Matteuse evangeelium 5:1–48

5  Rahvahulki nähes läks ta üles mäele. Ta istus maha ja ta jüngrid tulid tema juurde.  Seejärel hakkas ta neid õpetama, öeldes:  „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust,*+ sest nende päralt on taeva kuningriik*.  Õnnelikud on kurvad, sest neid lohutatakse.+  Õnnelikud on need, kes on tasase meelega,+ sest nemad pärivad maa.+  Õnnelikud on need, kellel on nälg ja janu+ õiguse järele, sest nemad saavad õigust küllaga.+  Õnnelikud on halastajad,+ sest neile halastatakse.  Õnnelikud on need, kellel on puhas süda,+ sest nad saavad näha Jumalat.+  Õnnelikud on need, kes taotlevad rahu,+ sest neid nimetatakse Jumala poegadeks. 10  Õnnelikud on need, keda kiusatakse taga nende õigete tegude pärast*,+ sest nende päralt on taeva kuningriik.+ 11  Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid minu pärast solvavad+ ja taga kiusavad+ ning teist valetades kõiksugust halba räägivad.+ 12  Rõõmustage ja hõisake,+ sest teie tasu+ on suur taevas! Samamoodi on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.+ 13  Teie olete maa sool.+ Aga kui sool kaotab oma toime, kas saab seda siis uuesti soolaseks teha? See ei kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste tallata.+ 14  Teie olete maailma valgus.+ Ei jää märkamatuks linn, mis asub mäe otsas. 15  Lamp süüdatakse ja pannakse lambijalale, mitte nõu alla peitu, ja selle valgus paistab kõigile, kes majas on.+ 16  Samuti paistku teie valgus inimeste ees,+ et nad näeksid teie häid tegusid+ ja ülistaksid teie taevast isa.+ 17  Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama seda, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Ma pole tulnud seda tühistama, vaid täitma.+ 18  Ma kinnitan teile, et pigem kaovad taevas ja maa, kui et väikseimgi täht või ükski tähekriipsuke Moosese seadusest kaob, enne kui täitub kõik, mis on selles kirjas.+ 19  Kes astub üle kasvõi ühest neist kõige väiksematest käskudest ja õpetab teisi sedasama tegema, pole väärt pääsema taeva kuningriiki*. Aga kes neid täidab ja õpetab, on väärt pääsema taeva kuningriiki*. 20  Ma ütlen teile, et kui te pole õigemad* kirjatundjatest ja variseridest*,+ siis ei ole teil lootustki taeva kuningriiki pääseda.+ 21  Te olete kuulnud, et muistsel ajal öeldi: „Sa ei tohi tappa,+ aga kes tapab kellegi, peab kohtu ees aru andma.”+ 22  Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes oma venna peale viha kannab,+ peab kohtu ees aru andma, ja kes solvab oma venda halvustava sõnaga, peab aru andma ülemkohtu ees, aga kes ütleb: „Sa igavene lollpea!”, sel on oht sattuda põlevasse Gehennasse.+ 23  Kui sa oma ohvriandi altarile tood+ ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, 24  siis jäta oma and altari ette ja mine tee esmalt oma vennaga rahu. Seejärel tule ja too oma ohvriand.+ 25  Sea kiiresti asjad korda oma vastasega, kui oled temaga teel kohtusse, et ta ei annaks sind kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ning et sind ei pandaks vangi.+ 26  Ma ütlen sulle: sa ei pääse sealt enne, kui oled ära maksnud viimsegi veeringu. 27  Te olete kuulnud, et on öeldud: „Sa ei tohi abielu rikkuda.”+ 28  Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama,+ on temaga juba abielu rikkunud oma südames.+ 29  Kui su parem silm paneb sind pattu tegema, siis kisu see välja ja viska minema.+ Sulle on parem, kui kaotad ühe kehaosa, kui et kogu su keha heidetakse Gehennasse.+ 30  Kui su parem käsi paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära ja viska minema.+ Sulle on parem, kui kaotad ühe kehaosa, kui et kogu su keha läheb Gehennasse.+ 31  Veel on öeldud: „Kes oma naise endast lahutab, andku talle lahutustunnistus.”+ 32  Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise endast lahutab muul põhjusel kui hooruse pärast, seab naise ohtu rikkuda abielu, ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.+ 33  Samuti olete kuulnud, et muistsel ajal öeldi: „Sa ei tohi vannet murda,+ vaid sa pead pidama Jehoovale antud tõotusi.”+ 34  Ent mina ütlen teile: ärge vanduge üldse,+ ei taeva nimel, sest see on Jumala troon, 35  ega maa nimel, sest see on tema jalajäri,+ ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure kuninga linn.+ 36  Ära vannu ka oma pea nimel, sest sa ei suuda üht juuksekarvagi teha mustaks ega valgeks. 37  Teie „jah” olgu „jah” ning teie „ei” olgu „ei”,+ aga mis on üle selle, on Saatanast*.+ 38  Te olete kuulnud, et on öeldud: „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.”+ 39  Ent mina ütlen teile: ära hakka vastu sellele, kes kurja teeb, vaid kui keegi lööb sind vastu paremat põske, siis keera talle ette ka teine.+ 40  Ja kui keegi tahab minna sinuga kohtusse ning võtta sinult alusrõiva, siis jäta talle ka kuub.+ 41  Kui võimuesindaja sunnib sind oma teenistuses käima ühe miili, siis mine temaga kaks miili. 42  Anna sellele, kes sinult küsib, ja ära pööra selga sellele, kes tahab sinult laenu võtta.+ 43  Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest+ ja vihka oma vaenlast.” 44  Ent mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi+ ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,+ 45  et te saaksite oma taevase isa poegadeks,+ sest tema laseb päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.+ 46  Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tasu te siis peaksite saama?+ Eks maksukogujad tee sedasama? 47  Ja kui te tervitate ainult oma vendi, mida erilist te siis teete? Eks teised rahvad tee sedasama? 48  Olge seepärast täiuslikud, nagu teie taevane isa on täiuslik.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „Õnnelikud on vaimu poolest vaesed”.
Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”.
Sõna-sõnalt „kiusatakse taga õiguse pärast”.
Võib tõlkida ka „seda nimetatakse kõige väiksemaks taeva kuningriigis”.
Võib tõlkida ka „seda nimetatakse suureks taeva kuningriigis”.
Võib tõlkida ka „kuulekamad”.
Sõna-sõnalt „teie õigus pole märksa suurem kirjatundjate ja variseride omast”.
Sõna-sõnalt „kurjast”.

