Johannese evangeelium 10:1–42

10  „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes ei lähe lambatarasse väravast, vaid ronib sisse mujalt, see on varas ja röövel.+  Kes aga läheb väravast, on lammaste karjane.+  Väravahoidja avab temale+ ja lambad võtavad kuulda ta häält.+ Ta kutsub oma lambaid nimepidi ja juhib nad välja.  Kui ta on kõik omad välja viinud, käib ta nende ees. Lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.  Võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad tema eest, sest võõraste häält nad ei tunne.”+  Jeesus rääkis seda neile mõistu, aga nad ei saanud aru, mida ta sellega öelda tahab.  Seepärast Jeesus jätkas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: mina olen lammaste värav.+  Kõik, kes on tulnud minu nime all, on vargad ja röövlid, aga lambad ei ole neid kuulanud.  Mina olen värav. Kes siseneb minu kaudu, see pääseb. Ta käib sisse ja välja ning leiab karjamaa.+ 10  Varas ei tule muul põhjusel kui varastama, tapma ja hävitama.+ Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja et neil oleks seda külluslikult. 11  Mina olen hea karjane.+ Hea karjane annab oma elu lammaste eest.+ 12  Palgatööline, kes pole karjane ja kelle omad lambad ei ole, jätab hunti nähes lambad maha ja põgeneb ning hunt murrab neid ja ajab nad laiali. 13  Ta jätab nad maha, sest ta on palgatööline ega hooli lammastest. 14  Mina olen hea karjane. Ma tunnen oma lambaid ja mu lambad tunnevad mind,+ 15  nii nagu Isa tunneb mind ja mina Isa.+ Ma annan oma elu lammaste eest.+ 16  Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast.+ Needki pean ma siia tooma, ja nad võtavad kuulda mu häält. Siis on üks kari ja üks karjane.+ 17  Minu isa armastab mind,+ sest ma annan oma elu,+ et saaksin selle jälle tagasi. 18  Keegi ei võta seda minult ära, vaid ma annan selle omal tahtel. Mul on voli seda anda ja voli see tagasi saada.+ Nõnda on mu isa mul käskinud teha.” 19  Nende sõnade pärast läksid juutide arvamused jällegi lahku.+ 20  Paljud neist ütlesid: „Temas on deemon ja ta on arust ära.+ Miks te teda kuulate?” 21  Teised ütlesid: „Need ei ole deemonist vaevatu sõnad. Ega siis deemon saa pimedate silmi avada?” 22  Sel ajal oli Jeruusalemmas templipühitsemispüha. Oli talv, 23  ja Jeesus kõndis templis Saalomoni sammaskäigus.+ 24  Juudid kogunesid tema ümber ja küsisid: „Kui kaua sa meid teadmatuses hoiad? Kui sa oled messias, siis ütle see otse välja.” 25  Jeesus vastas: „Ma olen juba öelnud, aga te ei usu. Teod, mida ma teen oma isa nimel, annavad minu kohta tunnistust.+ 26  Teie aga ei usu, sest te pole mu lambad.+ 27  Minu lambad võtavad kuulda mu häält ja ma tunnen neid ning nad järgnevad mulle.+ 28  Ma annan neile igavese elu+ ning nad ei hukku. Keegi ei kisu neid minu käest ära.+ 29  Need, kelle Isa on mulle andnud, on enam väärt kui kõik muu, ja keegi ei saa neid Isa käest ära kiskuda.+ 30  Mina ja Isa oleme üks.”+ 31  Taas võtsid juudid maast kive, et ta nendega surnuks visata.+ 32  Jeesus ütles neile: „Teie nähes on Isa lasknud mul teha palju häid tegusid. Millise pärast neist tegudest te tahate mind kividega visata?” 33  Juudid vastasid talle: „Me ei viska sind kividega mitte mõne hea teo pärast, vaid jumalateotuse pärast,+ sest sina, kes sa oled inimene, teed end jumalaks.” 34  Jeesus lausus: „Kas teie seaduses pole kirjutatud: „Ma ütlesin: „Te olete jumalad””?+ 35  Kui ta nimetab jumalateks+ neid, kelle Jumala sõna on hukka mõistnud* — ja pühakiri ju ei valeta* —, 36  kuidas te siis ütlete mulle*, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: „Sina teotad Jumalat”, kuna ma ütlesin, et ma olen Jumala poeg?+ 37  Kui ma ei tee oma isa tegusid, siis ärge uskuge mind. 38  Aga kui ma teen ja te sellegipoolest ei usu mind, siis uskuge vähemalt neid tegusid,+ et te saaksite teada ja mõistaksite, et Isa kuulub ühte minuga ja mina Isaga.”+ 39  Siis püüdsid nad taas teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest.+ 40  Jeesus läks jälle üle Jordani kohta, kus Johannes oli ristimist alustanud,+ ning jäi sinna. 41  Tema juurde tuli palju inimesi ja nad ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mida Johannes selle inimese kohta ütles, on tõsi.”+ 42  Seal hakkasid paljud temasse uskuma.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kelle kohta Jumala sõna käis”.
Võib tõlkida ka „ja pühakirja ei saa teha tühjaks”.
Võib tõlkida ka „ütlete tema kohta”.

