Matteuse evangeelium 14:1–36

14  Sel ajal kuulis valitseja Herodes Jeesusest+ 2  ja ütles oma teenritele: „See on Ristija Johannes. Ta on surnuist üles äratatud. Sellepärast suudab ta teha neid vägevaid tegusid*.”+ 3  Oli ju Herodes Johannese vahi alla võtnud, kinni sidunud ja vangi pannud oma venna Filippuse naise Herodiase pärast,+ 4  sest Johannes oli talle mitu korda öelnud: „Sul pole õigust temaga elada.”+ 5  Tegelikult tahtis Herodes Johannest tappa, kuid ta kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.+ 6  Aga kui Herodese sünnipäeva+ tähistati, tantsis Herodiase tütar külaliste ees ja meeldis Herodesele nii väga,+ 7  et ta tõotas vandega anda tüdrukule, ükskõik mida see soovib. 8  Siis ütles tüdruk ema ärgitusel: „Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea.”+ 9  Kuningas sai küll kurvaks, aga oma vande ja pidusöögil viibijate pärast käskis ta selle anda. 10  Niisiis lasi ta Johannesel vanglas pea maha raiuda. 11  Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule, kes viis selle oma emale. 12  Hiljem tulid Johannese jüngrid, võtsid tema surnukeha ja matsid selle. Siis nad tulid ja teatasid asjast Jeesusele. 13  Seda kuulnud, lahkus Jeesus sealt ja läks paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette. Kui aga rahvahulgad sellest kuulda said, läksid nad linnadest jalgsi talle järele.+ 14  Randa jõudes nägi ta suurt hulka inimesi ning tal hakkas neist kahju+ ja ta tegi haiged terveks.+ 15  Kui saabus õhtu, tulid ta jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See on kõrvaline paik ja aeg on juba hiline. Saada inimesed ära, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma.”+ 16  Jeesus vastas: „Neil pole vaja ära minna. Andke teie neile süüa.” 17  Nad ütlesid talle: „Meil pole siin muud kui viis leiba ja kaks kala.” 18  Ta sõnas: „Tooge need siia minu kätte.” 19  Siis palus ta rahvahulkadel rohu peale maha istuda, võttis need viis leiba ja kaks kala ning esitas üles taeva poole vaadates tänupalve*.+ Ta murdis leivad, andis need jüngritele ning jüngrid jagasid need rahvahulkadele. 20  Kõik sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit.+ 21  Sööjaid oli umbes 5000 meest, peale nende veel naised ja lapsed.+ 22  Pärast seda käskis Jeesus kohe oma jüngritel paati minna ja tema eel vastaskaldale sõita, ise aga jäi ta inimesi ära saatma.+ 23  Kui ta oli rahvahulgad ära saatnud, läks ta üles mäele omaette palvetama.+ Õhtu saabudes oli ta seal üksi. 24  Selleks ajaks oli paat rannast juba sadade meetrite kaugusele jõudnud ja see heitles lainetega, sest tuul oli vastu. 25  Aga öö neljanda vahikorra ajal tuli Jeesus merd mööda kõndides nende juurde. 26  Kui jüngrid märkasid teda merel kõndimas, kohkusid nad ja ütlesid: „See on kummitus*!” ning karjusid hirmust. 27  Ent sedamaid ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+ 28  Peetrus kostis: „Isand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla mööda vett enda juurde.” 29  Tema ütles: „Tule!” Seepeale astus Peetrus paadist välja ja kõndis vee peal Jeesuse poole. 30  Aga tormi nähes lõi ta kartma, ta hakkas vajuma ja hüüdis: „Isand, päästa mind!” 31  Otsekohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõrgausuline, miks sa kahtlema lõid?”+ 32  Kui nad olid paati astunud, vaibus tormituul. 33  Siis kummardasid paadisolijad ta ees ja ütlesid: „Sina oled tõesti Jumala poeg!”+ 34  Ja nad jõudsid teisele kaldale ning randusid Genneesaretis.+ 35  Kui sealsed elanikud Jeesuse ära tundsid, saatsid nad sõna kõikjale ümbruskonda ja inimesed tõid tema juurde kõik haiged. 36  Need anusid teda, et nad ainult saaksid puudutada tema kuuenarmaid.+ Kõik, kes neid puudutasid, said täiesti terveks.

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „neid imesid”.
^ Sõna-sõnalt „ning vaatas üles taeva poole ja õnnistas”.
^ Võib tõlkida ka „viirastus”, „illusioon”.