Kommentaarid

mäele. Ilmselt Kapernauma ja Galilea mere lähedal. Arvatavasti läks Jeesus mäel kõrgemasse kohta ja hakkas õpetama rahvahulki, kes olid tema ees laiuval tasandikul. (Lu 6:17, 20.)

istus maha. Juudi õpetajatel oli tavaks istuda, kui nad kedagi õpetasid.

ta jüngrid. See on esimene kord, kus Piibli kreekakeelses osas esineb sõna mathetés, mis on tõlgitud vastega „jünger”. See sõna kätkeb endas mõtet, et õpilane on oma õpetajasse kiindunud ning selline kiindumus kujundab kogu tema elu. Kuigi Jeesust tulid kuulama suured rahvahulgad, oli ta kõne ilmselt suunatud eeskätt jüngritele, kes istusid talle kõige lähemal. (Mt 7:28, 29; Lu 6:20.)

hakkas ta neid õpetama. Sõna-sõnalt „avas ta oma suu ja hakkas neid õpetama”. Väljend „avas oma suu” on semiidi idioom, mis tähendab kõnelema hakkamist. (Ii 33:2; Tn 10:16.) Tekstides Ap 8:35 ja 10:34 on sama kreeka väljend tõlgitud vastetega „hakkas rääkima” ja „kostis”.

Õnnelikud. Vastav kreeka sõna makários ei viita lihtsalt lõbusale meeleolule, mida keegi tunneb siis, kui veedab mõnusalt aega. Kui seda sõna on kasutatud inimeste kohta, viitab see hoopis seisundile, mis on neil, kellel on Jumala õnnistus ja soosing. Selle sõnaga iseloomustatakse ka Jumalat ja taevases auhiilguses olevat Jeesust. (1Ti 1:11; 6:15.)

need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust. Võib tõlkida ka „need, kes kerjavad Jumalalt vaimu”, „need, kes tajuvad oma vaimset nälga”. Kreeka väljend, mis on antud edasi vastega „need, kes mõistavad”, tähendab sõna-sõnalt „need, kes on vaesed (abivajajad; hädalised; kerjused)”. Selles kirjakohas on seda väljendit kasutatud nende kohta, kes teavad, et nad midagi hädasti vajavad. Sama fraas on salmides Lu 16:20, 22 tõlgitud vastega „kerjus” ja see käib Laatsaruse kohta. Kreeka väljend, mida mõned tõlkijad annavad edasi vastega „vaimust vaesed”, kannab endas mõtet inimestest, kes on teravalt teadlikud oma vaimsest vaesusest ja sellest, et nad vajavad Jumalat. (Vt Lu 6:20 kommentaari.)

