Matteuse evangeelium 23:1–39
Allmärkused
Kommentaarid
istunud Moosese istmele. Võib tõlkida ka „võtnud endale Moosese koha”. Nad võtsid endale õiguse tõlgendada Jumala seadust.
raskeid koormaid. Mõeldakse ilmselt suulist pärimust ja reegleid, mida oli väga raske täita.
sõrmegagi liigutada. Sellega võidakse mõelda, et usujuhid ei olnud nõus kergendama rahva koormat väikseimagi reegli võrra.
teevad endale suured palvekarbikesed. Võib tõlkida ka „suurendavad oma fülakteerione”. Need olid väiksed nahkkarbid, mis sisaldasid nelja katket Moosese seadusest. (2Mo 13:1–10, 11–16; 5Mo 6:4–9; 11:13–21.) Juudi mehed kandsid neid oma laubal ja vasakul käel. See komme sai alguse Jumala juhisest iiraellastele tekstides 2Mo 13:9, 16; 5Mo 6:8; 11:18, mida nad võtsid sõna-sõnalt. Jeesus laitis usujuhte, sest nad tahtsid oma suurte palvekarbikestega silma paista ja kandsid neid kui amulette.
rõivaste narmad on pikad. Tekstis 4Mo 15:38–40 kästi iisraellastel teha rõivastele narmad, aga kirjatundjad ja variserid tegid need võimalikult pikad, et silma paista.
esimesi istmeid. Võib tõlkida ka „parimaid istmeid”. Sünagoogi ülemad ja suursugused külalised istusid ilmselt kirjarullide lähedal, kus nad olid kõigile näha. Neid kohti peeti aukohtadeks ja teisi sinna ei lubatud.
turgudel. Võib tõlkida ka „kogunemiskohtades”. Kreeka sõna agorá võib siin tähendada kauplemisväljakut või linnarahva kogunemiskohta Vana-Lähis-Idas ja kreeka-rooma maailmas.
rabideks. Vastav kreeka sõna tuleb heebrea sõnast rav, mis tähendab „suur”. Rabi tähendas igapäevakeeles õpetajat (Joh 1:38), aga sellest sai aunimetus. Mõned kirjatundjad ja seaduseõpetajad nõudsid, et nende poole pöördutaks selle tiitliga.
isaks. Jeesus ei lubanud kasutada seda sõna inimeste kohta kui religioosset tiitlit.
juhiks. Vastava kreeka sõna sünonüüm on tõlgitud 8. salmis sõnaga „õpetaja”. Siin mõeldakse vaimset juhti ja see oli ilmselt religioosne tiitel. Kristlaste juht võib olla ainult Jeesus, mitte ükski ebatäiuslik inimene.
Kristus. Tiitlile Kristus, mille tähendus on „võitu”, eelneb siin kreeka keeles määrav artikkel. Sellega näidatakse, et Jeesus on tõotatud messias – see, kes on võitud täitma erilist rolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)
teenija. Vt Mt 20:26 kommentaari.
Häda teile. Sellega algab seitse hädakuulutust Jeesuse ajal tegutsenud usujuhtidele, keda ta nimetab silmakirjatsejateks ja pimedateks teejuhtideks.
silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.
Mõnes käsikirjas on sõnad „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te neelate alla lesknaiste majad ja esitate silmakirjaks pikki palveid. Seepärast te saate rängema karistuse”. Vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades neid sõnu ei leidu, küll aga leiduvad sarnased sõnad tekstides Mr 12:40 ja Lu 20:47. (Vt lisa A3.)
pöörata oma usku. Võib tõlkida ka „teha proselüüdiks”. Kreeka sõna prosélytos tähendab juudi usku pöördunut. Meesproselüüdid lõigati ümber.
Gehenna väärilise. Sõna-sõnalt „Gehenna poja”, st lõpliku hävingu väärilise. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Gehenna”.)
