1., 2. a) Mida on Jehoova ennustanud praeguse aja kohta? b) Mis küsimustele see artikkel vastab? (Vaata pilti artikli alguses.)

JEHOOVA on ennustanud praeguse aja kohta: „Kümme meest rahvaste hulgast, kõigist keeltest, haaravad neil päevil kõvasti kinni juudi mehe kuuest ja ütlevad: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.”” (Sak. 8:23.) Nagu need sümboolsed kümme meest, nii haaravad ka praegu need, kel on väljavaade jääda elama maa peale, „kõvasti kinni juudi mehe kuuest”. Neil on hea meel selle üle, et saavad olla koos võitud kristlaste ehk „Jumala Iisraeliga”, sest nad teavad, et võitutel on Jehoova õnnistus. (Gal. 6:16.)

² Nagu prohvet Sakarja, nii tõstis ka Jeesus esile seda kosutavat ühtsust, mis valitseb Jumala rahva seas. Ta rääkis oma järelkäijatest kui kahest grupist – „väiksest karjast” ja „teistest lammastest” –, mis pidid „ühe karjase” juhtimisel moodustama „ühe karja”. (Luuka 12:32; Joh. 10:16.) Nende kahe grupi vaheliste suhete kohta võivad aga tekkida mõningad küsimused. 1) Kas „teistel lammastel” on vaja täpselt teada, kes tänapäeval võitute hulka kuuluvad? 2) Kuidas peaksid  võitud endasse suhtuma? 3) Kuidas me peaksime reageerima, kui meie koguduses hakkab keegi mälestusõhtul leiba ja veini võtma? 4) Kas me peaksime muretsema selle pärast, et kasvab nende arv, kes võtavad mälestusõhtul leiba ja veini? Vaadelgem nüüd vastuseid neile küsimustele.

3. Miks meil pole praegu võimalik kindlalt teada, kes kuuluvad 144 000 hulka?

³ Kas „teistel lammastel” on vaja teada kõigi nende nimesid, kes kuuluvad tänapäeval võitute hulka? Lühidalt vastates: ei. Miks mitte? Sest isegi kui keegi on saanud taevase kutse, on ta saanud vaid kutse, mitte lõpliku kinnituse oma tasu kohta. Saatan teab seda ning kasutab „valeprohveteid ..., et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid”. (Matt. 24:24.) Mitte keegi ei tea, kas võitud kristlane saab oma taevase tasu kätte, enne kui Jehoova arvab ta selle vääriliseks. Jehoova teeb selle otsuse ja paneb võitule lõpliku pitseri kas enne tema surma või vahetult enne „suure viletsuse” puhkemist. (Ilm. 2:10; 7:3, 14.) Pole siis mõtet püüda praegu kindlaks teha, kes jumalateenijatest kuuluvad lõpuks 144 000 hulka. [1]

4. Kuna praegu pole võimalik teada kõigi maa peal olevate võitute nimesid, siis kuidas me saame minna koos nendega?

⁴ Kui praegu pole võimalik kindlalt teada kõigi maa peal olevate võitute nimesid, siis kuidas „teised lambad” saavad minna koos nendega? Pane tähele, mida räägib Sakarja prohvetiennustus piltliku kümne mehe kohta. Need haaravad „kõvasti kinni juudi mehe kuuest ja ütlevad: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.”” Kuigi Sakarja räägib vaid ühest juudi mehest, viitab asesõna „teie” rohkemale kui ühele inimesele. Selles salmis mainitud juut pole seega mitte üks konkreetne isik, vaid see sümboliseerib inimrühma. Niisiis pole meil tänapäeval vaja kindlaks teha kõiki võituid, et saaksime minna koos nendega. Pigem tuleb meil kindlaks teha see rühm tervikuna ning seda toetada. Piibel ei õhuta meid mingil moel järgima mõnd konkreetset inimest. Meie juht on Jeesus. (Matt. 23:10.)

5. Mis hoiatust peaksid võitud hoolsalt tähele panema ja miks?

⁵ Need, kes võtavad mälestusõhtul leiba ja veini, peaksid hoolsalt tähele panema hoiatust tekstis 1. Korintlastele 11:27–29 (loe). Mida apostel Paulus siin öelda tahtis? Võitud kristlane võtab leiba ja veini vääritul viisil sel juhul, kui ta suhted Jehoovaga pole korras. (Heebr. 6:4–6; 10:26–29.) See hoiatus aitab võitud kristlastel meeles hoida, et nad pole oma tasu veel kätte saanud. Neil tuleb rühkida „eesmärgi poole, et saada Jumalalt auhind, kutse taevasse Kristus Jeesuse kaudu”. (Filipl. 3:13–16.)

