Markuse evangeelium 7:1–37

7  Jeesuse juurde kogunesid variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast.+  Nad nägid mõnd tema jüngrit söömas rüvedate, see tähendab pesemata kätega.  (Variserid, tegelikult mitte ükski juut, ei söö enne, kui nad on esiisade pärimuse järgi käsi küünarnukkideni pesnud.  Kui nad turult tagasi jõuavad, ei söö nad enne, kui on end pesnud. Neil on veel palju teisigi pärimusi, millest nad kinni peavad, nagu kruuside, kannude ja vasknõude vettekastmised.)+  Siis küsisid variserid ja kirjatundjad temalt: „Miks sinu jüngrid esiisade pärimusest kinni ei pea, vaid söövad rüvedate kätega?”+  Jeesus ütles neile: „Jesaja on teie kohta õigesti ennustanud, te silmakirjatsejad, nagu on kirjutatud: „See rahvas ülistab mind huultega, aga nende süda on minust kaugel.+  Nad teenivad mind ilmaasjata, sest kõik, mida nad õpetavad, on vaid inimeste käsud*.”+  Te hülgate Jumala käsu ja hoiate kinni inimeste pärimusest.”+ 9  Jeesus ütles neile veel: „Te oskate Jumala käsu osavalt kõrvale jätta, et pidada kinni oma pärimusest.+ 10  Mooses on öelnud: „Austa oma isa ja ema”+ ning „Kes sõimab* oma isa või ema, peab surema.”+ 11  Aga teie ütlete: „Inimene võib öelda isale või emale: „Kõik, millega saaksin sind toetada, on korban [see tähendab Jumalale pühendatud ohvriand].”” 12  Nõnda ei lase te tal teha enam midagi isa või ema heaks+ 13  ja sellega te heidate Jumala sõna kõrvale* oma pärimuse pärast, mida on põlvest põlve edasi antud*.+ Te teete veel palju muudki niisugust.”+ 14  Jeesus kutsus rahvahulga jälle enda juurde ja ütles: „Kuulake mind kõik ja püüdke mõista.+ 15  Inimest ei saa rüvetada see, mis tema sisse läheb, vaid teda rüvetab see, mis tema seest välja tuleb.”+ 16  --- 17  Kui Jeesus oli läinud rahvahulga juurest ära ühte majja, hakkasid tema jüngrid talle selle mõistujutu kohta küsimusi esitama.+ 18  Ta ütles neile: „Kas teiegi ei mõista nagu nemad? Kas te ei tea, et see, mis inimese sisse läheb, ei saa teda rüvetada, 19  sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu ja sealt edasi käimlasse?” Nii kuulutas ta kõik toidud puhtaks. 20  Ta lisas: „Inimest rüvetab see, mis tuleb temast välja,+ 21  sest seestpoolt, inimese südamest,+ lähtuvad valed mõtted:* hooramised, vargused, mõrvad, 22  abielurikkumised, ahnus, kurjad teod, pettus, jultunud käitumine, kadedus, pühaduseteotus, kõrkus ja rumalus. 23  Kõik see halb tuleb seestpoolt ja rüvetab inimest.”+ 24  Jeesus lahkus sealt ning läks Tüürose ja Siidoni aladele.+ Ta astus ühte majja sisse ega tahtnud, et keegi sellest teada saaks, kuid tal polnud võimalik märkamatuks jääda. 25  Otsekohe kuulis Jeesusest üks naine, kelle väikses tütres oli rüve vaim, ning ta tuli ja langes tema jalge ette.+ 26  Naine oli kreeklanna, sürofoiniikia päritolu, ja ta palus Jeesust korduvalt, et see ajaks tema tütrest deemoni välja. 27  Ent Jeesus vastas: „Las esmalt lapsed saavad kõhu täis, sest ei ole õige võtta laste leib ja visata see kutsikatele.”+ 28  Kuid naine ütles talle: „Jah, isand, ometi söövad kutsikad laua all raasukesi, mis lastelt pudenevad.” 29  Selle peale ütles Jeesus: „Et sa seda ütlesid, siis mine, deemon on su tütrest välja läinud.”+ 30  Naine läkski koju ja leidis lapse voodis lamamas ning deemon oli välja läinud.+ 31  Kui Jeesus Tüürose aladelt tagasi tuli, läks ta Siidoni kaudu Galilea mere äärde, minnes läbi Dekapolise alade,+ 32  kus tema juurde toodi kurt ja kõnepuudega mees+ ning paluti, et ta paneks oma käe tema peale. 33  Jeesus viis ta rahva seast kõrvale, pani sõrmed mehe kõrvadesse ning sülitas ja puudutas seejärel tema keelt.+ 34  Üles taevasse vaadates ohkas ta sügavalt ning ütles: „Effata!”, see tähendab „avane”. 35  Siis mehe kõrvad avanesid,+ ta kõnepuue kadus ja ta hakkas selgesti rääkima. 36  Jeesus keelas inimesi, et nad sellest kellelegi ei räägiks,+ kuid mida rohkem ta neid keelas, seda rohkem nad seda kuulutasid.+ 37  Nad olid ülimalt hämmastunud+ ja ütlesid: „Kõik, mis ta teeb, on hea! Isegi kurdid paneb ta kuulma ja kõnevõimetud rääkima.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „õpetades inimeste käske kui õpetusi”.
Võib tõlkida ka „sajatab”, „laimab”.
Võib tõlkida ka „muudate Jumala sõna kehtetuks”.
Võib tõlkida ka „mida te teistele edasi annate”.
Võib tõlkida ka „kahjulikud arutlused, mille tagajärjeks on”.

Kommentaarid

rüvedate, see tähendab pesemata kätega. Markus lisab selgituse siin ning salmides 3 ja 4, et aidata lugejaid, kes pole kursis juutide kätepesemistavadega ega sellega, mis on juutide mõistes rüvedad käed. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) See oli pärimuslik rituaal, mitte hügieenitoiming. Hilisemal ajal asetab Babüloonia Talmud (Sota 4b) pesemata kätega söömise samale pulgale prostituudi juures käimisega ning ütleb, et see, kes on kätepesemises hooletu, „juuritakse maailmast välja”.

rüvedate, see tähendab pesemata kätega. Markus lisab selgituse siin ning salmides 3 ja 4, et aidata lugejaid, kes pole kursis juutide kätepesemistavadega ega sellega, mis on juutide mõistes rüvedad käed. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) See oli pärimuslik rituaal, mitte hügieenitoiming. Hilisemal ajal asetab Babüloonia Talmud (Sota 4b) pesemata kätega söömise samale pulgale prostituudi juures käimisega ning ütleb, et see, kes on kätepesemises hooletu, „juuritakse maailmast välja”.

käsi küünarnukkideni pesnud. Moosese seadus nägi ette, et preestrid peavad enne altari juures teenima asumist või kogudusetelki sisenemist pesema käsi ja jalgu. (2Mo 30:18–21.) Kuid Jeesuse ajal järgisid variserid ja teisedki juudid end rituaalselt puhastades esiisade pärimust, mitte Jumala seadust. (Vt Mr 7:2 kommentaari.) Markus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes märgib, et rituaalse puhastuskombe järgi pesti käsi küünarnukkideni.

end pesnud. Paljudes vanades käsikirjades esineb siin kreeka sõna baptízo (sisse kastma), mida kasutatakse enamasti ristimise kohta. Kuid Lu 11:38 kasutatakse seda sõna igasugu rituaalsete pesemiste kohta, mida juutide pärimus ette nägi. Teistes vanades käsikirjades on siin kreeka sõna rhantízo, mis tähendab „piserdama; piserdamise teel puhastama”. (Heb 9:13, 19, 21, 22.) Ükskõik kumb sõna aluseks võtta, jääb peamine mõte samaks: vagad juudid ei söönud enne, kui olid end rituaalselt puhastanud. Arheoloogid on leidnud Jeruusalemmast tollest ajast pärinevaid rituaalse pesemise vanne. See tõsiasi toetab selles kohas verbi baptízo kasutamist (mida võiks siin tõlkida ka „end vette kastnud”).

vettekastmised. Võib tõlkida ka „ristimised”. Kreeka sõna baptismós kasutatakse siin puhastusrituaalide kohta, mida mõned Jeesuse aja juudid järgisid. Kruusid, kannud ja vasknõud, mida toidu jaoks kasutati, kasteti vette.

silmakirjatsejad. Kreeka sõna hypokrités käis algselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejate kohta, kes kandsid suuri maske, et oma häält võimendada. Hiljem hakati seda sõna kasutama piltlikult teesklejate ja petiste kohta, kes varjasid oma tegelikke kavatsusi või isikut. Jeesus kutsub siin silmakirjatsejateks juudi usujuhte. (Mt 6:5, 16.)

silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.

varakambrisse. Võib tõlkida ka „varamusse”. Samast kohast võidakse rääkida ka tekstis Joh 8:20, kus kasutatakse väljendit „annetuskastide lähedal”. Varakambriks nimetatav paik asus ilmselt naiste õues, mille seinte ääres oli 13 annetuskasti. (Vt lisa B11.) Arvatakse, et templil oli ka varahoidla, kuhu viidi annetuskastidest saadud raha.

korban. Kreeka sõna korbán on laen heebrea keelest ja tähendab „ohvriand”. Vastavat heebrea sõna kasutatakse sageli 3. ja 4. Moosese raamatus nii verd sisaldavate kui ka veretute ohvrite kohta. (3Mo 1:2, 3; 2:1; 4Mo 5:15; 6:14, 21.) Samatüveline sõna korbanás esineb kirjakohas Mt 27:6 ja on tõlgitud vastega „varakamber”. (Vt Mt 27:6 kommentaari.)

Jumalale pühendatud ohvriand. Kirjatundjad ja variserid õpetasid, et kui raha, vara või miski muu on pühendatud ohvriannina Jumalale, kuulub see templile. Traditsiooni kohaselt võis poeg hoida pühendatud ohvriandi enda käes ja tarvitada seda oma huvides ning väita, et see kuulub templile. Oma vara niimoodi Jumalale pühendades hoidsid mõned kõrvale kohustusest oma vanemate eest hoolitseda. (Mr 7:12.)

Mõnes käsikirjas on siin sõnad „Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku”, aga neid ei esine olulistes varajastes käsikirjades. Seepärast võib järeldada, et neid ei olnud Markuse evangeeliumi algtekstis. Ent samasugune väljend esineb tekstides Mr 4:9 ja 23, kus see on inspireeritud pühakirja osa. Mõned õpetlased arvavad, et selle fraasi lisas ümberkirjutaja, kuna see paistis sobivat 14. salmi järele, ning võttis eeskujuks Mr 4:9, 23 sõnastuse. (Vt lisa A3.)

Nii kuulutas ta kõik toidud puhtaks. Kreekakeelsest tekstist võib aru saada ka nii, nagu oleksid need olnud Jeesuse sõnad, aga üldiselt arvatakse, et see on Markuse järeldus sellest, mida Jeesus oli äsja selgitanud. See ei tähenda, nagu oleks Jeesus kuulutanud, et juudid võivad sealtpeale süüa Moosese seaduses ebapuhtaks nimetatud toitu. Seadus kehtis kuni Jeesuse surmani. Markuse kommentaari tuleb vaadata tolle aja kontekstis. (3Mo 11; Ap 10:9–16; Kol 2:13, 14.) Traditsioonide küüsis olevad usujuhid arvasid, et isegi puhas toit võib inimest rüvetada, kui ta pole end rituaalselt puhastanud – kuigi seadus seda ei nõudnud. Järelikult võib Markuse kommentaari mõista järgmiselt: Jeesus kuulutas, et kui toit on Moosese seaduse järgi puhas, ei rüveta see sööjat, kes pole inimeste pärimuse järgi rituaalselt käsi pesnud. On arvatud, et Markus viitas ka Jeesuse sõnade tulevasele rakendusele kristlaste kohta. Selleks ajaks, kui Markus oma evangeeliumi kirjutas, oli Peetrus juba näinud nägemust, milles talle lausuti Markuse raamatus öelduga sarnaselt, et „Jumal on puhastanud” toidu, mis Moosese seaduse järgi oli rüve. (Ap 10:13–15.) Igal juhul tundub, et need sõnad ei kuulu mitte Jeesusele, vaid Markusele, kes võtab püha vaimu juhatusel kokku Jeesuse öeldu.

hooramised. Siin on kasutatud kreeka sõna porneía mitmusevormi. (Vt Mt 5:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hoorus”.)

hooramised. Vt Mt 15:19 kommentaari.

kade. Sõna-sõnalt „paha, kuri; vigane”. Vigane silm ei näe selgelt. Samamoodi ei suuda „kade” silm keskenduda tõeliselt tähtsale. (Mt 6:33.) Selline silm on rahulolematu, ahne ja heitlik. See ei lase omanikul asju õigesti hinnata ja paneb ta taotlema isekaid eesmärke. (Vt Mt 6:22 kommentaari.)

