Matteuse evangeelium 18:1–35

18  Samal tunnil tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes on suurim taeva kuningriigis*?”+  Seepeale kutsus ta ühe väikse lapse enda juurde, pani ta nende keskele seisma  ja ütles: „Ma kinnitan teile: kui te ei muuda end* ega saa laste sarnaseks,+ siis ei pääse te taeva kuningriiki.+  Seega, kes on alandlik ja suhtub endasse* nagu see lapsuke, on suurim taeva kuningriigis,+  ja kes võtab vastu ühe sellise lapse minu pärast, võtab vastu ka minu.+  Aga sellele, kes paneb patustama* ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, oleks parem, et tema kaela seotaks veskikivi ja ta uputataks avamerre.+  Häda maailmale, kuna see paneb usust taganema!* On paratamatu, et tuleb neid, kes panevad teisi usust taganema, aga häda neile!  Kui su käsi või jalg paneb sind pattu tegema*, siis raiu see ära ja viska minema.+ Sulle on parem, kui lähed vigasena või ühe jalaga ellu, kui et sul on küll kaks kätt ja kaks jalga, kuid sind visatakse igavesse tulle.+  Kui su silm paneb sind pattu tegema*, siis kisu see välja ja viska minema. Sulle on parem, kui lähed ühe silmaga ellu, kui et sul on küll kaks silma, aga sind visatakse põlevasse Gehennasse.+ 10  Vaadake, et te ei põlgaks ühtki neist väikestest, sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati mu taevase isa palet.+ 11  —— 12  Mis te arvate? Kui kellelgi on sada lammast ja üks neist eksib ära,+ eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda ühte eksinut?+ 13  Ma kinnitan teile, et kui ta tema leiab, on tal temast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes polnud ära eksinud. 14  Nii ka mu isa, kes on taevas, ei taha, et ükski neist väikestest hukkuks.+ 15  Kui su vend patustab su vastu*, siis mine ja räägi talle nelja silma all, milles ta on eksinud*.+ Kui vend sind kuulda võtab, oled sa tema tagasi võitnud.+ 16  Aga kui ta sind kuulda ei võta, siis kutsu endaga kaasa veel üks või kaks, et kõike kinnitaks oma sõnaga* kaks või kolm tunnistajat.+ 17  Kui ta ka neid ei kuula, siis räägi kogudusele. Kui ta isegi kogudust ei kuula, siis olgu ta sinu silmis nagu mittejuut+ või maksukoguja.+ 18  Ma kinnitan teile, et see, mille te seote kinni maa peal, on juba kinni seotud taevas, ja see, mille te päästate lahti maa peal, on juba lahti päästetud taevas.+ 19  Ma kinnitan teile ka seda, et kui kaks teie hulgast maa peal palvetavad üksmeelselt mingi tähtsa asja pärast, siis saavad nad selle minu isalt, kes on taevas.+ 20  Sest kus kaks või kolm on koos minu nimel,+ seal olen mina nende keskel.” 21  Siis tuli Peetrus Jeesuse juurde ja küsis: „Isand, mitu korda ma pean oma vennale andestama, kui ta minu vastu pattu teeb? Kas kuni seitse korda?” 22  Jeesus kostis talle: „Ma ütlen sulle: mitte kuni seitse korda, vaid kuni seitsekümmend seitse korda.+ 23  Taeva kuningriik sarnaneb kuningaga, kes tahtis oma orjadega arved klaariks teha. 24  Kui ta siis hakkas võlgu tagasi nõudma*, toodi tema juurde mees, kes võlgnes talle 10 000 talenti. 25  Aga kuna mehel ei olnud maksta, käskis isand tema, ta naise, lapsed ja kõik, mis tal oli, maha müüa ning võla ära maksta.+ 26  Seepeale langes ori maha, kummardas ta ette ja ütles: „Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik tagasi.” 27  Siis hakkas isandal orjast kahju ning ta lasi tal minna ja tühistas tema võla.+ 28  Aga see ori läks välja ja leidis ühe kaasorja, kes võlgnes talle 100 denaari. Ta haaras temast kinni, hakkas teda kägistama ja nõudis: „Maksa kogu oma võlg tagasi!” 29  Seepeale langes tema kaasori maha ja anus: „Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle tagasi.” 30  Aga tema polnud nõus, vaid läks ära ja lasi kaasorja vanglasse heita, kuni see oma võla ära maksab. 31  Kui teised orjad nägid, mis juhtus, kurvastasid nad väga ning kandsid oma isandale kõigest ette. 32  Siis kutsus isand selle orja enda juurde ja ütles: „Sa nurjatu ori, mina kustutasin kogu su võla, kui sa mind anusid. 33  Kas poleks sinagi pidanud oma kaasorjale halastama, nagu mina sulle halastasin?”+ 34  Isand oli nii vihane, et andis orja vangivalvurite kätte, kuni see kogu oma võla ära maksab. 35  Samamoodi teeb mu taevane isa teiega,+ kui te oma vennale südamest ei andesta.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „taevases kuningavalitsuses”.
Sõna-sõnalt „ei pöördu”.
Sõna-sõnalt „kes alandub samasuguseks”.
Sõna-sõnalt „komistama”.
Sõna-sõnalt „Häda maailmale komistuskivide pärast”.
Sõna-sõnalt „komistama”.
Sõna-sõnalt „komistama”.
Sõna-sõnalt „teeb mingi patu”.
Võib tõlkida ka „siis mine ja noomi teda nelja silma all”.
Sõna-sõnalt „suuga”.
Võib tõlkida ka „hakkas seda tegema”.