6. Kuidas peaksid võitud kristlased endasse suhtuma?

⁶ Paulus kirjutas võitud kristlastele, anudes neid, et nad elaksid neile esitatud kutse vääriliselt. Kuidas nad pidid seda tegema? Paulus jätkas: „Olge alandlikud, tasase meelega ja kannatlikud, sallige üksteist armastuses, tehke kõik, mis võimalik, et säilitada ühtsust püha vaimu abil, ja teid ühendagu  rahuside.” (Efesl. 4:1–3.) Püha vaim aitab Jehoova teenijatel olla alandlik ja hoiduda uhkusest. (Kol. 3:12.) Võitud tunnistavad tagasihoidlikult, et neil ei pruugi olla rohkem püha vaimu kui maise lootusega kristlastel. Nad ei väida, et nad oleksid saanud mingeid eriteadmisi või ilmutusi, ega püüa tõestada, et nad on mingil moel teistest paremad. Samuti ei õhuta nad kunagi kedagi teist mõtlema, et ka tema on võitu ja peaks hakkama mälestusõhtul leiba ja veini maitsma, vaid tunnistavad alandlikult, et üksnes Jehoova saab anda kellelegi taevase kutse.

7., 8. Mida võitud kristlased teistelt ei oota ja miks?

⁷ Kuigi taevase kutse saamine on suur au, ei oota võitud kristlased teistelt mingit erikohtlemist. (Efesl. 1:18, 19; loe Filiplastele 2:2, 3.) Jehoova vaim on nende võidmisest teada andnud üksnes neile endile. Selle kohta pole tehtud mingit avalikku teadaannet. Seega pole võitud üllatunud, kui mõned pole kohe valmis uskuma, et nad tõesti on püha vaimuga võitud. Nad teavad Piibli põhimõtet, et ei tasu kärmelt uskuda igaüht, kes väidab end olevat saanud Jumalalt mingi erilise ülesande. (Ilm. 2:2.) Nad ei teata end teistele tutvustades, et on võitud. Enamasti nad isegi ei maini seda isiklikku asja teistele, et mitte tõmmata endale tähelepanu, ning nad ei kiitle oma tulevase tasuga. (1. Kor. 1:28, 29; loe 1. Korintlastele 4:6–8.)

⁸ Samuti ei pea võitud kristlased end mingi eliitklubi liikmeteks. Nad ei püüa otsida teisi, kes väidavad end olevat võitud, et omavahel läbi käia või oma piibliuurimisgruppe moodustada. (Gal. 1:15–17.) Sellega nad põhjustaksid koguduses lõhesid ja töötaksid vastu pühale vaimule, mis edendab rahu ja ühtsust. (Loe Roomlastele 16:17, 18.)

9. Miks peaksime hoolsalt jälgima, kuidas me suhtume neisse, kes võtavad mälestusõhtul leiba ja veini? (Vaata kasti „ Armastus „ei käitu sündsusetult””.)

⁹ Kuidas sa peaksid suhtuma kellessegi, kes võtab mälestusõhtul leiba ja veini? Jeesus ütles oma jüngritele: „Teie kõik olete vennad.” Ta lisas: „Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, aga kes on alandlik, seda ülendatakse.” (Matt. 23:8–12.) Seepärast oleks vale ülistada üksikisikuid, isegi kui need on Kristuse võitud vennad. Kogudusevanematest rääkides õhutab pühakiri meid võtma eeskujuks nende usku. Mitte kunagi ei käsi aga Piibel meil ülistada mõnd inimest kui oma juhti. (Heebr. 13:7.) Tõsi, Piibel küll ütleb, et „vanemaid, kes kogudust hästi juhivad, peetagu kahekordse austuse vääriliseks”. Ent sellised ei vääri austust mitte seetõttu, et nad oleksid võitud, vaid kuna nad „näevad kõvasti vaeva, et Jumala sõna rääkida ja õpetada”. (1. Tim. 5:17.) Taevase kutse saanutele tekitaks piinlikkust, kui teised neid ülemäära kiidaks või neile liigselt tähelepanu pööraks. Veel halvem oleks asi siis, kui võitud kristlane muutuks teiste erikohtlemise tagajärjel uhkeks. (Rooml. 12:3.) Keegi meist ei soovi ju saada mõnele Kristuse vennale komistuskiviks! (Luuka 17:2.)

10. Kuidas me saame näidata, et peame võitud kristlastest lugu?

¹⁰ Kuidas me saame osutada lugupidamist nende vastu, keda Jehoova on arvanud heaks püha vaimuga võida? Me ei peaks neile esitama isiklikke küsimusi  nende võidmise kohta. Nõnda me väldime sekkumast asjadesse, mis meisse ei puutu. (1. Tess. 4:11; 2. Tess. 3:11.) Me ei peaks eeldama, et võitu vanemad, abikaasa või teised sugulased on samuti võitud. Geenid ja abieluside ei mängi siin mingit rolli. (1. Tess. 2:12.) Me peaksime seisma ka vastu soovile uurida võitu abikaasalt, mida ta tunneb seoses sellega, et tal tuleb elada tulevases maises paradiisis ilma oma abikaasata. Pole sobilik esitada küsimusi, mis võivad teistele haiget teha. Me võime olla täiesti kindlad, et Jehoova avab oma käe ja täidab kõigi elavate soovid. (Laul 145:16.)

