Markuse evangeelium 8:1–38

8  Neil päevil oli jälle koos palju rahvast ja neil polnud midagi süüa. Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles neile: 2  „Mul on neist inimestest kahju,+ sest nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa.+ 3  Kui ma nad söömata koju saadan, nõrkevad nad teel. Mõned neist on ju tulnud kaugelt.” 4  Aga jüngrid vastasid talle: „Kust võib keegi siin kõrvalises kohas leiba saada, et need inimesed ära toita?” 5  Jeesus küsis neilt: „Mitu leiba teil on?” Nad vastasid: „Seitse.”+ 6  Jeesus palus rahval maha istuda. Siis võttis ta need seitse leiba, tänas Jumalat, murdis need ja andis jüngritele, kes jagasid need rahvale.+ 7  Neil olid ka mõned väiksed kalad, ja kui Jeesus oli esitanud tänupalve*, palus ta jüngritel needki välja jagada. 8  Inimesed sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku seitse suurt korvitäit.+ 9  Seal oli aga umbes 4000 meest. Siis saatis ta rahva ära. 10  Kohe pärast seda läks Jeesus koos jüngritega paati ning tuli Dalmanuuta aladele.+ 11  Seal tulid tema juurde variserid ja hakkasid temaga vaidlema, nõudes tunnustähte* taevast, et teda proovile panna.+ 12  Jeesus tundis südames suurt kurbust* ja ütles: „Miks otsib see põlvkond tunnustähte?+ Ma kinnitan teile, et sellele põlvkonnale ei anta mingit tunnustähte.”+ 13  Ta jättis nad sinnapaika, astus jälle paati ja sõitis vastaskaldale. 14  Jüngrid aga olid unustanud leiba kaasa võtta ja neil polnud paadis midagi peale ühe leiva.+ 15  Jeesus hoiatas neid selge sõnaga: „Hoidke silmad lahti ning olge ettevaatlikud variseride ja Herodese juuretise suhtes.”+ 16  Siis hakkasid nad omavahel sõnelema selle pärast, miks keegi polnud leiba kaasa võtnud. 17  Seda märgates ütles Jeesus: „Miks te tülitsete selle pärast, et teil pole leiba? Kas te siis veel ei mõista ega saa aru? Kas te olete südames ikka veel aeglased taipama? 18  „Silmad teil on, aga te ei näe, kõrvad teil on, aga te ei kuule!” Kas te ei mäleta, 19  kui ma murdsin viis leiba+ 5000 mehele? Mitu korvitäit ülejäänud palukesi te kogusite?” Nad vastasid: „Kaksteist.”+ 20  „Kui ma murdsin seitse leiba 4000 mehele, mitu suurt korvitäit ülejäänud palukesi te siis kogusite?” Nad vastasid: „Seitse.”+ 21  Seepeale ütles ta neile: „Kas te ikka veel ei saa aru?” 22  Siis jõudsid nad Betsaidasse. Seal tõid inimesed Jeesuse juurde ühe pimeda mehe ja anusid, et ta puudutaks teda.+ 23  Jeesus võttis pimedal käest kinni ja viis ta külast välja. Sülitanud tema silmadele,+ pani ta käed tema peale ning küsis: „Kas sa näed midagi?” 24  Mees vaatas* ja ütles: „Ma näen inimesi, kuid nad paistavad nagu ringikõndivad puud.” 25  Siis pani Jeesus käed uuesti mehe silmadele ning mees nägi selgesti. Tema nägemine oli taastunud, ta nägi kõike hästi. 26  Seejärel saatis Jeesus ta koju, öeldes: „Ära mine külasse.” 27  Jeesus ja ta jüngrid läksid Filippuse Kaisarea küladesse ning teel küsis ta jüngritelt: „Mida inimesed ütlevad, kes ma olen?”+ 28  Nad vastasid talle: „Ristija Johannes,+ teised ütlevad, et Eelija,+ mõned, et üks prohvetitest.” 29  Siis küsis ta neilt: „Aga teie, kelleks teie mind peate?” Peetrus vastas talle: „Sina oled messias*.”+ 30  Seejärel keelas Jeesus neid kõvasti, et nad temast kellelegi ei räägiks.+ 31  Samuti hakkas ta neid õpetama, selgitades, et Inimesepoeg peab palju kannatama, et vanemad, peapreestrid ja kirjatundjad heidavad ta kõrvale ning et ta tapetakse+ ja kolm päeva hiljem äratatakse üles.+ 32  Ta kõneles sellest täiesti avameelselt. Aga Peetrus viis ta kõrvale ja hakkas talle etteheiteid tegema.+ 33  Seepeale Jeesus pöördus, vaatas oma jüngrite poole ja noomis Peetrust: „Eemale minust, vastupanija! Sa ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste viisil.*”+ 34  Siis kutsus Jeesus rahva ja oma jüngrid enda juurde ning ütles neile: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale, vaid kandku oma piinaposti ja käigu minu järel.+ 35  Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu ja hea sõnumi pärast, päästab selle.+ 36  Tõepoolest, mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid kaotaks elu?+ 37  Mida võiks inimene anda* oma elu eest?+ 38  Kes häbeneb mind ja mu sõnu selle abielurikkuja ja patuse põlvkonna seas, seda häbeneb ka Inimesepoeg,+ kui ta tuleb oma isa auhiilguses koos pühade inglitega.”+