Kommentaarid

tunnevad tema häält. Lammastel on erakordne võime eristada oma karjase häält teiste karjaste või võõraste häälest. Jeesus sõnadest ilmneb, et karjastel oli tavaks panna lammastele nimed (Joh 10:3, 27), ja seda tehti isegi siis, kui kari oli suur. Seega olid lambad harjunud juba tallest peale oma karjase häälega, kui see neid nimepidi kutsus ja juhendas. Iga karjane kutsus oma lambaid ainult talle omasel viisil. Karjane õpetas lambaid reageerima erinevatele häälkäsklustele, et kaitsta neid ohu eest ning juhtida neid karjamaale ja vee juurde. Niisiis tunnevad lambad oma karjase eriomast häält mitte ainult selles mõttes, et nad suudavad seda teistest häältest eristada, vaid ka selles mõttes, et nad tunnetavad, et karjane hoolitseb nende eest ja kaitseb neid.

ei järgne. Sõna-sõnalt „ei järgne mitte”. Kreeka keeles on siin väite rõhutamiseks kasutatud kaht eitussõna. Siin tähistab sõna võõras kedagi, keda lambad ei tunne.

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

mõistu. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes kasutab kreeka sõna paroimía. (Joh 10:6; 16:25, 29.) Teised evangeeliumikirjutajad kasutavad sõna parabolé (näide, mõistujutt), mida aga Johannes ei kasuta kordagi. (Vt Mt 13:3 kommentaari.) Mõlemad sõnad on sarnase tähendusega. Peetrus kasutas sõna paroimía, kui rääkis kõnekäänust „koer pöördub tagasi oma okse juurde ja pestud emis läheb porisse püherdama”. (2Pe 2:22.) Ja see sõna on Septuagintas Õpetussõnade raamatu pealkirjaks.

hea. Võib tõlkida ka „suurepärane”. Kreeka sõna kalós käib millegi kohta, mis on väga hea, suurepärane, ilus. See sõna esineb näiteks väljendites „hea vili”, „hea maa” ja „ilusad pärlid”. (Mt 3:10; 13:8, 45.) Selles salmis mõeldakse seda, et Jeesus on võrratult hea karjane.

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Jeesuse elu, mille ta hea karjasena andis oma lammaste eest. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Palgatööline. Lambakari oli väga väärtuslik. Seetõttu hoolitses nende kaitsetute loomade eest sageli omanik ise, tema lapsed või mõni sugulane. (1Mo 29:9; 30:31; 1Sa 16:11.) Omanik võis ka palgata kellegi lammaste eest hoolitsema. Palgatööline mõtles rohkem aga oma tasule kui sellele, mis on hea tema tööandjale või lammastele. (Vrd Ii 7:1, 2.) Pühakirjas räägitakse karjasetööst ka piltlikus tähenduses. Jumalateenijaid võrreldakse lammastega, kes vajavad kaitset ja hoolt. (1Mo 48:15.) Karjased, kes koguduse eest hoolt kannavad, peavad vältima palgatöölise hoiakut. (Joh 10:13.) Neil tuleb olla hoolivad karjased, nagu on Jehoova. (L 23:1–6; 80:1; Jer 31:10; Hes 34:11–16.) Samuti püüavad nad hea karjase Jeesuse sarnaselt ilmutada ennastohverdavat armastust. (Joh 10:11, 14; Ap 20:28, 29; 1Pe 5:2–4.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Jeesuse elu, mille ta hea karjasena andis oma lammaste eest. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt Joh 10:11 kommentaari.)