11. Kuidas on meile kaitseks see, kui me hoidume teisi imetlemast?

¹¹ Kui me ei pea võitud kristlasi teistest tähtsamaks, on see meile kaitseks. Pühakiri ütleb, et kogudusse võib poetuda valevendi. (Gal. 2:4, 5; 1. Joh. 2:19.) Need petised võivad isegi väita, et nad on võitud. Lisaks võivad mõned võitud kristlased usust taganeda. (Matt. 25:10–12; 2. Peetr. 2:20, 21.) Kui me hoidume teisi imetlemast, siis väldime ohtu, et need imetlusobjektid meid tõest eemale tõmbaksid; samuti ei varise meie usk kokku, kui mõni tuntud või kauaaegne kristlane usust taganeb. (Juuda 16.)

12., 13. Miks ei peaks me muretsema mälestusõhtul leiva ja veini võtjate arvu kasvu pärast?

¹² Viimastel aastatel on järjest kasvanud nende arv, kes Kristuse surma mälestusõhtul leiba ja veini maitsevad. Varasematel aastakümnetel see arv aga muudkui vähenes. Kas praegune kasv peaks meis muret tekitama? Ei peaks. Vaadelgem mõningaid asjaolusid, mida tasub meeles pidada.

¹³ „Jehoova tunneb neid, kes talle kuuluvad.” (2 Tim. 2:19.) Vennad, kes panevad mälestusõhtul kirja leiva ja veini võtjate arvu, ei saa otsustada, kellel on tegelikult väljavaade elada taevas. See arv sisaldab ka neid, kes ekslikult end võituteks peavad. Mõned, kes mõnda aega sümboleid võtsid, on selle hiljem lõpetanud. Teistel jälle võib olla psüühikahäireid või emotsionaalseid probleeme, mis on pannud nad uskuma, et nad  hakkavad koos Kristusega taevas valitsema. Seega ei näita sümbolite võtjate arv täpselt, kui palju on võituid maa peale järele jäänud.

14. Mida ütleb Piibel selle kohta, kui palju võituid on maa peal suure viletsuse alguses?

¹⁴ Võituid on maa peal paljudes paikades, kui Jeesus tuleb neid kokku koguma ja taevasse võtma. Sellest ajast rääkides ütleb Piibel Jeesuse kohta: „Ta saadab oma inglid välja valju trompetihäälega ja need koguvad tema äravalitud kokku nelja tuule poolt, taeva ühest äärest teiseni.” (Matt. 24:31.) Pühakiri näitab, et viimseil päevil on võitutest maa peale alles jäänud vaid osa. (Ilm. 12:17.) Piibel aga ei ütle, kui palju neid jääb alles suure viletsuse alguseks.

15., 16. Mida meil tuleb mõista seoses nendega, kelle Jehoova arvab 144 000 hulka?

¹⁵ Jehoova otsustab, mis ajajärgul ta võituid valib. (Rooml. 8:28–30.) Jehoova hakkas võituid valima pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist, ning paistab, et kõik esimese sajandi kristliku koguduse liikmed olid võitud. Esimesest sajandist kuni viimsete päevade alguseni oli valdav enamik nendest, kes väitsid end järgivat Kristust, hoopis võltskristlased; Jeesus võrdles neid umbrohuga. Kuid ka sel perioodil võidis Jehoova mõningaid ustavaid jumalateenijaid oma vaimuga ning nad kuuluvad Jeesuse kirjeldatud nisu hulka. (Matt. 13:24–30.) Viimseil päevil on Jehoova jätkanud nende valimist, kelle ta arvab 144 000 hulka. [2] Kas meil oleks õigust seada kahtluse alla Jumala tarkust, kui ta otsustab valida neist mõningad alles päris viimsete päevade lõpus? (Jes. 45:9; Taan. 4:35; loe Roomlastele 9:11, 16.) [3] Peame olema hoolsad, et me ei reageeriks nagu rahulolematud töölised, kes nurisesid selle üle, kuidas isand kohtles üheteistkümnendal tunnil palgatud töölisi. (Loe Matteuse 20:8–15.)

¹⁶ Mitte kõik, kel on väljavaade elada taevas, ei kuulu „ustava ja aruka orja” hulka. (Matt. 24:45–47.) Nagu esimesel sajandil, nii toidavad Jehoova ja Jeesus ka tänapäeval väheste kaudu paljusid. Vaid üksikud võitud kristlased esimesel sajandil osalesid Piibli kreekakeelse osa kirjutamises. Tänapäeval on samuti vaid vähesed võitud kristlased määratud andma vaimset „toitu õigel ajal”.

17. Mida me oleme sellest artiklist õppinud?

¹⁷ Mida me oleme sellest artiklist õppinud? Jehoova annab tasu kõigile oma teenijatele: „juudi mehele” ehk võitud kristlastele elu taevas ning sümboolsele kümnele mehele ehk „teistele lammastele” elu maapealses paradiisis. Ent ta ootab ühesugust ustavust mõlemalt rühmalt, nii taevase kui ka maise elu väljavaatega kristlastelt. Mõlemasse gruppi kuulujad peavad jääma alandlikuks, teenima Jumalat ühtselt ja edendama koguduses rahu. Teenigem siis viimsete päevade lõpu lähenedes ühtselt Jehoovat, alludes Kristusele kui üks kari!