Johannese evangeelium 13:1–38

13  Jeesus teadis juba enne paasapüha, et on tulnud tema tund+ minna sellest maailmast ära Isa juurde.+ Ta oli armastanud omi, kes olid maailmas, ning ta armastas neid lõpuni.+  Oli õhtusöögi* aeg. Kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti,+ Siimoni poja südamesse mõtte Jeesus ära anda.+  Kuna Jeesus teadis, et Isa on andnud kõik tema kätte ning et ta on tulnud Jumala juurest ja läheb Jumala juurde,+  tõusis ta laua äärest ning pani oma pealisriided kõrvale. Võtnud rätiku, sidus ta selle endale vööle.+  Seejärel pani ta nõusse vett ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama neid vööl oleva rätikuga.+  Kui ta jõudis Siimon Peetruseni, ütles see talle: „Isand, kas sina pesed minu jalgu?”  Jeesus vastas: „Praegu sa ei saa aru, mida ma teen, aga hiljem sa mõistad seda.”  Peetrus ütles talle: „Eluilmaski ei või sina minu jalgu pesta!” Jeesus vastas talle: „Kui ma sind ei pese,+ pole sul minuga midagi ühist.”  Siimon Peetrus ütles: „Isand, siis ära pese üksnes mu jalgu, vaid ka mu käsi ja pead!” 10  Jeesus lausus talle: „Kes on end pesnud, see on täiesti puhas+ ning sel pole vaja pesta muud kui jalgu. Teie olete puhtad, aga mitte kõik.” 11  Ta teadis, kes ta ära annab,+ ja sellepärast ütleski: „Mitte kõik teist pole puhtad.” 12  Kui ta siis nende jalad oli pesnud ja oma pealisriided selga pannud, läks ta tagasi laua äärde ja ütles neile: „Kas te saate aru, mida ma teile tegin? 13  Te nimetate mind õpetajaks+ ja isandaks ning teil on õigus, see ma olen.+ 14  Kui nüüd mina, isand ja õpetaja, teie jalgu pesin,+ siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.+ 15  Ma näitasin teile eeskuju, et teiegi teeksite just nii, nagu mina tegin.+ 16  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: ori ei ole suurem oma isandast ega läkitatu suurem sellest, kes on ta läkitanud.+ 17  Te olete õnnelikud, kui te seda teate ja selle järgi ka teete.+ 18  Ma ei räägi teist kõigist. Ma tunnen neid, keda ma olen valinud. Aga see on selleks, et täituks pühakirjas öeldu:+ „See, kes sõi mu leiba, on pöördunud mu vastu.”+ 19  Nüüdsest alates ma räägin teile sellest, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina olen see, kes pidi tulema.+ 20  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes võtab vastu selle, kelle ma läkitan, võtab vastu ka minu,+ ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu läkitanud.”+ 21  Seda öelnud, valdas Jeesust ängistus ja ta tunnistas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: üks teie seast reedab mu.”+ 22  Jüngrid vaatasid segaduses üksteisele otsa ega saanud aru, kelle kohta ta seda ütles.+ 23  Jeesuse kõrval külitas üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas.+ 24  Seetõttu Siimon Peetrus noogutas sellele ja küsis: „Ütle, kellest ta räägib?” 25  See nõjatus Jeesuse rinnale ja küsis temalt: „Isand, kes see on?”+ 26  Jeesus vastas: „See on see, kelle jaoks ma kastan leivapala ja kellele ma selle annan.”+ Ja kastnud pala kaussi, ulatas ta selle Juudale, Siimon Iskarioti pojale. 27  Kui Juudas oli leivapala vastu võtnud, läks Saatan ta sisse.+ Seepärast ütles Jeesus talle: „Mida sa teed, seda tee kiiresti.” 28  Ent mitte keegi laua ääres olijaist ei saanud aru, miks ta talle seda ütles. 29  Kuna Juuda käes oli rahalaegas,+ arvasid mõned, et Jeesus ütles talle: „Osta seda, mis meil on pühadeks vaja,” või käskis tal midagi vaestele anda. 30  Võtnud leivapala vastu, läks Juudas otsekohe välja. Oli juba öö.+ 31  Kui ta oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd austatakse Inimesepoega+ ja tema kaudu austatakse Jumalat. 32  Jumal ise austab teda+ ning teeb seda peatselt. 33  Armsad lapsed, ma olen veel pisut aega koos teiega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele, ütlen ma praegu teilegi: „Kuhu mina lähen, sinna teie ei saa tulla.”+ 34  Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud,+ armastage ka teie üksteist.+ 35  Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.”+ 36  Siimon Peetrus küsis: „Isand, kuhu sa lähed?” Jeesus vastas: „Sinna, kuhu ma lähen, ei saa sa mulle praegu järele tulla, aga hiljem sa tuled.”+ 37  Peetrus ütles talle: „Isand, miks ma ei saa sulle praegu järele tulla? Ma annan oma elu sinu eest.”+ 38  Jeesus vastas: „Kas sina annad oma elu minu eest? Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: veel enne, kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära.”+

