Johannese evangeelium 16:1–33

16  Ma räägin seda kõike teile selleks, et te ei laseks end eksitada*.  Teid heidetakse kogudusest välja+ ning tuleb aeg, kui igaüks, kes teid tapab,+ arvab end Jumalale au toovat.  Nad teevad seda, sest nad pole õppinud tundma ei Isa ega mind.+  Ma räägin seda teile, et kui see aeg kätte jõuab, siis teile meenuks, et ma sellest rääkisin.+ Ma ei rääkinud seda kohe alguses, sest siis ma olin koos teiega.  Aga nüüd lähen ma tema juurde, kes on mu läkitanud.+ Ometi ei küsi keegi teist minult, kuhu ma lähen.  Selle tõttu, mida ma teile räägin, on kurbus täitnud teie südame.+  Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on hea, et ma ära lähen. Kui ma ei läheks, ei tuleks aitaja+ teie juurde, aga kui ma lähen, siis ma saadan ta teie juurde.  Ja kui ta tuleb, toob ta maailmale selguse patu, õiguse ja kohtumõistmise kohta:  esmalt patu kohta,+ sest maailm ei usu minusse,+ 10  seejärel õiguse kohta, sest ma lähen Isa juurde ja te ei näe mind enam, 11  seejärel kohtumõistmise kohta, sest selle maailma valitseja üle on kohus mõistetud.+ 12  Mul on teile veel palju öelda, aga te ei suuda seda kõike praegu vastu võtta.+ 13  Ent kui tuleb tema, tõe vaim,+ siis juhatab ta teile kätte kogu tõe, sest ta ei räägi omal algatusel, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib, ja ta kuulutab teile tulevasi asju.+ 14  Ta austab mind,+ sest ta kuulutab teile, mida ta minult kuuleb.+ 15  Kõik, mis kuulub Isale, on ka minu oma.+ Seepärast ma ütlesingi, et ta kuulutab teile, mida ta minult kuuleb. 16  Natukese aja pärast te ei näe mind enam,+ ja veel natukese aja pärast te näete mind.” 17  Seepeale hakkasid mõned jüngrid omavahel arutama: „Mida see tähendab, mis ta meile ütleb: „Natukese aja pärast te ei näe mind, ja veel natukese aja pärast te näete mind,” ning „Sest ma lähen Isa juurde”?” 18  Nad küsisid veel: „Mida tähendab see natuke aega? Millest ta ometi räägib?” 19  Kuna Jeesus teadis, et nad tahavad temalt seda küsida, ütles ta neile: „Kas te arutlete omavahel selle üle, mis ma ütlesin, nimelt, et natukese aja pärast te ei näe mind, ja veel natukese aja pärast te näete mind? 20  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: te hakkate nutma ja halama,+ ent maailm on rõõmus. Te kurvastute, aga teie kurbus muutub rõõmuks.+ 21  Kui naine sünnitab, on ta murelik, sest tema tund on tulnud. Aga kui ta on lapse ilmale toonud, ei tule ta vaev talle enam meeldegi, sest ta on rõõmus, et inimene on sündinud maailma. 22  Samuti olete teie praegu kurvad, aga ma tulen jälle teie juurde ja teie süda saab rõõmsaks+ ning keegi ei võta teie rõõmu teilt ära. 23  Sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Ma kinnitan teile ja see on tõsi: mida te Isalt palute+ minu nime kaudu, seda ta annab teile.+ 24  Senini ei ole te midagi palunud minu nime kaudu. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik. 25  Seda kõike olen ma teile rääkinud mõistukõnes. Tuleb aeg, kui ma ei räägi teile enam mõistu, vaid kõnelen teile Isast otsesõnu. 26  Sel päeval te palute Isa minu nime kaudu. Seda öeldes ei mõtle ma, et mina palun Isa teie eest. 27  Isa on teisse kiindunud, sellepärast et teie olete kiindunud minusse+ ja usute, et ma olen tulnud Jumala nimel.+ 28  Ma olen tulnud maailma Isa nimel, aga nüüd ma lahkun maailmast ja lähen Isa juurde.”+ 29  Tema jüngrid ütlesid: „Nüüd sa räägid otsesõnu, mitte mõistukõnes. 30  Nüüd me mõistame, et sa tead kõike juba enne, kui keegi sinult midagi küsib. Seetõttu me usume, et sa oled tulnud Jumala juurest.” 31  Jeesus vastas neile: „Kas te nüüd usute? 32  Tuleb* aeg, ja see ongi juba käes, kui te jooksete laiali, igaüks oma majja, ja te jätate mu üksi.+ Ometi ei ole ma üksi, sest Isa on minuga.+ 33  Seda kõike rääkisin ma teile selleks, et teil oleks tänu minule rahu.+ Maailmas te kohtate raskusi,+ aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!”+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „ei komistaks”.
Võib tõlkida ka „Näe! Tuleb”.

