Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 5

‘Kwɛmɔ Nibii Fɔji Ni Yɔɔ Nyaŋemɔ Ni Amɛfeɔ Lɛ’

‘Kwɛmɔ Nibii Fɔji Ni Yɔɔ Nyaŋemɔ Ni Amɛfeɔ Lɛ’

EZEKIEL 8:9

NƆ NI ABAAWIE HE: Yudafoi lɛ kwa Nyɔŋmɔ, amɛbule jamɔ krɔŋŋ lɛ ni amɛjeŋba fite

1-3. Mɛni Yehowa taoɔ ni Ezekiel ana yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ yɛ Yerusalem, ni mɛni hewɔ? (Kwɛmɔ sane kɛ mfoniri ni yɔɔ Fã 2 lɛ shishijee lɛ.)

GBALƆ Ezekiel le Mose Mla lɛ mli jogbaŋŋ, ejaakɛ no mli lɛ, epapa lɛ osɔfo ni. Ele sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ kɛ bɔ ni esa akɛ akɛ jamɔ krɔŋŋ ahã Yehowa yɛ jɛmɛ lɛ jogbaŋŋ. (Eze. 1:3; Mal. 2:7) Shi agbɛnɛ, yɛ afi 612 D.Ŋ.B. lɛ, nibii ni yaa nɔ yɛ Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ baahã Yudafoi anɔkwafoi fɛɛ ni Ezekiel hu fata he lɛ anaa akpɛ amɛhe.

2 Yehowa miitao ni Ezekiel ana shihilɛi gbohii ni yaa nɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ koni no sɛɛ lɛ, eyawie nɔ ni ena lɛ he etsɔɔ “Yuda onukpai lɛ,” ni ji enyɛmimɛi Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom ni amɛbabua amɛhe naa yɛ eshĩa lɛ. (Kanemɔ Ezekiel 8:1-4; Eze. 11:24, 25; 20:1-3) Yehowa tsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ewó Ezekiel yɛ ninaa mli kɛjɛ eshĩa yɛ Tel-abib, ni bɛŋkɛ Kebar faa lɛ ni yɔɔ Babilon lɛ, ni ekɛ lɛ fã gbɛ maili ohai abɔ kɛtee Yerusalem, yɛ anaigbɛ. Yehowa hã gbalɔ lɛ yadamɔ sɔlemɔ shĩa lɛ mligbɛ kpo lɛ kooyigbɛ geeti lɛ naa. Yehowa tsɔ ninaa nɔ ekɛ Ezekiel je sɔlemɔ shĩa lɛ he shisharamɔ shishi kɛjɛ biɛ.

3 Agbɛnɛ, Ezekiel na nifeemɔi ejwɛ komɛi ni hãa mɔ naa kpɛɔ ehe, ni hãa anaa bɔ ni maŋ lɛ ekpalaŋ kwraa kɛje jamɔ krɔŋŋ he. Mɛni eba Yehowa jamɔ krɔŋŋ lɛ nɔ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ ninaa nɛɛ kɔɔ wɔ he ŋmɛnɛ? Hã wɔfata Ezekiel he kɛya eshisharamɔ lɛ. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, hã wɔsusu nɔ ni Yehowa kpaa gbɛ kɛjɛɔ ejálɔi lɛ adɛŋ lɛ he.

“Miji Nyɔŋmɔ Ni Biɔ Ni Ajá Mikome Too Pɛ”