siia tooma. Võib tõlkida ka „siia juhtima”. Siin esinev kreeka verb ágo võib olenevalt kontekstist tähendada „(sisse) tooma” või „juhtima”. Üks kreeka käsikiri, mis on pärit umbes aastast 200, kasutab samatüvelist kreeka sõna (synágo), mille tõlkevaste on sageli „koguma”. Jeesus kui hea karjane kogub kokku oma lambad, juhatab, kaitseb ja toidab neid. Ta teeb seda nii nendega, kes on „sellest tarast” (tekstis Lu 12:32 nimetatakse neid „väikseks karjaks”), kui ka „teiste lammastega”. Neist saab üks kari, keda juhib üks karjane. See võrdlus rõhutab ühtsust, mis Jeesuse järelkäijate seas pidi olema.

võtavad kuulda. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „kuulda võtma”, tähendab „tähele panema; aru saama; kuuletuma”.

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Jeesuse elu, mille ta andis inimeste eest ohvriks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

templipühitsemispüha. Selle püha heebreapärane nimetus on hanuka (hanukká), mis tähendab „sissepühitsemine; pühendamine”. Seda peeti kaheksa päeva alates 25. kislevist ehk enne talvist pööripäeva (vt selle salmi kommentaari talv ja lisa B15). Selle pühaga mälestati Jeruusalemma templi taaspühitsemist aastal 165 e.m.a. Süüria kuningas Antiochos IV Epiphanes oli rüvetanud Jehoova templi, näidates nii oma põlgust juutide Jumala vastu. Näiteks ehitas ta suure altari peale, kus varem iga päev põletusohvreid toodi, oma altari. Et Jehoova tempel täielikult rüvetada, ohverdas Antiochos 25. kislevil aastal 168 e.m.a sellel altaril sea ning lasi selle keeduleent üle kogu templi piserdada. Ta põletas templiväravad, lammutas preestrite kambrid ja viis ära kuldaltari, vaateleibade laua ja kuldse lambijala. Seejärel pühitses ta Jehoova templi paganlikule Olümpose jumalale Zeusile. Kahe aasta pärast vallutas Juudas Makabeus linna ja templi tagasi. Kui tempel oli puhastatud, pühitseti see taas sisse. See toimus 25. kislevil aastal 165 e.m.a, täpselt kolm aastat pärast seda, kui Antiochos oli altaril Zeusile oma jäleda ohvri toonud. Jehoovale hakati taas igapäevaseid põletusohvreid tooma. Pühakirjas pole otseselt öeldud, et Jehoova oleks andnud Juudas Makabeusele võidu ja käskinud tal tempel taastada. Kuid Jehoova on kasutanud võõramaalasi, näiteks pärslast Kyrost, et viia täide oma teenimisega seotud eesmärke. (Jes 45:1.) Seepärast on mõistlik järeldada, et Jehoova võis kasutada üht meest oma äravalitud rahva hulgast, et täituks tema tahe. Nagu pühakiri näitab, siis selleks et messiat, tema teenistust ja ohvrit puudutavad ennustused võiksid täituda, pidi tempel olemas olema ja tegutsema. Samuti pidid leviidid tooma ohvreid kuni ajani, mil messias toob suurema ohvri ehk annab oma elu inimkonna eest. (Tn 9:27; Joh 2:17; Heb 9:11–14.) Kristuse järelkäijatel ei kästud pidada templipühitsemispüha. (Kol 2:16, 17.) Ent pole kirjas ka seda, et Jeesus või tema jüngrid oleksid selle püha pidamise hukka mõistnud.

talv. Tegemist oli 32. aasta talvega. Templipühitsemispüha peeti üheksandal kuul ehk kislevikuul (november-detsember). 32. aastal jäi selle püha esimene päev (25. kislev) detsembri keskpaika. (Vt lisa B15.) Juudid teadsid, et see püha toimus talvel. Seega mainis Johannes talve ilmselt selleks, et rõhutada, et ilm oli külm. See selgitab, miks Jeesus valis õpetamiseks Saalomoni sammaskäigu (Joh 10:23), mis pakkus varju tugevate talviste idatuulte eest. (Vt lisa B11.)

meid ... hoiad. Võib tõlkida ka „meie hinge ... hoiad”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Mõnikord võib see tähendada lihtsalt isikulist asesõna, nagu ka näiteks tekstides Mt 12:18, 26:38 ja Heb 10:38. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Need, kelle Isa on mulle andnud, on enam väärt kui kõik muu. See fraas kõlab mõnes käsikirjas ja tõlkes veidi teisiti: „Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud.” (P 1997.) Paljud õpetlased aga toetavad põhitekstis olevat varianti.

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesus palvetas, et tema tõelised järelkäijad oleksid „üks” ehk tegutseksid ühtselt sama eesmärgi nimel, nagu ka tema ja ta isa on „üks” ehk teevad koostööd ja mõtlevad samamoodi. Sarnane mõte on kirjas ka tekstis Joh 10:30. Seal pidas Jeesus silmas, et tema ja ta isa hoolitsevad jüngrite eest üheskoos. (Joh 10:25–30; 17:2, 9.) Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „üks”, ei ole meessoost, mis näitaks, et tegemist on isikuga, vaid kesksoost, mis osutab millelegi elutule. (Vt Joh 10:30 kommentaari.)

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesus palvetas, et tema tõelised järelkäijad oleksid „üks” ehk tegutseksid ühtselt sama eesmärgi nimel, nagu ka tema ja ta isa on „üks” ehk teevad koostööd ja mõtlevad samamoodi. (Joh 17:22.) Piiblitekstis 1Ko 3:6–9 kirjeldab Paulus sellist ühtsust kristlike jumalateenijate seas, kui nad teevad koostööd üksteise ja Jumalaga. (Vt 1Ko 3:8, allm ning Joh 10:30 ja 17:11 kommentaari.)

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesuse sõnad näitavad, et tema ja ta Isa üheskoos kaitsevad lambasarnaseid inimesi ja juhivad nad igavesse ellu. Nad teevad koostööd ja on mõlemad lammaste pärast mures ega luba kellelgi neid endi käest ära kiskuda. (Joh 10:27–29; vrd Hes 34:23, 24.) Johannese evangeeliumis mainitakse tihti seda, et Isa ja Poeg on ühtsed ja tegutsevad sama eesmärgi nimel. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „üks”, ei ole meessoost, mis näitaks, et tegemist on isikuga, vaid kesksoost, mis osutab millelegi elutule. See kinnitab mõtet, et Jeesus ja tema Isa ei ole üks ja sama isik, vaid nad tegutsevad üheskoos. (Joh 5:19; 14:9, 23.) Seda, et Jeesus ja Jumal ei ole võrdsed, võib näha ka sellest, kui võrrelda selle salmi sõnu Jeesuse palvega 17. peatükis. (Joh 10:25–29; 17:2, 9–11.) Näiteks palvetab ta, et nii nagu tema ja ta Isa on üks, võiksid ka tema jüngrid olla üks. (Joh 17:11.) Niisiis mõeldakse nii 10. peatükis kui ka 17. peatükis ühtsust ja koostööd. (Vt Joh 17:11 ja 17:21 kommentaari.)

teie seaduses. Siin ei mõelda ainult Moosese seadust, vaid kogu piibli heebreakeelset osa. Järgnev tsitaat on võetud tekstist L 82:6. Ka tekstides Joh 12:34 ja 15:25 mõeldakse seaduse all piibli heebreakeelset osa.

jumalad. Võib tõlkida ka „jumalasarnased”. Jeesus tsiteerib siin teksti L 82:6, kus heebrea sõna elohím (jumalad) on kasutatud Iisraeli kohtumõistjate kohta. Nad olid jumalad selles mõttes, et nad olid Jumala esindajad ja eesträäkijad. Samas mõttes oli ka Mooses Aaronile ja vaaraole jumalaks. (2Mo 4:16, allm; 7:1, allm.)

