Luuka evangeelium 21:1–38

21  Jeesus nägi, kuidas rikkad annetuskastidesse oma annetusi panevad.+  Siis nägi ta üht puudust kannatavat lesknaist, kes pani sinna kaks leptonit.+  Jeesus sõnas: „Ma kinnitan teile, et see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik teised.+  Sest need kõik panid annetusi sellest, mis neil on üle, aga see naine pani oma vaesusest kogu oma elatise.”+  Hiljem, kui mõned rääkisid templist, et see on tehtud ilusatest kividest ja kaunistatud Jumalale pühendatud andidega,+  ütles Jeesus: „Tulevad päevad, kui kõigest sellest, mida te siin näete, ei jäeta kivi kivi peale, kõik kistakse maha.”+  Siis küsisid nad temalt: „Õpetaja, millal see kõik sünnib ja mis on tundemärgiks, et see kõik hakkab toimuma?”+  Ta ütles: „Vaadake ette, et teid ei eksitataks,+ sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: „Mina olen see” ja „Määratud aeg on lähedal.” Ärge järgnege neile.+  Kui te kuulete sõdadest ja rahutustest, ärge lööge kartma, sest kõik see peab esmalt toimuma, aga kohe ei tule veel lõpp.”+ 10  Seejärel ütles ta neile: „Rahvas tõuseb rahva vastu+ ja kuningriik kuningriigi vastu.+ 11  Tuleb suuri maavärinaid, samuti katkusid ja näljahädasid ühes paigas teise järel.+ Nähakse hirmuäratavaid vaatepilte ja taevas suuri tunnustähti. 12  Aga enne kõike seda võetakse teid kinni ja kiusatakse taga:+ viiakse sünagoogidesse ja vanglatesse. Teid saadetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast.+ 13  See avab teile võimaluse tunnistust anda. 14  Te ei pea eelnevalt mõtlema, kuidas end kaitsta,+ 15  sest ma annan teile sõnad ja tarkuse, millele ka kõik teie vastased üheskoos ei suuda vastu panna ega vastu vaielda.+ 16  Teid annavad ära isegi teie vanemad ja vennad, sugulased ja sõbrad ning mõned teist hukatakse.+ 17  Kõik vihkavad teid minu nime pärast.+ 18  Ometi ei kao ükski juuksekarv teie peast.+ 19  Oma vastupidavusega te hoiate oma elu.+ 20  Aga kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud,+ siis teadke, et selle laastamine on lähedal.+ 21  Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele,+ ja need, kes on linnas, mingu välja, ning need, kes on maal, ärgu mingu linna, 22  sest need on õigluse jaluleseadmise päevad, et kõik, mis on kirjutatud, läheks täide. 23  Häda naistele, kes on lapseootel või imetavad last neil päevil,+ sest siis tuleb suur ahastus maa peale ja viha selle rahva vastu. 24  See langeb mõõgatera läbi ning viiakse teiste rahvaste sekka vangi.+ Jeruusalemm jääb teiste rahvaste tallata, kuni rahvastele määratud ajad täis saavad.+ 25  Samuti on siis tunnustähti päikeses, kuus ja tähtedes+ ning maa peal on rahvastel ahastus, sest nad ei näe olukorrast väljapääsu mere möirgamise ja raevutsemise pärast. 26  Inimesed lausa nõrkevad hirmust ja maad tabavate sündmuste ootamise pärast, sest taeva vägesid kõigutatakse.+ 27  Siis näevad nad Inimesepoega+ tulevat pilve sees oma vägevuses ja suures auhiilguses.+ 28  Ent kui see kõik hakkab toimuma, siis ajage end sirgu ja tõstke oma pea, sest teie vabastus on lähedal.” 29  Seejärel tõi ta neile ühe näite: „Pange tähele viigipuud ja kõiki teisi puid.+ 30  Kui te näete, et nad on pungas, siis te teate, et suvi on ligidal. 31  Nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, siis teadke, et Jumala kuningriik* on lähedal. 32  Ma kinnitan teile: see põlvkond ei kao enne, kui see kõik toimub.+ 33  Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao mitte.+ 34  Vaadake, et te ei koormaks oma südant liigsöömise, purjutamise+ ega elumuredega*,+ et see päev ei tabaks teid ootamatult 35  nagu püünis.+ Sest see tuleb kõikide peale, kes kogu maa peal elavad. 36  Püsige siis ärkvel+ ja anuge kogu aeg,+ et teil õnnestuks põgeneda kõige selle eest, mis peab toimuma, ja seista Inimesepoja ees.”+ 37  Nõnda õpetas Jeesus päeval templis, kuid õhtul ta lahkus linnast ning oli öömajal mäel, mida kutsutakse Õlimäeks. 38  Ja kogu rahvas tuli varahommikul Jeesuse juurde templisse teda kuulama.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
Võib tõlkida ka „elatise pärast muretsemisega”.

Kommentaarid

annetuskastid. Muistsete juudi kirjutiste järgi oli tegu trompeti- või sarvekujuliste anumatega, millel oli ülal väike ava. Neisse pandi erisuguseid annetusi. Sama kreeka sõna esineb tekstis Joh 8:20, kus seda võib tõlkida ka vastega „varamu”. See oli ilmselt osa naiste õuest. (Vt Mt 27:6 kommentaari ja lisa B11.) Rabiinliku kirjanduse järgi oli naiste õue seinte ääres 13 annetuskasti. Arvatakse, et templil oli ka suurem varamu, kuhu viidi annetuskastidest saadud raha.

annetuskastidesse. Vt Mr 12:41 kommentaari.

puudust kannatavat. Võib tõlkida ka „vaest”. Kr penichrós. Sellega iseloomustatakse inimest, kellel puudub eluks hädavajalik või kelle elu on väga raske. Piibli kreekakeelses osas esineb see sõna ainult siin.

kaks leptonit. Siin esineb mitmusevorm kreeka sõnast leptón, mis tähendab midagi väikest ja õhukest. Üks lepton võrdus 1/128 denaariga ning oli väikseim Iisraelis käibel olev vask- või pronksmünt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepton” ja lisa B14.)

kaks leptonit. Siin esineb mitmusevorm kreeka sõnast leptón, mis tähendab midagi väikest ja õhukest. Üks lepton võrdus 1/128 denaariga ning oli väikseim Iisraelis käibel olev vask- või pronksmünt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepton” ja lisa B14.)

kogu oma elatise. Naine annetas kaks leptonit, mis oli 1/64 töölise päevapalgast. (Vt Lu 21:2 kommentaari.) Lepton oli tollal Iisraelis käibel olevatest müntidest väikseim. Vastavalt tekstile Mt 10:29 võis ühe veeringu ehk assi eest (ass võrdus kaheksa leptoniga) osta kaks varblast, mis oli üks odavamaid toiduks müüdavaid linde. Seega oli naisel ainult pool sellest, mida läinuks tarvis üheainsa varblase ostmiseks, ja ühest varblasest poleks piisanud isegi üheks söömaajaks.

ei jäeta siin kivi kivi peale. Jeesuse ennustus täitus aastal 70, kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja selle templi. Linn tehti täiesti maatasa, alles jäi vaid natuke müüri.

ei jäeta kivi kivi peale. Vt Mt 24:2 kommentaari.

Mina olen see. St messias ehk Kristus. (Vrd paralleeltekstiga Mt 24:5.)

Mina olen see. Vt Mr 13:6 kommentaari.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

rahutustest. Võib tõlkida ka „mässudest”. Kreeka sõna akatastasía tähendab nii korratust kui ka vastuhakku võimudele. Tekstis 2Ko 6:5 on see tõlgitud sõnaga „rahvarahutused”.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:6 kommentaari.)

Rahvas. Kr éthnos. See laia tähendusega sõna võib tähendada riigi või paikkonna elanikke või ka rahvusrühma. (Vt Mt 24:14 kommentaari.)

tõuseb. Võib tõlkida ka „kihutatakse üles”, „aetakse vihale”. Vastav kreeka sõna on vaenuliku alatooniga ja võib tähendada sõja alustamist.

Rahvas. Vt Mt 24:7 kommentaari.

tõuseb. Vt Mt 24:7 kommentaari.

katkusid. Võib tõlkida ka „epideemiaid”. Jeesuse ennustuse lõpuaja tundemärgi kohta panid kirja Matteus, Markus ja Luukas, kuid ainult Luukas mainib katkusid. (Mt 24:3, 7; Mr 13:4, 8; Lu 21:7.) Nende jutustused täiendavad üksteist. Kreeka sõna, mis on tõlgitud kui „katkusid”, esineb piiblis veel vaid tekstis Ap 24:5. Seal on see piltlikus tähenduses ja käib inimese kohta, kes tekitab probleeme või rahutusi.

hirmuäratavaid vaatepilte. Vastav kreeka sõna tuleneb verbist phobéo (kartma) ja esineb piiblis vaid ühe korra. Tõenäoliselt viitab see hirmu tekitavatele sündmustele.

sõnad. Võib tõlkida ka „jõulise kõne”. Sõna-sõnalt „suu”. Kreeka sõna stóma võib siin tähendada nii kõnet kui ka kõnevõimet.

Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. Arvatakse, et inimesel kasvab peas keskmiselt üle 100 000 juuksekarva. See, et Jehoova on teadlik taolistest üksikasjadest, näitab, et ta on sügavalt huvitatud igast Kristuse järelkäijast.

ei kao ükski juuksekarv teie peast. Selle hüperbooliga rõhutas Jeesus oma järelkäijatele, et kuigi neid vihatakse, ei pea nad kartma, sest Jumal kaitseb neid. (Lu 21:17.) Kontekst näitab, et Jeesus pidas siin silmas kaitset vaimse või püsiva kahju eest, mitte seda, et jüngritega kunagi midagi halba ei juhtu. (Lu 21:16.) Seepärast ei oota Jeesuse järelkäijad, et Jumal nad ime läbi raskustest või surmast päästaks. Kuid nad on kindlad, et Jumal suudab nad isegi surnuist üles äratada. (Mt 10:39.) Kreeka keeles on siin kasutatud kaht eitussõna, mis rõhutab, et Jeesuse lubadus on kindel. Sarnase mõtte Jumala hoole kohta leiame ka Jeesuse sõnadest „Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud”. (Lu 12:7; vt Mt 10:30 kommentaari.)

vastupidavusega. Vastav kreeka nimisõna hypomoné kannab piiblis mõtet julgusest, püsivusest, kannatlikkusest. Vastupidav inimene ei kaota lootust, kui seisab silmitsi raskuste, tagakiusamise või ahvatlustega. Verb hypoméno tähendab „põgenemise asemel kohale jääma; endale kindlaks jääma; vastu pidama; vankumatuks jääma”. (Mt 10:22; Ro 12:12; Heb 10:32; Jk 5:11.)

hoiate oma elu. Võib tõlkida ka „omandate oma hinged”, „tagate endale tulevase elu”, „tagate endale tõelise elu”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) Sageli tähendab see inimese elu, kas siis praegust või tulevast.

Juudamaal. Mõeldakse Rooma provintsi.

mägedele. 4. sajandi ajaloolane Eusebios kirjutas, et Juudamaa ja Jeruusalemma kristlased põgenesid üle Jordani jõe Pella linna, mis asus mägedes Dekapolise alal. (Vt lisa B10.)

linnas. St Jeruusalemmas.

õigluse jaluleseadmise päevad. Võib tõlkida ka „kättemaksupäevad”. St Jumala kättemaksupäevad. Ühel varasemal korral Naatsareti sünagoogis tsiteeris Jeesus Jesaja ennustust (Jes 61:1, 2) ja ütles, et see käib tema kohta. Kuid tookord ei tsiteerinud ta osa, mis räägib Jumala kättemaksupäevast. (Lu 4:16–21.) Sel korral aga räägib ta sellest ja ütleb, et sõjaväed piiravad Jeruusalemma ümber. Jumala kättemaks on osa sellest, mis on kirjutatud piibli heebreakeelses osas. Kreeka sõna, mida võib tõlkida kui „õigluse jaluleseadmine” ja „kättemaks”, esineb Septuagintas tekstides 5Mo 32:35, Jer 46:10 (26:10, LXX) ja Ho 9:7. (Neis salmides on vastavad heebrea sõnad tõlgitud vastetega „kättemaks”, „arunõudmispäevad”, „kättemaksupäev”.)

rahvastele määratud ajad. Võib tõlkida ka „mittejuutidele määratud ajad”, „paganatele määratud ajad”. Kreeka sõna kairós (selles tekstis mitmuses, „määratud ajad”) tähendab kindlat ajahetke või konkreetset ajavahemikku. (Mt 13:30; 21:34; Mr 11:13.) Sama kreeka sõna kasutatakse kindlaksmääratud aja kohta, kui Jeesus alustas oma teenistust (Mr 1:15) ja kui ta suri (Mt 26:18). Seda sõna kasutatakse ka seoses tulevikuga, eriti seoses Kristuse juuresoleku ja messiavalitsusega. (Ap 1:7; 3:19; 1Te 5:1.) Kõike eelnevat silmas pidades võib öelda, et ka „rahvastele määratud ajad” ei ole mingi umbmäärane, vaid konkreetne ajavahemik, millel on algus ja lõpp. Vastega „rahvad” tõlgitud kreeka sõna éthnos tähistab piiblis sageli mittejuute.

maad. Vastav kreeka sõna oikuméne käib inimeste asustatud maa kohta. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.)

näevad. Vastavat kreeka sõna võib mõista nii otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses. (Ef 1:18.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

taeva pilvede. Pilved pigem takistavad kui hõlbustavad millegi nägemist. (Ap 1:9.) Seega mõeldakse siin nägemist ülekantud tähenduses ehk arusaamise mõttes.

näevad. Vt Mt 24:30 kommentaari.

Inimesepoega. Vt Mt 8:20 kommentaari.

pilve sees. Vt Mt 24:30 kommentaari.

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

näite. Vt Mt 13:3 kommentaari.

Taevas ja maa kaovad. Mitmed kirjakohad näitavad, et taevas ja maa püsivad igavesti. (1Mo 9:16; L 104:5; Kog 1:4.) Seepärast võib Jeesuse sõnu mõista kui hüperbooli, mis annab edasi mõtte, et isegi kui juhtuks võimatu ning taevas ja maa tõesti kaoksid, läheksid tema sõnad ikkagi täide. (Vrd Mt 5:18.) On ka võimalik, et siin mainitud taevas ja maa on sümboolsed endine taevas ja endine maa, millest räägib Ilm 21:1.

minu sõnad ei kao mitte. Võib tõlkida ka „minu sõnad ei kao mingil juhul”. Kreeka keeles on siin kasutatud kaht eitussõna, mis rõhutab, et Jeesuse sõnad ei saa kaduda, st jääda täitumata.

Taevas ja maa kaovad. Vt Mt 24:35 kommentaari.

minu sõnad ei kao mitte. Vt Mt 24:35 kommentaari.

seista. Piiblis mõeldakse selle sõnaga vahel seda, et mõni inimene või inimrühm on kellegi mõjuvõimsa isiku soosingus. (L 1:5; 5:5; Lu 1:19.) Näiteks piiblisalmides Ilm 7:9, 15 öeldakse, et suur rahvahulk seisab „trooni ees ja Talle ees” ehk on Jumalale ja Jeesusele meelepärane.

oli öömajal mäel. Oma viimasel neljal elupäeval tegutses Jeesus Jeruusalemmas, kuid ööseks läks ta linnast välja. Ta ööbis koos jüngritega arvatavasti Marta, Maarja ja Laatsaruse pool, kes elasid Õlimäe idanõlval Betaanias. (Mt 21:17; Mr 11:11.)

Pildid ja videod

Annetuskastid ja lesknaine
Annetuskastid ja lesknaine

Rabiinliku kirjanduse kohaselt oli Herodese templis 13 annetuskasti, mida nimetati heebrea sõna šofár järgi šofarkastideks. Sõna šofár tähendab jäärasarve. Sellest võib järeldada, et vähemalt mingi osa annetuskastist meenutas sarve või trompetit. Kui Jeesus mõistis hukka silmakirjatsejad, kes armuande andes nii-öelda pasunat puhusid, võis tema kuulajatele meenuda heli, mida tekitasid trompetikujulisse annetuskasti kukkuvad mündid. (Mt 6:2.) Lesknaise annetus ilmselt kuigi tugevat heli ei tekitanud, kuna tegu oli vaid kahe väikse mündiga. Jeesuse sõnad aga näitavad, et Jehoova pidas nii seda naist kui ka tema annetust kalliks.

Templimäe kivid
Templimäe kivid

Pildil olevad kivid Läänemüüri lõunaosa ääres arvatakse pärinevat 1. sajandi templimäel olnud ehitisest. Need on süngeks meeldetuletuseks sellest, kuidas roomlased Jeruusalemma ja templi hävitasid.

Juudamaa vallutamise münt
Juudamaa vallutamise münt

Kui Jeesus ennustas, mis juhtub Jeruusalemma ja templiga, ütles ta, et Juudamaa elanikud „viiakse teiste rahvaste sekka vangi”. (Lu 21:21, 24.) Pildil olev münt tõendab, et Jeesuse sõnad täitusid. Juudamaa vallutamise mälestusmünte hakati vermima aastal 71 m.a.j. Mündi ühel küljel on keiser Vespasianuse poeg Titus, kes viis lõpule Juudamaa vallutamise, mida tema isa oli alustanud. Teisel küljel on palm, millest ühel pool seisab juudi vang, kelle käed on selja taha seotud, ja teisel pool istub leinav juuditar. Mündil on kiri „IVDAEA CAPTA”, mis tähendab „Vangistatud Juudamaa”.

Rooma mõõk
Rooma mõõk

Jeesus ennustas, et Jeruusalemma ja Juudamaa elanikud langevad mõõgatera läbi. (Lu 21:24.) Fotol olev mõõk on 2000 aastat vana ja kuulus ilmselt Rooma jalaväes teenivale sõdurile, kes oli Jeruusalemmas aastal 66 m.a.j, kui juudid mässasid Rooma vastu. Mõõk on umbes 60 cm pikkune ja selle küljes on veel nahast mõõgatupe jäänused. Mõõga leiust teatati aastal 2011 ja see leiti äravoolutunnelist, mis asub Taaveti linna ja Jeruusalemma läänemüüri lähedal oleva arheoloogiapargi vahel. Selles tunnelis peitsid end ilmselt Jeruusalemma elanikud enne linna hävingut aastal 70.