4. Mɛni Yehowa kpaa gbɛ yɛ mɛi ni jáa lɛ lɛ adɛŋ?

4 Aaafee afii ohai nɛɛhu dani afɔ Ezekiel lɛ, Yehowa tsɔɔ nɔ tuuntu ni etaoɔ yɛ mɛi ni jáa lɛ lɛ adɛŋ. Yɛ kitã ni ji enyɔ nɔ yɛ Kitãi Nyɔŋma lɛ mli lɛ, Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: * “Mi, Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, miji Nyɔŋmɔ ni biɔ ni ajá mikome too pɛ.” (2 Mo. 20:5) Wiemɔ ni ji “ajá mikome too pɛ” ni Yehowa kɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ, esumɔɔɔ ni ajá nyɔŋmɔi krokomɛi yɛ esɛɛ. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ wolo nɛɛ Yitso 2 lɛ mli lɛ, taomɔnii kɛhã jamɔ krɔŋŋ lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ biɔ ni wɔkɛ jamɔ ahã Yehowa. Esa akɛ mɛi ni jáa lɛ lɛ kɛ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli. (2 Mo. 20:3) Ekukufoo ji akɛ, Yehowa miikpa gbɛ akɛ mɛi ni jáa lɛ lɛ ahe baatse yɛ mumɔŋ kɛtsɔ amale jamɔ ni amɛkɛfutuŋ anɔkwa jamɔ lɛ nɔ. Yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, Israelbii lɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ Yehowa kpaŋ Mla kpaŋmɔ lɛ. Enɛ ni amɛfee lɛ tsɔɔ akɛ, amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaajá Yehowa kome too pɛ. (2 Mo. 24:3-8) Yehowa yeɔ eshiwoi anɔ, ni ekpaa gbɛ akɛ ewebii hu baaye amɛshiwoi anɔ.​—5 Mo. 7:9, 10; 2 Sam. 22:26.

5, 6. Mɛni hewɔ esa akɛ Israelbii lɛ ajá Yehowa kome too pɛ lɛ?

5 Ani eja gbɛ akɛ Yehowa bi ni Israelbii lɛ ajá ekome too pɛ? Hɛɛ! Lɛ ji Nyɔŋmɔ Ofe, Jeŋ Muu Fɛɛ Nɔyelɔ lɛ, ni lɛ eŋɔɔ wala jɛ, ni lɛ ebaa wala yi. (Lala 36:9; Bɔf. 17:28) Agbɛnɛ hu, Yehowa ji Israelbii lɛ akpɔ̃lɔ. Be ni ekɛ Kitãi Nyɔŋma lɛ hã maŋ lɛ, ekai amɛ akɛ: “Miji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni jie bo kɛje Ejipt shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɔ ni jie bo kɛje nyɔŋyeli shĩa lɛ.” (2 Mo. 20:2) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa ji mɔ ni sa akɛ Israelbii lɛ ajɛ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛjá.

6 Yehowa tsakeee. (Mal. 3:6) Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, ebiɔ ni ajá ekome too pɛ. Belɛ, susumɔ bɔ ni ebaanu he ehã be ni ekɛ nifeemɔi gbohii ejwɛ komɛi tsɔɔ Ezekiel yɛ ninaa mli lɛ he okwɛ.

Klɛŋklɛŋ Nifeemɔ: Awuŋayeli Amaga Lɛ

7. (a) Mɛni Yudafoi ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ feɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ kooyigbɛ geeti lɛ naa? Ni mɛni no hã Yehowa fee? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni hewɔ akɛɔ akɛ Israelbii lɛ hã Yehowa ye awuŋa lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa 2 lɛ.)

7 Kanemɔ Ezekiel 8:5, 6Ekolɛ enɛ hã Ezekiel naa kpɛ ehe waa! Yudafoi ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ miijá amaga ko yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ kooyigbɛ geeti lɛ naa. Eeenyɛ efee akɛ, amaga nɛɛ ji wɔŋ tso ko ni damɔ shi kɛhã Ashera, ni ji amale nyɔŋmɔyoo ni Kanaanbii lɛ buɔ lɛ akɛ eji Baal ŋa lɛ. Ekɔɔɔ he eko nɔ ni eji lɛ, Israelbii wɔŋjalɔi nɛɛ ku kpaŋmɔ ni amɛkɛ Yehowa fee lɛ mli. Akɛni amɛkɛ jamɔ ni sa Yehowa kome too pɛ lɛ hã amaga hewɔ lɛ, amɛhã Nyɔŋmɔ ye awuŋa; amɛhã emlifu, ni emlifu lɛ ja. * (5 Mo. 32:16; Eze. 5:13) Bo lɛ susumɔ he okwɛ: Nɔ ni fa fe afii 400 sɔŋŋ nɛ, ni ale sɔlemɔ shĩa lɛ jamɔhe lɛ akɛ he ni Yehowa hiɔ. (1 Maŋ. 8:10-13) Shi akɛni nakai wɔŋjalɔi lɛ kɛ amagajamɔ ba sɔlemɔ shĩa lɛ tuuntu hewɔ lɛ, amɛhã Yehowa ‘je ejamɔhe lɛ kɛtee sɛɛ shɔŋŋ.’