Te rumalad ja pimedad! Piiblis nimetatakse rumalaks tavaliselt neid, kes põlgavad Jumala tarkust ja kelle moraal on tema silmis madal.
kümnist mündist, tillist ja köömnest. Iisraellased pidid Moosese seaduse järgi maksma kümnist (ühe kümnendiku oma saagist). (3Mo 27:30; 5Mo 14:22.) Seadus ei öelnud, et seda tuleks maksta ka maitsetaimedest, nagu mündist, tillist ja köömnest, kuid Jeesus ei halvustanud seda traditsiooni. Ta laitis kirjatundjaid ja varisere hoopis selle pärast, et nad keskenduvad pisiasjadele, aga ei hooli Moosese seaduse põhimõtetest, näiteks õiglusest, halastusest ja ustavusest.
te kurnate välja sääse, aga neelate alla kaameli. Sääsk oli ebapuhastest loomadest üks pisemaid, kaamel aga üks suuremaid. (3Mo 11:4, 21–24.) Jeesus kasutab iroonilise varjundiga hüperbooli. Ta võrdleb kaameli neelamisega seda, et usujuhid ei hooli Moosese seaduse tähtsatest põhimõtetest, samas aga kurnavad oma joogist välja sääse, et end sellega mitte rüvetada.
lubjatud haudadega. Iisraellastel oli kombeks matmiskohti lubjaga valgendada, et keegi nendega kogemata kokku ei puutuks ega end rüvetaks. (4Mo 19:16.) Juudi Mišna (Šeqalim 1:1) ütleb, et seda tehti igal aastal kuu aega enne paasapüha. Jeesus mõtles selle metafooriga silmakirjalikkust.
ülekohut. Vt Mt 24:12 kommentaari.
täitke siis oma esiisade mõõt. Võib tõlkida ka „täitke siis oma esiisade pattude mõõdunõu”, „viige siis oma esiisade alustatu lõpule”. See idioom tähendab sõna-sõnalt millegi täitmist, mida keegi teine on hakanud täitma. See ei ole Jeesuse käsk, vaid irooniliselt esitatud ennustus, et juudi usujuhid tapavad ta, nagu nende esivanemad tapsid Jumala prohveteid.
Te maod, te rästikute sugu. Algne madu Saatan (Ilm 12:9) on kõigi jumalavastaste vaimne isa ja selles mõttes on nad tema sugu. (Joh 8:44; 1Jo 3:12.) Jeesus nimetas usujuhte madudeks ja rästikute sooks, sest nad hukutasid inimesi oma kurjusega, võõrutades neid Jumalast. Ka Ristija Johannes kasutas väljendit „rästikute sugu”. (Mt 3:7.)
Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.
õpetajaid. Võib tõlkida ka „õpetatuid”. Kreeka sõna grammateús on tõlgitud „kirjatundja”, kui see viitab juudi seaduseõpetajatele. Siin aga mõeldakse Jeesuse jüngreid, keda saadetakse teisi õpetama.
sünagoogides. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.
alates õige Aabeli verest kuni ... Sakarja vereni. Selle ütlusega mõtles Jeesus kõiki tapetud jumalateenijaid, kellest piibli heebreakeelne osa räägib. Esimene neist on Aabel (1Mo 4:8) ja viimane Sakarja (2Aj 24:20), kuna juudi kaanonis oli Ajaraamat viimane raamat.
Barakja poja. Tekstis 2Aj 24:20 öeldakse, et Sakarja oli preester Joojada poeg. Arvatakse, et Joojadal oli kaks nime, nagu oli piibliaegadel tavaks (vrd Mt 9:9 ja Mr 2:14), või et Barakja oli Sakarja vanaisa või kaugem esiisa.
mille te valasite. Sõna-sõnalt „kelle te tapsite”. Need juudi usujuhid küll ei tapnud Sakarjat, aga Jeesus pidas neid ühtmoodi vastutavaks, sest nende hoiak ei olnud esiisade omast parem. (Ilm 18:24.)
pühamu ja altari vahel. Vastavalt tekstile 2Aj 24:21 tapeti Sakarja Jehoova koja õues. Põletusohvrialtar oli templi siseõues pühamu sissekäigu ees. (Vt lisa B8.) See, mis toimus pühamu ja altari vahel, nagu Jeesus ütles, toimuski Jehoova koja õues.
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
Jeruusalemm, Jeruusalemm. Tekstis Lu 13:34 on kirjas samasugused Jeesuse sõnad, mis ta lausus mõni aeg varem Pereas. Siin olevad sõnad ütles Jeesus aga 11. niisanil oma maise elu viimasel nädalal. (Vt lisa A7.)
Jumal. Võib tõlkida ka „Näe! Jumal”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
sellisena. Mõne vana käsikirja järgi võiks tõlkida ka „laastatuna”.
Pildid ja videod
Fülakteerion on nahast karbike, milles on pärgamendiribad nelja piiblitekstiga: 2Mo 13:1–10, 11–16; 5Mo 6:4–9; 11:13–21. Mingil ajal pärast juutide naasmist vangipõlvest Babüloonias tekkis meestel komme kanda piiblitsitaate sisaldavaid karbikesi hommikuse palvetamise ajal, välja arvatud pühade ajal ja hingamispäeval. Fotol olev fülakteerion on pärit 1. sajandist m.a.j. See leiti ühest Kumrani koopast. Joonistuselt saab ettekujutuse, mismoodi niisugune fülakteerion võis uuena välja näha.
Esimesel sajandil oli tavaks süüa laua ääres külitades. Vasaku käega toetuti padjale ja paremaga söödi. Vana-Kreeka ja -Rooma elamu tüüpilises söögitoas asetses madala laua ümber kolm lamamispinki. Roomlased nimetasid sellist söögituba trikliiniumiks (ld triclinium, mis tuleb kreeka sõnast tähendusega „tuba kolme lamamispingiga”). Traditsiooniliselt külitas laua ääres üheksa inimest, kolm igal pingil, kuid hiljem võeti kasutusele pikemad pingid, kuhu mahtus rohkem inimesi. Üks pink tähendas vähimat (A), teine keskmist (B) ja kolmas suurimat austust (C). Ka kohad pinkidel tähendasid erineval määral austust. Isikut peeti tähtsamaks sellest, kes oli temast paremal, ja vähem tähtsamaks sellest, kes oli temast vasakul. Ametlikul pidusöögil külitas võõrustaja tavaliselt kõige vähem tähtsama pingi esimesel kohal (1). Aukohaks oli keskmise pingi kolmas koht (2). Kuigi pole teada, mil määral juudid selle kombe üle võtsid, paistab, et Jeesus viitas sellele, kui õpetas oma järelkäijatele alandlikkuse olulisust.
See videorekonstruktsioon põhineb osalt 1. sajandist pärit sünagoogi jäänustel Gamlas umbes 10 km Galilea merest kirdes. Kuna ühtki 1. sajandi sünagoogi pole tervena säilinud, pole täpselt teada, millised need välja nägid. Video annab ettekujutuse tolle aja sünagoogi võimalikust interjöörist.
1. Esimesed ehk parimad istmed sünagoogis võisid olla poodiumi peal või ees.
2. Poodium, millelt loeti ette pühakirja. Poodiumi asukoht võis sünagoogiti erineda.
3. Seinaäärsetel istmetel istusid tõenäoliselt prominentsed ühiskonnaliikmed. Ülejäänud kuulajad võisid istuda põrandal mattidel. Paistab, et Gamla sünagoogis oli neli istmerida.
