ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)

Üks. Võib tõlkida ka „Näe! Üks”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

puudutas teda. Moosese seaduse järgi pidid pidalitõbised olema karantiinis, et nakkus ei leviks. (3Mo 13:45, 46; 4Mo 5:1–4.) Juudi usujuhid aga kehtestasid lisareegleid. Näiteks ei tohtinud keegi minna pidalitõbisele lähemale kui 4 küünart (1,8 m), kuid tuulistel päevadel pidi vahemaa olema 100 küünart (45 m). Sellised reeglid viisid pidalitõbiste südametu kohtlemiseni. Juudi pärimus räägib heakskiitvalt ühest rabist, kes peitis end pidalitõbiste eest, ning teisest rabist, kes loopis pidalitõbiseid kividega, et neid eemal hoida. Jeesus aga ei käitunud nii, ta tundis pidalitõbisele kaasa. Ta tegi midagi, mis oli teiste juutide meelest mõeldamatu: ta puudutas meest, kuigi oleks võinud mehe vaid sõnadega tervendada. (Mt 8:5–13.)

Ma tahan. Nende sõnadega ei väljendanud Jeesus üksnes nõusolekut, vaid ka soovi pidalitõbine terveks teha. On selge, et ta ei tegutsenud pelgalt kohusetundest.

kellelegi ei räägi. Vt Mr 1:44 kommentaari.

näita ennast preestrile. Moosese seadus nägi ette, et kui pidalitõbine on terveks saanud, peab preester seda kinnitama. Selleks pidi pidalitõvest paranenu minema templisse ja tooma Moosese seaduses sätestatud ohvrianni. (3Mo 14:2–32.)

kellelegi midagi ei räägi. Jeesus ütles nii arvatavasti sellepärast, et ta ei tahtnud tuua ülistust endale ega teha midagi, mis tõmbaks tähelepanu Jumal Jehoovalt ja kuningriigisõnumilt. Nõnda viis ta täide tekstis Jes 42:1, 2 olevad prohvetlikud sõnad „tema [Jehoova teenija] häält ei kuulda tänavail”; ta ei soovinud, et tema käitumine tekitaks rohkesti kõmu. (Mt 12:15–19.) Jeesuse alandlik suhtumine erines täielikult nende silmakirjatsejate omast, kelle ta hukka mõistis, kuna neile meeldis „palvetada ... peatänavate nurkadel seistes, et inimesed neid näeksid”. (Mt 6:5.) Ta soovis, et usaldusväärsed tõendid, mitte sensatsioonilised kuuldused tema imetegudest veenaksid inimesi, et ta on Kristus.

Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

sadakonnaülem. Võib tõlkida ka „tsentuurio”, umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.

mu teener. Siin vastega „teener” tõlgitud kreeka väljend on sõna-sõnalt „laps; poiss”. Seda võidi kasutada orja kohta, kellesse oldi kiindunud, näiteks isikliku teenri kohta.

paljud ... idast ja läänest. Osutab sellele, et mittejuudid hakkavad valitsema koos Kristusega taevases kuningriigis.

on lauas. Võib tõlkida ka „külitavad laua ääres”. Piibliaegadel olid pidulaua ümber sageli lamamispingid. Pidusöögil olijad külitasid lamamispingil näoga laua poole. Tavaliselt toetus vasak käsi padjale ja toitu võeti parema käega. Ühise laua taga oldi vaid koos nendega, kellega saadi hästi läbi. Tollased juudid ei söönud kunagi koos mittejuutidega.

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

vaevas kõrge palavik. Matteus ja Markus ütlevad, et Peetruse ämm oli „pikali maas palavikus”. (Mt 8:14; Mr 1:30.) Ainult Luukas, võib-olla sellepärast, et ta oli arst, paneb kirja, kui tõsine naise seisund oli, öeldes, et teda vaevas kõrge palavik. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)

Siimoni ämma. St Peetruse ehk Keefase ämma. (Joh 1:42.) See on kooskõlas Pauluse sõnadega tekstis 1Ko 9:5, kus ta mainib, et Keefas on abielus. Ämm elas ilmselt Peetrusega koos ja nendega elas ka Peetruse vend Andreas. (Mr 1:29–31; vt Mt 10:2 kommentaari, kus selgitatakse apostli erinevaid nimesid.)

tema ämma. Vt Lu 4:38 kommentaari.

palavikus. Vt Lu 4:38 kommentaari.

