Matteuse evangeelium 8:1–34

8  Kui ta mäelt alla oli tulnud, järgnesid talle suured rahvahulgad.  Üks* pidalitõbine astus ta juurde, kummardas ta ees ning ütles: „Isand, kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.”+  Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja sõnas: „Ma tahan, saa puhtaks!”+ Otsekohe sai mees pidalitõvest puhtaks.+  Siis Jeesus ütles talle: „Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi,+ vaid mine näita ennast preestrile+ ja vii preestritele enda tervekssaamise kinnituseks+ ohvriand, mille Mooses on määranud.”+  Kui ta jõudis Kapernauma, tuli ta juurde üks sadakonnaülem ja anus teda:+  „Isand, mu teener lamab majas halvatuna ja kannatab* hirmsasti.”  Jeesus ütles talle: „Kui ma sinna jõuan, teen ta terveks.”  Sadakonnaülem kostis: „Isand, ma pole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle vaid sõna ja mu teener saab terveks.  Minagi pean teistele alluma ja minu sõdurid alluvad mulle. Kui ma ütlen ühele: „Mine!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule!”, siis ta tuleb, ja oma orjale: „Tee seda!”, siis ta teeb.” 10  Seda kuuldes Jeesus hämmastus ja ütles neile, kes talle järgnesid: „Ma kinnitan teile, et ma pole mitte kelleltki Iisraelis leidnud nii suurt usku.+ 11  Kuid ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning nad on lauas koos Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga taeva kuningriigis*,+ 12  aga sellesse kuningriiki kutsutud* heidetakse välja pimedusse. Seal nad nutavad ja kiristavad hambaid.”+ 13  Siis ütles Jeesus sadakonnaülemale: „Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sulle sündigu!”+ Ja teener sai sedamaid terveks.+ 14  Kui Jeesus tuli Peetruse majja, nägi ta tema ämma+ olevat pikali maas palavikus.+ 15  Jeesus puudutas naise kätt+ ja sel läks palavik ära. Naine tõusis üles ja hakkas talle toitu valmistama*. 16  Aga õhtu saabudes tõid inimesed tema juurde palju deemonitest vaevatuid ning ta ajas vaimud sõnaga välja ja tegi kõik hädalised terveks, 17  et läheks täide, mida Jumal on öelnud* prohvet Jesaja kaudu: „Ta võttis enda peale meie haigused ja enda kanda meie tõved.”+ 18  Kui Jeesus nägi enda ümber rahvahulka, käskis ta paadiga teisele kaldale sõita.+ 19  Üks kirjatundja astus ta juurde ja ütles: „Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu tahes sa lähed.”+ 20  Jeesus lausus talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimesepojal pole kohta, kuhu pead panna.”+ 21  Üks jünger ütles talle: „Isand, luba mul esmalt minna ja matta oma isa.”+ 22  Jeesus vastas: „Järgne mulle ja lase surnutel oma surnud matta.”+ 23  Kui ta paati astus, läksid jüngrid temaga.+ 24  Nende* merel olles tõusis suur torm, nii et lained lõid üle paadi. Jeesus aga magas.+ 25  Jüngrid äratasid ta üles ja ütlesid: „Isand, päästa meid, me hukkume!” 26  Kuid tema ütles: „Miks te kartma lõite, te nõrgausulised?”+ Ta tõusis üles ning sõitles tuuli ja merd. Saabus täielik vaikus.+ 27  Seepeale mehed hämmastusid ja ütlesid: „Kes ta selline küll on? Isegi tuuled ja meri kuuletuvad talle!” 28  Kui ta jõudis vastaskaldale gadaralaste maale, sattus ta kokku kahe deemonitest vaevatud mehega, kes tulid haudade juurest*.+ Nad olid eriliselt raevukad, nii et keegi ei julgenud seda teed pidi käia. 29  Nad* kisendasid: „Mis sa meist tahad, Jumala poeg?+ Kas oled tulnud meid karistama+ enne määratud aega?”+ 30  Aga taamal oli suur seakari söömas.+ 31  Deemonid anusid teda: „Kui sa meid välja ajad, siis saada meid sigade sisse.”+ 32  Jeesus vastas: „Minge!” Nad tulid välja ja läksid sigade sisse ning kogu* kari tormas üle järsaku merre ja uppus. 33  Aga karjased põgenesid, läksid linna ja rääkisid kõigest, ka sellest, mis oli juhtunud deemonitest vaevatutega. 34  Kogu* linn tuli välja Jeesusele vastu ja teda nähes palusid inimesed tungivalt, et ta läheks nende maalt ära.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Näe! Üks”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Sõna-sõnalt „piinleb”.
Võib tõlkida ka „taevases kuningavalitsuses”.
Sõna-sõnalt „aga kuningriigi pojad”.
Sõna-sõnalt „teda teenima”.
Sõna-sõnalt „mida on öeldud”.
Võib tõlkida ka „Näe! Nende”.
Võib tõlkida ka „haudadest välja”.
Võib tõlkida ka „Näe! Nad”.
Võib tõlkida ka „näe! kogu”.
Võib tõlkida ka „Näe! Kogu”.