Kommentaarid

kohtute. Võib tõlkida ka „kohalike kohtute”. Kreeka sõna synédrion, mis selles tekstis on mitmuses, kasutatakse piibli kreekakeelses osas enamasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeima kohtu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin” ning Mt 5:22 ja 26:59 kommentaari.) Kuid see sõna tähendab ka lihtsalt koosolekut või nõukogu. Siin mõeldakse sellega sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Mt 23:34; Mr 13:9; Lu 21:12; Joh 9:22; 12:42; 16:2.)

teenida teda. Võib tõlkida ka „osaleda tema pühas teenistuses”. Kreeka verb latreúo tähendab peamiselt „teenima” ja piiblis kasutatakse seda enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 2:37; 4:8; Ap 7:7; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3) ja teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Vahel on seda sõna kasutatud seoses ebajumalateenimisega, loodu kummardamisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.)

heidetakse kogudusest välja. Sõna-sõnalt „heidetakse sünagoogist välja”. Kreeka sõna aposynágogos esineb veel vaid tekstides Joh 9:22 ja 12:42. Inimest, kes kogudusest välja heideti, hakati vältima ja ta sattus ühiskonna põlu alla. See põhjustas talle ja ta perele nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke probleeme. Sünagoogides jagati tavaliselt õpetust, aga seal tegutsesid ka kohalikud kohtud, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Vt Mt 10:17 kommentaari.) Jeesuse sõnad olid hoiatuseks, millised tagajärjed võivad olla sellel, kui keegi soovib tema järelkäijaks saada. Jeesus oli küll varem öelnud, et maailm vihkab tema järelkäijaid, aga nüüd ütles ta esimest korda otse, et mõned neist tapetakse.

end Jumalale au toovat. Võib tõlkida ka „osalevat Jumala pühas teenistuses”. Selles fraasis on kasutatud kreeka nimisõna latreía, mis piibli kreekakeelses osas esineb ainult seoses jumalateenimisega. (Ro 9:4; 12:1; Heb 9:1, 6; lisainfot verbi latreúo kohta leiab Lu 1:74 kommentaarist.)

aitaja. Võib tõlkida ka „lohutaja”, „julgustaja”, „eestkostja”. Piiblis on sõna „aitaja” (parákletos) kasutatud nii püha vaimu (Joh 14:16, 26; 15:26; 16:7) kui ka Jeesuse kohta (1Jo 2:1). See tähendab sõna-sõnalt „kellegi kõrvale kutsutu”, kes pakub abi. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Piiblis esineb see kõnekujund sageli, näiteks on isikustatud tarkust, surma, pattu ja armu. (Mt 11:19; Lu 7:35; Ro 5:14, 17, 21; 6:12; 7:8–11.) Samuti mainitakse püha vaimu tihti koos teiste elutute asjadega. Ka see kinnitab, et püha vaim pole isik. (Mt 3:11; Ap 6:3, 5; 13:52, allm; 2Ko 6:4–8; Ef 5:18.) Mõned väidavad, et püha vaim on isik, kuna sõna „aitaja” kohta on kreeka keeles kasutatud meessoost asesõnu. (Joh 14:26.) Kuid põhjus on selles, et sõna „aitaja” on kreeka keeles meessoost, ja kui kirjeldatakse tema tegevust, nõuab grammatika, et kasutataks ka meessoost asesõna. (Joh 16:7, 8, 13, 14.) Kui aga püha vaimu kohta kasutatakse kesksoost sõna pneúma (vaim), on ka asesõnad kesksoost. (Vt Joh 14:17 kommentaare.)

tema. Nii 13. kui ka 14. salmis mõeldakse sõnadega „tema” ja „ta” tekstis Joh 16:7 mainitud aitajat. Kasutades sõna „aitaja” (kr meessoost sõna), isikustas Jeesus püha vaimu (kr kesksoost sõna), mis on mitteisikuline jõud. (Vt Joh 14:16 kommentaari.)

