4  Ent Juudas Iskariot,+ tema jünger, kes hiljem ta reetis, küsis: 5  „Miks pole seda õli 300 denaari eest ära müüdud ja raha vaestele antud?” 6  Ta ei küsinud seda mitte sellepärast, et ta oleks vaestest hoolinud, vaid sellepärast, et ta oli varas. Tema käes oli rahalaegas ning ta varastas sinna pandud raha. 7  Jeesus ütles: „Jäta ta rahule. Las ta teeb seda, et valmistada mind ette mu matmispäevaks.+ 8  Vaeseid on ju alati teie juures,+ aga mina ei jää teie juurde alatiseks.”+ 9  Suur hulk juute oli saanud teada, et Jeesus on seal, ja nad tulid sinna mitte ainult tema pärast, vaid ka selleks, et näha Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.+ 10  Peapreestrid võtsid nüüd nõuks ka Laatsaruse ära tappa,+ 11  sest tema pärast läksid sinna paljud juudid ja hakkasid Jeesusesse uskuma.+ 12  Järgmisel päeval kuulsid rahvahulgad, kes olid tulnud pühi pidama, et Jeesus on teel Jeruusalemma. 13  Nad võtsid palmioksi, läksid välja talle vastu+ ning hüüdsid: „Too pääste! Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel,+ Iisraeli kuningas!”+ 14  Jeesus aga leidis noore eesli ja istus selle selga,+ nõnda nagu on kirjutatud: 15  „Ära karda, Siioni tütar. Sinu* kuningas tuleb eeslisälu seljas.”+ 16  Jüngrid ei saanud esialgu kõigest sellest aru,+ aga kui Jeesus oli ausse tõstetud,+ tuli neile meelde, et nii on tema kohta kirjutatud ja et teda nõnda koheldi.+ 17  Inimesed, kes olid olnud Jeesusega, kui ta Laatsaruse hauast välja kutsus+ ja surnuist üles äratas, ei lakanud rääkimast sellest, mida nad olid näinud*.+ 18  Rahvahulgad olidki sellepärast talle vastu läinud, et nad olid kuulnud tema tunnustähest. 19  Siis rääkisid variserid omavahel: „Näete, meil pole mingit edu. Kogu maailm jookseb tema järele.”+ 20  Nende seas, kes olid tulnud pühadeks Jumalat kummardama, olid ka mõned kreeklased. 21  Need läksid Filippuse+ juurde, kes oli Galilea Betsaidast, ja palusid teda: „Isand, me tahame Jeesust näha.” 22  Filippus läks ja ütles seda Andreasele.+ Andreas ja Filippus läksid ning ütlesid seda Jeesusele. 23  Jeesus vastas neile: „Tund on tulnud, et Inimesepoega austataks.+ 24  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kui nisuseeme ei kuku mulda ega sure, jääb ta vaid üheks seemneks, aga kui ta sureb,+ kannab ta palju vilja. 25  Kes armastab oma elu, hävitab selle, aga kes vihkab oma elu+ selles maailmas, hoiab seda igaveseks eluks.+ 26  Kui keegi tahab mind teenida, siis ta järgnegu mulle, ja kus mina olen, seal on ka minu teenija.+ Kes tahab mind teenida, seda austab mu isa. 27  Nüüd on mu hing rahutu.+ Mida on mul öelda? Isa, päästa mind sellest tunnist!+ Siiski, just selleks ma olengi sellesse tundi tulnud. 28  Isa, austa oma nime!” Siis kostis taevast hääl:+ „Ma olen seda austanud ja austan veel.”+ 29  Mõned rahva seast, kes seal seisid ja seda kuulsid, ütlesid, et see oli kõuemürin. Kuid teised ütlesid: „Ingel rääkis temaga.” 30  Jeesus lausus: „See hääl ei kostnud mitte minu, vaid teie pärast.+ 31  Nüüd mõistetakse kohut selle maailma üle, nüüd heidetakse välja+ selle maailma valitseja.+ 32  Kui mind üles tõstetakse,+ tõmban ma enda juurde kõiksuguseid inimesi.”+ 33  Sellega andis ta mõista, millist surma ta sureb.+ 34  Siis vastas rahvas talle: „Me oleme Moosese seadusest kuulnud, et messias jääb igaveseks.+ Miks sa siis ütled, et Inimesepoeg tõstetakse üles?+ Kes on see Inimesepoeg?” 35  Jeesus kostis: „Valgus on teie keskel veel pisut aega.+ Käige valguses, kuni seda on, et pimedus teie üle võimust ei saaks. Aga kes käib pimeduses, see ei tea, kuhu ta läheb.+ 36  Kuni teil on valgust, uskuge sellesse, et te saaksite valguse poegadeks.”+ Seda rääkinud, läks Jeesus minema ja peitis end nende eest ära. 37  Olgugi et ta oli teinud nende ees palju tunnustähti, ei uskunud nad temasse, 38  nii et läksid täide need prohvet Jesaja sõnad: „Jehoova, kes usub meilt kuuldut?+ Kellele on ilmutatud Jehoova käsivart?”+ 39  Põhjusest, miks nad ei suutnud uskuda, on taas rääkinud Jesaja: 40  „Ta on teinud pimedaks nende silmad ja kõvaks nende südame, et nad oma silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks ümber, et ma nad terveks teeksin.”+ 41  Jesaja ütles seda, kuna oli näinud tema auhiilgust, ja kõneles temast.+ 42  Siiski hakkasid paljud ülemadki temasse uskuma,+ aga variseride pärast ei tunnistanud nad teda, et neid kogudusest välja ei heidetaks,+ 43  sest nad armastasid austust* inimestelt rohkem kui austust* Jumalalt.+ 44  Jeesus ütles valju häälega: „Kes usub minusse, ei usu mitte ainult minusse, vaid ka temasse, kes on mu läkitanud,+ 45  ja kes näeb mind, näeb ka teda, kes on mu läkitanud.+ 46  Ma olen tulnud maailma otsekui valgus,+ et ükski, kes minusse usub, ei jääks pimedusse.+ 47  Kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, seda ei mõista hukka mina, sest ma ei ole tulnud maailma hukka mõistma, vaid maailma päästma.+ 48  Kes põlgab mu ära ega võta mu sõnu vastu, sellel on hukkamõistja olemas. Sõnad, mis ma olen rääkinud, need mõistavad ta hukka viimsel päeval,+ 49  sest ma pole rääkinud omast peast, vaid Isa, kes on mu läkitanud, on ise andnud mulle käsu, mida öelda ja mida kõnelda.+ 50  Ma tean, et tema käsk viib igavesse ellu*.+ Seega, mida ma räägin, seda räägin ma nii, nagu Isa mulle on öelnud.”+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „laua ääres külitasid”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Sinu”.
^ Võib tõlkida ka „ei lakanud tunnistust andmast”.
^ Võib tõlkida ka „tunnustust”.
^ Võib tõlkida ka „tunnustust”.
^ Võib tõlkida ka „tähendab igavest elu”, „on igavene elu”.

Kommentaarid

Kui Jeesus oli Betaanias. Tekstis Mt 26:6–13 kirjeldatud lugu toimus tõenäoliselt pärast päikeseloojangut, kui oli alanud 9. niisan. Seda võib järeldada paralleeltekstist Joh 12:1, kus öeldakse, et Jeesus tuli Betaaniasse kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et ta jõudis Betaaniasse päikeseloojangul, kui algas hingamispäev, 8. niisan, ja 9. niisanil oli ta Siimoni juures õhtusöögil. (Joh 12:2–11; vt lisasid A7 ja B12.)

Betaaniasse. Küla Õlimäe idakagunõlval 3 km kaugusel Jeruusalemmast. (Joh 11:18.) Betaanias elasid Marta, Maarja ja Laatsarus, kelle pool Jeesus Juudamaal käies peatus. (Joh 11:1.) Nüüd asub seal külake, mille araabiakeelse nime tähendus on „Laatsaruse asupaik”.

Laatsarus. Ilmselt tuleneb heebrea nimest Eleasar, mis tähendab „Jumal on aidanud”.

Kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et Jeesus jõudis Betaaniasse 8. niisani päikeseloojangul, kui algas hingamispäev. 9. niisanil oli ta endise pidalitõbise Siimoni juures õhtusöögil koos Marta, Maarja ja Laatsarusega. (Joh 12:2–11; vt Mt 26:6 kommentaari ja lisasid A7 ja B12.)

Betaaniasse. Vt Mt 21:17 kommentaari.

Laatsarus. Vt Lu 16:20 kommentaari.

õhtusöök. Õhtusöök toimus endise pidalitõbise Siimoni kodus pärast päikeseloojangut, kui algas 9. niisan. (Mt 26:6; Mr 14:3.)

valas õli talle pea peale. Nii Markuse kui ka Matteuse evangeeliumis öeldakse, et naine valas õli Jeesuse pea peale. (Mt 26:7.) Johannes aga, kes kirjutas oma evangeeliumi aastaid hiljem, lisab, et ta võidis sellega ka Jeesuse jalgu. (Joh 12:3.) Jeesuse sõnul oli see südamlik tegu otsekui ettevalmistus tema matmiseks. (Vt Mr 14:8 kommentaari.)

Maarja. St Marta ja Laatsaruse õde. (Joh 11:1, 2.) Paralleeltekstides Mt 26:7 ja Mr 14:3 öeldakse tema kohta „üks naine”.

naela. Kr lítra. Tegemist on arvatavasti Rooma naelaga (ld libra), mis võrdub 327 g. (Vt lisa B14.)

healõhnalist õli ... väga kallis. Juudas Iskarioti sõnul oli selle õli väärtus 300 denaari. (Joh 12:5.) See summa oli lihttöölise ligikaudne aastapalk. Arvatakse, et tegu oli nardiõliga, mida saadi Himaalaja mäestikus kasvavast harilikust nardist (Nardostachys jatamansi). Kuna nardiõli oli väga kallis, võidi seda lahjendada ja koguni võltsida. Kuid kõnealusel juhul oli nii Markuse kui ka Johannese sõnul tegemist ehtsa nardiõliga. (Mr 14:3; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Nard”.)

võidis Jeesuse jalgu. Vt Mr 14:3 kommentaari.

algusest peale. See väljend ei viita Juuda sünnile või ajale, kui ta apostliks valiti, mis toimus ju pärast seda, kui Jeesus oli terve öö palvetanud. (Lu 6:12–16.) See viitab hoopis ajale, kui Juudas hakkas reeturlikult tegutsema, mida Jeesus kohe ka märkas. (Joh 2:24, 25; Ilm 1:1; 2:23; vt Joh 6:70 ja 13:11 kommentaari.) See väljend näitab veel, et Juuda teod olid sihilikud ja ettekavatsetud, mitte äkilise meelemuutuse tulemus. Piibli kreekakeelses osas esineva mõiste „algus” (kr arché) tähendus sõltub kaastekstist. Salmis 2Pe 3:4 mõeldakse loomise algust. Enamikul juhtudel on selle tähendus aga kitsam. Näiteks ütles Peetrus, et püha vaim langes mittejuutide peale, „just nagu see langes alguses ka meie peale”. (Ap 11:15.) Peetrus ei rääkinud oma sünniajast ega ajast, kui ta apostliks määrati. Ta rääkis hoopis 33. aasta nädalatepühast ehk ajast, kui algas püha vaimu väljavalamine. (Ap 2:1–4.) Teisi näiteid selle kohta, kuidas kaastekst mõjutab sõna „algus” tähendust, leiab tekstidest Lu 1:2, Joh 15:27 ja 1Jo 2:7.

kes hiljem ta reetis. Võib tõlkida ka „kes valmistus teda ära andma”. Kreeka keeles on siin fraasis kaks verbi („valmistuma”, „ära andma”). Nende ajavorm näitab, et Juuda teod olid sihilikud ja ettekavatsetud, mitte äkilise meelemuutuse tulemus. Tekstis Joh 6:64 öeldu kinnitab seda mõtet. (Vt Joh 6:64 kommentaari.)

300 denaari eest maha müüa. Matteuse paralleeltekst ütleb lihtsalt „kallilt maha müüa” (Mt 26:9), kuid Markus ja Johannes nimetavad konkreetset summat. (Vt Mr 14:3 kommentaari, „Sõnaseletusi”, märksõna „Denaar” ning lisa B14.)

300 denaari. Vt Mr 14:5 kommentaari.

naine mu ihu peale healõhnalist õli valas. Naine (vt Mt 26:7 kommentaari) tegi selle suuremeelse teo armastusest ja tänutundest Jeesuse vastu. Jeesus ütles, et kuigi naine seda ei teadnud, valmistas ta sellega tema keha ette matmiseks, sest surnukehi oli tavaks võida aromaatsete õlide ja salvidega. (2Aj 16:14.)

et valmistada mind ette mu matmispäevaks. Vt Mt 26:12 kommentaari.

seal. St Betaanias. (Joh 12:1.)

Kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et Jeesus jõudis Betaaniasse 8. niisani päikeseloojangul, kui algas hingamispäev. 9. niisanil oli ta endise pidalitõbise Siimoni juures õhtusöögil koos Marta, Maarja ja Laatsarusega. (Joh 12:2–11; vt Mt 26:6 kommentaari ja lisasid A7 ja B12.)

Järgmisel päeval. St 9. niisani hommikul aastal 33. 9. niisan algas eelmisel õhtul pärast päikeseloojangut. Tol õhtul oli Jeesus endise pidalitõbise Siimoni juures õhtusöögil. (Vt Joh 12:1 kommentaari ja lisa B12.)

pühi pidama. Mõeldakse paasapüha. (Joh 11:55; 12:1; 13:1.) Paasapüha tähistati 14. niisanil. Sellele järgnes hapnemata leibade püha, mida tähistati 15.–21. niisanini. (3Mo 23:5, 6; 4Mo 28:16, 17; vt lisa B15.) Jeesuse päeviks olid need kaks püha omavahel nii tihedalt seotud, et mõnikord viidati kõigile kaheksale päevale kui ühele pühale. (Lu 22:1.) Josephus Flavius räägib kaheksapäevasest pühast, „mida nimetatakse hapnemata leibade pühaks”. (Vt lisa B12.)

Too pääste. Kr hosanná, mis tuleb heebrea väljendist tähendusega „me palume, päästa; aita ometi”. Siin tähendab see palvet, et Jumal tooks pääste või võidu. Aja jooksul sai sellest väljendist nii palve- kui ka kiiduhüüd. See heebreakeelne vaste leidub hallel-lauludes (L 118:25), mida lauldi iga-aastasel paasapühal, ja sellepärast tulidki selle laulu sõnad kõnesoleval juhtumil kergesti meelde. Jumal vastas palvele päästa Taaveti poeg muu hulgas sellega, et äratas ta surnuist üles. Tekstis Mt 21:42 tsiteerib Jeesus ise L 118:22, 23 ja näitab, et see käib messia kohta.

Too pääste! Vt Mt 21:9 kommentaari.

Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast L 118:25, 26, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisasid A5 ja C.)

nõnda nagu on kirjutatud. Sellele järgnev tsitaat (Joh 12:15) pärineb tekstist Sak 9:9.

Siioni tütrele. Võib tõlkida ka „tütrele Siionile”. Piiblis räägitakse linnadest sageli kui naistest. Siin võib „tütar” tähendada kas linna või selle rahvast. Nimega „Siion” võidakse viidata tervele Jeruusalemmale.

kinniseotud eesli koos säluga. Nii eeslit kui ka sälgu mainib ainult Matteus. (Mr 11:2–7; Lu 19:30–35; Joh 12:14, 15.) Markus, Luukas ja Johannes räägivad ainult sälust võib-olla sellepärast, et Jeesus ratsutas selle seljas. (Vt Mt 21:5 kommentaari.)

eesli seljas, jah, sälu seljas. Kuigi tekstis Mt 21:2, 7 nimetatakse kahte looma, räägib prohvetiennustus tekstis Sak 9:9 ainult ühest loomast, mille seljas kuningas ratsutab. (Vt Mt 21:2 kommentaari.)

Siioni tütar. Vt Mt 21:5 kommentaari.

eeslisälu. Võib tõlkida ka „eeslitäku”. Markuse (11:2), Luuka (19:35) ja Johannese evangeeliumis mainitakse vaid üht looma, sälgu. Matteuse evangeeliumis (21:2–7) on aga öeldud, et sälg oli koos vanaloomaga. (Vt Mt 21:2 ja 21:5 kommentaari.)

hauda. Kreeka keeles mnemeíon, mis tähendab „haud, hauakamber; hauamärk; mälestusmärk”. See kreeka sõna tuleb verbist tähendusega „mäletama, meelde tuletama” ning annab mõista, et surnud inimest peetakse meeles. (Joh 5:28, 29.)

hauast. Vt Mr 6:29 kommentaari.

kreeklased. Kuigi 1. sajandil oli Iisraelis mitmeid kreeka kolooniaid, mõeldakse siin kreeklaste all ilmselt kreeka proselüüte ehk judaismi pöördunud kreeklasi. Tekstis Joh 12:32 ütles Jeesus prohvetlikult, et ta tõmbab enda juurde kõiksuguseid inimesi.

oma elu. Võib tõlkida ka „oma hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

teenija. Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sageli sõna diákonos, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. Seda sõna on kasutatud Kristuse (Ro 15:8), Kristuse teenijate (1Ko 3:5–7; Kol 1:23), koguduseabiliste (Flp 1:1; 1Ti 3:8), aga ka majateenrite (Joh 2:5, 9) ja valitsusametnike kohta (Ro 13:4).

teenida. Kr diakonéo. Selles salmis on ka nimisõna diákonos (teenija). Piibli kreekakeelses osas kasutatakse seda sõna sageli siis, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. (Vt Mt 20:26 kommentaari.)

on mu hing. Võib tõlkida ka „olen ma”. Kreeka sõnaga psyché, mille traditsiooniline tõlkevaste on „hing”, mõeldakse siin inimest ennast. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

hääl. Evangeeliumitest tuleb välja, et Jehoova rääkis inimestega otse kolmel korral. Esimene kord oli aastal 29, kui Jeesus ristiti. (Mt 3:16, 17; Mr 1:11; Lu 3:22.) Teine kord oli aastal 32, kui Jeesus mäel muudeti. (Mt 17:5; Mr 9:7; Lu 9:35.) Kolmas kord oli aastal 33, veidi enne Jeesuse viimast paasapüha. Viimasest korrast räägib ainult Johannes. See oli Jehoova vastus Jeesuse palvele: „Isa, austa oma nime!”

heidetakse välja. Jeesus räägib prohvetlikult ajast, kui Saatan kõrvaldatakse selle maailma valitseja positsioonilt.

selle maailma valitseja. Sama väljend esineb ka tekstides Joh 14:30 ja 16:11 ning selle all mõeldakse Saatanat. Siin käib sõna „maailm” (kr kósmos) kõigi inimeste kohta, kes ei teeni Jumalat ja kelle teod ei ole tema tahtega kooskõlas. Jumal ei toonud niisugust maailma olemasollu; „kogu maailm on Saatana võimuses”. (1Jo 5:19.) Saatanat ja kurje vaime nimetatakse „selle pimeduses oleva maailma valitsejateks [kr kosmokrátor]”. (Ef 6:11, 12.)

kui teda ei tõmba. Kuigi kreeka verbi, mille vasteks on „tõmbama”, kasutatakse kalavõrgu tõmbamise kohta (Joh 21:6, 11), ei tähenda see seda, et Jumal tõmbaks inimesi vastu nende tahtmist. See verb võib tähendada ka „ligi tõmbama” ning Jeesus võis vihjata sõnadele, mis on tekstis Jer 31:3, kus Jehoova ütles oma muistsele rahvale: „Seepärast olen ma sind tõmmanud truu armastusega.” (Septuagintas on siin seesama kreeka verb.) Tekst Joh 12:32 (vt kommentaari) näitab, et samal moel tõmbab Jeesus enda juurde kõiksuguseid inimesi. Pühakirjast selgub, et Jehoova on andnud inimestele tahtevabaduse. Igaüks saab ise valida, kas teenib Jumalat või mitte. (5Mo 30:19, 20.) Jumal tõmbab õrnalt enda juurde need, kelle süda on tõele vastuvõtlik. (L 11:5; Õp 21:2; Ap 13:48.) Jehoova teeb seda piibli sõnumi ja oma püha vaimu kaudu. Prohvetiennustus tekstis Jes 54:13, mida tsiteeritakse salmis Joh 6:45, käib nende kohta, keda Isa tõmbab. (Vrd Joh 6:65.)

