Matteuse evangeelium 23:1–39

23  Jeesus hakkas rahvahulkadele ja oma jüngritele kõnelema, öeldes:  „Kirjatundjad ja variserid on istunud Moosese istmele.  Seepärast kõike, mida nad teile ütlevad, tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad räägivad küll, aga ei tee oma sõnade järgi.+  Nad seovad kokku raskeid koormaid ja panevad need inimeste õlule,+ aga ise ei taha neid sõrmegagi liigutada.+  Kõik oma teod teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid,+ sest nad teevad endale suured palvekarbikesed+ ja nende rõivaste narmad on pikad.+  Nad armastavad aukohti õhtusöökidel, esimesi istmeid sünagoogides+  ja seda, et inimesed neid turgudel aupaklikult tervitaksid ja neid rabideks nimetaksid.  Teie aga ärge laske end nimetada rabiks, sest üks on teie õpetaja,+ ent teie kõik olete vennad.  Samuti ärge nimetage kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa+ – see, kes on taevas. 10  Ärge ka laske end nimetada juhiks, sest üks on teie juht – Kristus.+ 11  Aga suurim teie seas olgu teie teenija.+ 12  Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse,+ aga kes on alandlik*, seda ülendatakse.+ 13  Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te sulgete inimeste ees tee taeva kuningriiki*. Ise te ei lähe sinna ega lase ka neid, kes tahaksid minna.+ 14  —— 15  Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!+ Te rändate läbi maad ja mered, et pöörata oma usku kasvõi üks inimene, ja kui see teil õnnestub, teete temast Gehenna väärilise – kaks korda hullema, kui te ise olete. 16  Häda teile, pimedad teejuhid,+ kes ütlete: „Kui keegi annab vande templi nimel, pole sel tähtsust, aga kui keegi annab vande templi kulla nimel, on ta kohustatud vannet pidama”!+ 17  Te rumalad ja pimedad! Mis on tegelikult tähtsam, kas kuld või tempel, mis kulla on pühitsenud? 18  Te ütlete ka: „Kui keegi annab vande altari nimel,+ pole sel tähtsust, aga kui keegi annab vande altaril oleva ohvrianni nimel, on ta kohustatud vannet pidama.” 19  Te pimedad! Mis on tegelikult tähtsam*, kas ohvriand või altar, mis anni pühitseb? 20  Seepärast, kes vannub altari nimel, vannub selle ja kõige nimel, mis selle peal on; 21  ja kes vannub templi nimel, vannub selle nimel ja tema nimel, kes seal elab;+ 22  ja kes vannub taeva nimel, vannub Jumala trooni nimel ja tema nimel, kes sellel istub.+ 23  Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te annate kümnist mündist, tillist ja köömnest,+ aga ei hooli sellest, mis on Moosese seaduses* kaalukam: õiglusest,+ halastusest+ ja ustavusest*. Kümnist tuleb anda, aga neid teisi asju ei või tähtsusetuks pidada.+ 24  Te pimedad teejuhid,+ te kurnate välja sääse,+ aga neelate alla kaameli!+ 25  Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karika ja vaagna väljastpoolt,+ aga seest on need täis ahnust*+ ja talitsematust.+ 26  Sa pime variser, puhasta esmalt karikas ja vaagen seest, et see saaks puhtaks ka väljast. 27  Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!+ Te sarnanete lubjatud haudadega,+ mis küll väljast paistavad ilusad, aga seest on täis surnute luid ja igasugust rüvedust. 28  Nii ka teie paistate inimestele väliselt õigetena, aga seesmiselt olete läbini silmakirjalikud ja täis ülekohut.+ 29  Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad!+ Te ehitate prohvetitele haudu ja kaunistate õigete hauakoopaid+ 30  ning ütlete: „Kui me oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll poleks koos nendega prohvetite verd valanud.” 31  Seega te ise tunnistate endi vastu, et te olete nende pojad, kes tapsid prohveteid.+ 32  Eks täitke siis oma esiisade mõõt! 33  Te maod, te rästikute sugu,+ kuidas te mõtlete pääseda Gehenna kohtu eest?+ 34  Seepärast saadan ma teie juurde prohveteid,+ tarku ja õpetajaid.+ Mõned neist te tapate+ ja hukkate postil ning mõnda neist te piitsutate+ oma sünagoogides ja kiusate taga+ ühes linnas teise järel, 35  nii et teie peale tuleb kõigi õigete veri, mis maa peal on valatud, alates õige Aabeli verest+ kuni Barakja poja Sakarja vereni, mille te valasite pühamu ja altari vahel.+ 36  Ma kinnitan teile: see kõik tabab seda põlvkonda. 37  Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on saadetud!+ Kui sageli ma tahtsin koguda su lapsed kokku, nagu kana kogub tibud oma tiibade alla! Aga teie ei tahtnud tulla.+ 38  Jumal* hülgab teie templi* ja sellisena see teile jääb.+ 39  Ma ütlen teile: nüüdsest ei näe te mind enne, kui ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!””+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „kes ennast ise alandab”.
Sõna-sõnalt „sulgete taeva kuningriigi inimeste ees”. Võib tõlkida ka „sulgete inimeste ees tee taevasesse kuningavalitsusse”.
Sõna-sõnalt „suurem”.
Sõna-sõnalt „on seaduses”.
Võib tõlkida ka „usust”.
Võib tõlkida ka „röövsaaki”.
Võib tõlkida ka „Näe! Jumal”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Sõna-sõnalt „Teie koda hüljatakse”.