ta. St eelmises salmis mainitud aitaja. (Vt Joh 16:13 kommentaari.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Püha vaim toob selguse patu kohta, sest see näitab, et maailm ei usu Jumala pojasse. Samuti toob see selguse õiguse kohta, sest see, et Jeesus läks taevasse, tõendas, et ta on Jumala silmis õige. Veel näitab püha vaim, miks „selle maailma valitseja” Saatan väärib hukkamõistvat kohtuotsust. (Joh 16:9–11.) Kreeka sõna elégcho, mis on siin tõlgitud kui „selgust tooma”, võib tõlkida ka vastega „noomima”. (1Ti 5:20; Tt 1:9).

aitaja. Võib tõlkida ka „lohutaja”, „julgustaja”, „eestkostja”. Piiblis on sõna „aitaja” (parákletos) kasutatud nii püha vaimu (Joh 14:16, 26; 15:26; 16:7) kui ka Jeesuse kohta (1Jo 2:1). See tähendab sõna-sõnalt „kellegi kõrvale kutsutu”, kes pakub abi. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Piiblis esineb see kõnekujund sageli, näiteks on isikustatud tarkust, surma, pattu ja armu. (Mt 11:19; Lu 7:35; Ro 5:14, 17, 21; 6:12; 7:8–11.) Samuti mainitakse püha vaimu tihti koos teiste elutute asjadega. Ka see kinnitab, et püha vaim pole isik. (Mt 3:11; Ap 6:3, 5; 13:52, allm; 2Ko 6:4–8; Ef 5:18.) Mõned väidavad, et püha vaim on isik, kuna sõna „aitaja” kohta on kreeka keeles kasutatud meessoost asesõnu. (Joh 14:26.) Kuid põhjus on selles, et sõna „aitaja” on kreeka keeles meessoost, ja kui kirjeldatakse tema tegevust, nõuab grammatika, et kasutataks ka meessoost asesõna. (Joh 16:7, 8, 13, 14.) Kui aga püha vaimu kohta kasutatakse kesksoost sõna pneúma (vaim), on ka asesõnad kesksoost. (Vt Joh 14:17 kommentaare.)

tema. Nii 13. kui ka 14. salmis mõeldakse sõnadega „tema” ja „ta” tekstis Joh 16:7 mainitud aitajat. Kasutades sõna „aitaja” (kr meessoost sõna), isikustas Jeesus püha vaimu (kr kesksoost sõna), mis on mitteisikuline jõud. (Vt Joh 14:16 kommentaari.)

maailma. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes paneb kirja Jeesuse sõnad, et tema järelkäijad ei kuulu maailma. Sama mõte esineb veel kaks korda Jeesuse viimases palves koos oma ustavate apostlitega. (Joh 17:14, 16.)

maailm. Selles salmis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. (Vrd Joh 15:19 kommentaariga.)

kogu maailma. Kreeka sõna kósmos, mis on tavaliselt tõlgitud vastega „maailm”, tähendab ka „kord; maailmakord”. Ilmalikus kreeka kirjanduses on seda kasutatud inimkonna kohta ja sama tähendus on sel sageli ka piibli kreekakeelses osas. (Vt Joh 1:9, 1:10 ja 3:16 kommentaari.) Kuid sõna kósmos pole vaid inimkonna sünonüüm. Piiblis on see säilitanud oma algse tähenduse „kord; maailmakord”, on ju maailmale omane teatud struktuur: see koosneb näiteks kultuuridest, rahvastest ja majandussüsteemidest. (1Jo 3:17, P 1997; Ilm 7:9; 14:6.) Selles ja ka mõningates teistes salmides on sõnal „maailm” just see tähendus. Sajandite vältel on rahvaarv suurenenud, mistõttu inimesi mõjutavaid tegureid on rohkem ja need on muutunud üha keerukamaks. (Vt Joh 16:21 kommentaari.)

sündinud maailma. Jeesus õpetab lapse sünni näitel, et vaev ja mure võivad muutuda rõõmuks. (Joh 16:20.) Sünnitamine põhjustab naisele suurt valu, aga kui ta on lapse ilmale toonud, toob see nii suurt rõõmu, et valu ununeb. Selles salmis mõeldakse maailma (kr kósmos) all inimühiskonda üldiselt, keskkonda, kuhu laps sünnib. Ka mujal piiblis on sõnal „maailm” vahel niisugune tähendus. (1Ko 14:10; 1Ti 6:7; vt Lu 9:25 kommentaari.)

mida. Võib tõlkida ka „mida tahes”. Lisaks Jeesuse näidispalves toodud teemadele (Mt 6:9–13), räägib pühakiri ka paljust muust, mis mõjutab jumalateenijate elu ja mille eest on kohane palvetada. Isiklikud palved võivad seega puudutada igat eluvaldkonda. (Flp 4:6; 1Pe 5:7; 1Jo 5:14.)