kreeklased. Kuigi 1. sajandil oli Iisraelis mitmeid kreeka kolooniaid, mõeldakse siin kreeklaste all ilmselt kreeka proselüüte ehk judaismi pöördunud kreeklasi. Tekstis Joh 12:32 ütles Jeesus prohvetlikult, et ta tõmbab enda juurde kõiksuguseid inimesi.

mind üles tõstetakse. Sõna-sõnalt „mind maast üles tõstetakse”. Ilmselt mõeldakse Jeesuse hukkamist postil, mida võib järeldada järgmisest salmist.

kõiksuguseid inimesi. Jeesus ütleb, et ta tõmbab enda juurde kõiksuguseid inimesi, olenemata nende rahvusest, rassist või materiaalsest seisust. (Ap 10:34, 35; Ilm 7:9, 10; vt Joh 6:44 kommentaari.) Sedapuhku olid templis mõned kreeklased, kes tahtsid Jeesust näha. (Vt Joh 12:20 kommentaari.) Paljudes piiblites on kreeka sõna pas tõlgitud vastega „kõik”, millest jääb mulje, nagu tõmbaks Jeesus varem või hiljem eranditult kõik inimesed enda juurde. See pole aga ülejäänud pühakirjaga kooskõlas. (L 145:20; Mt 7:13; Lu 2:34; 2Te 1:9.) Kuigi see kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kõik” (Ro 5:12), näitavad tekstid Mt 5:11 ja Ap 10:12 selgelt, et see võib tähendada ka „kõiksugune” ja „igasugune”. (Joh 1:7; 1Ti 2:4.)

Jehoova. See on tsitaat tekstist Jes 53:1, kus algses heebrea tekstis esineb Jumala nimi vaid ühe korra, nimelt väljendis „Jehoova käsivars”. Johannes aga tsiteerib seda Jesaja ennustust nähtavasti Septuagintast. Selles tõlkes algab kreekakeelne tekst sõna kýrios (isand, issand) sellise vormiga, mida kasutatakse otsese pöördumise puhul. (Vt Ro 10:16, kus tsiteeritakse samuti salmi Jes 53:1.) Septuaginta tõlkijad võisid panna Jumala nime esimesse kohta, kus see tekstis esineb, näitamaks, et prohvet suunab oma küsimused Jumalale. Kuna hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati algses heebrea tekstis olev tetragramm sõnaga kýrios (nii on tehtud selles tsitaadis sõna kýrios teises esinemiskohas), on selles salmis kasutatud põhitekstis Jumala nime. Mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C4 tähistatakse lühenditega J12, 14, 16–18, 22, 23) kasutatakse Jumala nime esimeses kohas, kus see tekstis Joh 12:38 esineb.

Jehoova käsivart. See tsitaat on võetud tekstist Jes 53:1, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt selle salmi kommentaari Jehoova ning lisasid A5 ja C.) Sõna „käsivars” esineb piiblis sageli piltlikus tähenduses ning sellega mõeldakse väge või jõudu. Jeesuse tehtud imede kaudu ilmutas Jehoova oma käsivart ehk väge.

Jesaja ... oli näinud tema auhiilgust. Jesaja nägi nägemuses Jehoovat istumas oma aulisel troonil. Jehoova küsis Jesajalt: „Kes meie nimel läheks?” (Jes 6:1, 8–10.) Sõna „meie” näitab, et Jehoova ei olnud selles nägemuses üksi. Seega on mõistlik järeldada, et kui Johannes kirjutab, et Jesaja oli näinud „tema auhiilgust”, käib see Jeesuse auhiilguse kohta, mis tal oli enne inimeseks saamist. (Joh 1:14.) See on kooskõlas teiste piiblikohtadega, näiteks tekstis 1Mo 1:26 ütleb Jumal: „Tehkem inimene meie sarnaseks.” (Vt ka Õp 8:30, 31; Joh 1:1–3; Kol 1:15, 16.) Johannes lisab, et Jesaja kõneles temast ehk Kristusest, sest suur osa Jesaja kirjutatust puudutas tõotatud messiat.