Kommentaarid

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

veskikivi. Võib tõlkida ka „suur veskikivi”. Sõna-sõnalt „eesli veskikivi”. Selline veskikivi (tõenäoliselt oli selle läbimõõt 1,2–1,5 m) oli nii raske, et seda pidi ringi ajama eesel.

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

raiu see ära. Jeesus kasutas siin hüperbooli. Ta mõtles, et inimene peaks olema valmis loobuma isegi millestki nii kallist nagu käsi, jalg või silm, et mitte pattu teha. (Mt 18:9.) Ta ei soovitanud enesevigastamist ega andnud mõista, et jäse või silm võiks kellegi üle valitseda. Jeesus tahtis öelda, et kiusatuse korral tuleks käituda nii, nagu polekski kehaliiget, millega patustada. (Vrd Kol 3:5.) Inimene peaks kõrvaldama oma elust kõik, mis võiks takistada tal elu saada.

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Gehennasse. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.

nende inglid. Nii Piibli heebreakeelses kui ka kreekakeelses osas kinnitatakse, et jumalateenijaid kaitseb pidevalt Jehoova inglite nähtamatu armee. (2Ku 6:15–17; L 34:7; 91:11; Ap 5:19; Heb 1:14.) Algkeelsed sõnad, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendavad „sõnumitooja, käskjalg”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Neist väikestest (oma jüngritest) rääkides ei mõelnud Jeesus, et igal kristlasel on oma kaitseingel. Aga inglid hoolitsevad kogu kristlaskonna vaimse heaolu eest ja neid huvitab iga Kristuse jüngri käekäik. (Vt Ap 12:15 kommentaari.)

näevad alati mu taevase isa palet. Võib tõlkida ka „saavad alati tulla mu taevase isa ette”. Kuna vaimolendid saavad viibida Jumala juures, saavad vaid nemad näha Jumala palet. (2Mo 33:20.)

Mõnes käsikirjas on siin sõnad: „On ju Inimesepoeg tulnud päästma kadunuid.” Neid sõnu pole aga kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades. Samalaadne väljend esineb tekstis Lu 19:10. Arvatakse, et varajased ümberkirjutajad laenasid selle väljendi Luuka jutustusest. (Vt lisa A3.)

mu. Mõnes vanas käsikirjas „teie”.

su vennal. Mõnes kontekstis võib kreeka sõna adelphós (vend) viidata sugulussidemele. Aga kuna selles kontekstis räägitakse jumalateenimisest, käib siin sõna „vend” usukaaslase kohta. Ja mõnikord võib see väljend viidata üldisemalt kaasinimesele.