Kommentaarid

istunud Moosese istmele. Võib tõlkida ka „võtnud endale Moosese koha”. Nad võtsid endale õiguse tõlgendada Jumala seadust.

raskeid koormaid. Mõeldakse ilmselt suulist pärimust ja reegleid, mida oli väga raske täita.

sõrmegagi liigutada. Sellega võidakse mõelda, et usujuhid ei olnud nõus kergendama rahva koormat väikseimagi reegli võrra.

teevad endale suured palvekarbikesed. Võib tõlkida ka „suurendavad oma fülakteerione”. Need olid väiksed nahkkarbid, mis sisaldasid nelja katket Moosese seadusest. (2Mo 13:1–10, 11–16; 5Mo 6:4–9; 11:13–21.) Juudi mehed kandsid neid oma laubal ja vasakul käel. See komme sai alguse Jumala juhisest iiraellastele tekstides 2Mo 13:9, 16; 5Mo 6:8; 11:18, mida nad võtsid sõna-sõnalt. Jeesus laitis usujuhte, sest nad tahtsid oma suurte palvekarbikestega silma paista ja kandsid neid kui amulette.

rõivaste narmad on pikad. Tekstis 4Mo 15:38–40 kästi iisraellastel teha rõivastele narmad, aga kirjatundjad ja variserid tegid need võimalikult pikad, et silma paista.

esimesi istmeid. Võib tõlkida ka „parimaid istmeid”. Sünagoogi ülemad ja suursugused külalised istusid ilmselt sünagoogi eesosas kirjarullide lähedal, kus nad olid kõigile näha. Neid kohti peeti aukohtadeks ja teisi sinna ei lubatud.

turgudel. Võib tõlkida ka „kogunemiskohtades”. Kreeka sõna agorá võib siin tähendada kauplemisväljakut või linnarahva kogunemiskohta Vana-Lähis-Idas ja kreeka-rooma maailmas.

rabideks. Vastav kreeka sõna tuleb heebrea sõnast rav, mis tähendab „suur”. Rabi tähendas igapäevakeeles õpetajat (Joh 1:38), aga sellest sai aunimetus. Mõned kirjatundjad ja seaduseõpetajad nõudsid, et nende poole pöördutaks selle tiitliga.

isaks. Jeesus ei lubanud kasutada seda sõna inimeste kohta kui religioosset tiitlit.

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

messias. Kreeka keeles ho Christós. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli.

juhiks. Vastava kreeka sõna sünonüüm on tõlgitud 8. salmis sõnaga „õpetaja”. Siin mõeldakse vaimset juhti ja see oli ilmselt religioosne tiitel. Kristlaste juht võib olla ainult Jeesus, mitte ükski ebatäiuslik inimene.

Kristus. Tiitlile Kristus, mille tähendus on „võitu”, eelneb siin kreeka keeles määrav artikkel. Sellega näidatakse, et Jeesus on tõotatud messias – see, kes on võitud täitma erilist rolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

teenija. Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sageli sõna diákonos, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. Seda sõna on kasutatud Kristuse (Ro 15:8), Kristuse teenijate (1Ko 3:5–7; Kol 1:23), koguduseabiliste (Flp 1:1; 1Ti 3:8), aga ka majateenrite (Joh 2:5, 9) ja valitsusametnike kohta (Ro 13:4).

teenija. Vt Mt 20:26 kommentaari.

silmakirjatsejad. Kreeka sõna hypokrités käis algselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejate kohta, kes kandsid suuri maske, et oma häält võimendada. Hiljem hakati seda sõna kasutama piltlikult teesklejate ja petiste kohta, kes varjasid oma tegelikke kavatsusi või isikut. Jeesus kutsub siin silmakirjatsejateks juudi usujuhte. (Mt 6:5, 16.)

