“Long ples blong mi, bighaf blong ol yangfala we oli no kasem 25 yia yet, oli traem finis blong smok o yusum elektronik sigaret.”—Julia.

Long atikol ya

•  Samting we yu mas save

•  Samting we yu save mekem

•  ?Olsem wanem long maruana?

•  ?Sam yangfala oli talem wanem?

 Samting we yu mas save

•   Sigaret i save spolem yu. I gat plante nikotin insaed long ol sigaret, mo nikotin i wan kemikol we i posen. Mo tu, taem man i testem, hem i save kam slef blong hem. Wan grup we i wok blong lukaot long helt blong ol man (U.S. Centers for Disease Control and Prevention) i talem se: “Wan bigfala risen we i mekem se plante man oli sik mo oli ded taem oli no olfala yet, hemia from oli stap smok.”

   “Mi wok long hospital long ples blong eksre, mo mi luk olsem wanem smok i spolem bodi blong plante man. Mi mi sek blong luk se i gat plante doti we oli blokem ol string blong blad blong olgeta. Mi no wantem spolem bodi blong mi, taswe mi no smok.”—Theresa.

   ?Yu yu save? I gat samwe long 7,000 kemikol insaed long sigaret, mo plante long olgeta oli posen. Evri yia, plante milian man oli ded from ol sik we oli kamaot long fasin blong smok.

•   Elektronik sigaret tu i save spolem bodi blong man. Sam dokta oli faenemaot se fasin ya blong yusum elektronik sigaret, i mekem se plante oli kasem problem blong pulum win, mo sam oli ded from. Elektronik sigaret tu i gat kemikol ya nikotin insaed long hem. Mo ol man we oli mekem risej oli talem se nikotin i save “pulum ol yangfala blong kam slef blong ol narafala drag tu.”

   “Plante taem oli ademap ol samting we oli swit long elektronik sigaret, mo hemia i pulum ol pikinini mo ol yangfala blong wantem traem. From we i swit, oli no luksave denja blong hem.”—Miranda.

   ?Yu yu save? Plante man oli ting se smok we i stap long elektronik sigaret i olsem stim nomo. Be taem man i stap pulum smok ya, hem i stap pulum plante kemikol we oli save spolem bodi blong hem.

 Samting we yu save mekem

•   Kasem ol stret save. Yu no mas bilivim evri samting we yu harem. Maet samfala oli talem se elektronik sigaret i no save spolem yu, o i wan gudfala rod blong daonem stres. I gud yu mekem risej blong faenem ol stret save mo mekem prapa desisen blong yu.

   Advaes blong Baebol: “Man we i no save samting, i bilif long evri toktok, be man we i tingting gud, hem i skelem gud wanwan step blong hem.”—Ol Proveb 14:15.

   “Maet yu ting se ol man we oli flas mo ol yangfala, oli stap harem gud taem oli smok o yusum elektronik sigaret. Be sipos yu kasem save long ol nogud saed blong hem, bambae yu luksave se i save spolem yu.”—Evan.

   Samting blong tingbaot: ?I tru se ol yangfala we oli smok o yusum elektronik sigaret oli glad moa? ?Oli rere blong fesem ol trabol naoia mo long fiuja? o ?Oli stap pulum moa trabol i kam long olgeta?

•    Faenem wan gudfala rod blong daonem wari. I gat plante gudfala rod blong daonem wari we oli no spolem bodi blong yu, olsem mekem eksasaes, ridim ol buk, mo gat gudtaem wetem ol fren we oli leftemap tingting blong yu. Sipos yu gat plante gudfala samting blong mekem, bambae yu no moa gat filing ya blong wantem smok.

   Advaes blong Baebol: “Taem wan man i stap wari, hat blong hem i hevi, be gudfala toktok i save mekem hem i harem gud bakegen.”—Ol Proveb 12:25.

   “Ol man oli ting se fasin blong smok o yusum elektronik sigaret i save mekem stres i godaon. Be bambae i mekem yu yu harem gud blong smoltaem nomo, mo i save spolem yu long ful laef blong yu. I gat ol narafala rod blong daonem stres we oli gud moa.”—Angela.

   Samting blong tingbaot: ?Wanem sam gudfala rod we oli save givhan long yu blong daonem stres? Sipos yu nidim help, yu go long haf ya “Ol Yangfala Oli Askem,” mo luk atikol ya “?Olsem Wanem Blong Winim Wari?”

•    Rere blong blokem ol narafala we oli traem pulum yu. Maet ol yangfala long skul o ol samting we yu wajem blong spel, oli save pulum yu blong smok. Plante taem ol muvi, ol samting long TV, mo sosol media, oli mekem ol yangfala oli ting se i taf blong smok mo yusum elektronik sigaret.

   Advaes blong Baebol: “Olgeta we oli kam bigman finis, . . . oli yusum tingting blong olgeta oltaem, mo . . . oli trenem tingting blong olgeta blong luksave samting we i stret mo samting we i rong.”—Hibru 5:14.

   “Long skul, plante yangfala oli respektem mi from we mi no smok o yusum elektronik sigaret. Taswe oli toktok blong sapotem mi taem ol narafala yangfala oli traem blong pulum mi. Sipos yu talemaot stret long ol narafala se yu no wantem smok, hemia bambae i protektem yu.”—Anna.

   Samting blong tingbaot: ?Yu yu naf blong stanap strong taem ol narafala oli pulum yu? ?I gat wan taem finis we yu bin stanap strong? Sipos yu nidim help, yu save luk japta 9 blong buk ya Ol Kwestin We Ol Yangfala Oli Askem—Ol Ansa We Oli Wok Gud.

•   Jusum gud ol fren blong yu. Sipos ol fren blong yu oli gat sem tingting olsem yu blong no wantem smok mo yusum elektronik sigaret, bambae i moa isi blong yu stap longwe long ol samting ya.

   Advaes blong Baebol: “Man we i stap wokbaot wetem man we i waes, bambae hem i kam waes, be man we i stap joen wetem man we i stupid, bambae hem i kasem trabol nomo.”—Ol Proveb 13:20.

   “I gud blong jusum ol fren we oli gat ol fasin olsem bos long tingting mo oli wantem mekem samting we i stret. Taem yu luk ol gudfala frut we oli kasem long laef blong olgeta, bambae yu tu yu wantem mekem sem mak.”—Calvin.

   Samting blong tingbaot: ?Ol fren blong yu oli givhan long yu blong gat wan laef we i klin mo gudfala helt? ?O oli pulum yu blong mekem samting we i save spolem bodi blong yu?

 ?Olsem wanem long maruana?

 Plante man oli talem se maruana i no save spolem yu. !Be hemia i no tru!

•   Ol yangfala we oli yusum maruana, oli harem se i had blong lego. Ol man blong stadi oli faenemaot se maruana i save spolem bren blong yu, i mekem se i no moa wok gud.

•   Wan dipatmen blong gavman long Yunaeted Stet (Substance Abuse and Mental Health Services Administration) i talem se: “Olgeta we oli yusum maruana, plante taem oli no fren gud wetem ol narafala, oli no kasem ol gudfala mak long skul, oli no save kasem wan gudfala wok, mo oli no glad long laef blong olgeta.”

   “Fastaem mi gat tingting blong yusum maruana blong daonem wari blong mi. Be taem mi tingbaot se mi save kam slef blong hem, spenem plante mane long hem, mo kasem plante problem long helt, mi luksave se ol wari blong mi bambae oli kam plante moa.”—Judah.