Kommentaarid

kuningas Herodes. Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.) Matteus ja Luukas kasutavad Herodes Antipase ametlikku Rooma tiitlit „tetrarh”. (Vt Mt 14:1 ja Lu 3:1 kommentaari.) Tema tetrarhia moodustasid Galilea ja Perea. Teda nimetati ka kuningaks: Matteus teeb seda ühe korra (Mt 14:9), Markus aga läbivalt (Mr 6:22, 25, 26, 27).

valitseja. Sõna-sõnalt „tetrarh” (neljandiku valitseja). Rooma määras tetrarhi valitsema neljandiku provintsi üle. Herodes Antipase tetrarhia ehk valitsetava maa-ala moodustasid Galilea ja Perea. (Vrd Mr 6:14 kommentaariga.)

Herodes. St Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.

Herodes. St Herodes Antipas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

vahi alla võtnud ... ja vangi pannud. Piibel ei ütle, kus see toimus. Josephus ütles, et Johannest hoiti vangis ja ta tapeti Machaeruse kindluses, mis asus Surnumerest ida pool („Juudi muinsused”, 18. raamat, 5. ptk, lõik 2). Johannes võis olla mõnda aega seal vangis. (Mt 4:12.) Aga ilmselt tapeti ta Tiberiases, mis asus Galilea mere läänekaldal. Seda võib järeldada kahel põhjusel. 1) Jeesus teenis Galileas ja tundub, et Johannes oli vangis tema lähedal, sest ta kuulis Jeesuse tegudest ja saatis oma jüngrid tema juurde. (Mt 11:1–3.) 2) Markus ütleb, et Herodese sünnipäevapeol olid Galilea tähtsaimad inimesed. Seepärast on loogiline, et pidu toimus Galileas, Herodese residentsis Tiberiases. Johannese vangistuskoht ei saanud olla peo toimumiskohast kaugel. (Mr 6:21–29; Mt 14:6–11.)

oma venna Filippuse naise Herodiase. Herodes Antipas armus sõgedalt Herodiasesse, kes oli tema poolvenna Herodes Filippuse naine. Herodias lahutas end Filippusest, Antipas omakorda oma naisest ning nad abiellusid. Ristija Johannes arreteeriti, sest ta mõistis hukka selle ebamoraalse, juudi seaduse järgi keelatud liidu.

oma sünnipäeva. See toimus ilmselt Herodes Antipase residentsis Tiberiases Galilea mere läänekaldal. Seda võib järeldada Markuse ütlusest, et kohal olid Galilea tähtsaimad inimesed. (Vt Mt 14:3 ja 14:6 kommentaari.) Piibel mainib vaid kaht sünnipäevapidu: siin kirjeldatud pidu, kus raiuti Johannesel pea maha, ja Egiptuse vaarao sünnipäeva, kus hukati tema pagarite ülem. (1Mo 40:18–22.) Kumbagi sünnipäeva tähistati suurte pidustuste ja soosinguavaldustega ning kummalgi puhul pandi toime hukkamine.

vahi alla võtnud ... ja vangi pannud. Piibel ei ütle, kus see toimus. Josephus ütles, et Johannest hoiti vangis ja ta tapeti Machaeruse kindluses, mis asus Surnumerest ida pool („Juudi muinsused”, 18. raamat, 5. ptk, lõik 2). Johannes võis olla mõnda aega seal vangis. (Mt 4:12.) Aga ilmselt tapeti ta Tiberiases, mis asus Galilea mere läänekaldal. Seda võib järeldada kahel põhjusel. 1) Jeesus teenis Galileas ja tundub, et Johannes oli vangis tema lähedal, sest ta kuulis Jeesuse tegudest ja saatis oma jüngrid tema juurde. (Mt 11:1–3.) 2) Markus ütleb, et Herodese sünnipäevapeol olid Galilea tähtsaimad inimesed. Seepärast on loogiline, et pidu toimus Galileas, Herodese residentsis Tiberiases. Johannese vangistuskoht ei saanud olla peo toimumiskohast kaugel. (Mr 6:21–29; Mt 14:6–11.)

sünnipäeva tähistati. See toimus ilmselt Herodes Antipase residentsis Tiberiases. (Vt Mt 14:3 ja Mr 6:21 kommentaari.) Piibel mainib vaid kaht sünnipäevapidu: siin kirjeldatud pidu, kus raiuti Johannesel pea maha, ja Egiptuse vaarao sünnipäeva, kus hukati tema pagarite ülem. (1Mo 40:18–22.) Mõlemat sünnipäeva tähistati suurte pidustustega ja mõlemal puhul pandi toime hukkamine.

valitseja. Sõna-sõnalt „tetrarh” (neljandiku valitseja). Rooma määras tetrarhi valitsema neljandiku provintsi üle. Herodes Antipase tetrarhia ehk valitsetava maa-ala moodustasid Galilea ja Perea. (Vrd Mr 6:14 kommentaariga.)