nende. Käib Jeesuse jüngrite kohta, kuna Jeesus kõneles eeskätt neile. (Mt 5:1, 2.)

kurvad. Kreeka väljend, mis on tõlgitud vastega „kurvad” (penthéo), võib viidata sügavale leinale või kurvastusele või sellele, et ollakse äärmiselt masendunud oma pattude pärast. Siin mainitud kurvad on samasugused inimesed nagu need, kes teksti Mt 5:3 järgi „mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust”. Nad võivad kurvastada oma kehva vaimse seisundi, oma patususe või inimeste patususest tingitud muserdavate olukordade pärast. Paulus kasutas seda sõna, kui noomis Korintose koguduse liikmeid, keda ei kurvastanud põrmugi sugukõlvatus, mis nende koguduses oli aset leidnud. (1Ko 5:2.) Salmis 2Ko 12:21 väljendab Paulus kartust, et tal „tuleb kurvastada” nende Korintose koguduse liikmete pärast, kes on pattu teinud ega ole seda kahetsenud. Jaakobus kutsus mõningaid üles: „Peske käed, te patused, ja puhastage oma süda, te kõhklejad. Kurvastage, leinake [penthéo] ja nutke.” (Jk 4:8–10.) Neid, kes on oma patususe pärast hingepõhjani kurvad, lohutatakse, kui nad saavad teada, et nad võivad oma patud andeks saada. Selleks tuleb neil uskuda Kristuse lunastusohvrisse ja südamest oma patte kahetseda ning toimida Jehoova tahte järgi. (Joh 3:16; 2Ko 7:9, 10.)

teie tasuks on. Sõna-sõnalt „pärige”. Kuigi vastav kreeka sõna tähendab pärimist (Ga 4:30), on siin ja mitmel pool mujal Piibli kreekakeelses osas selle tähendus laiem ja sellega mõeldakse tasu saamist Jumalalt. (Mt 19:29; 1Ko 6:9.)

tasase meelega. Võib tõlkida ka „leebed”, „alandlikud”. Omadus, mis iseloomustab neid, kes heal meelel täidavad Jumala tahet ja alluvad tema juhatusele ega ürita teiste üle valitseda. Vastav kreeka sõna ei kätke endas mõtet argusest ega nõrkusest. Septuagintas on selle sõnaga tõlgitud heebrea sõna, mille tõlkevasteks võib olla ka „leebe” või „alandlik”. Seda on kasutatud Moosese kohta (4Mo 12:3), nende kohta, kes lasevad end õpetada (L 25:9) ja kes pärivad maa (L 37:11), ning messia kohta (Sak 9:9; Mt 21:5). Jeesus ütles enda kohta, et ta on tasase meelega. (Mt 11:29.)

pärivad maa. Jeesus viitab ilmselt tekstile L 37:11, kus öeldakse, et „tasased pärivad maa”. Nii heebrea sõna (érets) kui ka kreeka sõna (ge), mille vasteks on „maa”, võivad tähendada kogu planeeti või ka konkreetset piirkonda, nagu tõotatud maa. Pühakirjast ilmneb, et kõige tasasema meelega isik on Jeesus. (Mt 11:29.) Piibel näitab, et kuningana pärib ta võimu kogu maa, mitte ainult mingi piirkonna üle (L 2:8; Ilm 11:15), ja et tema võitud järelkäijad saavad samuti sellest pärandist osa (Ilm 5:10). Ent maise lootusega jüngrid „pärivad maa” teises mõttes. Nad ei päri mitte omandiõiguse maa üle, vaid võimaluse elada paradiisis, kuningriigi maistes valdustes. (Vt Mt 25:34 kommentaari.)

need, kellel on nälg ja janu õiguse järele. St need, kes soovivad, et korruptsioonile ja ebaõiglusele tuleks lõpp ning nende asemel hakkaksid kehtima Jumala normid õige ja vale kohta. Ja nad püüavad ise nende normide järgi elada.

halastajad. Piibli väljendeid, mis siin on tõlgitud „halastajad” ja „halastatakse”, ei kasutata vaid seoses andeksandmise või leebema kohtuotsuse langetamisega. Palju sagedamini kirjeldavad need sügavat kaastunnet, mis ajendab inimest abivajajaid aitama.

puhas süda. Seesmiselt puhas; viitab neile, kes on Jumala silmis ja kõlbeliselt puhtad. Hõlmab inimese tundeid, soove ja ajendeid.