Allmärkused

Teine võimalik tähendus: „õhtusöögi valmistamise”.

Kommentaarid

paasapüha. Jeesus alustas kuulutustegevust pärast ristimist 29. aasta sügisel. Seega tähistati siin salmis mainitud paasapüha 30. aasta kevadel. (Vt Lu 3:1 kommentaari ja lisa A7.) Nelja evangeeliumi võrdlemine näitab, et Jeesuse maise teenistuse ajal peeti kokku nelja paasapüha. Sellest saab järeldada, et Jeesuse teenistus maa peal kestis kolm ja pool aastat. Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumis räägitakse vaid viimasest paasapühast, mil Jeesus suri. Johannes räägib kolmest paasapühast otsesõnu (Joh 2:13; 6:4; 11:55) ja tõenäoliselt viitab neljandale kui juutide pühale (Joh 5:1). See on hea näide selle kohta, kui oluline on evangeeliumijutustusi võrrelda, et saada Jeesuse elust tervikpilt. (Vt Joh 5:1, 6:4 ja 11:55 kommentaari.)

paasapüha. St 33. aasta paasapüha. (Vt Joh 2:13 kommentaari.)

oli armastanud. Alates sellest peatükist on Johannese evangeeliumi peamiseks teemaks armastus. Esimeses 12 peatükis esinevad kreeka verb agapáo (armastama) ja nimisõna agápe (armastus) kokku kaheksa korda. Aga peatükkides 13–21 esinevad need 36 korda. Jeesuse sügav armastus oma Isa ja jüngrite vastu pole kusagil mujal nii ilmne kui neis peatükkides. Jeesuse armastust Jehoova vastu on näha kõigist evangeeliumijutustustest, kuid vaid Johannes pani kirja Jeesuse otsese ütluse: „Ma armastan Isa.” (Joh 14:31.) Ja kui Jeesus jagas jüngritele veel viimaseid nõuandeid, ei öelnud ta mitte ainult seda, et Jehoova teda armastab, vaid tõi välja ka põhjuse, miks Jehoova seda teeb. (Joh 15:9, 10.)

armastas neid lõpuni. Vastava kreeka fraasiga on tõenäoliselt mõeldud Jeesuse inimelu lõppu. Ent mõned õpetlased arvavad, et see kreeka väljend tähendab selles salmis hoopis seda, et Jeesus armastas oma jüngreid täielikult, lakkamatult.

sidus ta selle endale vööle. Võib tõlkida ka „vöötas ta end sellega”. Tavaliselt oli orja ülesanne teiste jalgu pesta ja kuivatada. (Joh 13:12–17.) Tehes niisugust madalat tööd, õpetas Jeesus jüngritele, millist hoiakut Jehoova oma teenijatelt ootab. Peetrus, kes oli tol õhtul seal, võis just seda seika silmas pidada, kui andis hiljem usukaaslastele nõu: „Vöötage kõik end alandlikkusega.” (1Pe 5:5, allm.)

sidus ta selle endale vööle. Võib tõlkida ka „vöötas ta end sellega”. Tavaliselt oli orja ülesanne teiste jalgu pesta ja kuivatada. (Joh 13:12–17.) Tehes niisugust madalat tööd, õpetas Jeesus jüngritele, millist hoiakut Jehoova oma teenijatelt ootab. Peetrus, kes oli tol õhtul seal, võis just seda seika silmas pidada, kui andis hiljem usukaaslastele nõu: „Vöötage kõik end alandlikkusega.” (1Pe 5:5, allm.)

pesema jüngrite jalgu. Vanaaja Iisraelis olid sandaalid kõige tavalisemad jalavarjud. Need koosnesid tallast ja rihmadest, mis seoti jalalaba ja pahkluu ümber. Kuna teed ja põllud olid tolmused või mudased, said inimeste jalad paratamatult mustaks. Seega oli majja sisenedes tavaks võtta sandaalid jalast ning külalislahke võõrustaja kandis hoolt selle eest, et külaliste jalad saaksid pestud. Piiblis on korduvalt seda kommet mainitud. (1Mo 18:4, 5; 24:32; 1Sa 25:41; Lu 7:37, 38, 44.) Oma jüngrite jalgu pestes andis Jeesus neile näitliku õppetunni alandlikkuse ja üksteise teenimise kohta.

vööl oleva rätikuga. Võib tõlkida ka „rätikuga, millega ta oli vöötatud”. (Vt Joh 13:4 kommentaari.)

Teie olete puhtad. Jeesus oli just pesnud oma jüngrite jalad, seega olid jüngrid, sealhulgas Juudas, väliselt puhtad. Kuid nagu silmakirjalikud variserid puhastasid karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest jätsid mustaks, nii oli ka Juudas Iskariot puhas ainult väliselt, mitte seesmiselt. (Mt 23:25, 26.)

Jeesus teadis ... kes on see, kes ta ära annab. Jeesus pidas silmas Juudas Iskariotti. Enne 12 apostli väljavalimist veetis Jeesus terve öö oma isa poole palvetades. (Lu 6:12–16.) Seega oli Juudas algul Jumalale ustav. Ent pühakirjaennustuste põhjal teadis Jeesus, et üks lähedane kaaslane reedab ta. (L 41:9; 109:8; Joh 13:18, 19.) Jeesus, kes suutis näha inimese südamesse ja lugeda mõtteid, pani Juudas toimunud muutust kohe tähele. (Mt 9:4.) Kasutades oma ettenägemisvõimet, teadis Jumal, et ühest Jeesuse usaldusväärsest kaaslasest saab reetur. Kuid oleks vale arvata, et just Juudast pidi saama reetur ja et tema allakäik oli ette määratud, sest see läheks vastuollu Jumala omaduste ja sellega, kuidas ta on varasematel aegadel inimestega tegelenud.

laimaja. Võib tõlkida ka „kurat”. Kr diábolos. Selle sõnaga mõeldakse tavaliselt Kuradit. Nendes üksikutes piiblikohtades, kus see ei käi Kuradi kohta, on selle vasteks „laimaja”. (1Ti 3:11; 2Ti 3:3; Tt 2:3.) Kui seda kasutatakse Kuradi kohta, eelneb sellele kreeka keeles peaaegu alati määrav artikkel. (Vt Mt 4:1 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Määrav artikkel”.) Siin iseloomustatakse selle sõnaga Juudas Iskariotti, kelles oli tärganud mingi halb omadus. Võimalik, et just sel ajal sai Jeesus aru, et Juudas on hakanud õigelt teelt kõrvale kalduma. Tagajärjeks oli see, et Kurat sai Juuda abil teostada oma plaani Jeesus hukata. (Joh 13:2, 11.)

Ta teadis. Kuna Jeesus suutis lugeda inimeste mõtteid, on selge, et ajal, kui Jeesus Juuda apostliks valis, polnud sel kurje kavatsusi. (Mt 9:4; Mr 2:8; Joh 2:24, 25.) Aga kui Juuda hoiak hiljem muutus, sai Jeesus sellest kohe aru ja teadis, et temast saab äraandja. Sellest hoolimata pesi Jeesus ka tema jalad. (Vt Joh 6:64 ja 6:70 kommentaari.)

peate teiegi. Võib tõlkida ka „olete teiegi kohustatud”. Siin esinevat kreeka verbi kasutatakse sageli siis, kui juttu on rahast, ning selle põhitähendus on „kellelegi võlgu olema”. (Mt 18:28, 30, 34; Lu 16:5, 7.) Siin ja teistes kontekstides on selle sõna tähendus laiem ning mõeldakse seda, et kellelgi on kohustus midagi teha. (1Jo 3:16; 4:11; 3Jo 8.)

üksteise jalgu pesema. Kontekstist on näha, et jüngrid ei pidanud hoolitsema mitte ainult üksteise füüsiliste, vaid ka vaimsete vajaduste eest. Jeesus oli just pesnud nende jalad ja näidanud sellega, kui tähtis on üksteist alandlikult teenida. Seejärel ta lausus: „Teie olete puhtad, aga mitte kõik.” (Joh 13:10.) Järelikult ei pidanud ta silmas üksnes füüsilist puhtust. Tekstis Ef 5:25, 26 räägitakse, et Jeesus peseb kogudust „Jumala sõna veega”. Jüngrid võisid Jeesust eeskujuks võtta näiteks nii, et aitasid üksteisel seista vastu kiusatustele ja maailma mõjutustele. (Ga 6:1; Heb 10:22; 12:13.)

apostlit. Võib tõlkida ka „saadikut”, „käskjalga”. Kreeka sõna apóstolos tuleneb verbist apostéllo, mis tähendab „saatma (välja), läkitama”. (Mt 10:5; Lu 11:49; 14:32.) Sõna apóstolos põhitähendust on näha tekstist Joh 13:16, kus see on tõlgitud vastega „läkitatu”.

apostliteks. Võib tõlkida ka „saadikuteks”, „käskjalgadeks”. Kreeka sõna apóstolos tuleneb verbist apostéllo, mis esineb salmi lõpus ja on tõlgitud vastega „läkitas”. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)

läkitatu. Võib tõlkida ka „sõnumitooja”, „käskjalg”, „apostel”. Kreeka sõna apóstolos (tuleneb verbist apostéllo tähendusega „läkitama”) esineb piibli kreekakeelses osas 80 korda. Enamasti on selle vasteks „apostel”, vaid kahes kohas on see tõlgitud teisiti. (Tekstis Flp 2:25 on see tõlgitud sõnaga „käskjalg”.) Johannese evangeeliumis esineb see kreeka sõna vaid selles salmis. (Mt 10:5; Lu 11:49; 14:32; vt Mt 10:2 ja Mr 3:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Apostel”.)

sõi mu leiba. Üheskoos söömine oli sõpruse märk. See näitas, et külaline ja võõrustaja on rahujalal. (1Mo 31:54; vrd 2Mo 2:20; 18:12.) Inimest, kes sõi oma võõrustaja leiba ja pöördus siis tema vastu, peeti ääretult alatuks. (L 41:9.)

on pöördunud mu vastu. Võib tõlkida ka „on tõstnud kanna mu vastu”. Jeesus tsiteerib prohvetlikke sõnu, mis on kirjas tekstis L 41:9. Taavet võis silmas pidada oma nõunikku Ahitofelit, kes ta reetis. (2Sa 15:12.) Jeesus mõtles nende sõnade all oma äraandjat Juudas Iskariotti.

Aabrahami kõrvale. Sõna-sõnalt „Aabrahami rüppe”. See koht tähendas erilist soosingut ja lähedast sõprust. (Vt Joh 1:18 kommentaari.) Selle piltliku väljendiga viidatakse tavale söömise ajal laua ümber külitada, nõjatudes taga oleva hea sõbra rinnale. (Joh 13:23–25.)

tema kõrval. Sõna-sõnalt „tema rüpes”. (Vt Lu 16:22 kommentaari.)

Isa kõrval. Sõna-sõnalt „Isa rüpes”. Sellega mõeldakse erilist soosingut ja lähedast sõprust. See piltlik väljend tulenes tavast söömise ajal laua ümber külitada, nõjatudes taga oleva hea sõbra rinnale. (Joh 13:23–25.) Seega, siin salmis antakse mõista, et Jeesus on Jehoova kõige lähedasem sõber, kes teab kõige paremini, milline Jehoova on. (Mt 11:27.)

Johannese. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”. Evangeeliumikirjutaja ei anna teada oma nime, ent 2. ja 3. sajandiks oli levinud arvamus, et selleks on apostel Johannes. Kui evangeeliumis mainitakse nime Johannes, mõeldakse alati Ristija Johannest. Apostel Johannest mainitakse vaid kaudselt: temast ja ta vennast Jaakobusest räägitakse kui Sebedeuse poegadest. (Joh 21:2; Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; vt Joh 1:6 kommentaari.) Evangeeliumi viimastes salmides nimetab kirjutaja end jüngriks, keda Jeesus armastas (Joh 21:20–24), ja on häid põhjusi arvata, et see jünger on apostel Johannes. (Vt Joh 13:23 kommentaari.)

Johannes. St Ristija Johannes. Johannese evangeeliumi kreekakeelses algtekstis viidatakse Ristija Johannesele 19 korda, aga erinevalt teistest evangeeliumitest ei kasutata kunagi lisanime Ristija. (Vt Mt 3:1 ja Mr 1:4 kommentaare.) Samas eristab Johannes kolme Maarjat. (Joh 11:1, 2; 19:25; 20:1.) Ristija Johannesest rääkides puudub aga vajadus täpsustada, millisest Johannesest käib jutt, sest enda nime apostel oma evangeeliumis kordagi ei maini. See on veel üks tõend, et selle evangeeliumi kirjutas apostel Johannes. (Vt „Johannese evangeeliumi tutvustust” ja kommentaari Johannese.)

jüngrit, keda Jeesus armastas. St jüngrit, keda Jeesus eriliselt armastas. See on viimane viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; Joh 21:2.) Nagu näitab tekst Joh 21:20–24, oli „jünger, keda Jeesus armastas” seesama jünger, kes pani kirja selle evangeeliumi, ehk apostel Johannes. (Vt kommentaari Johannese ning Joh 1:6 ja 13:23 kommentaari.)

kõrval. Sõna-sõnalt „rüpes”. See piltlik väljend tulenes tavast söömise ajal laua ümber külitada. Külalised lebasid vasakul küljel ja toetusid küünarnukiga padjale. Taga oleva hea sõbra rinnale nõjatudes sai temaga rääkida nii, et teised ei kuulnud. (Joh 13:25.) Kellegi kõrval ehk rüpes olemine tähendas erilist soosingut ja lähedast sõprust. Seda väljendit kasutatakse Luuka ja Johannese evangeeliumis. (Vt Lu 16:22, 23 ja Joh 1:18 kommentaari.)

see, keda Jeesus armastas. St see, keda Jeesus eriliselt armastas. See on esimene viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10.) Alust selleks annab see, et apostel Johannest ei mainita selles evangeeliumis nimepidi (tekstis Joh 21:2 mainitakse teda kaudselt väljendis „Sebedeuse pojad”). Samuti öeldakse tekstis Joh 21:20–24, et selle evangeeliumi pani kirja „jünger, keda Jeesus armastas”. Ja Jeesus ütles selle apostli kohta: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest?” Sellega andis ta mõista, et too elab Peetrusest ja teistest apostlitest kauem, mis läheb kokku sellega, mida me teame apostel Johannese kohta. (Vt kommentaari Johannese ning Joh 1:6 ja 21:20 kommentaari.)

pühadeks. Tõenäoliselt mõeldakse hapnemata leibade püha, mis algas pärast paasapüha.

Armsad lapsed. Sõna-sõnalt „Lapsukesed”. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes pani kirja, et Jeesus nimetas jüngreid armsateks lasteks. Kreeka sõna tekníon, mis on siin tõlgitud vastega „armsad lapsed”, on sõna téknon (laps) deminutiiv. See sõna esineb piibli kreekakeelses osas üheksa korda ja alati on selle all mõeldud jüngreid. (Ga 4:19; 1Jo 2:1, 12, 28; 3:7, 18; 4:4; 5:21.) Piibli kreekakeelses osas väljendavad deminutiivid sageli kiindumust ja soojust. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Deminutiiv”.)

uue käsu. Moosese seaduse järgi tuli ligimest armastada nii nagu iseennast. (3Mo 19:18.) Kuid see ei eeldanud, et peaks olema valmis teise eest koguni oma elu andma. Jeesuse käsk oli uus ehk enneolematu, sest ta ütles: „Nii nagu mina teid olen armastanud.” Ta andis oma järelkäijatele täiusliku eeskuju, kuidas teisi armastada ja isetult teenida. Seesugune armastus ajendab teiste eest koguni surema. Nii Jeesuse elu kui ka surm tegid selgeks, millist armastust see uus käsk nõuab. (Joh 15:13.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Peetruse elu, mille ta oli valmis Jeesuse eest andma. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Peetruse elu, mille ta oli valmis Jeesuse eest andma. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Peetruse elu. (Vt Joh 13:37 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

kukk. Kuke kiremisest räägivad kõik neli evangeeliumit, kuid üksnes Markus mainib, et kukk pidi kirema kaks korda. (Mt 26:34, 74, 75; Mr 14:30, 72; Lu 22:34, 60, 61; Joh 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab selle piiblijutustuse õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt väga vara hommikul.

Pildid ja videod