Johannese 10:1–42

10  „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes ei lähe lambatarasse väravast, vaid ronib sisse mujalt, see on varas ja röövel.+  Kes aga läheb väravast, on lammaste karjane.+  Väravahoidja avab temale+ ja lambad võtavad kuulda ta häält.+ Ta kutsub oma lambaid nimepidi ja juhib nad välja.  Kui ta on kõik omad välja viinud, käib ta nende ees. Lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.  Võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad tema eest, sest võõraste häält nad ei tunne.”  Jeesus rääkis seda neile mõistu, aga nad ei saanud aru, mida ta sellega öelda tahab.  Seepärast Jeesus jätkas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: mina olen lammaste värav.+  Kõik, kes on tulnud minu nime all, on vargad ja röövlid, aga lambad ei ole neid kuulanud.  Mina olen värav. Kes siseneb minu kaudu, see pääseb. Ta käib sisse ja välja ning leiab karjamaa.+ 10  Varas ei tule muul põhjusel kui varastama, tapma ja hävitama.+ Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja et neil oleks seda külluslikult. 11  Mina olen hea karjane.+ Hea karjane annab oma elu lammaste eest.+ 12  Palgatööline, kes pole karjane ja kelle omad lambad ei ole, jätab hunti nähes lambad maha ja põgeneb ning hunt murrab neid ja ajab nad laiali. 13  Ta jätab nad maha, sest ta on palgatööline ega hooli lammastest. 14  Mina olen hea karjane. Ma tunnen oma lambaid ja mu lambad tunnevad mind,+ 15  nii nagu Isa tunneb mind ja mina Isa.+ Ma annan oma elu lammaste eest.+ 16  Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast.+ Needki pean ma siia tooma, ja nad võtavad kuulda mu häält. Siis on üks kari ja üks karjane.+ 17  Minu isa armastab mind,+ sest ma annan oma elu,+ et saaksin selle jälle tagasi. 18  Keegi ei võta seda minult ära, vaid ma annan selle omal tahtel. Mul on voli seda anda ja voli see tagasi saada.+ Nõnda on mu isa mul käskinud teha.” 19  Nende sõnade pärast läksid juutide arvamused jällegi lahku.+ 20  Paljud neist ütlesid: „Temas on deemon ja ta on arust ära. Miks te teda kuulate?” 21  Teised ütlesid: „Need ei ole deemonist vaevatu sõnad. Ega siis deemon saa pimedate silmi avada?” 22  Sel ajal oli Jeruusalemmas templipühitsemispüha. Oli talv, 23  ja Jeesus kõndis templis Saalomoni sammaskäigus.+ 24  Juudid kogunesid tema ümber ja küsisid: „Kui kaua sa meid teadmatuses hoiad? Kui sa oled messias, siis ütle see otse välja.” 25  Jeesus vastas: „Ma olen juba öelnud, aga te ei usu. Teod, mida ma teen oma isa nimel, annavad minu kohta tunnistust.+ 26  Teie aga ei usu, sest te pole mu lambad.+ 27  Minu lambad võtavad kuulda mu häält ja ma tunnen neid ning nad järgnevad mulle.+ 28  Ma annan neile igavese elu+ ning nad ei hukku. Keegi ei kisu neid minu käest ära.+ 29  Need, kelle Isa on mulle andnud, on enam väärt kui kõik muu, ja keegi ei saa neid Isa käest ära kiskuda.+ 30  Mina ja Isa oleme üks*.”+ 31  Taas võtsid juudid maast kive, et ta nendega surnuks visata. 32  Jeesus ütles neile: „Teie nähes on Isa lasknud mul teha palju häid tegusid. Millise pärast neist tegudest te tahate mind kividega visata?” 33  Juudid vastasid talle: „Me ei viska sind kividega mitte mõne hea teo pärast, vaid jumalateotuse pärast,+ sest sina, kes sa oled inimene, teed end jumalaks.” 34  Jeesus lausus: „Kas teie seaduses pole kirjutatud: „Ma ütlesin: „Te olete jumalad*””?+ 35  Kui ta nimetab jumalateks+ neid, kelle Jumala sõna on hukka mõistnud — ja pühakiri ju ei valeta —, 36  kuidas te siis ütlete mulle, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: „Sina teotad Jumalat”, kuna ma ütlesin, et ma olen Jumala poeg?+ 37  Kui ma ei tee oma isa tegusid, siis ärge uskuge mind. 38  Aga kui ma teen ja te sellegipoolest ei usu mind, siis uskuge vähemalt neid tegusid,+ et te saaksite teada ja mõistaksite, et Isa kuulub ühte minuga ja mina Isaga.”+ 39  Siis püüdsid nad taas teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest. 40  Jeesus läks jälle üle Jordani kohta, kus Johannes oli ristimist alustanud,+ ning jäi sinna. 41  Tema juurde tuli palju inimesi ja nad ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mida Johannes selle inimese kohta ütles, on tõsi.”+ 42  Seal hakkasid paljud temasse uskuma.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „ühtsed”.
Võib tõlkida ka „jumalasarnased”.

Kommentaarid

Pildid ja videod

Hunt
Hunt

Hundid (Canis lupus) on kiskjad, kes tegutsevad peamiselt pimedal ajal. (Hab 1:8.) Nad on raevukad, julged ja aplad loomad, kes murravad tihtilugu maha rohkem lambaid, kui nad ära süüa või vedada jaksavad. Piiblis on loomi ja neile iseloomulikke tunnusjooni või käitumist kasutatud sageli piltlikult, kusjuures esile on tõstetud nii nende häid kui ka halbu külgi. Näiteks Jaakob ennustas surivoodil, et Benjamini suguharu võitleb otsekui hunt. (1Mo 49:27.) Enamikul juhtudel aga on hundiga kujutatud negatiivseid omadusi, nagu õelust, julmust, ahnust ja salakavalust. Huntidega võrreldakse näiteks valeprohveteid (Mt 7:15), kristliku teenistuse ägedaid vastaseid (Mt 10:16; Lu 10:3) ja valeõpetajaid, kes ohustavad kogudust seestpoolt (Ap 20:29, 30). Karjased teadsid hästi, millist ohtu kujutavad endast hundid. Jeesus rääkis palgatöölisest, kes „jätab hunti nähes lambad maha ja põgeneb”. Vastupidi palgatöölisele, kes ei hooli lammastest, on Jeesus hea karjane, kes andis oma elu lammaste eest. (Joh 10:11–13.)