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel ninaa ni kɔɔ awuŋayeli amaga lɛ he lɛ kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe?

8 Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel ninaa ni kɔɔ awuŋayeli amaga lɛ he lɛ kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe? Eyɛ faŋŋ akɛ Yudafoi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ anifeemɔ lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa Kristendom nɔ ŋmɛnɛ. Kristendom sɔlemɔi lɛ kɛɔ akɛ amɛmiijá Nyɔŋmɔ, shi Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ amɛjamɔ lɛ nɔ ejaakɛ amagajamɔ ebu waa yɛ amɛjamɔi lɛ amli. Akɛni Yehowa tsakeee hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, Kristendom ehã Yehowa mli efu, tamɔ bɔ ni Yudafoi ni kwa lɛ lɛ hu hã emli fu lɛ, ni Yehowa mlifu lɛ ja. (Yak. 1:17) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa kɛ Kristojamɔ ni egba afã nɛɛ teŋ jekɛ waa diɛŋtsɛ!

9, 10. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ yɔɔ bɔ ni mɛi ni já amaga yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ fee amɛnii amɛhã lɛ mli kɛhã wɔ?

9 Mɛɛ kɔkɔbɔɔ yɔɔ bɔ ni mɛi ni já amaga yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ fee amɛnii amɛhã lɛ mli kɛhã wɔ? Kɛ́ wɔbaajá Yehowa kome too pɛ lɛ, no lɛ, esa akɛ ‘wɔjo amagajamɔ naa foi.’ (1 Kor. 10:14) Ekolɛ wɔbaakɛɛ akɛ, ‘Mijáŋ amagai loo mfonirii yɛ Yehowa jamɔ mli kɔkɔɔkɔ!’ Shi amagajamɔ baa yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, ekomɛi yɛ nigii fe ekrokomɛi. Wolo ko ni tsɔɔ Biblia mli saji amli lɛ wie enɛ he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Kɛ́ wɔhã nɔ ko ni abuɔ waa, loo nɔ ko ni jara wa, loo hegbɛ ko bafee nɔ ni he hiaa wɔ fe Nyɔŋmɔjamɔ lɛ, enɛ tamɔ amagajamɔ nɔŋŋ.” Belɛ, heloonaa nibii, shika, bɔlɛnamɔ, hiɛtserɛjiemɔ, loo nɔ fɛɛ nɔ kwraa ni wɔkɛbaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli, ni no baye jamɔ ni esa akɛ wɔkɛhã Yehowa kome too pɛ lɛ najiaŋ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ eji amagajamɔ. (Mat. 6:19-21, 24; Efe. 5:5; Kol. 3:5) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛje amagajamɔi srɔtoi fɛɛ ahe, ejaakɛ Yehowa pɛ ji mɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔtsui fɛɛ ajá!​—1 Yoh. 5:21.

10 Klɛŋklɛŋ nifeemɔ ni Yehowa kɛtsɔɔ Ezekiel lɛ ji ‘nyaŋemɔ nii ni yɔɔ taŋ.’ Kɛ̃lɛ, Yehowa kɛɛ egbalɔ anɔkwafo lɛ akɛ: “Obaana nyaŋemɔ nibii krokomɛi ni yɔɔ taŋ po fe enɛɛmɛi.” Mɛni kwraa po baanyɛ afee taŋ fe awuŋayeli amaga ni ajáa yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ?

Nifeemɔ Ni Ji Enyɔ: Onukpai 70 Miishã Tsofa-Kɛ-Ŋma Amɛmiihã Amale Nyɔŋmɔi

11. Be ni Ezekiel bote mligbɛ kpo lɛ nɔ, he ni bɛŋkɛ sɔlemɔ shĩa lɛ afɔleshaa latɛ lɛ, mɛɛ nibii ni yɔɔ taŋ ena?

11 Kanemɔ Ezekiel 8:7-12. Agbɛnɛ, Ezekiel gbu gbogbo lɛ mli ni etsɔ mli kɛbote mligbɛ kpo lɛ nɔ, he ni bɛŋkɛ sɔlemɔ shĩa lɛ afɔleshaa latɛ lɛ, ni ena ni akpɛ́ “nibii ni wamɔɔ kɛ kooloi ni anyaŋeɔ ahe mfonirii srɔtoi fɛɛ kɛ . . . amagai ni yɔɔ nyaŋemɔ” fɛɛ yɛ gbogbo lɛ he. * Nibii nɛɛ ni akpɛ́kpɛ́i yɛ gbogbo lɛ he lɛ damɔ shi kɛhã amale nyɔŋmɔi. Nɔ ni Ezekiel na yɛ enɛ sɛɛ lɛ yɛ taŋ po fe nɔ ni ena kɛtsɔ hiɛ lɛ. Ena “Israel shĩa lɛ onukpai 70” damɔ shi “yɛ dujiaŋ,” ni amɛmiishã tsofa-kɛ-ŋma amɛmiihã amale nyɔŋmɔi. Yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa lɛ feɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji asɔlemɔi ní enáa he miishɛɛ lɛ ahe mfoniri. (Lala 141:2) Shi tsofa-kɛ-ŋma lɛ ni nakai onukpai 70 lɛ shã amɛhã amale nyɔŋmɔi lɛ je fu ewo Yehowa. Amɛsɔlemɔi lɛ tamɔ nɔ ko ni jeɔ fu ewoɔ lɛ. (Abɛi 15:8) Nakai onukpai lɛ laka amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, ejaakɛ amɛkɛɛ akɛ: “Yehowa enaaa wɔ.” Shi Yehowa na amɛ, ni ehã Ezekiel na nibii fɛɛ ni amɛfeɔ yɛ esɔlemɔ shĩa lɛ!

Yehowa naa nyaŋemɔ nibii fɛɛ ni afeɔ “yɛ dujiaŋ” lɛ (Kwɛmɔ kuku 11)

12. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔye anɔkwa “yɛ dujiaŋ” po? Ni namɛi titri esa akɛ amɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ enɛ gbɛfaŋ?

12 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Israel onukpai 70 ni shã tsofa-kɛ-ŋma amɛhã amale nyɔŋmɔi lɛ ahe sane ni Ezekiel ŋma lɛ mli? Kɛ́ wɔmiitao ni wɔjamɔ lɛ afee krɔŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni ebo wɔsɔlemɔi atoi lɛ, no lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa “yɛ dujiaŋ” po. (Abɛi 15:29) Nyɛhãa wɔkaia akɛ, Yehowa hiŋmɛii ni naa nɔ fɛɛ nɔ lɛ naa nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ. Kɛ́ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ, wɔfeŋ nɔ ko ni wɔle akɛ esaaa ehiɛ yɛ teemɔŋ. (Heb. 4:13) Ni titri lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ kɛnitsumɔ mli. (1 Pet. 5:2, 3) Asafoŋbii lɛ kpaa gbɛ akɛ, asafoŋ onukpa fɛɛ asafoŋ onukpa ni damɔɔ amɛhiɛ ni enyiɛɔ amɛhiɛ yɛ kpeei ashishi koni amɛjá Yehowa lɛ baahi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa “yɛ dujiaŋ” po, ni tsɔɔ akɛ kɛ́ eyɛ he ko ni mɛi enaaa lɛ po.​—Lala 101:2, 3.

Nifeemɔ Ni Ji Etɛ: ‘Yei Miifó Nyɔŋmɔ Ni Ji Tamuz Lɛ’

13. Mɛni Ezekiel na ni yei ni ekwa Yehowa lɛ miifee yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ agbói lɛ ekome naa?

13 Kanemɔ Ezekiel 8:13, 14. Yɛ klɛŋklɛŋ nyaŋemɔ nibii enyɔ lɛ asɛɛ lɛ, Yehowa kɛɛ Ezekiel ekoŋŋ akɛ: “Obaana nyaŋemɔ nibii krokomɛi ni yɔɔ taŋ fe enɛɛmɛi ni amɛfeɔ lɛ.” Belɛ, mɛni gbalɔ lɛ na yɛ enɛ sɛɛ mɔ? Ena ‘yei tara shi yɛ he ni atsɔɔ kɛboteɔ Yehowa shĩa lɛ kooyigbɛ agbó lɛ mli lɛ naa ni amɛmiifó nyɔŋmɔ ni ji Tamuz lɛ.’ Tamuz ji wɔŋ ko ni mɛi já yɛ Mesopotamia, ni yɛ Sumerbii aniŋmai amli lɛ, atsɛɔ Tamuz akɛ Dumuzi, ni asusuɔ akɛ eŋa loo esuɔlɔ ji nyɔŋmɔyoo Ishtar. Ishtar ji nyɔŋmɔyoo ni akɛɛ ehãa gbɔmɛi kɛ kooloi fɔɔ, ni ehãa ŋmɔshi nibii hu baa. * Eeenyɛ efee akɛ, Israel yei lɛ miifó Tamuz akɛ jamɔŋ kusum nifeemɔ ko be ni Tamuz gbo lɛ. Fó ni yei nɛɛ fóɔ Tamuz yɛ Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ tsɔɔ akɛ, amɛmiifee wɔŋjalɔi akusum yɛ he tuuntu ni akɛ jamɔ krɔŋŋ hãa Nyɔŋmɔ yɛ lɛ. Shi anyɛŋ ahã amale jamɔŋ nifeemɔ ko afee nɔ ni he tse akɛni ayafee yɛ Nyɔŋmɔ sɔlemɔ shĩa lɛ hewɔ. Nɔ hewɔ ji akɛ, yɛ Yehowa hiɛ lɛ, nɔ ni yei nɛɛ ni ekwa lɛ lɛ feɔ lɛ ji “nyaŋemɔ nibii” diɛŋtsɛ!

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Yehowa na yei ni ekwa lɛ lɛ anifeemɔ lɛ ehã lɛ mli?

14 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Yehowa na yei nɛɛ anifeemɔ lɛ ehã lɛ mli? Bɔ ni afee ni wɔjamɔ lɛ afee krɔŋŋ lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔŋjamɔ nifeemɔi futuɔ wɔjamɔ lɛ kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ nifeemɔi ni ná amɛshishifã kɛjɛ wɔŋjamɔ mli lɛ amli yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Shi ani he ni nifeemɔ ko ná eshishifã kɛjɛ lɛ he miihia kwraa? Hɛɛ! Ŋmɛnɛ lɛ, gbijurɔyelii komɛi tamɔ Blonya kɛ Easter baanyɛ afee tamɔ nɔ ni naagba bɛ amɛhe. Shi nyɛhãa wɔkaia akɛ, Yehowa diɛŋtsɛ na be ni wɔŋjamɔ nifeemɔi ni ŋmɛnɛ lɛ amɛbatsɔmɔ gbii juji ni ayeɔ lɛ je shishi. Yehowa náaa wɔŋjamɔ nifeemɔi nɛɛ ahe miishɛɛ kɛ́ mɛi kɛ amɛhe ewo mli afii babaoo loo amɛkɛfutu jamɔ krɔŋŋ po.​—2 Kor. 6:17; Kpo. 18:2, 4.

Nifeemɔ Ni Ji Ejwɛ: Hii 25 ‘Miikoto Hulu Lɛ’

15, 16. Mɛni hii 25 lɛ feɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mligbɛ kpo lɛ nɔ, ni mɛni hewɔ amɛnifeemɔi lɛ wo Yehowa mli la waa lɛ?

15 Kanemɔ Ezekiel 8:15-18. Yehowa je nifeemɔ ni ji ejwɛ kɛ naagbee nɔ lɛ shishi kɛ wiemɔ ni onu shii abɔ nɛɛ akɛ: “Obaana nyaŋemɔ nibii krokomɛi ni yɔɔ taŋ kwraa po fe enɛɛmɛi.” Ekolɛ, gbalɔ lɛ shwie eyiŋ akɛ: ‘Mɛni kwraa po baanyɛ afee taŋ fe nibii ni mina momo lɛ?’ Ezekiel eshɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mligbɛ kpo lɛ nɔ agbɛnɛ. Ena hii 25 yɛ he ni atsɔɔ kɛboteɔ sɔlemɔ shĩa lɛ mli lɛ ní amɛmiikoto “hulu lɛ yɛ bokãgbɛ” amɛmiijá lɛ. Hii nɛɛ kɛ amɛnifeemɔ lɛ wo Yehowa mli la waa diɛŋtsɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Feemɔ nɔ ni tee nɔ lɛ he mfoniri okwɛ: Ama Nyɔŋmɔ sɔlemɔ shĩa lɛ bɔ ni he ni atsɔɔ kɛboteɔ mli lɛ miikwɛ bokãgbɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɛi miibote sɔlemɔ shĩa lɛ mli lɛ, amɛhiɛ baakwɛ anaigbɛ ni amɛsɛɛ baakwɛ hulu shiteehe lɛ yɛ bokãgbɛ. Shi hii 25 ni yɔɔ ninaa lɛ mli lɛ tsɔmɔ ‘amɛsɛɛ amɛhã sɔlemɔ shĩa lɛ,’ ni amɛhiɛ kwɛ bokãgbɛ bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛjá hulu lɛ. Enɛ ni amɛfee lɛ tsɔɔ akɛ, amɛtsɔmɔ amɛsɛɛ amɛhã Yehowa, ejaakɛ nakai sɔlemɔ shĩa lɛ ji “Yehowa shĩa.” (1 Maŋ. 8:10-13) Nakai hii 25 lɛ kwa jamɔ krɔŋŋ. Amɛkpoo Yehowa ni amɛku kitã ni yɔɔ 5 Mose 4:15-19 lɛ mli. Kwɛ bɔ ni amɛwo Nyɔŋmɔ, mɔ ni sa akɛ amɛjá ekome too lɛ mli la waa amɛhã!

Yehowa kome too pɛ sa akɛ etsuji lɛ ajá

17, 18. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Yehowa na mɛi ni já hulu lɛ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ehã lɛ mli? (b) Mɛɛ wekukpaa Israelbii ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ fite, ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛtsɔ amɛfee nakai?

17 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Yehowa na mɛi ni já hulu lɛ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ehã lɛ mli? Bɔ ni afee ni wɔjamɔ afee krɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔhã Yehowa la lɛ akpɛ ahã wɔ koni wɔná niiashishinumɔ kɛ hiɛshikamɔ. Kaimɔ akɛ ‘Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, hulu ji lɛ,’ ni e-Wiemɔ lɛ ji “la” yɛ wɔgbɛ nɔ. (Lala 84:11; 119:105) Etsɔɔ e-Wiemɔ lɛ kɛ woji ni esafo lɛ efee kɛhã Biblia lɛ kasemɔ lɛ anɔ ehãa ela lɛ kpɛɔ wɔtsuii kɛ wɔjwɛŋmɔi anɔ koni wɔna bɔ ni wɔbaafee wɔkɔ gbɛ ni baahã wɔtsui anyɔ wɔmli yɛ shihilɛ mli amrɔ nɛɛ ni wɔná naanɔ wala hu wɔsɛɛ. Kɛ́ wɔhã je nɛŋ nilee moŋ tsɔɔ wɔ bɔ ni esa akɛ wɔhi shi wɔhã lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔtsɔ wɔsɛɛ wɔhã Yehowa. Kɛ́ wɔkɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ebaawo Yehowa mli la waa ni etsui baakumɔ. Wɔsumɔŋ ni wɔfee wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nakai kɔkɔɔkɔ! Ezekiel ninaa lɛ hu bɔɔ wɔ kɔkɔ koni wɔtsi wɔhe kɛje mɛi ni etsɔ amɛsɛɛ amɛhã Yehowa, ni ji mɛi ni ekwa anɔkwa jamɔ lɛ ahe.​—Abɛi 11:9.

18 Kɛbashi amrɔ nɛɛ, wɔna akɛ Ezekiel na wɔŋjamɔ kɛ amale jamɔŋ nifeemɔi ejwɛ ni hãa mɔ naa kpɛɔ ehe, ni no hãa wɔnaa bɔ ni Yudafoi ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ ajamɔ lɛ bafee nyaŋemɔ ehã. Akɛni nakai Israelbii lɛ kɛ amale jamɔ nifeemɔi wo amɛhe muji hewɔ lɛ, amɛfite wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. Shi jamɔ ni abule lɛ, ekɛ jeŋba gbonyo nyiɛ. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ Israelbii ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ amɛhe wo jeŋba gbohii srɔtoi fɛɛ amli, ni jeee akɛ no fite wekukpaa ni yɔɔ amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ kɛkɛ, shi moŋ efite wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ amɛnyɛmimɛi gbɔmɛi ateŋ lɛ hu. Agbɛnɛ, nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni akɛ mumɔ tsirɛ gbalɔ Ezekiel ni etsɔɔ bɔ ni Yudafoi ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ ajeŋba ekpɔtɔ ehã.

Mɛi Kɛ Amɛhe Woɔ “Jeŋba Sha Mli Yɛ Omli”

19. Te Ezekiel tsɔɔ bɔ ni Israelbii ni Yehowa kɛ amɛ ekpaŋ lɛ ajeŋba ekpɔtɔ lɛ mli ehã tɛŋŋ?

19 Kanemɔ Ezekiel 22:3-12. Mɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ fɛɛ ajeŋba ekpɔtɔ, kɛjɛ nɔyelɔi lɛ anɔ kɛbashi maŋbii lɛ anɔ. “Lumɛi lɛ,” loo hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii kɛshwieɔ mɔ ko ni efeko nɔ ko lá shi. Eyɛ faŋŋ akɛ, maŋbii lɛ nyiɛ amɛhiɛnyiɛlɔi lɛ asɛɛ ni amɛku Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli. Yɛ weku lɛ mli lɛ, gbekɛbii ‘ebuuu amɛfɔlɔi amɛhãaa nɔ ko,’ ni weku mli bii kɛ amɛhe naa bɔlɛ. Israelbii atuatselɔi lɛ shishiu gbɔi lɛ ni amɛfee gbekɛbii ni bɛ tsɛmɛi lɛ kɛ okulafoi lɛ niseniianii. Israel hii lɛ kɛ mɛi aŋamɛi náa bɔlɛ. Maŋbii lɛ yeɔ amim aahu akɛ, amɛheɔ nyɔɔŋnii, amɛshɔ̃ɔ mɛi anibii yɛ amɛdɛŋ, ni amɛkɛ shika faa ni amɛheɔ he kpa ni fa fe nine. Edɔ Yehowa waa akɛ Israelbii ni ekɛ amɛ ekpaŋ lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie emlai lɛ anɔ. Amɛnaaa akɛ suɔmɔ ni Yehowa sumɔɔ amɛ lɛ hewɔ ehã amɛ mlai nɛɛ. Bɔ ni amɛjeŋba ekpɔtɔ kwraa lɛ gba Yehowa naa waa diɛŋtsɛ. Ekɛɛ Ezekiel ni ekɛɛ maŋ ni jeŋba efite lɛ akɛ: “Ohiɛ ekpa minɔ kwraa.”

Kristendom ehã je lɛ kɛ amɛhe ewo yiwalɛ nifeemɔi kɛ jeŋba sha mli vii (Kwɛmɔ kuku 20)

20. Mɛni hewɔ nɔ ni Ezekiel wie yɛ Yudafoi lɛ ajeŋba sha lɛ he lɛ kɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ lɛ?

20 Mɛni hewɔ nɔ ni Ezekiel wie yɛ Yudafoi lɛ ajeŋba sha lɛ he lɛ kɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ lɛ? Bɔ ni Yudafoi ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ ajeŋba fite lɛ hãa wɔkaiɔ akɛ, wɔ hu ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ jeŋ ko ni mɛi ajeŋba ekpɔtɔ waa mli. Maŋkwralɔi kɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii kɛyeɔ maŋbii lɛ anɔ dɛŋdɛŋ ni amɛwaa amɛyi. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi, titri lɛ, Kristendom osɔfoi lɛ, sɔleɔ kɛjɔɔ tai ni jeŋmaji lɛ wuɔ lɛ anɔ, ni no ehã mɛi akpekpei abɔ awala eŋmɛɛ amɛ. Osɔfoi lɛ enaaa hiɛdɔɔ ni yɔɔ Biblia mli shishitoo mlai ni yɔɔ krɔŋŋ ni mli kã shi faŋŋ ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ ahe. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ajeŋba miiya nɔ eekpɔtɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Ekã shi faŋŋ akɛ, nɔ ni Yehowa kɛɛ Yudafoi ni kwa lɛ lɛ, no nɔŋŋ ebaakɛɛ Kristendom akɛ: “Ohiɛ ekpa minɔ kwraa.”

21. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Yehowa na Yudafoi ni hi shi yɛ blema lɛ ajeŋba sha lɛ ehã lɛ mli?

21 Akɛ Yehowa tsuji lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Yehowa na Yudafoi ni hi shi yɛ blema lɛ ajeŋba sha lɛ ehã lɛ mli? Kɛ́ Yehowa baaná wɔjamɔ he miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔhã wɔjeŋba he atse yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ. Enɛ feemɔ kãaa shi kwraa yɛ jeŋ ni mɛi ajeŋba ekpɔtɔ yɛ mli nɛɛ mli. (2 Tim. 3:1-5) Shi wɔle bɔ ni Yehowa naa jeŋba gbohii srɔtoi fɛɛ ehãa. (1 Kor. 6:9, 10) Wɔyeɔ Yehowa shishitoo mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ anɔ, ejaakɛ wɔsumɔɔ lɛ kɛ emlai lɛ. (Lala 119:97; 1 Yoh. 5:3) Kɛ́ wɔhãaa wɔhe atse yɛ jeŋba mli lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔɔ wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ ni he tse lɛ. Wɔsumɔŋ ni wɔfee nɔ ko kwraa ni baahã Yehowa akɛɛ wɔ akɛ: “Ohiɛ ekpa minɔ kwraa.”

22. (a) Yɛ bɔ ni Yehowa kpa Yudafoi ni hi shi yɛ blema lɛ ahe mama lɛ hewɔ lɛ, mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

22 Wɔkase nii waa yɛ bɔ ni Yehowa kpa Yudafoi ni hi shi yɛ blema lɛ ahe mama lɛ mli; wɔna bɔ ni Yudafoi lɛ bule jamɔ krɔŋŋ kɛ bɔ ni amɛjeŋba fite hã. Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ ewaje wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaajá Yehowa kome too pɛ lɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛ́ wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔfee enɛ lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛje wɔŋjamɔ srɔtoi fɛɛ ahe, ni wɔhã wɔjeŋba he atse be fɛɛ be. Shi mɛni Yehowa fee ewebii ni yeee lɛ anɔkwa lɛ? Be ni Ezekiel gbe sɔlemɔ shĩa lɛ shisharamɔ lɛ naa lɛ, Yehowa kɛɛ egbalɔ lɛ faŋŋ akɛ: “Mikɛ amɛ baaye yɛ mlifu naa.” (Eze. 8:17, 18) Wɔmiisumɔ ni wɔle nɔ ni Yehowa fee Yudafoi ni yeee anɔkwa lɛ, ejaakɛ ebaakojo jeŋ fɔŋ nɛɛ yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni Yehowa kojomɔi ni ejaje eshi Yuda lɛ ba mli lɛ ahe.

^ kk. 4 Yɛ Ezekiel wolo lɛ mli lɛ, bei pii lɛ akɛ gbɛ́i ni ji “Israel” lɛ damɔɔ shi kɛhãa Yudabii kɛ Yerusalembii.​—Eze. 12:19, 22; 18:2; 21:2, 3.

^ kk. 7 Wiemɔ ni ji “awuŋayeli” ni akɛtsu nii lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa naa anɔkwayeli ehãa. Wɔbaanyɛ wɔkɛto bɔ ni wu ko yeɔ awuŋa ehãa kɛ́ eŋa yeee lɛ anɔkwa lɛ he. (Abɛi 6:34) Bɔ ni wu ni tamɔ nakai lɛ baanu he ehã lɛ, nakai Yehowa nu he ehã be ni ewebii ni ekɛ amɛ ekpaŋ lɛ je esɛɛ ni amɛyabɔi amaga jamɔ lɛ. Wolo ko tsɔɔ mli akɛ: “Bɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ krɔŋŋ lɛ hewɔ . . . eyeɔ awuŋa lɛ. Akɛni lɛ pɛ ji mɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ hewɔ lɛ . . . , Ebiɔ ni ajá ekome too pɛ.”​—2 Mo. 34:14.

^ kk. 11 Eeenyɛ efee akɛ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “amagai ni yɔɔ nyaŋemɔ” lɛ kɛ Hebri wiemɔ ni ji “kooloi afei” lɛ yɛ tsakpaa, ni akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ nɔ ko ni abuuu he.

^ kk. 13 Abɛ odaseyeli ko ni abaanyɛ adamɔ nɔ akɛɛ akɛ gbɛ́i kroko ni akɛtsɛɔ Nimrod ji Tamuz.