on su silm kade. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „kade”, on sõna-sõnalt „paha, kuri; vigane”. (Vt Mt 6:23 kommentaari.) Silm tähendab siin inimese kavatsusi, suhtumist või tundeid. (Vrd Mr 7:22 kommentaariga „kadedus”.)

jultunud käitumine. Võib tõlkida ka „jultumus”, „häbitu käitumine”. Kreeka sõna asélgeia tähendab Jumala seaduste ränka rikkumist, milles väljendub jultunud ja äärmiselt põlastav suhtumine. (Vt „Sõnaseletusi”.)

kadedus. Võib tõlkida ka „kade silm”. Sõna-sõnalt „halb silm”, „kuri silm”. Silm tähendab siin inimese kavatsusi, suhtumist või tundeid. (Vt Mt 6:23 ja 20:15 kommentaari.)

foiniiklanna. Võib tõlkida ka „kaananlanna”. (Kr Chananaía.) Foiniikia esimesed asukad olid Noa pojapoja Kaanani järeltulijad. (1Mo 9:18; 10:6.) Nimi Kaanan hakkas tähistama Foiniikiat. (Vt Mr 7:26 kommentaari; selles salmis öeldakse, et naine oli sürofoiniikia päritolu.)

kreeklanna. See naine oli ilmselt kreeka soost.

sürofoiniikia. See sõna kombineerib nimed „Süüria” ja „Foiniikia” ilmselt seetõttu, et Foiniikia asus Rooma riigi Süüria provintsis. (Vt Mt 15:22 kommentaari; selles salmis öeldakse, et naine oli foiniiklanna või kaananlanna.)

laste leib ... kutsikatele. Kuna Moosese seaduse järgi olid koerad ebapuhtad loomad, on pühakirjas sellel sõnal sageli halvustav tähendus. (3Mo 11:27; Mt 7:6; Flp 3:2, allm; Ilm 22:15, allm.) Kuid nii Matteuse (15:26) kui ka Markuse ülestähenduses Jeesuse vestlusest on kasutatud deminutiivi ehk vähendussõna, mis tähendab kutsikat või lemmikloomana peetavat koera ning pehmendab Jeesuse võrdlust. Võimalik, et Jeesus kasutas hellitavat nimetust lemmikloomade kohta, keda mittejuudid pidasid. Võrreldes iisraellasi lastega ja mittejuute kutsikatega, tahtis Jeesus ilmselt näidata tähtsusjärjekorda. Kui majas olid nii lapsed kui ka koerad, toidetakse kõigepealt lapsi.

Dekapolise. Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B10.

kurt ja kõnepuudega mees. Kurdi ja kõnepuudega mehe tervendamisest räägib ainult Markus. (Mr 7:31–37.)

viis ta rahva seast kõrvale. Tavaliselt ei viinud Jeesus haigeid tervendades neid kuhugi kõrvale. Ehk tegi ta nüüd seda selleks, et meest mitte piinlikku olukorda panna. Ta soovis, et mees end võimalikult hästi tunneks.

sülitas. Nii juutide kui ka teiste rahvaste seas oli neid, kes arvasid süljel olevat ravitoime või sülitasid ravimise märgiks. Jeesus võis sülitada lihtsalt selleks, et aidata mehel mõista, et ta hakkab teda ravima. Igatahes ei kasutanud Jeesus sülge ravimina.

ohkas ta sügavalt. Markus pöörab tihti tähelepanu Jeesuse tunnetele. See info võis pärineda Peetruselt, kes oli sügavate tunnetega mees. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) Jeesuse ohkega võis kaasneda vaikne palve ning tema ohe võis väljendada kaastunnet selle mehe või ka kõigi kannatavate inimeste vastu. Samatüveline tegusõna on tekstis Ro 8:22, kus öeldakse, et kogu loodu „ägab”.

Effata! See translitereering kreeka keelde arvatakse pärinevat heebrea juursõnast, mis on tõlgitud tekstis Jes 35:5 vastega „lähevad lahti”. Paistab, et see Jeesuse öeldud sõna jättis sündmuse pealtnägijale, ilmselt Peetrusele, nii kustumatu mulje, et ta andis selle täpselt samal kujul Markusele edasi. „Effata!”, nagu ka väljend „Talita kuum!” (Mr 5:41), on üks väheseid sõna-sõnalt kirja pandud Jeesuse sõnu.

Pildid ja videod