Matteuse evangeelium 15:1–39
Allmärkused
Kommentaarid
pärimusest. Mõeldakse pühakirjavälist suulist juudi pärimust.
pese ... käsi. See oli pärimuslik rituaal, mitte hügieenitoiming. Hilisemal ajal asetab Babüloonia Talmud (Sota 4b) pesemata kätega söömise samale pulgale prostituudi juures käimisega ning ütleb, et see, kes on kätepesemises hooletu, „juuritakse maailmast välja”.
Jumalale pühendatud ohvriand. Kirjatundjad ja variserid õpetasid, et kui raha, vara või miski muu on pühendatud ohvriannina Jumalale, kuulub see templile. Traditsiooni kohaselt võis poeg hoida pühendatud ohvriandi enda käes ja tarvitada seda oma huvides ning väita, et see kuulub templile. Oma vara niimoodi Jumalale pühendades hoidsid mõned kõrvale kohustusest oma vanemate eest hoolitseda. (Mt 15:6.)
silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.
mõistukõnet. Võib tõlkida ka „tähendamissõna”, „näidet”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)
hooramised. Siin on kasutatud kreeka sõna porneía mitmusevormi. (Vt Mt 5:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hoorus”.)
Üks. Võib tõlkida ka „Näe! Üks”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
foiniiklanna. Võib tõlkida ka „kaananlanna”. (Kr Chananaía.) Foiniikia esimesed asukad olid Noa pojapoja Kaanani järeltulijad. (1Mo 9:18; 10:6.) Nimi Kaanan hakkas tähistama Foiniikiat. (Vt Mr 7:26 kommentaari; selles salmis öeldakse, et naine oli sürofoiniikia päritolu.)
Taaveti poeg. Vt Mt 1:1 ja 15:25 kommentaari.
kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ehkki see naine pole juut, nimetab ta Jeesust „Taaveti pojaks” (Mt 15:22), tunnustades, et Jeesus on tõotatud messias. Ta kummardab tema kui Jumala esindaja ette, aga ei pea teda Jumalaks. (Vt Mt 2:2; 8:2; 14:33; 18:26 kommentaari.)
laste leib ... kutsikatele. Kuna Moosese seaduse järgi olid koerad ebapuhtad loomad, on pühakirjas sellel sõnal sageli halvustav tähendus. (3Mo 11:27; Mt 7:6; Flp 3:2, allm; Ilm 22:15, allm.) Kuid nii Markuse (7:27) kui ka Matteuse ülestähenduses Jeesuse vestlusest on kasutatud deminutiivi ehk vähendussõna, mis tähendab kutsikat või lemmikloomana peetavat koera ning pehmendab Jeesuse võrdlust. Võib-olla viitas Jeesus lemmikloomadele, keda mittejuudid pidasid. Võrreldes iisraellasi lastega ja mittejuute kutsikatega, tahtis Jeesus ilmselt näidata tähtsusjärjekorda. Kui majas olid nii lapsed kui ka koerad, toideti kõigepealt lapsi.
vigased on terved. Need sõnad puuduvad mõnes käsikirjas, aga esinevad suuremas osas varajastes käsikirjades.
on ... kahju. Vt Mt 9:36 kommentaari.
suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mt 14:20 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)
peale nende veel naised ja lapsed. Sellest imeteost rääkides mainib ainult Matteus ka naisi ja lapsi. Sööjate koguarv võis olla üle 12 000.
Magadani. Tänapäeval ei ole Galilea mere piirkonnas ühtegi kohta, mille nimi oleks Magadan, aga arvatakse, et see on sama mis Magdala. See on ilmselt Khirbet Majdal (Migdal), mis asub umbes 6 km Tiberiasest põhjaloodes. Paralleeljutustuses (Mr 8:10) nimetatakse sama kanti Dalmanuutaks. (Vt lisa B10.)
Pildid ja videod
Piibli algkeeltes kasutatakse mitut sõna, kirjeldamaks erinevaid korve. Näiteks kreeka sõna, mis käib 12 korvi kohta, millesse koguti ülejäägid, pärast seda kui Jeesus oli ime läbi toitnud 5000 meest, märgib suhteliselt väikest vitskorvi. Kuid loos, kus räägitakse, kuidas Jeesus toitis 4000 meest ja ülejäägid koguti seitsmesse korvi, on teine sõna, mis tähendab suurt korvi. (Mr 8:8, 9.) Sama sõna on kasutatud korvi kohta, milles Paulus lasti Damaskuses müüriavast alla. (Ap 9:25.)
Kui Jeesus oli andnud toitu 4000 mehele, samuti naistele ja lastele, sõitsid tema ja ta jüngrid paadiga Galilea mere läänekaldale Magadani kanti. Markuse paralleeljutustuses nimetatakse seda paika Dalmanuutaks. (Mr 8:10; üksikasjalikumat kaarti Jeesuse teenistuse kohta vt lisast A7-D.)