4. Pühakirjarullide panipaik võis asuda tagaseina ääres.
Sünagoogis kehtiv istumiskord oli kohalviibijatele alaliseks meeldetuletuseks, et ühed on tähtsamad kui teised – see oli teema, mille üle Jeesuse jüngrid sageli vaidlesid. (Mt 18:1–4; 20:20, 21; Mr 9:33, 34; Lu 9:46–48.)
Joonis on tehtud ühe 1. sajandi sünagoogi põhjal, mille varemed on leitud Gamlast. See paik asub u 10 km Galilea merest kirdes. Selle pildi abil saab ettekujutuse, milline võis tollal sünagoog välja näha.
Hinnomi oru kreekakeelne nimi on Gehenna. See org asus muistsest Jeruusalemmast lõunas ja edelas. Jeesuse päevil oli see prügi põletamise paik, mistõttu see oli igati sobiv sümboliseerima täielikku hävingut.
Hinnomi org (1), mida piibli kreekakeelses osas nimetatakse Gehennaks. Templimägi (2). Templimäel asus 1. sajandil juutide tempel. Praegune silmapaistvaim ehitis seal on islamiusuliste pühakoda, mis on tuntud kui Kaljumošee. (Vt kaarti lisas B12.)
Juba ammustest aegadest peale on münti kasutatud ravimiseks ja toidu maitsestamiseks. Kreeka sõnaga hedýosmon, „münt”, (sõna-sõnalt „hästi lõhnav”) võidi mõelda ilmselt mitmeid Iisraelis ja Süürias kasvavaid mündiliike, sealhulgas pikalehist münti (Mentha longifolia). Aedtilli (Anethum graveolens) kasvatatakse peamiselt aromaatsete seemnete pärast. Tilliseemneid kasutatakse toidu maitsestamiseks ja ka ravimina kõhuhädade puhul. Harilik vürtsköömen (Cuminum cyminum) kuulub sarikaliste sugukonda ja on eeskätt tuntud oma teravalõhnaliste seemnete poolest. Lähis-Idas ja teistes maades maitsestatakse nende seemnetega leiba, kooke, hautisi ja ka likööre.
Jeesuse päevil oli kaamel üks suurimaid kodustatud loomi tolles piirkonnas. Arvatakse, et piiblis viidatakse üldiselt üksküürkaamelitele (Camelus dromedarius). Esimest korda mainitakse piiblis kaamelit siis, kui räägitakse ajast, mil Aabraham elas ajutiselt Egiptuses, kus ta sai endale hulgaliselt neid koormaloomi. (1Mo 12:16.)
Nii Ristija Johannes kui ka Jeesus nimetasid tolle aja usujuhte „rästikute sooks”, sest need tekitasid pahaaimamatutele inimestele vaimset kahju, mis oli võrreldav surmava mürgiga. (Mt 3:7; 12:34.) Fotol on sarvikrästik, kelle tunnuseks on silmade kohal asetsevad väiksed „sarved”. Ohtlikest rästikutest elutsevad Iisraelis veel Jordani orus elav nokisrästik (Vipera ammodytes) ning palestiina rästik (Vipera palaestina).
Kõige kohutavam vahend, mida piitsutamisel kasutati, oli flagellum. See koosnes kepi külge kinnitatud nööridest või nahkrihmadest. Raskustena kinnitati nende külge teravad luukillud või metallitükid, et piitsutamine oleks piinarikkam.
Jeesus maalis oma kuulajate silme ette südamliku pildi, kui võrdles enda muret Jeruusalemma elanike pärast kaitsva kanaga, kes varjab tibusid oma tiibadega. Ühes teises kohas mainib Jeesus poega, kes palub isalt muna. (Lu 11:11, 12.) Nendest näidetest võib järeldada, et kanapidamine oli Iisraelis 1. sajandil tavaline. Kreeka sõna órnis tekstides Mt 23:37 ja Lu 13:34 võib tähendada mistahes lindu, kas mets- või kodulindu. Ent arvatakse, et selles kontekstis viitab see kanale, kõige tavalisemale ja kasulikumale kodulinnule.