koguduse. Siin on esimene koht, kus esineb kreeka väljend ekklesía. See tuleb kreeka sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See viitab rühmale inimestele, kes on kindlal eesmärgil või kindlaks tegevuseks kokku kutsutud. (Vt „Sõnaseletusi”.) Siin kontekstis ennustas Jeesus, et moodustatakse kristlik kogudus, mis koosneb võitud kristlastest, kellest kui „elavatest kividest” ehitatakse „vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Selle kreeka väljendiga on Septuagintas tihti tõlgitud heebrea väljend, mille tähendus on „kogudus” ning mis käib sageli kogu Jumala rahva kohta. (5Mo 23:3; 31:30.) Kirjakohas Ap 7:38 viidatakse Egiptusest välja kutsutud iisraellastele kui kogudusele. Samamoodi moodustavad kristlased, kes on „pimedusest välja” kutsutud ning „maailmast välja” valitud, „Jumala koguduse”. (1Pe 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.)

kogudusele. Moosese seadus määras õigusküsimustega tegelema kohtumõistjad ja ametnikud, kes esindasid iisraellaste kogudust. (5Mo 16:18.) Jeesuse päevil mõisteti seaduserikkujate üle kohut kohalikes kohtutes, mis koosnesid juudi vanematest. (Mt 5:22.) Hiljem kristlikes kogudustes määras püha vaim kohut mõistma kogudusevanemad. (Ap 20:28; 1Ko 5:1–5, 12, 13.) Sõna „kogudus” tähenduse kohta vt Mt 16:18 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kogudus”.

nagu mittejuut või maksukoguja. St inimesed, keda juudid parema meelega vältisid. (Vrd Ap 10:28.)

kinni seod ... lahti päästad. Võib tõlkida ka „lukustad ... avad”. Tähendab ilmselt millegi keelamist või lubamist. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida Peetrus teeb, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

mille te seote kinni ... mille te päästate lahti. Tõenäoliselt viitab väljend „kinni siduma” süüdimõistva otsuse langetamisele ja väljend „lahti päästma” õigeksmõistva otsuse langetamisele. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida jüngrid teevad, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi, sest jüngrid lähtuvad oma otsustes põhimõtetest, mis on saadud taevast. See ei tähenda, et maa peal tehtud otsustele järgneb taevane heakskiit. Selle asemel saavad jüngrid taevast juhiseid, mida järgides nad võivad olla kindlad, et nende otsused on kooskõlas taevas tehtud otsustega. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

seitsekümmend seitse korda. Sõna-sõnalt „seitsekümmend korda seitse”. See kreeka väljend võib tähendada kas „seitsekümmend ja seitse” (77 korda) või „seitsekümmend korda seitse” (490 korda). Sama kahemõtteline väljend on Septuagintas tekstis 1Mo 4:24, aga heebrea keeles on öeldud üheselt „seitsekümmend seitse korda”. See toetab teksti Mt 18:22 tõlkevastet. Ükskõik, kuidas seda fraasi ka mõista, tähendas number seitsme kordamine, et andestada tuleks lõputult või piiramatult. Muutes Peetruse mainitud seitse korda seitsmekümne seitsmeks korraks, tahtis Jeesus oma järelkäijatele öelda, et nad ei seaks andestamisele mingit piiri. Seevastu Babüloonia Talmud (Joma 86b) ütleb: „Kui inimene eksib esimest, teist ja kolmandat korda, antakse temale andeks, neljandat korda temale andeks ei anta.”

100 denaari. Kuigi 100 denaari oli 10 000 talendiga (60 miljoni denaariga) võrreldes väike summa, polnud see siiski päris tähtsusetu; see oli võrdne lihttöölise 100 päeva töötasuga. (Vt lisa B14.)

10000 talenti. Jeesus kasutas siin hüperbooli. Üks talent oli võrdne lihttöölise 20 aasta töötasuga. Seega polnud mingit võimalust, et keegi võiks 10 000 talenti oma elu jooksul tööga tagasi maksta. 10 000 talenti hõbedat võrdus 60 miljoni denaariga. (Vt Mt 18:28 kommentaari, „Sõnaseletusi”, märksõna „Talent” ja lisa B14.)