mõistu. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes kasutab kreeka sõna paroimía. (Joh 10:6; 16:25, 29.) Teised evangeeliumikirjutajad kasutavad sõna parabolé (näide, mõistujutt), mida aga Johannes ei kasuta kordagi. (Vt Mt 13:3 kommentaari.) Mõlemad sõnad on sarnase tähendusega. Peetrus kasutas sõna paroimía, kui rääkis kõnekäänust „koer pöördub tagasi oma okse juurde ja pestud emis läheb porisse püherdama”. (2Pe 2:22.) Ja see sõna on Septuagintas Õpetussõnade raamatu pealkirjaks.

mõistukõnes. Vt Joh 10:6 kommentaari.

on teisse kiindunud. Kreeka sõna philéo (kiindunud olema) on tõlgitud ka kui „armastama” ja „suudlema”. (Mt 23:6; Joh 12:25; Mr 14:44.) Selle verbiga kirjeldatakse sageli väga lähedast sidet, mis on tõeliste sõprade vahel. Kui inimesed nägid Laatsaruse haua juures Jeesuse silmist pisaraid voolamas, ütlesid nad: „Vaadake, kui kiindunud [philéo] ta temasse oli!” (Joh 11:35, 36.) Samuti kirjeldatakse selle sõnaga vanemate ja laste vahelisi lähedasi suhteid. (Mt 10:37.) Sellega näidatakse ka, kui kiindunud on Jehoova oma poja järelkäijatesse ja kui soojad tunded on jüngritel Jumala poja vastu. (Joh 16:27.) Tekstis Joh 5:20 kirjeldatakse selle sõnaga Isa lähedast suhet Pojaga.

Isa kuulub ühte minuga ja mina Isaga. Sõna-sõnalt „Isa on minus ja mina olen Isas”. Selles salmis esineb kreeka eessõna en, mis siin näitab lähedast suhet. Sellisel moel kasutas seda eessõna lisaks Johannesele ka Paulus. (Ga 1:22; 3:28; Ef 2:13, 15; 6:1; vt ka P 1997.) Tekstides 1Jo 3:24 ja 4:13, 15 on seda kasutatud kristlase ja Jumala vahelise suhte kirjeldamiseks. Seda, et eessõnaga en võidakse väljendada ühtekuuluvust, kinnitab ka tekst Joh 17:20–23, kus see sõna esineb viis korda.

Tal pole aga minu üle mingit võimu. Võib tõlkida ka „Tal pole aga minule õigust”. Sõna-sõnalt „Tal pole minus midagi”. Jeesus oli täiuslik ja seega polnud tal ühtki valet soovi, mida Saatan oleks saanud ära kasutada, et panna teda Jumalast lahti ütlema. Sellest kreeka väljendist kumab läbi heebrea idioom, mida kasutati õiguslikes kontekstides tähenduses „tal pole õigust minult midagi saada”. Juuda puhul oli olukord vastupidine: Saatan sai tema sisse minna ehk tema üle võimust võtta. (Joh 13:27.)

tänu minule. Sõna-sõnalt „minus”. Selles salmis esineb kreeka eessõna en, mis võib väljendada ka ühtekuuluvust. (Vt Joh 10:38 kommentaari.)

mina olen maailma ära võitnud. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos (maailm) Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Sellises tähenduses on see ka tekstides Joh 12:31; 15:19; 2Pe 2:5; 3:6; 1Jo 2:15–17; 5:19. Inimesed üldiselt mõtlevad ja käituvad viisil, mis on Jumala tahtega vastuolus. (1Jo 2:16.) Oma maise elu viimasel õhtul võis Jeesus õigustatult öelda: „Mina olen maailma ära võitnud!” Ta võitis maailma ära selles mõttes, et ei lasknud Jumalast võõrdunud inimühiskonnal vähimalgi määral mõjutada oma mõtlemist ja tegusid. Kuna ta jäi Jumala ees laitmatuks, ei olnud selle maailma valitsejal Saatanal tema üle mingit võimu. (Vt Joh 14:30 kommentaari.) Jeesuse palves, mis on kirjas Johannese 17. peatükis, ütles ta, et ei tema ise ega ta jüngrid kuulu maailma. (Joh 17:15, 16.) Ja Rooma maavalitsejale Pilatusele ütles Jeesus: „Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma.” (Joh 18:36.) Rohkem kui 60 aastat pärast seda kirjutas Johannes: „Me oleme maailma ära võitnud oma usuga.” (1Jo 5:4, 5.)

Pildid ja videod