Häda teile. Sellega algab seitse hädakuulutust Jeesuse ajal tegutsenud usujuhtidele, keda ta nimetab silmakirjatsejateks ja pimedateks teejuhtideks.

silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.

Mõnes käsikirjas on sõnad „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te neelate alla lesknaiste majad ja esitate silmakirjaks pikki palveid. Seepärast te saate rängema karistuse”. Vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades neid sõnu ei leidu, küll aga leiduvad sarnased sõnad tekstides Mr 12:40 ja Lu 20:47. (Vt lisa A3.)

pöörata oma usku. Võib tõlkida ka „teha proselüüdiks”. Kreeka sõna prosélytos tähendab juudi usku pöördunut. Meesproselüüdid lõigati ümber.

Gehenna väärilise. Sõna-sõnalt „Gehenna poja”, st lõpliku hävingu väärilise. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Gehenna”.)

Te rumalad ja pimedad! Piiblis nimetatakse rumalaks tavaliselt neid, kes põlgavad Jumala tarkust ja kelle moraal on tema silmis madal.

kümnist mündist, tillist ja köömnest. Iisraellased pidid Moosese seaduse järgi maksma kümnist (ühe kümnendiku oma saagist). (3Mo 27:30; 5Mo 14:22.) Seadus ei öelnud, et seda tuleks maksta ka maitsetaimedest, nagu mündist, tillist ja köömnest, kuid Jeesus ei halvustanud seda traditsiooni. Ta laitis kirjatundjaid ja varisere hoopis selle pärast, et nad keskenduvad pisiasjadele, aga ei hooli Moosese seaduse põhimõtetest, näiteks õiglusest, halastusest ja ustavusest.

te kurnate välja sääse, aga neelate alla kaameli. Sääsk oli ebapuhastest loomadest üks pisemaid, kaamel aga üks suuremaid. (3Mo 11:4, 21–24.) Jeesus kasutab iroonilise varjundiga hüperbooli. Ta võrdleb kaameli neelamisega seda, et usujuhid ei hooli Moosese seaduse tähtsatest põhimõtetest, samas aga kurnavad oma joogist välja sääse, et end sellega mitte rüvetada.

lubjatud haudadega. Iisraellastel oli kombeks matmiskohti lubjaga valgendada, et keegi nendega kogemata kokku ei puutuks ega end rüvetaks. (4Mo 19:16.) Juudi Mišna (Šeqalim 1:1) ütleb, et seda tehti igal aastal kuu aega enne paasapüha. Jeesus mõtles selle metafooriga silmakirjalikkust.

seadusetus. Vastav kreeka sõna tähendab seaduse rikkumist, põlgamist või eiramist. Piiblis tähistab see lugupidamatust Jumala seaduste vastu. (Mt 7:23; 2Ko 6:14; 2Te 2:3–7; 1Jo 3:4.)

ülekohut. Vt Mt 24:12 kommentaari.

täitke siis oma esiisade mõõt. Võib tõlkida ka „täitke siis oma esiisade pattude mõõdunõu”, „viige siis oma esiisade alustatu lõpule”. See idioom tähendab sõna-sõnalt millegi täitmist, mida keegi teine on hakanud täitma. See ei ole Jeesuse käsk, vaid irooniliselt esitatud ennustus, et juudi usujuhid tapavad ta, nagu nende esivanemad tapsid Jumala prohveteid.

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Te maod, te rästikute sugu. Algne madu Saatan (Ilm 12:9) on kõigi jumalavastaste vaimne isa ja selles mõttes on nad tema sugu. (Joh 8:44; 1Jo 3:12.) Jeesus nimetas usujuhte madudeks ja rästikute sooks, sest nad hukutasid inimesi oma kurjusega, võõrutades neid Jumalast. Ka Ristija Johannes kasutas väljendit „rästikute sugu”. (Mt 3:7.)

Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.

õpetajaid. Võib tõlkida ka „õpetatuid”. Kreeka sõna grammateús on tõlgitud „kirjatundja”, kui see viitab juudi seaduseõpetajatele. Siin aga mõeldakse Jeesuse jüngreid, keda saadetakse teisi õpetama.

sünagoogides. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.

alates õige Aabeli verest kuni ... Sakarja vereni. Selle ütlusega mõtles Jeesus kõiki tapetud jumalateenijaid, kellest Piibli heebreakeelne osa räägib. Esimene neist on Aabel (1Mo 4:8) ja viimane Sakarja (2Aj 24:20), kuna juudi kaanonis oli Ajaraamat viimane raamat.