Isa kuulub ühte minuga ja mina Isaga. Sõna-sõnalt „Isa on minus ja mina olen Isas”. Selles salmis esineb kreeka eessõna en, mis siin näitab lähedast suhet. Sellisel moel kasutas seda eessõna lisaks Johannesele ka Paulus. (Ga 1:22; 3:28; Ef 2:13, 15; 6:1; vt ka P 1997.) Tekstides 1Jo 3:24 ja 4:13, 15 on seda kasutatud kristlase ja Jumala vahelise suhte kirjeldamiseks. Seda, et eessõnaga en võidakse väljendada ühtekuuluvust, kinnitab ka tekst Joh 17:20–23, kus see sõna esineb viis korda.

Pildid ja videod

Lambatara
Lambatara

Tavaliselt viisid karjased lambad ööseks lambatarasse, et kaitsta neid varaste ja kiskjate eest. Piibliaegadel olid sellised tarad sageli kivist, neil oli ainult üks sissepääs ja need võisid olla eri suuruse ja kujuga. (4Mo 32:16; 1Sa 24:3; Sef 2:6.) Johannes räägib, et sellisesse tarasse sai väravast, mida valvas väravahoidja. (Joh 10:1, 3.) Ühiskasutuses olevasse lambatarasse said oma lambad tuua mitmed karjased ja väravahoidja hoidis kõigil lammastel silma peal. Hommikul avas väravahoidja värava ja iga karjane hüüdis oma lambaid. Lambad tundsid oma karjase hääle ära ja järgnesid talle. (Joh 10:3–5.) Jeesus viitas sellele tavale, et näidata, kuidas tema hoolitseb oma järelkäijate eest. (Joh 10:7–14.)

Hunt
Hunt

Hundid (Canis lupus) on kiskjad, kes tegutsevad peamiselt pimedal ajal. (Hab 1:8.) Nad on raevukad, julged ja aplad loomad, kes murravad tihtilugu maha rohkem lambaid, kui nad ära süüa või vedada jaksavad. Piiblis on loomi ja neile iseloomulikke tunnusjooni või käitumist kasutatud sageli piltlikult, kusjuures esile on tõstetud nii nende häid kui ka halbu külgi. Näiteks Jaakob ennustas surivoodil, et Benjamini suguharu võitleb otsekui hunt. (1Mo 49:27.) Enamikul juhtudel aga on hundiga kujutatud negatiivseid omadusi, nagu õelust, julmust, ahnust ja salakavalust. Huntidega võrreldakse näiteks valeprohveteid (Mt 7:15), kristliku teenistuse ägedaid vastaseid (Mt 10:16; Lu 10:3) ja valeõpetajaid, kes ohustavad kogudust seestpoolt (Ap 20:29, 30). Karjased teadsid hästi, millist ohtu kujutavad endast hundid. Jeesus rääkis palgatöölisest, kes „jätab hunti nähes lambad maha ja põgeneb”. Vastupidi palgatöölisele, kes ei hooli lammastest, on Jeesus hea karjane, kes andis oma elu lammaste eest. (Joh 10:11–13.)

Saalomoni sammaskäik
Saalomoni sammaskäik

See 3D-animatsioon esitab ühe versiooni selle kohta, milline võis Saalomoni sammaskäik välja näha. Saalomoni sammaskäik asus 1. sajandi Jeruusalemma templi välisõue idaservas. See oli avar katusega kolonnaad. Piiblis on Saalomoni sammaskäiku mainitud kolm korda. Johannes jutustab, et kord, kui Jeesus seal kõndis, tuli tema juurde rühm juute ja nõudis, et ta ütleks neile, kas ta on Kristus. (Joh 10:22–24.) Ühel hilisemal juhtumil kogunes Saalomoni sammaskäiku suur hulk rahvast, et kuulata apostel Peetruse selgitust selle kohta, mis väega oli ta vigase mehe terveks teinud. (Ap 3:1–7, 11.) Ja algkristlastel oli tavaks Saalomoni sammaskäigus kokku saada. (Ap 5:12, 13; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Saalomoni sammaskäik”.)