Allmärkused

^ Sõna-sõnalt „neid õnnistanud”.
^ Võib tõlkida ka „nõudes temalt üleloomulikku tõendit”.
^ Võib tõlkida ka „ohkas sügavalt oma vaimus”.
^ Võib tõlkida ka „mees nägi jälle”.
^ Sõna-sõnalt „Kristus”.
^ Võib tõlkida ka „Sa ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste mõtteid”.
^ Võib tõlkida ka „Mida oleks inimene valmis andma”.

Kommentaarid

hakkas ... kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.

Mul on ... kahju. Vt Mt 9:36 kommentaari.

korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mr 8:19 ja 8:20 kommentaari.)

korviga. Kr sphyrís. Seda sõna on kasutatud ka Matteuse ja Markuse evangeeliumis, kus räägitakse, et pärast 4000 mehe ja naiste-laste toitmist korjati kokku seitse suurt korvitäit ülejääke. (Vt Mt 15:37 kommentaari.) Sphyrís tähendab suurt korvi. Kui Paulus rääkis Korintose kristlastele, kuidas ta Damaskusest põgenes, kasutas ta aga sõna sargáne, mis tähendab köiest või vitstest punutud korvi. Mõlemat kreeka sõna võidakse kasutada ühesuguse suure korvi kohta. (2Ko 11:32, 33.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mr 6:43 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

umbes 4000 meest. Sellest imeteost rääkides mainib Matteuse paralleeljutustus (Mt 15:38) ka naisi ja lapsi. Sööjate koguarv võis olla üle 12 000.

Magadani. Tänapäeval ei ole Galilea mere piirkonnas ühtegi kohta, mille nimi oleks Magadan, aga arvatakse, et see on sama mis Magdala. See on ilmselt Khirbet Majdal (Migdal), mis asub umbes 6 km Tiberiasest põhjaloodes. Paralleeljutustuses (Mr 8:10) nimetatakse sama kanti Dalmanuutaks. (Vt lisa B10.)

Dalmanuuta. Seda nime ei esine mujal piiblis ega teistes allikates, vaid ainult Markuse evangeeliumis. Dalmanuuta täpne asukoht pole teada, aga see võis olla Galilea mere läänekalda lähedal, sest Matteuse paralleeljutustus nimetab sama kanti Magadaniks. (Vt Mt 15:39 kommentaari.) Dalmanuuta võis olla Magadani teine nimi.

ohkas ta sügavalt. Markus pöörab tihti tähelepanu Jeesuse tunnetele. See info võis pärineda Peetruselt, kes oli sügavate tunnetega mees. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) Jeesuse ohkega võis kaasneda vaikne palve ning tema ohe võis väljendada kaastunnet selle mehe või ka kõigi kannatavate inimeste vastu. Samatüveline tegusõna on tekstis Ro 8:22, kus öeldakse, et kogu loodu „ägab”.

tundis südames suurt kurbust. Sõna-sõnalt „ohkas raskelt oma vaimus”. Markus kirjeldab sageli Jeesuse tundeid ja reageeringut. (Mr 3:5; 7:34; 9:36; 10:13–16, 21.) Siin kasutab ta sõna, mida ei esine mujal piibli kreekakeelses osas, ja mis tähendab raskemat ohkamist, tugevamat emotsiooni kui sarnane sõna tekstis Mr 7:34. (Vt kommentaari.) See raske ohe võis näidata, kui ärritatud ta oli variseride nõudest esitada neile uus tunnustäht, kuigi nad olid kangekaelselt ignoreerinud kõiki Jumala väe ilminguid.

juuretise. Võib tõlkida ka „haputaina”. Piiblis sümboliseerib juuretis sageli pattu ja rikutust ning siingi tähendab see valeõpetusi ja halba mõju. (Mt 16:6, 11, 12; 1Ko 5:6–8.) Algkeeles on eraldi nimetatud „variseride juuretist” ja „Herodese juuretist”, mis võib viidata erinevusele variseride ja Herodese pooldajate õpetuste vahel. Herodese pooldajad olid pigem poliitiline erakond kui religioosne liikumine. Üks näide nende kahe rühmituse natsionalistlikust „juuretisest” oli katse püüda Jeesus lõksu küsimusega maksude maksmise kohta. (Mr 12:13–15.)

Herodese. Mõnes vanas käsikirjas „herodeslaste”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodese pooldajad”.)

korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mr 8:19 ja 8:20 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mr 6:43 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mr 8:8 ja 19 kommentaari.)

korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mr 6:43, 8:8 ja 20 kommentaari ning paralleeltekste Mt 14:20; 15:37; 16:9, 10), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mr 6:43 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mr 6:43, 8:8 ja 20 kommentaari ning paralleeltekste Mt 14:20; 15:37; 16:9, 10), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mr 8:8 ja 19 kommentaari.)

pimeda mehe. See pimeda mehe tervendamise lugu on ainult Markuse evangeeliumis. (Mr 8:22–26.)

Filippuse Kaisarea. Linn Jordani jõe ülemjooksul 350 m üle merepinna. Filippuse Kaisarea on 40 km Galilea merest põhja pool Hermoni mäe edelajalamil. Selle linna nimetas Kaisareaks tetrarh Filippus, kes oli Herodes Suure poeg, ja ta tegi seda Rooma keisri auks. Selleks et eristada seda samanimelisest Vahemere-äärsest sadamalinnast, kutsuti seda Filippuse Kaisareaks. (Vt lisa B10.)

Filippuse Kaisarea. Vt Mt 16:13 kommentaari.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Nii selles kirjakohas kui ka tekstides Mr 6:14 ja 24 esinevat kreeka väljendit ho baptízon võib tõlkida ka kirjeldavalt „see, kes ristib”. Kirjakohtades Mr 6:25 ja 8:28 ning Matteuse ja Luuka evangeeliumis on aga algkeeles kasutatud nimisõna baptistés. Kuigi neil kreeka väljenditel on väike nüansierinevus, tähendavad need sisuliselt siiski üht ja sama. Neid väljendeid kasutatakse algkeeles vaheldumisi näiteks tekstis Mr 6:24, 25. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 ja Mr 1:4 kommentaare.

Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.

messias. Kr ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

messias. Vt Mt 16:16 kommentaari.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

vanemad. Sõna-sõnalt „vanemad mehed”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mr 11:27; 14:43, 53; 15:1; vt Mt 16:21 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.

kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

vastupanija. Sõna-sõnalt „saatan”. Jeesus ei öelnud, et Peetrus on Saatan, vaid nimetas teda „vastupanijaks”, mida heebrea väljend satán tähendab. Jeesus võis mõelda, et Peetrus oli sel korral lasknud Saatanal end mõjutada.

Eemale minust. Sõna-sõnalt „mine mu taha”. Paralleelteksti Mt 16:23 järgi lisab Jeesus: „Sa oled mulle komistuskiviks.” (Vt Mt 18:7 kommentaari.) Jeesus noomis Peetrust, sest ta ei tahtnud, et miski teda taevase isa tahte täitmisel takistaks. Need sõnad võisid Peetrusele ka meelde tuletada, et ta peaks käima oma isanda järel ja teda toetama.

vastupanija. Vt Mt 16:23 kommentaari.

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. Klassikalises kreeka keeles tähendab staurós peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)

ärgu elagu iseendale. Võib tõlkida ka „loobugu kogu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „ta peab ütlema ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14, 15.) Markus kasutab sedasama kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Mr 14:30, 31, 72.)

piinaposti. Vt Mt 16:24 kommentaari.

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. See, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust, murrab talle truudust ja teda nimetatakse piiblis ülekantud tähenduses abielurikkujaks. Kui iisraellased sidusid end väärusuga, rikkusid nad Moosese vahendusel sõlmitud lepingut ja see tegi neist otsekui abielurikkujad. (Jer 3:8, 9; 5:7, 8; 9:2; 13:27; 23:10; Ho 7:4.) Samal põhjusel ütles Jeesus oma aja juutide kohta, et need on kuri ja abielurikkuja põlvkond. (Mt 12:39; 16:4.) Kui kristlased, kes on uue lepingu osalised, laseksid end maailmast rüvetada, murraksid nad Jumalale truudust. Sama põhimõte kehtib kõigi kohta, kes on Jehoovale pühendunud. (Jk 4:4.)

Pildid ja videod

Herodes Antipase münt
Herodes Antipase münt

Fotodel on vasesulamist münt mõlemalt poolt. Selle umbes Jeesuse teenistusaja paiku vermitud mündi lasi teha Herodes Antipas, kelle tetrarhia hõlmas Galilead ja Peread. Kui variserid ütlesid Jeesusele, et Herodes tahab teda tappa, viibis Jeesus tõenäoliselt parajasti Pereas, Herodese valitsetaval alal, olles teel Jeruusalemma. Neile vastates ütles Jeesus Herodese kohta „see rebane”. (Vt Lu 13:32 kommentaari.) Kuna enamik Herodese alamatest olid juudid, lasi ta oma müntidele panna palmioksa (1) ja pärja (2) kujutise, mis ei riivanud juutide tundeid.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Markuse 8
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty