Heebrealastele 6:1–20

6  Seega nüüd, kus oleme algõpetuse+ Kristusest seljataha jätnud, pürgigem edasi küpsuse poole.+ Ärgem hakakem uuesti ehitama vundamenti, mille moodustavad surnud tegude kahetsemine, usk Jumalasse,  õpetus ristimisest, käte pealepanemisest,+ surnute ülesäratamisest+ ja lõplikust* kohtuotsusest.  Me pürgimegi küpsuse poole, kui Jumal lubab.  Neid, kes kord olid valgustatud+ ja maitsesid taevast andi, said püha vaimu  ning maitsesid Jumala head sõna ja tulevase ajastu väge,  kuid nüüd on usust taganenud,+ pole võimalik ärgitada uuesti kahetsema, kuna nad löövad Jumala poja jälle postile ja häbistavad teda avalikult.+  Maa saab õnnistuse Jumalalt, juues vihma, mida tema peale külluslikult langeb, ning kasvatab siis tarvilikku vilja maaharijaile.  Kui maa kasvatab aga ogalisi põõsaid ja ohakaid, siis see hüljatakse ja on ligilähedal äraneedmisele ning süüdatakse lõpuks põlema.  Kuigi me räägime nõnda, armsad, oleme veendunud, et teie olete paremas olukorras ja saate pääste. 10  Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida olete osutanud tema nime vastu,+ kui olete aidanud* pühasid ja aitate veelgi. 11  Me soovime, et te kõik oleksite sama töökad nagu alguses ja oma lootuses täiesti kindlad+ lõpuni,+ 12  nii et te ei muutuks loiuks,+ vaid järgiksite nende eeskuju, kes tänu usule ja kannatlikkusele saavad kätte tõotatu. 13  Kui Jumal andis Aabrahamile tõotuse, siis vandus ta iseenese juures, kuna polnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda,+ 14  öeldes: „Ma õnnistan sind ja annan sulle palju järeltulijaid.”+ 15  Aabraham sai selle tõotuse pärast kannatlikku ootamist. 16  Inimesed vannuvad kellegi endast suurema nimel ja nende vanne välistab mistahes edasised vaidlused, kuna see kinnitab, et öeldu vastab tõele.+ 17  Samamoodi Jumal, olles otsustanud näidata tõotuse pärijatele+ veelgi selgemini oma eesmärgi muutumatust, kinnitas oma tõotust vandega. 18  Ta tegi seda selleks, et need kaks muutumatut asja,* mis näitavad, et Jumalal on võimatu valetada,+ annaksid meile, kes oleme tema juures varju leidnud, rohkelt tarmu haarata kõvasti kinni meie ette seatud lootusest. 19  See lootus+ on meile otsekui hinge* ankur, kindel ja tugev, ning viib meid eesriide taha,+ 20  kuhu on enne meid* läinud Jeesus,+ kellest on saanud Melkisedeki-sarnane ülempreester igaveseks ajaks.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „igavesest”.
Sõna-sõnalt „teeninud”.
St Jumala tõotus ja vanne.
Võib tõlkida ka „elu”.
Sõna-sõnalt „eeljooksjana”.

Kommentaarid

Pildid ja videod