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka Piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Orja kummardus siin väljendas austust ja allumist. (Vt Mt 2:2 ja 8:2 kommentaari.)

võlad. Mõeldakse patte. Kui inimene patustab kellegi vastu, jääb ta talle justkui võlgu. Tal tekib teise ees kohustus ja ta peab otsima temalt andestust. Jumalalt andestuse saamine sõltub sellest, kas inimene on andestanud oma võlglastele, st neile, kes tema vastu on patustanud. (Mt 6:14, 15; 18:35; Lu 11:4.)

tühistas tema võla. Võib tõlkida ka „andestas tema võla”. Piltlikus mõttes võib võlg tähendada patte. (Vt Mt 6:12 kommentaari.)

100 denaari. Kuigi 100 denaari oli 10 000 talendiga (60 miljoni denaariga) võrreldes väike summa, polnud see siiski päris tähtsusetu; see oli võrdne lihttöölise 100 päeva töötasuga. (Vt lisa B14.)

andesta. Vastav kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „lahti laskma”, „minna laskma”. Seda võib tõlkida ka „võlga tühistama”, „võlga kustutama”, nagu tekstides Mt 18:27 ja 18:32.

kustutasin kogu su võla. Võib tõlkida ka „andestasin kogu su võla”. (Vt Mt 6:12 kommentaari.)

karistama. Võib tõlkida ka „piinama”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.

vangivalvurite. Kr basanistés, sõna-sõnalt „piinajate”. Vangivalvureid kutsuti piinajateks ilmselt sellepärast, et nad kohtlesid vange sageli jõhkralt. Hiljem sai see tavaliseks terminiks, mida vangivalvurite kohta kasutati, kuna vangistust peeti nii või teisiti piinamiseks. (Vt Mt 8:29 kommentaari.)

Pildid ja videod

Veskikivi
Veskikivi

Veskikive kasutati vilja jahvatamiseks ning oliividest õli välja pressimiseks. Osad kivid olid piisavalt väikesed, et neid käsitsi ringi ajada, kuid teised olid nii suured, et nende liigutamiseks oli vaja looma. Võis olla, et vilistid sundisid Simsonit samalaadse suure veskikiviga vilja jahvatama. (Koh 16:21.) Looma jõul töötav veski oli tavaline mitte ainult Iisraelis, vaid ka suures osas Rooma impeeriumis.

Ülemine ja alumine veskikivi
Ülemine ja alumine veskikivi

Sellist suurt veskikivi, nagu siin pildil, ajas ringi koduloom, enamasti eesel, ning seda kasutati vilja jahvatamiseks või oliivide purustamiseks. Ülemise veskikivi läbimõõt võis olla kuni 1,5 m ning seda aeti ringi veelgi suuremal alumisel kivil.

Hinnomi org (Gehenna)
Hinnomi org (Gehenna)

Hinnomi oru kreekakeelne nimi on Gehenna. See org asus muistsest Jeruusalemmast lõunas ja edelas. Jeesuse päevil oli see prügi põletamise paik, mistõttu see oli igati sobiv sümboliseerima täielikku hävingut.

Karjane ja lambad
Karjane ja lambad

Karjase elu polnud just kerge. Tal tuli taluda kuuma ja külma, samuti pidi ta sageli öösiti üleval olema. (1Mo 31:40; Lu 2:8.) Ta kaitses karja kiskjate, nagu näiteks lõvide, huntide ja karude eest, aga ka varaste eest. (1Mo 31:39; 1Sa 17:34–36; Jes 31:4; Am 3:12; Joh 10:10–12.) Karjane jälgis, et kari ei jookseks laiali (1Ku 22:17), otsis kadunud lambaid (Lu 15:4), kandis nõrku ja väsinud tallesid oma põues (Jes 40:11) või õlgadel ning hoolitses haigete ja vigastatute eest (Hes 34:3, 4; Sak 11:16). Piiblis räägitakse karjastest ja nende tööst sageli piltlikult. Näiteks võrreldakse Jehoovat karjasega, kes hoolitseb suure armastusega oma lammaste ehk inimeste eest. (L 23:1–6; 80:1; Jer 31:10; Hes 34:11–16; 1Pe 2:25.) Jeesust nimetatakse suureks karjaseks (Heb 13:20) ja ülemkarjaseks, kelle juhtimisel karjatavad koguduse ülevaatajad Jumala karja meeleldi, isetult ja innukalt. (1Pe 5:2–4.)