Barakja poja. Tekstis 2Aj 24:20 öeldakse, et Sakarja oli preester Joojada poeg. Arvatakse, et Joojadal oli kaks nime, nagu oli piibliaegadel tavaks (vrd Mt 9:9 ja Mr 2:14), või et Barakja oli Sakarja vanaisa või kaugem esiisa.

mille te valasite. Sõna-sõnalt „kelle te tapsite”. Need juudi usujuhid küll ei tapnud Sakarjat, aga Jeesus pidas neid ühtmoodi vastutavaks, sest nende hoiak ei olnud esiisade omast parem. (Ilm 18:24.)

pühamu ja altari vahel. Vastavalt tekstile 2Aj 24:21 tapeti Sakarja Jehoova koja õues. Põletusohvrialtar oli templi siseõues pühamu sissekäigu ees. (Vt lisa B8.) See, mis toimus pühamu ja altari vahel, nagu Jeesus ütles, toimuski Jehoova koja õues.

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

Jeruusalemm, Jeruusalemm. Tekstis Lu 13:34 on kirjas samasugused Jeesuse sõnad, mis ta lausus mõni aeg varem Pereas. Siin olevad sõnad ütles Jeesus aga 11. niisanil oma maise elu viimasel nädalal. (Vt lisa A7.)

sellisena. Mõne vana käsikirja järgi võiks tõlkida ka „laastatuna”.

Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast L 118:26, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Pildid ja videod

Fülakteerion ehk piiblitsitaate sisaldav karbike
Fülakteerion ehk piiblitsitaate sisaldav karbike

Fülakteerion on nahast karbike, milles on pärgamendiribad nelja piiblitekstiga: 2Mo 13:1–10, 11–16; 5Mo 6:4–9; 11:13–21. Mingil ajal pärast juutide naasmist vangipõlvest Babüloonias tekkis meestel komme kanda piiblitsitaate sisaldavaid karbikesi hommikuse palvetamise ajal, välja arvatud pühade ajal ja hingamispäeval. Fotol olev fülakteerion on pärit 1. sajandist m.a.j. See leiti ühest Kumrani koopast. Joonistuselt saab ettekujutuse, mismoodi niisugune fülakteerion võis uuena välja näha.

Sünagoog esimesel sajandil
Sünagoog esimesel sajandil

Joonis on tehtud ühe 1. sajandi sünagoogi põhjal, mille varemed on leitud Gamlast. See paik asub u 10 km Galilea merest kirdes. Selle pildi abil saab ettekujutuse, milline võis tollal sünagoog välja näha.

Esimesed istmed sünagoogides
Esimesed istmed sünagoogides

See videorekonstruktsioon põhineb osalt 1. sajandist pärit sünagoogi jäänustel Gamlas umbes 10 km Galilea merest kirdes. Kuna ühtki 1. sajandi sünagoogi pole tervena säilinud, pole täpselt teada, millised need välja nägid. Video annab ettekujutuse tolle aja sünagoogi võimalikust interjöörist.

1. Esimesed ehk parimad istmed sünagoogis võisid olla poodiumi peal või ees.

2. Poodium, millelt õpetaja luges ette seadust. Poodiumi asukoht võis sünagoogiti erineda.

3. Seinaäärsetel istmetel istusid tõenäoliselt prominentsed ühiskonnaliikmed. Ülejäänud kuulajad võisid istuda põrandal mattidel. Paistab, et Gamla sünagoogis oli neli istmerida.

4. Pühakirjarullide panipaik võis asuda tagaseina ääres.

Sünagoogis kehtiv istumiskord oli kohalviibijatele alaliseks meeldetuletuseks, et ühed on tähtsamad kui teised – see oli teema, mille üle Jeesuse jüngrid sageli vaidlesid. (Mt 18:1–4; 20:20, 21; Mr 9:33, 34; Lu 9:46–48.)

Aukohad õhtusöökidel
Aukohad õhtusöökidel

Esimesel sajandil oli tavaks süüa laua ääres külitades. Vasaku käega toetuti padjale ja paremaga söödi. Vana-Kreeka ja -Rooma elamu tüüpilises söögitoas asetses madala laua ümber kolm lamamispinki. Roomlased nimetasid sellist söögituba trikliiniumiks (ld triclinium, mis tuleb kreeka sõnast tähendusega „tuba kolme lamamispingiga”). Traditsiooniliselt külitas laua ääres üheksa inimest, kolm igal pingil, kuid hiljem võeti kasutusele pikemad pingid, kuhu mahtus rohkem inimesi. Üks pink tähendas vähimat (A), teine keskmist (B) ja kolmas suurimat austust (C). Ka kohad pinkidel tähendasid erineval määral austust. Isikut peeti tähtsamaks sellest, kes oli temast paremal, ja vähem tähtsamaks sellest, kes oli temast vasakul. Ametlikul pidusöögil külitas võõrustaja tavaliselt kõige vähem tähtsama pingi esimesel kohal (1). Aukohaks oli keskmise pingi kolmas koht (2). Kuigi pole teada, mil määral juudid selle kombe üle võtsid, paistab, et Jeesus viitas sellele, kui õpetas oma järelkäijatele alandlikkuse olulisust.

Hinnomi org (Gehenna)
Hinnomi org (Gehenna)

Hinnomi oru kreekakeelne nimi on Gehenna. See org asus muistsest Jeruusalemmast lõunas ja edelas. Jeesuse päevil oli see prügi põletamise paik, mistõttu see oli igati sobiv sümboliseerima täielikku hävingut.

Hinnomi org tänapäeval
Hinnomi org tänapäeval

Hinnomi org (1), mida Piibli kreekakeelses osas nimetatakse Gehennaks. Templimägi (2). Templimäel asus 1. sajandil juutide tempel. Praegune silmapaistvaim ehitis seal on islamiusuliste pühakoda, mis on tuntud kui Kaljumošee. (Vt kaarti lisas B12.)

Münt, till ja köömen
Münt, till ja köömen

Juba ammustest aegadest peale on münti kasutatud ravimiseks ja toidu maitsestamiseks. Kreeka sõnaga hedýosmon, „münt”, (sõna-sõnalt „hästi lõhnav”) võidi mõelda ilmselt mitmeid Iisraelis ja Süürias kasvavaid mündiliike, sealhulgas pikalehist münti (Mentha longifolia). Aedtilli (Anethum graveolens) kasvatatakse peamiselt aromaatsete seemnete pärast. Tilliseemneid kasutatakse toidu maitsestamiseks ja ka ravimina kõhuhädade puhul. Harilik vürtsköömen (Cuminum cyminum) kuulub sarikaliste sugukonda ja on eeskätt tuntud oma teravalõhnaliste seemnete poolest. Lähis-Idas ja teistes maades maitsestatakse nende seemnetega leiba, kooke, hautisi ja ka likööre.

Kaamel
Kaamel

Jeesuse päevil oli kaamel suurim kodustatud loom tolles piirkonnas. Arvatakse, et Piiblis viidatakse üldiselt üksküürkaamelitele (Camelus dromedarius). Esimest korda mainitakse Piiblis kaamelit siis, kui räägitakse ajast, mil Aabraham elas ajutiselt Egiptuses, kus ta sai endale hulgaliselt neid koormaloomi. (1Mo 12:16.)

Sarvikrästik
Sarvikrästik

Nii Ristija Johannes kui ka Jeesus nimetasid kirjatundjaid ja varisere „rästikute sooks”, sest need tekitasid pahaaimamatutele inimestele vaimset kahju, mis oli võrreldav surmava mürgiga. (Mt 3:7; 12:34.) Fotol on sarvikrästik, kelle tunnuseks on silmade kohal asetsevad väiksed „sarved”. Ohtlikest rästikutest elutsevad Iisraelis veel Jordani orus elav nokisrästik (Vipera ammodytes) ning palestiina rästik (Vipera palaestina).

Piits
Piits

Kõige kohutavam vahend, mida piitsutamisel kasutati, oli flagellum. See koosnes kepi külge kinnitatud nööridest või nahkrihmadest. Raskustena kinnitati nende külge teravad luukillud või metallitükid, et piitsutamine oleks piinarikkam.

Kana kogub tibud oma tiibade alla
Kana kogub tibud oma tiibade alla

Jeesus maalis oma kuulajate silme ette südamliku pildi, kui võrdles enda muret Jeruusalemma elanike pärast kaitsva kanaga, kes varjab tibusid oma tiibadega. Ühes teises kohas mainib Jeesus poega, kes palub isalt muna. (Lu 11:11, 12.) Nendest näidetest võib järeldada, et kanapidamine oli Iisraelis 1. sajandil tavaline. Kreeka sõna órnis tekstides Mt 23:37 ja Lu 13:34 võib tähendada mistahes lindu, kas mets- või kodulindu. Ent arvatakse, et selles kontekstis viitab see kanale, kõige tavalisemale ja kasulikumale kodulinnule.