õhtu saabudes. St pärast seda, kui hingamispäev oli lõppenud, nagu näitavad paralleeljutustused piiblikohtades Mr 1:21–32 ja Lu 4:31–40.

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

et läheks täide, mida Jumal on öelnud prohvet Jesaja kaudu. Vt Mt 1:22 kommentaari.

võttis ... enda kanda. Võib tõlkida ka „viis ära”, „kõrvaldas”. Matteus tsiteerib piiblisalmi Jes 53:4 sõnu ja seostab need Jeesuse imetervendamistega. Jesaja sõnade suurem täitumine toimub siis, kui Jeesus meie patud lõplikult ära viib ehk kõrvaldab, just nagu asaselile määratud sikk viis lepituspäeval Iisraeli patud kõrbe. (3Mo 16:10, 20–22.) Pattude kõrvaldamisega kaob ka haiguste algpõhjus, nii et kõik, kes usuvad Jeesuse lunastusohvrisse, saavad terveks.

teisele kaldale. St Galilea mere idakaldale.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

pole kohta, kuhu pead panna. St tal polnud oma kodu.

matta oma isa. Ilmselt ei tähenda need sõnad seda, et see mees oli just kaotanud oma isa ning küsis lihtsalt, kas võib minna matuseid korraldama. Kui see nii oleks, poleks ta arvatavasti seal olnud ning Jeesusega rääkinud. Kui Vana-Lähis-Idas mõni pereliige suri, järgnes sellele väga kiiresti matus, tavaliselt juba samal päeval. Seega võis selle mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Kindlasti oli mehel teisi pereliikmeid, kes oleksid saanud isa eest hoolt kanda, sest Jeesus poleks ju palunud mehel oma haige ja abi vajav vanem sinnapaika jätta. (Mr 7:9–13.) Põhimõtteliselt lausus see mees: „Ma järgnen sulle, aga mitte seni, kui mu isa veel elab. Oota, kuni mu isa sureb ja ma olen ta maha matnud.” Jeesuse vaatenurgast aga loobus mees võimalusest panna Jumala kuningriik oma elus esikohale. (Lu 9:60, 62.)

matta oma isa. Vt Lu 9:59 kommentaari.

Lase surnutel oma surnud matta. Nagu näitab Lu 9:59 kommentaar, võis Jeesusega rääkiva mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Seepärast ütles Jeesus sisuliselt järgmist: „Lase vaimses mõttes surnutel oma surnud matta,” ehk see mees oleks võinud lasta teistel sugulastel oma isa eest hoolitseda, kuni see sureb. Jeesust järgides oleks mehele avanenud tee igavesse ellu ning ta poleks olnud nende seas, kes on Jumala silmis vaimselt surnud. Oma vastusega näitas Jeesus, et vaimselt elus püsimiseks on oluline pidada Jumala kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks ning kuulutada seda kõikjal.

lase surnutel oma surnud matta. Vt Lu 9:60 kommentaari.

suur torm. Sellised tormid on Galilea merel tavalised. Galilea meri asub umbes 210 m allpool merepinda ja õhutemperatuur on vee kohal soojem kui ümbritsevatel platoodel ja mägedel. Sellised tingimused tekitavad õhukeeriseid ja tugeva tuule, mis omakorda tekitavad kiiresti suure lainetuse.

te nõrgausulised. Jeesus ei mõelnud siin, et neil pole üldse usku, vaid et neil pole seda piisavalt. (Mt 14:31; 16:8; Lu 12:28; vt Mt 6:30 kommentaari.)

te nõrgausulised. Jeesus pöördub selle väljendiga jüngrite poole, mõeldes sellega, et nende usk pole tugev. (Mt 8:26; 14:31; 16:8; Lu 12:28.) See ei tähenda, et neil polnud üldse usku, vaid et neil polnud seda piisavalt.

gadaralaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. See võis olla ala, mis jäi Gadara ja Galilea mere vahele. Seda mõtet toetavad Gadarast leitud mündid, millel on sageli kujutatud laeva. Gadara asus Galilea merest 10 km kaugusel. Markus ja Luukas nimetavad piirkonda, kuhu Jeesus tuli, gerasalaste maaks. (Vt Mr 5:1 kommentaari.) Need piirkonnad võisid osaliselt kattuda. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

kahe. Markus (5:2) ja Luukas (8:27) mainivad vaid üht deemonitest vaevatud meest. (Vt Mr 5:2 kommentaari.)

haudade. Need hauad olid tõenäoliselt koopad või kaljusse raiutud kambrid. Harilikult asusid need väljaspool linna. Juudid vältisid selliseid matmispaiku, sest nendega kokkupuutumine tegi rituaalselt ebapuhtaks. Seega pakkusid need kohad head redupaika hullunud, deemonitest vaevatud inimestele.

üht ... meest. Evangeeliumikirjutaja Matteus (8:28) ütleb, et deemonitest vaevatud mehi oli kaks. Markus ja Luukas (8:27) mainivad ainult ühte, võib-olla sellepärast, et Jeesus rääkis temaga ning tema juhtum oli eriliselt silmapaistev. Ta võis olla vägivaldsem või kauem deemonliku mõju all olnud. On ka võimalik, et kahest terveks saanud mehest soovis ainult üks Jeesusega kaasa minna. (Mr 5:18–20.)

gerasalaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. Gerasalaste maa suurus pole täpselt teada, samuti pole teada, kus see täpsemalt asus. Mõned seostavad selle Kursi ümbrusega Galilea mere idakalda järskude nõlvade lähedal. Teised peavad gerasalaste maaks Gerasa (Jarashi) linna ümbritsevat suurt piirkonda. Gerasa asus Galilea merest u 55 km lõunakagus. Tekstis Mt 8:28 nimetatakse seda piirkonda „gadaralaste maaks”. (Vt selle salmi kommentaari gerasalaste ja Mt 8:28 kommentaari.) Kuigi on kasutatud erinevaid nimetusi, käivad need üldjoontes sama piirkonna kohta Galilea mere idakaldal, ja need alad võisid osaliselt kattuda. Seega pole tegu vastuoluga. (Vt ka lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

Mis see minusse ja sinusse puutub? Võib tõlkida ka „Mis on mul sinuga tegemist?”. Maarja sõnadest „Neil ei ole veini” (Joh 2:3) näib, et ta soovis, et Jeesus midagi ette võtaks. See on tähelepanuväärne, sest Jeesus polnud veel ühtegi imet teinud. Semiidi väljend, millega Jeesus vastas, osutab mõningasele vastumeelsusele ja selle täpne tähendus sõltub kontekstist. Kuigi vahel väljendab see vaenu ja tülgastust (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28), paistab see siin väljendavat leebet keeldumist. (Just selles leebemas tähenduses on seda idioomi kasutatud näiteks tekstides 2Sa 16:9, 10 ja 1Ku 17:18, P 1997.) Jeesuse järgnevatest sõnadest selgub, miks ta kõhkles. Ta ütles: Minu tund ei ole veel tulnud. Aga nagu võib järeldada Maarja sõnadest 5. salmis, ei olnud Jeesusel midagi teiste aitamise vastu.

Mis sa meist tahad, ... ? Võib tõlkida ka „Mis on meil sinuga tegemist, ... ?”. See semiidi väljend esineb piibli heebreakeelses osas. (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8.) Samatähenduslikku kreeka fraasi kasutatakse piibli kreekakeelses osas. (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4.) Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin salmis väljendab see vaenu ja tülgastust ning selle tõlkevasteks on pakutud ka „Ära tüüta meid!” ja „Jäta meid rahule!”. Mõnes teises kontekstis võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel. Samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)

karistama. Võib tõlkida ka „piinama”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.

seakari. Moosese seaduse järgi olid sead ebapuhtad loomad. Jutustuses ei täpsustata, kas karjased (Mt 8:33) olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. Dekapolise piirkonnas oli sealiha järele suur nõudlus, kuna seal elas palju mittejuute. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks.