Eninginifo oshike?
Enyamukulo lopaMbiibeli
Outumbulilo eninginifo otau ulike komunhu a ninginifwa koshi yomeva. a MOmbiibeli omwa tumbulwa ovanhu vahapu ovo va li va ninginifwa. (Oilonga 2:41) Umwe womuvo oJesus, oo a li a ninginifwa mOmulonga waJordan. (Mateus 3:13, 16) Konima yomido donhumba, omulumenhu Omuetiopia okwa li a ninginifwa “ponhele i na omeva” oyo ya li popepi nondjila oyo a li ta ende. — Oilonga 8:36-40.
Jesus okwa honga kutya eninginifo oshinima osho ovashikuli vaye ve na okuninga. (Mateus 28:19, 20) Omuyapostoli Petrus okwa koleka yo ehongo olo. — 1 Petrus 3:21.
Oshitukulwa eshi otashi ka kundafana kutya
Eninginifo ola hala okutya shike?
Eninginifo oshinima osho omunhu ha ningi, opo a ulikile vamwe kutya okwe lidilulula komatimba aye nokwa udanekela Kalunga kutya ota ka longa ehalo laye. Osho osha kwatela mo okudulika kuKalunga nokuJesus onghalamwenyo yaye aishe. Ovanhu ovo va ninginifwa ohava hovele okweenda mondjila oyo tai twala komwenyo waalushe.
Okuninginifwa koshi yomeva oku li euliko tali wapalele lomunhu oo a ninga omalunduluko monghalamwenyo yaye. Ngahelipi mbela? Ombiibeli oya yelekanifa eninginifo nokupakwa. (Ovaroma 6:4; Ovakolossi 2:12) Omunhu oha ulike kutya okwa fiya po onghedi yaye yokukalamwenyo yonale, eshi ta ninginifwa koshi yomeva. Ngeenge a di koshi yomeva, oha ulike kutya okwa hovela nonghalamwenyo yaye ipe e li Omukriste a ninginifwa.
Ombiibeli otai ti ngahelipi shi na sha nokushasha ouhanana?
Ombiibeli inai popya shi na sha “nokushasha,” ile “okuluka omadina eshasho.” b Noi inai popya kutya ouhanana nava ninginifwe.
Eninginifo louhanana ka li li metwokumwe nOmishangwa. Ombiibeli otai hongo kutya omunhu oo a hala okuninginifwa oku na okuwanifa po oiteelelwa yonhumba. Pashihopaenenwa, oku na okukala e udite ko omahovelohongo Ombiibeli nokukala e li metwokumwe nao. Oku na okulidilulula komatimba aye. Oku na yo okuliyapulila Kalunga okupitila meilikano. (Oilonga 2:38, 41; 8:12) Ouhanana itava dulu okuninga oinima oyo.
Osha hala okutya shike okuninginifa medina laXe nolOmona nolomhepo iyapuki?
Jesus okwa lombwela ovashikuli vaye va ‘ninge ovanhu ovahongwa, ve va ninginifa medina laXe nolOmona nolomhepo iyapuki noku va honga okudiinina oinima aishe oyo e va lombwela.’ (Mateus 28:19, 20) “Medina,” osha hala okutya omunhu, oo a ninginifwa okwa dimina eenghonopangelo nondodo yaXe noyOmona nosho yo onghandangala oyo omhepo iyapuki yaKalunga tai dana. Pashihopaenenwa, omuyapostoli Petrus okwa li a lombwela omulumenhu oo a dalwa oshilema, a ti: “Medina laJesus Kristus Omunasaret, ohandi ku lombwele, enda!” (Oilonga 3:6) Osha yela kutya Petrus okwa li a dimina eenghonopangelo daKristus nokwa yukifa efimano kuye loku mu velula pashikumwifilonga.
‘Xe’ otashi ulike kuJehova c Kalunga. Jehova e li Omushiti, Omuyandji wOmwenyo naKalunga Omunaenghono adishe, oku na eenghonopangelo da shiya ko. — Genesis 17:1; Ehololo 4:11.
‘Omona’ oJesus Kristus, oo e tu yandjela omwenyo waye. (Ovaroma 6:23) Itatu dulu okumona exupifo ngeenge inatu dimina nokupandula onghandangala ya fimana oyo Jesus ta dana melalakano laKalunga li na sha novanhu. — Johannes 14:6; 20:31; Oilonga 4:8-12.
‘Omhepo iyapuki’ eenghono daKalunga tadi longo. d Kalunga okwa longifa omhepo yaye iyapuki opo a shite, a yandje omwenyo, a yandje etumwalaka laye kovaprofeti vaye nosho tuu, noku va pa eenghono va longe ehalo laye. (Genesis 1:2; Job 33:4; Ovaroma 15:18, 19) Kalunga okwa longifa yo omhepo iyapuki, opo a nwefe mo ovashangi vOmbiibeli va shange omadiladilo aye. — 2 Petrus 1:21.
Mbela osha puka okuninginifululwa?
Ovanhu vahapu ova tokola okufiya po omalongelokalunga avo. Ndele ongahelipi ngeenge ova li va ninginifwa nale kongeleka yavo? Mbela otava nyono, ngeenge ova ninginifwa vali? Vamwe otava ti kutya otava nyono, tashi dulika ve likolelela ketaleko lavo li na sha nOvaefeso 4:5, ovo va ti: “Omwene umwe, eitavelo limwe, eninginifo limwe.” Ashike ovelise oyo inai hala okutya omunhu ita dulu okuninginifululwa. Ngahelipi mbela?
Oshikalimo. Oshikalimo shOvaefeso 4:5, otashi ulike kutya omuyapostoli Paulus okwa li ta divilike nghee sha fimana kOvakriste vashili okukala va hangana meitavelo. (Ovaefeso 4:1-3, 16) Otava kala ashike va hangana ngeenge ohava shikula Omwene umwe, Jesus Kristus; ve na eitavelo limwe, ile eudeko limwe li na sha nomahongo Ombiibeli; nohava shikula oiteelelwa yopaMishangwa ya faafana i na sha neninginifo.
Omuyapostoli Paulus okwa li a ladipika ovo va li va ninginifwa nale va ninginifwe vali. Osho osha li sha ningwa, molwaashi ova li va ninginifwa vehe na eudeko la wana li na sha nomahongo Opakriste. — Oilonga 19:1-5.
Oiteelelwa ya yuka i na sha neninginifo. Opo eninginifo li tambulwe ko kuKalunga, oli na okukala la kanghamena keshiivo la yuka loshili yOmbiibeli. (1 Timoteus 2:3, 4) Ngeenge omunhu okwa ninginifwa metwokumwe nomahongo omalongelokalunga oo taa kondjifafana nOmbiibeli, eninginifo la tya ngaho inali tambulwa ko kuKalunga. (Johannes 4:23, 24) Omunhu otashi a kale omunashili, ashike ina katuka metwokumwe ‘neshiivo lashili.’ (Ovaroma 10:2) Opo a kale a hokiwa kuKalunga, oku na okulihonga oshili yOmbiibeli, okutula moilonga osho te lihongo, okuliyapulila Kalunga nokuninginifwa natango. Monghalo ya tya ngaho ita nyono, eshi ta ninginifululwa. Kakele kaasho, osha yuka okuninga ngaho.
Omaninginifo amwe oo a popiwa mOmbiibeli
Omaninginifo amwe oo a popiwa mOmbiibeli oku na eityo la yooloka ko kwaalo lovashikuli vaKristus lokuninginifwa koshi yomeva. Tala koihopaenenwa imwe.
Eninginifo olo la li la ningwa kuJohannes Omuninginifi. e Ovajuda nosho yo ovanhu vomoiwana imwe ovo va ninga Ovajuda ova va li va ninginifwa kuJohannes, opo va ulike kutya ove lidilulula komatimba avo, eshi va nyona Omhango yaMoses, Omhango oyo Kalunga a li a pa Ovaisrael okupitila muMoses. Eninginifo olo la li la ningwa kuJohannes ola li tali kwafele ovanhu va tambule ko Messias, Jesus Omunasaret. — Lukas 1:13-17; 3:2, 3; Oilonga 19:4.
Eninginifo laJesus. Eninginifo laJesus olo a li a ningifwa kuJohannes Omuninginifi ola li la yooloka ko kumakwao. Jesus okwa li omulumenhu a wanenena noka li a nyona sha. (1 Petrus 2:21, 22) Onghee eninginifo laye kala li la kwatela mo elidilululo, ile okupula a ‘kale e na eliudo liwa koshipala shaKalunga.’ (1 Petrus 3:21) Ponhele yaasho, ola ulika kutya okwa li te liyandje kuKalunga, opo a longe ehalo laYe e li Messias omuudanekwa, ile Kristus. Osho osha kwatela mo okuyandja omwenyo waye omolwetu. — Ovaheberi 10:7-10.
Okuninginifwa nomhepo iyapuki. Johannes Omuninginifi nosho yo Jesus Kristus aveshe ova popya shi na sha nokuninginifwa nomhepo iyapuki. (Mateus 3:11; Lukas 3:16; Oilonga 1:1-5) Eninginifo olo inali faafana naalo lokuninginifa medina lomhepo iyapuki. (Mateus 28:19) Omolwashike la yooloka ko?
Omuvalu ashike munini wovashikuli vaJesus va ninginifwa nomhepo iyapuki. Ovo ovovo va vaekwa nomhepo iyapuki, molwaashi ova hoololwa va ka pangele pamwe naKristus ve li eehamba novapristeri notava ka pangela kombada yedu. f (1 Petrus 1:3, 4; Ehololo 5:9, 10) Otava ka pangela ovashikuli vaJesus omamiliyona ovo ve na eteelelo loku ka kala nomwenyo waalushe mOparadisa kombada yedu. — Mateus 5:5; Lukas 23:43.
Okuninginifwa muKristus Jesus no mefyo laye. Oohandimwe ovo va ninginifwa nomhepo iyapuki ova ‘ninginifwa nova hanganifwa yo naKristus Jesus.’ (Ovaroma 6:3) Onghee eninginifo eli ola yukifwa kovashikuli vaJesus ovavaekwa, ovo tava ka pangela pamwe naye meulu. Ngeenge ova ninginifwa nova hanganifwa naJesus, ohava ningi oilyo yeongalo laye lovavaekwa. Ye oku li Omutwe, vo ove li olutu. — 1 Ovakorinto 12:12, 13, 27; Ovakolossi 1:18.
Ovakriste ovavaekwa ova ‘ninginifwa yo mefyo [laJesus].’ (Ovaroma 6:3, 4) Ohava hopaenene Jesus mokuyandja elitulemo kokudulika kuKalunga, ponhele yokuliwapalela vo vene, ngaashi Jesus, ove shi shii kutya itava kala kombada yedu fiyo alushe. Ohava wanifa po eninginifo olo lopafaneko ngeenge va fi nokunyumuninwa meulu ve li oishitwa yopamhepo. — Ovaroma 6:5; 1 Ovakorinto 15:42-44.
Okuninginifwa nomundilo. Johannes Omuninginifi okwa lombwela ovapwilikini vaye, a ti: “Ye [Jesus] ote ke mu ninginifa nomhepo iyapuki nosho yo nomundilo. Oku na oshiyelifo meke laye, ndele ta kombo nawanawa oshipale shaye, noilya ote ke i tuvikila momaanda, ashike olungu ote ke li xwika po momundilo oo ihau dimi.” (Mateus 3:11, 12) Didilika kutya ope na omayooloko pokati keninginifo lomundilo neninginifo lomhepo iyapuki. Johannes okwa hala okutya shike eshi a longifa efaneko eli?
Oilya otai ulike kwaavo tava pwilikine kuJesus nokudulika kuye. Ovanhu ovo otava dulu okuninginifwa nomhepo iyapuki. Olungu otali ulike kwaavo itava pwilikine kuJesus. Otava ka ninginifwa nomundilo, sha hala kutya tava ka hanaunwa po fiyo alushe. — Mateus 3:7-12; Lukas 3:16, 17.
a Oshitya shOshigreka osho sha tolokwa “eninginifo” otashi ulike “kokuninginifwa filufilu koshi yomeva,” she likolelela koVine’s Complete Expository Dictionary of Old and New Testament Words.
b “Okushasha ouhanana” otashi ulike koshivilo osho hashi ningwa keengeleka dimwe opo ouhanana hava pewa omadina, ndele tava “shashwa,” tava shashaminwa, ile hava tilwa omeva komitwe davo.
c Jehova edina laKalunga. (Epsalme 83:18) Tala oshitukulwa “Jehova oye lyelye?”
d Tala oshitukulwa “Omhepo iyapuki oshike?”
e Tala oshitukulwa “Who Was John the Baptist?”
f Tala oshitukulwa “Oolyelye tava i meulu?”
g Ombiibeli oya longifa yo outumbulilo “eninginifo,” opo i yelife eenghedi donhumba dokukoshola oinima i na sha nelongelokalunga. (Markus 7:4; Ovaheberi 9:10) Eninginifo eli ola yooloka ko kwaalo lokuningifa olutu filufilu koshi yomeva, olo la ninginifwa Jesus novashikuli vaye.