näha Jumalat. Seda ei peaks tingimata võtma sõna-sõnalt, sest „ükski inimene ei või ... [Jumalat] näha ja jääda elama”. (2Mo 33:20.) Vastega „nägema” tõlgitud kreeka sõna võib tähendada ka „mõistma; ära tundma; kogema”. Seega võivad Jehoova maised teenijad „näha Jumalat”, kui õpivad Piibli kaudu teda tundma ning panevad tähele, kuidas ta nende heaks tegutseb. (Ef 1:18; Heb 11:27.) Kui võitud kristlased äratatakse üles vaimolenditena, näevad nad Jehoovat „sellisena, nagu ta on”. (1Jo 3:2.)

need, kes taotlevad rahu. Võib tõlkida ka „rahumeelsed”. Kreeka sõna eirenopoiós, mis tuleneb verbist tähendusega „rahu tegema”, viitab neile, kes mitte ainult ei hoia, vaid ka püüavad luua rahu seal, kus seda ei ole.

sool. Soola kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka säilitamiseks. Siin kontekstis paistab Jeesus rõhutavat soola säilitavat toimet. Tema jüngrid saavad aidata teistel hoida end usulise ja kõlbelise rikutuse eest.

kaotab oma toime. Jeesuse päevil hangiti soola sageli Surnumerest ja see oli segunenud muude mineraalidega. Kui puhas sool eraldati, jäi järele maitsetu ja kasutu aine.

linn, mis asub mäe otsas. Jeesus ei maininud ühtegi konkreetset linna. Tema päevil asusid paljud linnad mäe otsas, et neid oleks raskem rünnata. Sellised linnad olid ümbritsetud suurte müüridega, mistõttu nad ei jäänud märkamatuks, vaid neid võis olla näha kilomeetrite kaugusele. Ka väikesed külad, mille majad olid tavaliselt valgeks lubjatud, olid kaugele näha.

Lamp. Piibliaegadel kasutati lambina tavaliselt väikest savinõu, mis täideti oliiviõliga.

nõu. Võib tõlkida ka „mõõdunõu”, „vaka”. Kasutati kuivainete, näiteks teravilja mõõtmiseks. Seda tüüpi nõu (kr módios) mahutas ligi 9 liitrit.

isa. Esimene rohkem kui 160 korrast evangeeliumites, kus Jeesus ütleb Jehoova kohta „isa”. See, et Jeesus kasutas sõna „isa”, näitab, et Piibli heebreakeelse osa kaudu oli Jumala nimetamine isaks tema kuulajatele juba tuttav. (5Mo 32:6; L 89:26; Jes 63:16.) Vanaaja jumalateenijad kasutasid Jehoova kohta palju ülevaid tiitleid, nagu „kõikvõimas Jumal”, „Kõigekõrgem” ja „vägev Looja”. (1Mo 28:3; 5Mo 32:8; Kog 12:1.) Ent Jeesus nimetas Jumalat sageli isaks. Sellega ta rõhutas, kui lähedane suhe on Jumalal oma teenijatega.

seda, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Sõna-sõnalt „seadust ja prohveteid”. Moosese seaduse all mõeldakse Piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute all mõeldakse Piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi. Ent kui Moosese seadust ja prohvetiraamatuid mainitakse üheskoos, võib see viidata tervele Piibli heebreakeelsele osale. (Mt 7:12; 22:40; Lu 16:16.)

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

pigem kaovad taevas ja maa. Hüperbool tähendusega „mitte kunagi”. Piibel näitab, et maa ja taevas püsivad igavesti. (L 78:69; 119:90.)

väikseimgi täht. Tollase heebrea tähestiku väikseim täht oli jod (י).

ükski tähekriipsuke. Mõne heebrea tähe juurde kuulus ka väike kriipsuke, mis eristas ühte tähte teisest. Jeesus rõhutas oma hüperbooliga, et Jumala sõna läheb täide kõige väiksema üksikasjani.

Te olete kuulnud, et ... öeldi. See fraas võib viidata nii Piibli heebreakeelses osas öeldule kui ka sellele, mida õpetasid juudi pärimused. (Mt 5:27, 33, 38, 43.)

kohtu ees aru andma. Mõeldakse mõne kohaliku kohtu ette astumist. (Mt 10:17; Mr 13:9.) Sellised kohtud asusid kõikjal Iisraelis ja neil oli voli käsitleda mõrvajuhtumeid. (5Mo 16:18; 19:12; 21:1, 2.)

viha kannab. Jeesus seostab viha kandmise vihkamisega, mis võib viia mõrvani. (1Jo 3:15.) Jumal võib viimaks mõista sellise inimese süüdi nagu mõrtsuka.

halvustava sõnaga. Vastav kreeka sõna rhaká (tuletatud ilmselt heebrea või aramea keelest) tähendab „tühine” või „kõlupea”. Kui keegi solvab oma usukaaslast sellise alandava nimega, näitab see, et ta mitte ainult ei kanna teise peale viha oma südames, vaid ka valab selle põlastavalt välja.

ülemkohtu. Sanhedrin ehk Jeruusalemma kohtuorgan, kuhu kuulusid ülempreester ning 70 vanemat meest ja kirjatundjat. Juudid pidasid selle otsuseid lõplikuks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.)

Sa igavene lollpea. Vastav kreeka sõna kõlab sarnaselt heebrea väljendiga, mis tähendab „mässumeelne, vastuhakkav”. Sellega märgistatakse inimene kui moraalselt allakäinu ja usutaganeja. Kui keegi ütles niimoodi oma vennale, andis ta mõista, et too väärib igavest hävingut, mis ootab Jumala vastu mässajaid.

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

oma ohvriandi altarile. Jeesus ei öelnud, et tema sõnad kehtivad vaid teatavate ohvriandide ja üleastumiste puhul. Siin mõeldud ohvriand võis olla mistahes ohver, mis toodi Jehoova templisse, nagu nägi ette Moosese seadus. Altar viitab preestrite õues olevale põletusohvrialtarile. Ohvritoojad ei tohtinud sellesse õue siseneda. Nad pidid andma oma ohvriannid õue sissepääsu juures olevale preestrile.

su vennal. Mõnes kontekstis võib kreeka sõna adelphós (vend) viidata sugulussidemele. Aga kuna selles kontekstis räägitakse jumalateenimisest, käib siin sõna „vend” usukaaslase kohta. Ja mõnikord võib see väljend viidata üldisemalt kaasinimesele.

jäta oma and ... ja mine. Jeesus räägib just sellest hetkest, kui jumalateenija on valmis oma ohvrianni preestrile üle andma. Et tema ohvriand oleks aga Jumalale vastuvõetav, tuleb tal enne lahendada probleem oma vennaga. Selleks peab ta minema oma haavunud venda otsima. See pole sugugi kerge, sest ilmselt on ta vend tuhandete rändurite seas, kes on tulnud pühadeajaks Jeruusalemma, et templis kombekohaselt ohvreid tuua. (5Mo 16:16.)

tee ... rahu. Seda kreeka väljendit on defineeritud kui vihavaenu muutmist sõpruseks, äraleppimist, heade suhete taastamist. Seega on eesmärgiks, kui võimalik, kõrvaldada vihavaen haavunud inimese südamest. (Ro 12:18.) Jeesuse sõnade mõte on, et head suhted teistega on eeltingimuseks, et meil oleksid head suhted Jumalaga.

viimsegi veeringu. Sõna-sõnalt „viimsegi kvadransi”. Üks kvadrans oli 1/64 denaari. Ja üks denaar oli töölise päevapalk. (Vt lisa B14.)

Te olete kuulnud, et ... öeldi. See fraas võib viidata nii Piibli heebreakeelses osas öeldule kui ka sellele, mida õpetasid juudi pärimused. (Mt 5:27, 33, 38, 43.)

hooruse. Vastav kreeka sõna porneía hõlmab igasuguseid Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Selle alla käivad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Te olete kuulnud, et on öeldud. Vt Mt 5:21 kommentaari.

abielu rikkuda. Vastav kreeka verb on moicheúo. Tsitaat on võetud tekstidest 2Mo 20:14 ja 5Mo 5:18, kus vastav heebrea verb on naáf. Piiblis mõeldakse abielurikkumise all seda, kui abieluinimene on seksuaalvahekorras kellegagi, kes pole tema abikaasa. (Vrd Mt 5:32 kommentaari, kus käsitletakse terminit „hoorus,” mis on tõlgitud kreeka sõnast porneía.) Ajal, kui kehtis Moosese seadus, peeti vabatahtlikku seksuaalsuhet mõne teise mehe naise või pruudiga samuti abielurikkumiseks.

keeldusid nad teda uskumast. Sõna-sõnalt „komistasid nad tema pärast”. Kreeka verb skandalízo viitab siin komistamisele piltlikus tähenduses, solvumisele. Teistes tekstides võib see kreeka sõna tähendada ka patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. (Vt Mt 5:29 kommentaari.)

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

paneb sind pattu tegema. Võib tõlkida ka „paneb sind komistama”. Piibli kreekakeelses osas viitab kreeka verb skandalízo komistamisele piltlikus tähenduses. See võib tähendada patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. Selles kontekstis võib seda väljendit tõlkida ka „saab sulle püüniseks”. Kui pidada silmas, kuidas seda väljendit on Piiblis kasutatud, võib „patt” siin tähendada mõne moraaliseaduse rikkumist, usu hääbumist või valeõpetuste omaksvõtmist. Vastavat kreeka sõna võib kasutada ka solvumise tähenduses. (Vt Mt 13:57 ja 18:7 kommentaari.)

Gehennasse. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.

lahutustunnistus. Moosese seadus ei lubanud abielu kergekäeliselt lahutada. Lahutustunnistuse taotlemine pigem hoidis ära rutakat abielulahutust ja kaitses naisi. (5Mo 24:1.) Mees, kes soovis saada lahutustunnistust, pidi ilmselt nõu pidama vastava volitusega meestega, kes võisid püüda paari lepitada.

kui naine pärast oma mehest lahutamist. Selle fraasiga tunnustab Jeesus naise õigust end truudusetust abikaasast lahutada. Tolle aja juudid seda ilmselt vastuvõetavaks ei pidanud. Ent Jeesuse sõnade kohaselt pidi üks ja sama õigus kehtima nii kristlastest meestele kui ka naistele.

kui naine pärast oma mehest lahutamist. Selle fraasiga tunnustab Jeesus naise õigust end truudusetust abikaasast lahutada. Tolle aja juudid seda ilmselt vastuvõetavaks ei pidanud. Ent Jeesuse sõnade kohaselt pidi üks ja sama õigus kehtima nii kristlastest meestele kui ka naistele.

igaüks, kes oma naise endast lahutab. Vt Mr 10:12 kommentaari.

hooruse. Vastav kreeka sõna porneía hõlmab igasuguseid Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Selle alla käivad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

seab naise ohtu rikkuda abielu. Lahutus iseenesest ei tee naisest abielurikkujat, vaid seab ta olukorda, kus tal võib tekkida oht rikkuda abielu. Kui mees lahutab oma naisest mingil muul põhjusel kui hooruse (kr porneía) pärast, võib naine saada abielurikkujaks sel juhul, kui ta on seksuaalvahekorras mõne teise mehega. Piibli järgi on ta vaba abielluma alles siis, kui temast lahutanud mees näiteks sureb või on seksuaalvahekorras kellegi teisega. Sama põhimõte kehtib ka kristlike meeste kohta (kui naine lahutab abielu muul põhjusel kui hooruse pärast).

lahutatud naisega. St naisega, kes on lahutatud muul põhjusel kui hooruse (kr porneía) pärast. (Vt selle salmi kommentaari hooruse.) Nagu näitavad Jeesuse sõnad tekstis Mr 10:12 (vt kommentaari), käis see põhimõte nii mehe kui ka naise kohta, kes taotles lahutust. Jeesus õpetab selgelt, et kui lahutus on saadud muul põhjusel kui hooruse pärast, on kellegi teisega abiellumine abielurikkumine. Vallaline mees või naine, kes abiellub sellise lahutatud inimesega, on samuti süüdi abielurikkumises. (Mt 19:9; Lu 16:18; Ro 7:2, 3.)

Te olete kuulnud, et ... öeldi. See fraas võib viidata nii Piibli heebreakeelses osas öeldule kui ka sellele, mida õpetasid juudi pärimused. (Mt 5:27, 33, 38, 43.)

olete kuulnud, et ... öeldi. Vt Mt 5:21 kommentaari.

Jehoovale. Kuigi see salm pole otsene tsitaat Piibli heebreakeelsest osast, viitavad need kaks seadust, mida Jeesus mainib, piiblisalmidele 3Mo 19:12, 4Mo 30:2 ja 5Mo 23:21. Nende salmide heebreakeelses algtekstis tähistatakse Jumala nime nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

ärge vanduge üldse. Jeesus ei keelanud siin ära kõikide vannete andmist. Jumala seadus, mis lubas mingis tähtsas olukorras vannet või tõotust anda, kehtis ikka. (4Mo 30:2; Ga 4:4.) Pigem mõistis Jeesus hukka kergemeelse ja valimatu vande andmise, mis tegi vande iseenesest mõttetuks.

ei taeva nimel. Et oma sõnadele kaalu anda, vandusid mõned inimesed kas taeva, maa, Jeruusalemma või isegi oma pea ehk elu nimel. (Mt 5:35, 36.) Ent juutide hulgas tekitas vaidlusi see, kas vanded, mis on tehtud loodu ja mitte Jumala nimel, üldse kehtivad. Mõned isegi arvasid, et nad saavad sellised vanded karistamatult tagasi võtta.

suure kuninga. St Jumal Jehoova. (Mal 1:14.)

mis on üle selle, on Saatanast. Igaüks, kes leiab, et tema „jah” või „ei” pole piisav, vaid kes muudkui vannub oma sõnade kinnituseks, näitab sellega, et ta pole usaldusväärne. Selline inimene ilmutab Saatana, „vale isa” vaimu. (Joh 8:44.)

Te olete kuulnud, et ... öeldi. See fraas võib viidata nii Piibli heebreakeelses osas öeldule kui ka sellele, mida õpetasid juudi pärimused. (Mt 5:27, 33, 38, 43.)

Te olete kuulnud, et on öeldud. Vt Mt 5:21 kommentaari.

Silm silma vastu ja hammas hamba vastu. Jeesuse päevil rakendati neid Moosese seaduse sõnu (2Mo 21:24; 3Mo 24:20) vääralt, et õigustada kättemaksmist. Seda seadust sai õigesti rakendada vaid siis, kui pärast süüasja arutamist olid kohtumõistjad määranud kohase karistuse. (5Mo 19:15–21.)

lööb sind vastu paremat põske. Selles kontekstis on kreeka verbi rhapízo, mis on tõlgitud „lööma”, kasutatud tähenduses „lahtise käega lööma”. Seda tehti pigem kellegi provotseerimiseks või solvamiseks kui vigastamiseks. Jeesuse sõnad näitasid seega, et tema järelkäijad peaksid olema valmis solvangut taluma, mitte selle eest kätte maksma.

jäta talle ka kuub. Juudi mehed kandsid sageli kahte rõivaeset: alusrõivast (kr chitón, pikkade või poolpikkade varrukatega särgilaadne tuunika, mis ulatas põlvede või pahkluudeni ja mida kanti ihu peal) ja pealisrõivast (kr himátion, vabalt langev rüü või kuub või lihtsalt ristkülikukujuline kangas). Riideeset võidi kasutada pandina võla tagatiseks. (Ii 22:6.) Jeesus ütles, et rahu säilitamise nimel peaksid tema järelkäijad olema valmis ära andma mitte ainult oma alusrõiva, vaid ka tunduvalt hinnalisema pealisrõiva.

sunnib sind oma teenistuses. Viide kohustuslikule teenistusele, mida Rooma võimud võisid nõuda oma kodanikelt. Nad võisid näiteks sundida inimesi või loomi teenistusse või võtta enda valdusse mida tahes, et riigi huve edendada. Nii näiteks sunniti Küreenest pärit Siimonit kandma Jeesuse piinaposti. (Mt 27:32.)

miili. Tõenäoliselt mõeldakse Rooma miili (1479,5 m). (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

laenu võtta. St võtta laenu ilma intressita. Moosese seadus keelas iisraellastel vaestele kaasjuutidele laenates nende pealt kasu lõigata. (2Mo 22:25.) Pigem õhutas see neid vaestele heldelt laenu andma. (5Mo 15:7, 8.)

Te olete kuulnud, et ... öeldi. See fraas võib viidata nii Piibli heebreakeelses osas öeldule kui ka sellele, mida õpetasid juudi pärimused. (Mt 5:27, 33, 38, 43.)

Te olete kuulnud, et on öeldud. Vt Mt 5:21 kommentaari.

Armasta oma ligimest. Moosese seadus käskis iisraellastel armastada oma ligimest. (3Mo 19:18.) Väljend „ligimene” tähendas lihtsalt kaasinimest. Ent mõned juudid kitsendasid selle tähendust, mõeldes selle all vaid teisi juute, eriti neid, kes järgisid suulist pärimust. Kõiki teisi inimesi pidasid nad vaenlasteks.

vihka oma vaenlast. Moosese seaduses sellist käsku polnud. Mõned juudi rabid uskusid, et käsk armastada oma ligimest vihjab sellele, et nad peavad vihkama oma vaenlast.

armastage oma vaenlasi. Kreeka verb, mis on tõlgitud vastega „armastama”, näitab siin kestvat tegevust. See Jeesuse nõuanne on kooskõlas Piibli heebreakeelse osaga. (2Mo 23:4, 5; Ii 31:29; Õp 24:17, 18; 25:21.)

maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)

tervitate. Tervitades sooviti teisele head tervist, rikkust ja õnne.

vendi. Käib terve Iisraeli rahva kohta. Iisraellased olid vennad, ühe isa, Jaakobi järeltulijad, ning neid ühendas ühe ja sama Jumala Jehoova teenimine. (2Mo 2:11; L 133:1.)

teised rahvad. Käib mittejuutide kohta, kes ei teeninud Jehoovat. Juutide silmis olid nad jumalakartmatud ja ebapuhtad ning nad vältisid neid.

täiuslikud. Vastav kreeka sõna tähendab „täielik”, „terviklik”, „küps” või ka „veatu” mõne võimukandja seatud normide järgi. Üksnes Jehoova on täiuslik absoluutses mõttes. Nii et kui seda väljendit kasutatakse inimeste kohta, mõeldakse suhtelist täiuslikkust. Selles kontekstis käib „täiuslik” kristlase armastuse kohta Jumal Jehoova ja usukaaslaste vastu. Niisugune armastus võib olla täiuslik ehk terviklik hoolimata inimese patususest.

Pildid ja videod

Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse
Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse

1. Genneesareti tasandik. See oli viljakas kolmnurkne maatükk, mis oli umbes 5 km pikk ja 2,5 km lai. Just selles piirkonnas Galilea mere ääres kõndides kutsus Jeesus kalamehi Peetrust, Andreast, Jaakobust ja Johannest endale järgnema. (Mt 4:18–22.)

2. Pärimuse järgi pidas Jeesus mäejutluse siin. (Mt 5:1; Lu 6:17, 20.)

3. Kapernaum. Jeesus asus sellesse linna elama. Kapernaumas või selle lähistel leidis ta Matteuse. (Mt 4:13; 9:1, 9.)

Sool Surnumere rannikul
Sool Surnumere rannikul

Praegusajal on Surnumeri (Soolameri) umbes üheksa korda soolasem kui ookeanid. (1Mo 14:3.) Surnumere vee aurustudes tekkisid suured soolalademed, mida iisraellased said kasutada, ehkki see sool oli kehvapoolse kvaliteediga, kuna sisaldas hulgaliselt muid mineraale. Iisraellased võisid saada soola ka foiniiklastelt, kes olevat saanud seda Vahemere veest aurustamise teel. Piiblis räägitakse soolast kui maitseainest. (Ii 6:6.) Jeesus, kes oli meister tooma näiteid inimeste igapäevaelust, õpetas ka soola näite varal mitmeid olulisi asju. Näiteks mäejutluses ütles ta oma jüngritele: „Teie olete maa sool”, mõeldes ilmselt, et jüngritel on teistele alalhoidev mõju – et nad tõkestavad usulist ja moraalset rikutust.

Esimese sajandi õlilamp
Esimese sajandi õlilamp

Kodus ja muudes hoonetes olid kasutusel savilambid, mis täideti oliiviõliga. Lambis oli taht, mida mööda õli üles liikus ja leeki toitis. Ruumi valgustamiseks asetati lambid harilikult savist, puidust või metallist lambijalale. Neid võidi asetada ka seinanišši või riiulile või riputada nööriga lakke.

Lambijalg
Lambijalg

See kunstniku nägemus lambijalast (1) põhineb 1. sajandist pärit esemetel, mis on leitud Efesosest ja Itaaliast. Seda tüüpi lambijalad olid ilmselt rikastes kodudes. Vaesemates kodudes riputati lamp lakke, asetati seinanišši (2) või puust või savist jalale.

Hinnomi org (Gehenna)
Hinnomi org (Gehenna)

Hinnomi oru kreekakeelne nimi on Gehenna. See org asus muistsest Jeruusalemmast lõunas ja edelas. Jeesuse päevil oli see prügi põletamise paik, mistõttu see oli igati sobiv sümboliseerima täielikku hävingut.

Hinnomi org tänapäeval
Hinnomi org tänapäeval

Hinnomi org (1), mida Piibli kreekakeelses osas nimetatakse Gehennaks. Templimägi (2). Templimäel asus 1. sajandil juutide tempel. Praegune silmapaistvaim ehitis seal on islamiusuliste pühakoda, mis on tuntud kui Kaljumošee. (Vt kaarti lisas B12.)

Lahutustunnistus
Lahutustunnistus

See lahutustunnistus, mis pärineb aastast 71 või 72 m.a.j, on kirjutatud aramea keeles. See leiti Juuda kõrbest Murabbaati vadi põhjakaldalt. Seal on kirjas, et kuuendal aastal pärast juutide mässu puhkemist lahutas Naksani poeg Joosep end Mirjamist, Masada linnas elava Joonatani tütrest.