Petlemmas Juudamaal. Kuna ka Sebuloni suguharu maa-alal oli Petlemma-nimeline linn (Jos 19:10, 15), nimetati Juudamaal asuvat Petlemma sageli Juuda Petlemmaks või Juudamaa Petlemmaks (Koh 17:7–9; 19:1, 2, 18). Tõenäoliselt oli selle linna nimi varem Efrata, mis selgitab, miks tekstis Mi 5:2 öeldakse, et koht, kust messias tuleb, on Petlemm, Efrata. (1Mo 35:19; 48:7.)

Herodese. Mõeldakse Herodes Suurt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

astroloogid. Vastav kreeka sõna (mágoi, mitmuse vorm sõnast mágos) võib tähendada nii astrolooge kui ka teisi okultiste, kes harrastasid pühakirjas hukkamõistetud tegevusi. (5Mo 18:10–12.) Tekstides Ap 13:6 ja 13:8 on sellesama sõna vasteks „nõid”. Seda kreeka sõna kasutatakse Septuagintas tekstides Tn 2:2 ja 2:10 selle heebrea ja aramea sõna vastena, mis on eesti keelde tõlgitud sõnaga „posija”. Piibel ei ütle, mitu astroloogi tuli Jeesust vaatama.

idamaal. Kreeka sõna, mille vasteks siin on „idamaa”, tähendab sõna-sõnalt „tõus”. Selles kontekstis tähendab see ilmselt kohta, kus astroloogid olid, kui nad tähte märkasid. On ka neid, kelle arvates see tähendab seda, et astroloogid nägid tähte idataevas või nägid tähe tõusu ehk nähtavale ilmumist.

tähte. Tõenäoliselt polnud see tegelik täht ega planeetide konjunktsioon (mis tähendab, et kaks planeeti paistavad Maalt vaadatuna väga lähestikku või lausa koos). Seda tähte nägid ainult astroloogid.

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „et tema ees kummardada”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Selles salmis on sel aga viimati mainitud tähendus, sest astroloogid küsisid, kust nad leiavad „selle juutide kuninga, kes on sündinud”. On ilmne, et nad soovisid austada Jeesust kui inimesest kuningat, mitte kummardada teda kui jumalat. Sama kreeka sõna kasutatakse tekstis Mr 15:18, 19, mis räägib sellest, kuidas sõdurid mõnitavalt Jeesuse ees kummardasid ja teda juutide kuningaks nimetasid. (Vt Mt 18:26 kommentaari.)

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

messias. Kreeka keeles ho Christós. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli.

Petlemmas. Nimi Petlemm tuleb heebrea keelest ja tähendab „leivamaja”. Petlemm oli Taaveti kodulinn ja seda nimetati mõnikord Taaveti linnaks. (Lu 2:4, 11; Joh 7:42.)

pole sugugi tähtsusetuim. Prohvetiennustus tekstis Mi 5:2, mida siin on tsiteeritud, näitab, et Petlemm, mis oli üsna tähtsusetu nii valitsusvõimu kui ka rahvaarvu poolest (tekstis Joh 7:42 nimetatakse seda külaks), pidi saama väga silmapaistvaks, sest sealt pidi tulema vägevaim valitseja, kes hoiab Jumala rahvast Iisraeli kui karjane.

talle austust avaldama. Võib tõlkida ka „ja tema ees kummardada”. Herodes ütleb, et ta tahab minna talle kui kuningale austust avaldama, mitte teda kui Jumalat kummardama. (Siin kasutatud kreeka sõna kohta lisainfo saamiseks vt Mt 2:2 kommentaari.)

Majja. Maja mainimine näitab, et siis, kui astroloogid Jeesust külastasid, polnud ta enam sõimes lamav vastsündinu.

last. Jeesust ei nimetata siin sõimes lamavaks lapsukeseks ega vastsündinuks nagu tekstides Lu 2:12 ja 2:16.

avaldades lapsele austust. Võib tõlkida ka „kummardades lapse ees”. (Vt Mt 2:2 ja 18:26 kommentaari.)

kinkisid. Kuna Joosep ja Maarja olid vaesed, kui nad Jeesuse 40-päevaselt templisse viisid (Lu 2:22–24; 3Mo 12:6–8), võib sellest järeldada, et astroloogid tõid kingitusi millalgi hiljem. Kingid tulid õigel ajal, sest võisid aidata perel Egiptuses viibimise ajal toime tulla.

viirukit. Vt „Sõnaseletusi”.

mürri. Vt „Sõnaseletusi”.

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

Jehoova ingel. Vt Mt 1:20 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Mt 2:13.

Egiptusse. Sel ajal oli Egiptus Rooma provints, kus elas palju juute. Egiptusse minnes ei pidanud Joosep ja Maarja minema läbi Jeruusalemma, kus Herodes andis välja käsu poisslaste tapmiseks, sest Egiptus oli Petlemmast edelas, Jeruusalemm aga 9 km kaugusel põhjakirdes.

läks Egiptusse. Arvatavasti oli teekond Petlemmast Egiptusse vähemalt 120 km pikk.

Herodese surmani. Herodes suri tõenäoliselt aastal 1 e.m.a.

läks täide, mida Jehoova oli öelnud oma prohveti kaudu. Vt Mt 1:22 kommentaari.

Jehoova. Järgnev tsitaat on võetud kirjakohast Ho 11:1, mille kontekstist (Ho 11:1–11) tuleb selgelt välja, et need sõnad ütles Jumal Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Mt 2:15.)

andis korralduse tappa kõik poisslapsed. Ajalookirjutajad on tähendanud üles Herodes Suure teisigi sellesarnaseid julmusi. Ta hukkas vähemalt 45 ühe oma rivaali toetajat. Umbusu tõttu lasi ta tappa ka oma naise Mariamna I, kolm oma poega, oma naise venna ja vanaisa (Hyrkanos II), mitu head sõpra ning palju teisi. Et vähendada juubeldamist, mida ta arvas oma surmaga kaasnevat, olevat ta andnud käsu, et tema surma korral tuleb tappa juutide tähtsaimad mehed. Seda korraldust ei viidud täide.

Raamast. Raama oli linn Benjamini suguharu maa-alal Jeruusalemmast põhja pool. Paistab, et kui Jeruusalemm aastal 607 e.m.a hävitati, koguti vangi võetud juudid enne Babülooniasse viimist Raamasse. Mõned õpetlased on järeldanud, et tekstis Jer 31:15, mida Matteus siin tsiteerib, viidataksegi juutide kogumisele Raamasse (kus mõned neist võidi hukata).

Raahel. Raahelit, kes oli maetud Petlemma lähedale, mainitakse siin kui kõigi Iisraeli emade võrdkuju. Jeremija ennustuses nutab ta taga oma lapsi, kes on küüditatud vaenlaste maale. Selles ennustuses on ka lohutav tõotus vaenlaste maalt tagasituleku kohta. (Jer 31:16.) See, et Matteus Jumala vaimust juhituna seostas Jeremija ennustuse Herodese korraldatud tapatalgutega, arvatakse viitavat ülestõusmisele, tagasitulekule surma ehk inimkonna vaenlase maalt.

Jehoova ingel. Vt Mt 1:20 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Mt 2:19.

elu. See on esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna psyché, mis on mõnes piiblis tõlgitud vastega „hing”. Siin on seda kasutatud elu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Arhelaos. Herodes Suure poeg. Julm valitseja, keda juudid vihkasid, nagu olid vihanud tema isagi. Ühe mässu mahasurumiseks lasi ta templialal tappa 3000 juuti. Kui Joosep Egiptusest naasis, hoiatas Jumal teda ohu eest ja seetõttu viis Joosep oma pere Naatsaretti, mis asus Galileas ega kuulunud Arhelaose halduspiirkonda.

Naatsareti. Nimi Naatsaret tähendab tõenäoliselt „võsulinn”. Selles Alam-Galilea linnakeses elas Jeesus suurema osa oma maisest elust.

prohvetite sõnad „Teda hüütakse naatsaretlaseks”. Ilmselt on siin viide prohvet Jesaja raamatule (Jes 11:1), kus tõotatud messiast räägitakse kui võsust (hbr nétser) Iisai juurtest. Kuna aga Matteus kasutas mitmusevormi „prohvetid”, võis ta pidada silmas ka Jeremijat, kes kirjutas Taavetile võrsuvast õigest võsust (Jer 23:5; 33:15), ja Sakarjat, kes räägib kuningast ja preestrist, kelle nimi on Võsu (Sak 3:8; 6:12, 13). Jeesust hakati hüüdma naatsaretlaseks ja hiljem hakati nõnda nimetama ka tema järelkäijaid.