Kuningas. Herodes Antipase ametlik Rooma poolt antud tiitel oli tetrarh. (Vt Mt 14:1 kommentaari.) Teda nimetati sageli ka kuningaks.

vande. Sõna-sõnalt „vannete”. Erinevalt tekstist Mt 14:7, kus algkeeles on see sõna ainsuses, on see siin mitmuses. Mitmus võib viidata sellele, et Herodes rõhutas või kinnitas Herodiase tütrele antud lubadust, korrates oma vannet mitu korda.

hakkas ... kahju. Vt Mt 9:36 kommentaari.

hakkas ... kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.

Andke teie neile süüa. See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)

kala. Piibliaegadel kalu tavaliselt küpsetati või soolati ja kuivatati ning söödi leiva kõrvale. Jeesus kasutas ilmselt soolatud ja kuivatatud kala.

murdis leivad. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 15:36; 26:26; Mr 6:41; 8:6; Lu 9:16.)

korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mt 16:9 ja 16:10 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mt 15:37 ja 16:9 kommentaari.)

korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mt 14:20, 15:37, 16:10 kommentaari ja paralleeltekste Mr 6:43; 8:8, 19, 20), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.

peale nende veel naised ja lapsed. Ainult Matteus mainib sellest imest kirjutades naisi ja lapsi. Võimalik, et inimesi, kes söönuks said, oli rohkem kui 15 000.

sadade meetrite. Sõna-sõnalt „paljude staadionite”. Üks staadion (kr stádion) oli 185 m ehk 1/8 Rooma miili.

neljanda vahikorra ajal. St kella kolmest öösel kuni päikesetõusuni kell kuus. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda. Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid Jeesuse päeviks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile.

kummardasid ... ta ees. Võib tõlkida ka „avaldasid ... talle austust”. Nad kummardasid Jeesuse kui Jumala esindaja ees, aga ei pidanud teda Jumalaks, vaid Jumala pojaks. (Vt Mt 2:2, 8:2 ja 18:26 kommentaari.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Orja kummardus siin väljendas austust ja allumist. (Vt Mt 2:2 ja 8:2 kommentaari.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)

Genneesaretis. Väike tasandik (5 × 2,5 km) Galilea mere loodekaldal. Tekstis Lu 5:1 nimetatakse Galilea merd Genneesareti järveks.

Pildid ja videod

Herodes Antipase münt
Herodes Antipase münt

Fotodel on vasesulamist münt mõlemalt poolt. Selle umbes Jeesuse teenistusaja paiku vermitud mündi lasi teha Herodes Antipas, kelle tetrarhia hõlmas Galilead ja Peread. Kui variserid ütlesid Jeesusele, et Herodes tahab teda tappa, viibis Jeesus tõenäoliselt parajasti Pereas, Herodese valitsetaval alal, olles teel Jeruusalemma. Neile vastates ütles Jeesus Herodese kohta „see rebane”. (Vt Lu 13:32 kommentaari.) Kuna enamik Herodese alamatest olid juudid, lasi ta oma müntidele panna palmioksa (1) ja pärja (2) kujutise, mis ei riivanud juutide tundeid.

Galilea mere kirdeosa
Galilea mere kirdeosa

Vaade Galilea merele ja tasandikule, mis on arvatavasti koht, kus Jeesus andis toitu umbes 5000 mehele, samuti naistele ja lastele.

Kala ja leib
Kala ja leib

Iisraelis võib püüda näiteks latikat, karpkala, ahvenat ja tilaapiat. Kalu tavaliselt küpsetati tulel või soolati ja kuivatati. Iga päev küpsetati värskelt jahvatatud nisu- või odrajahust leiba. Leib oli sageli hapnemata (hbr matstsáh), tehtud ilma juuretiseta. Selle valmistamiseks segati lihtsalt kokku jahu ja vesi.

Korvid
Korvid

Piibli algkeeltes kasutatakse mitut sõna, kirjeldamaks erinevaid korve. Näiteks kreeka sõna, mis käib 12 korvi kohta, millesse koguti ülejäägid, pärast seda kui Jeesus oli ime läbi toitnud 5000 meest, märgib suhteliselt väikest vitskorvi. Kuid loos, kus räägitakse, kuidas Jeesus toitis 4000 meest ja ülejäägid koguti seitsmesse korvi, on teine sõna, mis tähendab suurt korvi. (Mr 8:8, 9.) Sama sõna on kasutatud korvi kohta, milles Paulus lasti Damaskuses müüriavast alla. (Ap 9:25.)

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Matteuse 14
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty