1. Tessalooniklastele 2:1–20
2 Kahtlemata te teate, vennad, et meie tulek teie juurde ei olnud asjatu.+
2 Kuigi me olime kogenud kannatusi ja teotavat kohtlemist Filippis,+ nagu te teate, võtsime siiski oma Jumala abiga julguse kokku, et rääkida teile Jumala head sõnumit+ hoolimata suurest vastupanust*.
3 Meie nõuanded ei rajane ekslikel arusaamadel ega ole öeldud ebapuhastel ajenditel või teie petmiseks,
4 vaid Jumal on arvanud heaks usaldada meile hea sõnumi, ning seepärast ei püüa me oma jutuga meeldida mitte inimestele, vaid Jumalale, kes uurib läbi meie südame.+
5 Te ju teate, et me ei meelitanud teid ega silmakirjatsenud omakasupüüdlikult teie ees+ — Jumal on tunnistaja!
6 Ka ei soovinud me, et inimesed meid austaksid, ei teie ega teised, kuigi me Kristuse apostlitena oleksime võinud olla teile kulukaks koormaks.+
7 Selle asemel me kohtlesime teid hellalt otsekui imetav ema, kes hoolitseb õrnusega oma laste eest.
8 Kuna me olime teisse kiindunud, andsime teile rõõmuga mitte ainult Jumala hea sõnumi, vaid ka iseendid,+ sest te saite meile väga armsaks.+
9 Vennad, kindlasti on teil meeles meie töö ja vaev. Kui me kuulutasime teile Jumala head sõnumit, siis töötasime ööd ja päevad, et mitte panna teie peale kulukat koormat.+
10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui ustavalt, õiglaselt ja laitmatult me kohtlesime teid, kes te usute.
11 Teile on hästi teada, et me ergutasime, julgustasime ja innustasime teist igaüht+ nagu isa+ oma lapsi,
12 et teie teod tooksid au Jumalale,+ kes kutsub teid oma kuningriiki*+ ja auhiilgusse.+
13 Me täname Jumalat lakkamata+ ka selle eest, et kui te kuulsite meilt Jumala sõna, ei võtnud te seda vastu inimeste sõnana, vaid sellena, mis see tõepoolest on: Jumala sõnana, mis tegutseb teis, kes te usute.
14 Teie, vennad, võtsite eeskujuks Juudamaal asuvad Jumala kogudused, kes kuuluvad ühte Kristus Jeesusega, sest teiegi olete kannatanud oma kaasmaalaste käe läbi+ nagu nemad juutide käe läbi,
15 kes koguni tapsid meie isanda Jeesuse+ ja paljud prohvetid ning kiusasid meidki taga.+ Nad ei ole Jumalale meelepärased ja seisavad vastu sellele, mis on kõigi inimeste huvides,
16 sest nad takistavad meid kuulutamast mittejuutidele ja aitamast neil saada päästet.+ Nõnda lähevad nad oma pattudega üle igasuguse piiri. Ent nüüd on nende peal Jumala viha.+
17 Vennad, kui me olime teist lühikest aega lahus olnud (ainult vahemaa poolest, mitte oma südames), tundsime teie järele suurt igatsust ja tegime kõik endast oleneva, et teid jälle näha.
18 Niisiis me tahtsime tulla teie juurde — jah, mina, Paulus, proovisin tulla küll üks ja teinegi kord —, aga Saatan tõkestas meie tee.
19 Sest kes on meie lootus, rõõm ja aupärg* meie isanda Jeesuse ees tema kohaloleku ajal? Kas mitte teie?+
20 Jah, teie olete meie au ja rõõm.
Allmärkused
^ Teine võimalik tähendus: „head sõnumit suure võitlusega”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsusse”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)
^ Võib tõlkida ka „auhind”.