Kommentaarid

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)

pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka Piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

puudutas teda. Moosese seaduse järgi pidid pidalitõbised olema karantiinis, et nakkus ei leviks. (3Mo 13:45, 46; 4Mo 5:1–4.) Juudi usujuhid aga kehtestasid lisareegleid. Näiteks ei tohtinud keegi minna pidalitõbisele lähemale kui 4 küünart (1,8 m), kuid tuulistel päevadel pidi vahemaa olema 100 küünart (45 m). Sellised reeglid viisid pidalitõbiste südametu kohtlemiseni. Juudi pärimus räägib heakskiitvalt ühest rabist, kes peitis end pidalitõbiste eest, ning teisest rabist, kes loopis pidalitõbiseid kividega, et neid eemal hoida. Jeesus aga ei käitunud nii, ta tundis pidalitõbisele kaasa. Ta tegi midagi, mis oli teiste juutide meelest mõeldamatu: ta puudutas meest, kuigi oleks võinud mehe vaid sõnadega tervendada. (Mt 8:5–13.)

Ma tahan. Nende sõnadega ei väljendanud Jeesus üksnes nõusolekut, vaid ka soovi pidalitõbine terveks teha. On selge, et ta ei tegutsenud pelgalt kohusetundest.

kellelegi midagi ei räägi. Jeesus ütles nii arvatavasti sellepärast, et ta ei tahtnud tuua ülistust endale ega teha midagi, mis tõmbaks tähelepanu Jumal Jehoovalt ja kuningriigisõnumilt. Nõnda viis ta täide tekstis Jes 42:1, 2 olevad prohvetlikud sõnad „tema [Jehoova teenija] häält ei kuulda tänavail”; ta ei soovinud, et tema käitumine tekitaks rohkesti kõmu. (Mt 12:15–19.) Jeesuse alandlik suhtumine erines täielikult nende silmakirjatsejate omast, kelle ta hukka mõistis, kuna neile meeldis „palvetada ... peatänavate nurkadel seistes, et inimesed neid näeksid”. (Mt 6:5.) Ta soovis, et usaldusväärsed tõendid, mitte sensatsioonilised kuuldused tema imetegudest veenaksid inimesi, et ta on Kristus.

kellelegi ei räägi. Vt Mr 1:44 kommentaari.

näita ennast preestrile. Moosese seadus nägi ette, et kui pidalitõbine on terveks saanud, peab preester seda kinnitama. Selleks pidi pidalitõvest paranenu minema templisse ja tooma Moosese seaduses sätestatud ohvrianni. (3Mo 14:2–32.)

Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.

Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

sadakonnaülem. Võib tõlkida ka „tsentuurio”, umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

mu teener. Siin vastega „teener” tõlgitud kreeka väljend on sõna-sõnalt „laps; poiss”. Seda võidi kasutada orja kohta, kellesse oldi kiindunud, näiteks isikliku teenri kohta.

paljud ... idast ja läänest. Osutab sellele, et mittejuudid hakkavad valitsema koos Kristusega taevases kuningriigis.

on lauas. Võib tõlkida ka „külitavad laua ääres”. Piibliaegadel olid pidulaua ümber sageli lamamispingid. Pidusöögil olijad külitasid lamamispingil näoga laua poole. Tavaliselt toetus vasak käsi padjale ja toitu võeti parema käega. Ühise laua taga oldi vaid koos nendega, kellega saadi hästi läbi. Tollased juudid ei söönud kunagi koos mittejuutidega.

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

tema ämma. Vt Lu 4:38 kommentaari.

palavikus. Vt Lu 4:38 kommentaari.

õhtu saabudes. St pärast seda, kui hingamispäev oli lõppenud, nagu näitavad paralleeljutustused piiblikohtades Mr 1:21–32 ja Lu 4:31–40.

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

et läheks täide, mida Jumal on öelnud prohvet Jesaja kaudu. Vt Mt 1:22 kommentaari.

võttis ... enda kanda. Võib tõlkida ka „viis ära”, „kõrvaldas”. Matteus tsiteerib piiblisalmi Jes 53:4 sõnu ja seostab need Jeesuse imetervendamistega. Jesaja sõnade suurem täitumine toimub siis, kui Jeesus meie patud lõplikult ära viib ehk kõrvaldab, just nagu asaselile määratud sikk viis lepituspäeval Iisraeli patud kõrbe. (3Mo 16:10, 20–22.) Pattude kõrvaldamisega kaob ka haiguste algpõhjus, nii et kõik, kes usuvad Jeesuse lunastusohvrisse, saavad terveks.

teisele kaldale. St Galilea mere idakaldale.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

pole kohta, kuhu pead panna. St tal polnud oma kodu.

matta oma isa. Vt Lu 9:59 kommentaari.

lase surnutel oma surnud matta. Vt Lu 9:60 kommentaari.

suur torm. Sellised tormid on Galilea merel tavalised. Galilea meri asub umbes 210 m allpool merepinda ja õhutemperatuur on vee kohal soojem kui ümbritsevatel platoodel ja mägedel. Sellised tingimused tekitavad õhukeeriseid ja tugeva tuule, mis omakorda tekitavad kiiresti suure lainetuse.

te nõrgausulised. Jeesus pöördub selle väljendiga jüngrite poole, mõeldes sellega, et nende usk pole tugev. (Mt 8:26; 14:31; 16:8; Lu 12:28.) See ei tähenda, et neil polnud üldse usku, vaid et neil polnud seda piisavalt.

te nõrgausulised. Jeesus ei mõelnud siin, et neil pole üldse usku, vaid et neil pole seda piisavalt. (Mt 14:31; 16:8; Lu 12:28; vt Mt 6:30 kommentaari.)

gerasalaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. Gerasalaste maa suurus pole täpselt teada, samuti pole teada, kus see täpsemalt asus. Mõned seostavad selle Kursi ümbrusega Galilea mere idakalda järskude nõlvade lähedal. Teised peavad gerasalaste maaks Gerasa (Jarashi) linna ümbritsevat suurt piirkonda. Gerasa asus Galilea merest u 55 km lõunakagus. Tekstis Mt 8:28 nimetatakse seda piirkonda „gadaralaste maaks”. (Vt selle salmi kommentaari gerasalaste ja Mt 8:28 kommentaari.) Kuigi on kasutatud erinevaid nimetusi, käivad need üldjoontes sama piirkonna kohta Galilea mere idakaldal, ja need alad võisid osaliselt kattuda. Seega pole tegu vastuoluga. (Vt ka lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

üht ... meest. Evangeeliumikirjutaja Matteus (8:28) ütleb, et deemonitest vaevatud mehi oli kaks. Markus ja Luukas (8:27) mainivad ainult ühte, võib-olla sellepärast, et Jeesus rääkis temaga ning tema juhtum oli eriliselt silmapaistev. Ta võis olla vägivaldsem või kauem deemonliku mõju all olnud. On ka võimalik, et kahest terveks saanud mehest soovis ainult üks Jeesusega kaasa minna. (Mr 5:18–20.)

gadaralaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. See võis olla ala, mis jäi Gadara ja Galilea mere vahele. Seda mõtet toetavad Gadarast leitud mündid, millel on sageli kujutatud laeva. Gadara asus Galilea merest 10 km kaugusel. Markus ja Luukas nimetavad piirkonda, kuhu Jeesus tuli, gerasalaste maaks. (Vt Mr 5:1 kommentaari.) Need piirkonnad võisid osaliselt kattuda. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

kahe. Markus (5:2) ja Luukas (8:27) mainivad vaid üht deemonitest vaevatud meest. (Vt Mr 5:2 kommentaari.)

haudade. Need hauad olid tõenäoliselt koopad või kaljusse raiutud kambrid. Harilikult asusid need väljaspool linna. Juudid vältisid selliseid matmispaiku, sest nendega kokkupuutumine tegi rituaalselt ebapuhtaks. Seega pakkusid need kohad head redupaika hullunud, deemonitest vaevatud inimestele.

Mis sa meist tahad, ... ? Võib tõlkida ka „Mis on meil sinuga tegemist, ... ?”. See semiidi väljend esineb Piibli heebreakeelses osas. (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8.) Samatähenduslikku kreeka fraasi kasutatakse Piibli kreekakeelses osas. (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4.) Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin salmis väljendab see vaenu ja tülgastust ning selle tõlkevasteks on pakutud ka „Ära tüüta meid!” ja „Jäta meid rahule!”. Mõnes teises kontekstis võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel. Samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)

karistama. Võib tõlkida ka „piinama”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.

seakari. Moosese seaduse järgi olid sead ebapuhtad loomad. Jutustuses ei täpsustata, kas karjased (Mt 8:33) olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. Dekapolise piirkonnas oli sealiha järele suur nõudlus, kuna seal elas palju mittejuute. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks.

Pildid ja videod

Rooma tsentuurio ehk sadakonnaülem lahinguvarustuses
Rooma tsentuurio ehk sadakonnaülem lahinguvarustuses

Tsentuurio oli kõrgeim auaste, milleni lihtsõdur võis tõusta. Ta treenis sõdureid; vaatas üle nende relvad, varustuse, toidumoona; jälgis distsipliinist kinnipidamist. Rooma sõjaväe lahinguvalmidus ja võitlusvõime sõltus peaasjalikult tsentuuriotest. Nad olid ühed kõige kogenumad ja väärtuslikumad mehed Rooma sõjaväes. Sellele mõeldes on Jeesuse poole pöördunud sadakonnaülema alandlikkus ja usk eriti tähelepanuväärne.

Rebaste urud ja lindude pesad
Rebaste urud ja lindude pesad

Jeesus ütles, et temal pole püsivat kodu, aga seevastu rebastel on urud ja lindudel pesad. Fotol on üks punarebase (Vulpes vulpes) alamliik. Punarebased ei ela mitte ainult Lähis-Idas, vaid ka Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning võõrliigina koguni Austraalias. Pesapaigaks võivad nad kasutada kaljulõhesid ning teiste loomade mahajäetud või neilt ära võetud koopaid või kaevavad nad ise endale urge. Kalda-rädilind (Cettia cetti) on üks 470 linnuliigist, keda võib Iisraelis aasta jooksul kohata. Lindude pesitsuspaigad on väga erinevad. Pesad võivad asuda puu otsas, õõnsas puutüves või kaljudel. Ehitusmaterjaliks on näiteks puuoksad, lehed, meretaimed, vill, kõrred, sammal ja suled. Iisraelis leidub igasuguseid pinnavorme: jahedaid mäetippe, sügavaid lämbeid orge, põuaseid kõrbeid ja rannikutasandikke. Kuna need kõik asuvad Vahemere kagunurga ligidal, on Iisrael ahvatlev elupaik nii paigalindudele kui ka läbirändajatele.

Galilea mere idaranniku kaljud
Galilea mere idaranniku kaljud

Galilea mere idarannikul ajas Jeesus kahest mehest deemonid välja ning saatis deemonid sigade sisse.