Nikodeemos. Variser ja üks juutide ülemaid, sanhedrini liige. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.) Nimi Nikodeemos, mis tähendab „rahva vallutaja”, oli kreeklaste seas levinud ja ka mõningad juudid kandsid seda nime. Nikodeemost mainitakse ainult Johannese evangeeliumis. (Joh 3:4, 9; 7:50; 19:39.) Jeesus nimetas teda Iisraeli õpetajaks. (Joh 3:10; vt Joh 19:39 kommentaari.)

kogudusest välja heita. Sõna-sõnalt „sünagoogist välja heita”. Kreeka sõna aposynágogos esineb veel vaid tekstides Joh 12:42 ja 16:2. Inimest, kes kogudusest välja heideti, hakati vältima ja ta sattus ühiskonna põlu alla. See põhjustas talle ja ta perele nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke probleeme. Sünagoogides jagati tavaliselt õpetust, aga neis tegutsesid ka kohalikud kohtud, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Vt Mt 10:17 kommentaari.)

ülemadki. Siinne kreeka sõna, mille vasteks on „ülemad”, käib ilmselt juudi kõrgeima kohtu sanhedrini liikmete kohta. Piiblikohas Joh 3:1 kasutatakse seda sõna Nikodeemose kohta, kes oli selle kohtu liige. (Vt Joh 3:1 kommentaari.)

kogudusest välja ei heidetaks. Vt Joh 9:22 kommentaari.

maailma hukka mõistaks. Võib tõlkida ka „maailma üle kohut mõistaks”. Jehoova ei saatnud Jeesust maa peale mitte inimkonda hukka mõistma, vaid päästma neid, kes temasse usuvad. (Joh 3:16; 2Pe 3:9.)

seda ei mõista hukka. Võib tõlkida ka „selle üle ei mõista kohut”. (Vt Joh 3:17 kommentaari.)

Pildid ja videod

Palm
Palm

Piibliaegadel oli harilik datlipalm (Phoenix dactylifera) Iisraelis ja selle ümbruses väga levinud. Neid kasvas rohkelt Galilea mere rannikul ja Jordani oru lõunaosas. Jeerikos oli neid lausa nii palju, et seda linna kutsuti palmide linnaks. (5Mo 34:3; Koh 1:16; 3:13; 2Aj 28:15.) Datlipalm võib kasvada kuni 30 m kõrguseks ja selle oksad võivad olla 3–5 m pikad. Juudid kogusid palmioksi lehtmajadepüha ajal. (3Mo 23:39–43; Neh 8:14, 15.) See, et inimesed ülistasid Jeruusalemma saabunud Jeesust palmiokstega, näitas, et nad tunnustavad teda kui kuningat. (Joh 12:12, 13.) Ilmutusraamatus kujutatakse suurt rahvahulka, palmioksad käes, hüüdmas: „Pääste me võlgneme oma Jumalale ... ja Tallele!” (Ilm 7:9, 10.)

Eeslisälg
Eeslisälg

Eesel on hobuslaste hulka kuuluv kabjaline, keda eristab hobusest väiksem suurus, lühem lakk, pikemad kõrvad ja lühemad sabajõhvid, mis on ainult saba lõpupoolel. Kuigi eesel on kõnekujundites tihti rumaluse ja kangekaelsuse võrdkuju, arvatakse ta olevat intelligentsem loom kui hobune. Eesel on üldiselt ka väga kannatlik. Eesli seljas ratsutasid Iisraelis nii mehed kui ka naised, isegi prominentsed isikud. (Jos 15:18; Koh 5:10; 10:3, 4; 12:14; 1Sa 25:42.) Taaveti poeg Saalomon sõitis kuningaks võidmisele oma isa muulamära seljas (muul on eeslitäku ja hobusemära ristand). (1Ku 1:33–40.) Seepärast oli igati kohane, et Jeesus, kes oli suurem kui Saalomon, viis täide tekstis Sak 9:9 oleva ennustuse, ratsutades just eeslisälu, mitte hobuse seljas.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Johannese 12
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty