Luuka evangeelium 12:1–59

12  Siis tuli kokku tuhandeid inimesi, nii et tallati üksteise jalgadel. Kõigepealt rääkis Jeesus oma jüngritega, öeldes: „Olge ettevaatlikud variseride juuretise, see tähendab silmakirjalikkuse suhtes.+  Pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ega salajast, mis ei tuleks ilmsiks.+  Seepärast, mida te ütlete pimedas, seda kuuldakse valges, ja mida te sosistate* oma tubades, seda kuulutatakse katustelt.  Veel ütlen ma teile, mu sõbrad:+ ärge kartke neid, kes võivad tappa keha, aga pärast seda ei suuda midagi rohkemat teha.+  Ma ütlen teile, keda tuleb karta: kartke teda, kellel on võim mitte ainult tappa, vaid ka Gehennasse heita.+ Ma ütlen teile: teda kartke.+  Eks viis varblast müüda kõigest kahe veeringu eest? Siiski ei unusta Jumal neist ühtegi.*+  Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud.+ Ärge kartke, teie olete rohkem väärt kui palju varblasi.+  Ma ütlen teile: kes tunnistab inimeste ees, et usub minusse,+ selle kohta tunnistab ka Inimesepoeg Jumala inglite ees, et ta kuulub temale*.+  Ent kes salgab mu ära inimeste ees, see salatakse ära Jumala inglite ees.+ 10  Igaühele, kes räägib halvasti Inimesepojast, antakse andeks, aga sellele, kes räägib teotavalt pühast vaimust, ei anta andeks.+ 11  Kui teid viiakse rahvahulkade, valitsusametnike ja võimumeeste ette, siis ärge muretsege, kuidas ja mida enda kaitseks rääkida,+ 12  sest püha vaim õpetab teile sel tunnil, mida te peaksite ütlema.”+ 13  Siis ütles keegi rahva hulgast Jeesusele: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks minuga pärandi.” 14  Jeesus vastas: „Inimene, kes on mind määranud teile kohtunikuks või vahemeheks?” 15  Siis ütles ta rahvale: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest,+ sest isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga see talle elu.”+ 16  Ta rääkis neile selle kohta ka mõistujutu: „Ühe rikka mehe maa andis hea saagi. 17  Mees mõtles endamisi: „Mida ma peaksin tegema, mul pole ju oma viljasaaki kuhugi panna?” 18  Ta ütles: „Ma teen nii:+ ma lammutan oma aidad maha, ehitan suuremad ning kogun sinna kogu oma vilja ja kogu oma vara. 19  Ja ma ütlen endale: „Sul on palju head varuks paljudeks aastateks. Puhka, söö, joo ja naudi elu.”” 20  Aga Jumal ütles talle: „Sa rumal! Täna öösel võetakse sinult elu. Kellele jääb siis see, mida sa oled kogunud?”+ 21  Nii juhtub inimesega, kes kogub endale varandust, aga pole rikas Jumala silmis.”+ 22  Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile: ärge muretsege oma elu pärast, et mida süüa, ega oma keha pärast, et millega riietuda.+ 23  Elu on ju enam väärt kui toit ja keha enam väärt kui riided. 24  Jälgige ronkasid: nad ei külva seemet ega lõika ning neil pole salve ega aita, kuid Jumal toidab neid.+ Eks teie ole palju väärtuslikumad kui linnud?+ 25  Kes teist suudab muretsemisega oma elu küünragi võrra pikendada? 26  Kui te siis ei suuda teha isegi nii väikest asja, miks siis olla mures ülejäänu pärast?+ 27  Vaadake, kuidas kasvavad lilled: nad ei rüga tööd teha ega ketra, kuid ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest.+ 28  Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi, mis täna on, ja homme tulle* visatakse, kui palju enam riietab ta siis teid, te nõrgausulised! 29  Ärge siis vaevake end murega söögi ja joogi pärast — jätke muretsemine.+ 30  Kõike seda ajavad taga teised rahvad. Teie Isa teab ju, et te seda vajate.+ 31  Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja kõike seda muud antakse teile.+ 32  Ära karda, väike kari,+ sest teie Isa on otsustanud anda teile kuningriigi*.+ 33  Müüge maha oma vara ja andke armuande.+ Tehke endale kulumatud kukrud — koguge ammendamatu varandus taevasse,+ kuhu varas ligi ei pääse ja kus koi ei söö. 34  Sest kus on teie varandus, seal on ka teie süda. 35  Olge valmis+ ning teie lambid põlegu:+ 36  olge nagu need, kes ootavad oma isanda tagasitulekut+ pulmast,+ et kui ta tuleb ja koputab, võiksid nad talle kohe avada. 37  Õnnelikud on need orjad, keda isand tulles leiab valvamas. Ma kinnitan teile: ta seab end valmis, kutsub nad lauda ja teenib neid. 38  Kui ta tuleb teise vahikorra ajal või isegi kolmanda ajal ning leiab nad olevat ootevalmis, on nad õnnelikud. 39  Pidage meeles: kui majaperemees teaks, mis tunnil varas tuleb, ei laseks ta oma majja sisse murda.+ 40  Olge teiegi valmis, sest Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te ei pea seda tõenäoliseks.”+ 41  Siis ütles Peetrus: „Isand, kas sa rääkisid selle mõistujutu ainult meile või ka kõigile teistele?” 42  Isand ütles: „Kes on tegelikult ustav ja arukas majapidaja, kelle ta isand määrab oma teenijaskonna üle andma neile piisaval hulgal toitu õigel ajal?+ 43  Õnnelik on see ori, kui ta isand tulles leiab teda nii tegevat. 44  Ma kinnitan teile: ta määrab tema kogu oma vara üle. 45  Aga kui see ori mõtleks oma südames: „Mu isanda tulek viibib,”+ ning hakkaks sulaseid ja teenijannasid peksma ning sööma, jooma ja purjutama,+ 46  siis selle orja isand tuleks päeval, mil ta teda ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning karistaks teda kõige karmimal moel ja talle saaks osaks sama mis ustavusetutele. 47  Siis see ori, kes mõistis oma isanda tahet, aga ei seadnud ennast valmis ega teinud, mida tal oli kästud teha, saab palju hoope.+ 48  Ent see, kes teadmatusest tegi, mis on hoope väärt, saab vähe hoope. Igaühelt, kellele on palju antud, nõutakse palju, ja kelle hoolde on palju usaldatud, sellelt nõutakse tavalisest rohkem.+ 49  Ma tulin süütama tuld maa peal, ja mida enamat on mul soovida, kuna see on juba läidetud? 50  Mind ristitakse+ teistsuguse ristimisega, ja millises vaevas ma küll olen, kuni see on möödas!+ 51  Kas te arvate, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma? Sugugi mitte. Ma ütlen teile, et hoopis lahkmeelt.+ 52  Nüüdsest peale on viis ühes majas eri meelt, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu. 53  Siis on isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia vastu ja minia ämma vastu.”+ 54  Seejärel ütles ta rahvale: „Kui te näete lääne poolt pilve tõusmas, ütlete kohe: „Raju on tulemas”, ja see tulebki. 55  Ja kui te näete, et puhub lõunatuul, te ütlete: „Tuleb kuumalaine”, ja see tulebki. 56  Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva ilmet te oskate seletada, aga kuidas te ei mõista, mis aeg praegu on?+ 57  Kuidas te ei taipa, mis on õige? 58  Kui sa näiteks oled minemas oma vastasega valitseja juurde, siis püüa juba teel olles vaidlusküsimus temaga lahendada, et ta ei viiks sind kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ning kohtuteener ei paneks sind vangi.+ 59  Ma ütlen sulle: sa ei pääse sealt enne, kui oled ära maksnud viimsegi leptoni.”

Allmärkused

Sõna-sõnalt „räägite kõrva sisse”.
Võib tõlkida ka „Siiski ei jää ükski neist Jumalale märkamata”.
Sõna-sõnalt „kes tunnistab mind inimeste ees, seda tunnistab ka Inimesepoeg Jumala inglite ees”.
Sõna-sõnalt „ahju”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsuse”.

Kommentaarid

tuhandeid. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt kümmet tuhandet, aga seda kasutatakse ka väga suure, loendamatu hulga kohta.

juuretise. Võib tõlkida ka „haputaina”. Piiblis sümboliseerib juuretis sageli pattu ja rikutust. Siingi räägitakse sellest negatiivses tähenduses, nimelt mõeldakse valeõpetusi. (Mt 16:6, 11, 12; 1Ko 5:6–8.)

kuulutage katustelt. Idioom tähendusega „teatage avalikult”. Piibliaegadel olid majadel lamedad katused, kust sai teistele teateid edastada. Ja ka mõned sealsed tegevused võisid saada laialdaselt teatavaks. (2Sa 16:22.)

valges. St avalikult.

kuulutatakse katustelt. Vt Mt 10:27 kommentaari.

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Gehennasse. Vt Mt 5:22 kommentaari.

varblast. Kreeka sõna struthíon on deminutiiv ja võib tähendada ükskõik millist väikest lindu. Sageli on selle all mõeldud varblast, kõige odavamat toiduks müüdud lindu.

varblast. Vt Mt 10:29 kommentaari.

kahe veeringu eest. Sõna-sõnalt „kahe assi eest”. Varem, oma kolmandal rännakul Galileasse ütles Jeesus, et kaks varblast maksab ühe assi. (Mt 10:29.) Ass oli töölise 45 minuti töötasu. (Vt lisa B14.) Nüüd, tõenäoliselt umbes aasta hiljem Juudamaal, ütleb Jeesus, et viis varblast müüakse kahe assi eest. Neid kahte juhtumit võrreldes on näha, et varblase väärtus oli kaupmeestele niivõrd tühine, et viienda võis saada kauba peale.

Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. Arvatakse, et inimesel kasvab peas keskmiselt üle 100 000 juuksekarva. See, et Jehoova on teadlik taolistest üksikasjadest, näitab, et ta on sügavalt huvitatud igast Kristuse järelkäijast.

Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. Vt Mt 10:30 kommentaari.

kohtute. Võib tõlkida ka „kohalike kohtute”. Kreeka sõna synédrion, mis selles tekstis on mitmuses, kasutatakse piibli kreekakeelses osas enamasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeima kohtu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin” ning Mt 5:22 ja 26:59 kommentaari.) Kuid see sõna tähendab ka lihtsalt koosolekut või nõukogu. Siin mõeldakse sellega sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Mt 23:34; Mr 13:9; Lu 21:12; Joh 9:22; 12:42; 16:2.)

rahvahulkade. Teine võimalik tähendus: „sünagoogidesse”. Kreeka nimisõna synagogé tähendab sõna-sõnalt „kogumine; kogunemine; koosolek”. Piibli kreekakeelses osas on selle all enamasti mõeldud hoonet või paika, kuhu juudid kokku tulid, et pühakirja lugeda, õppida, pidada jutlusi ja palvetada. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.) Kuigi selle sõnaga võidakse siin mõelda ka sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid (vt Mt 10:17 kommentaari), tundub, et siin esineb see laiemas tähenduses ja käib avaliku kogunemise kohta, kus võis olla nii juute kui ka mittejuute. Niisuguste kogunemiste eesmärk oli kristlase vastu ametlik süüdistus esitada, samuti võidi seal tema usu pärast süüdimõistev otsus langetada.

jagaks minuga pärandi. Moosese seaduses olid selged juhendid selle kohta, kuidas pärand laste vahel jagada. Vanim poeg sai pärandist kaks osa, sest tema pidi võtma üle perekonnapea kohustused. (5Mo 21:17.) Ülejäänud pärand jagati teiste pärijate vahel. Paistab, et selles salmis mainitud mees himustas rohkem, kui oli talle seaduses ette nähtud. See ehk selgitab, miks ta nii häbematult Jeesuse õpetusele vahele segas. Jeesus ei sekkunud sellesse vaidlusse, vaid hoopis hoiatas ahnuse eest.

vahemeheks. Võib tõlkida ka „jagajaks”. Jeesus näitab siin, et tal pole vaja sekkuda asjadesse, mis on Moosese seadusega reguleeritud. Pealegi oli Moosese seaduse järgi vanemate meeste kohus rahalisi vaidlusi lahendada. Jeesus mõistis ka, et teda polnud saadetud selliseid küsimusi lahendama, vaid kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist.

ahnuse. Võib tõlkida ka „saamahimu”. Kreeka sõna pleonexía tähendab sõna-sõnalt „enama soovimine”. Seda kreeka sõna on kasutatud ka tekstides Ef 4:19; 5:3. Salmis Kol 3:5 ütleb Paulus, et ahnus on ebajumalakummardamine.

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.

elu. Võib tõlkida ka „hing”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see inimese elu. (Vt Lu 12:19 kommentaare ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

endale. Võib tõlkida ka „oma hingele”. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, esineb salmides 19 ja 20 kolm korda. Selle sõna tähendus selgub kontekstist. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) Siin mõeldakse selle all lihtsalt inimest ennast, mitte midagi nähtamatut. (Vt selle salmi kommentaari Sul on ja Lu 12:20 kommentaari.)

Sul on. Võib tõlkida ka „Hing, sul on”. Mees lausub need sõnad endale. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, tähendab siin inimest ennast, nagu selgitatakse selle salmi kommentaaris endale. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

endale. Võib tõlkida ka „oma hingele”. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, esineb salmides 19 ja 20 kolm korda. Selle sõna tähendus selgub kontekstist. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) Siin mõeldakse selle all lihtsalt inimest ennast, mitte midagi nähtamatut. (Vt selle salmi kommentaari Sul on ja Lu 12:20 kommentaari.)

Sul on. Võib tõlkida ka „Hing, sul on”. Mees lausub need sõnad endale. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, tähendab siin inimest ennast, nagu selgitatakse selle salmi kommentaaris endale. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Sa rumal! Võib tõlkida ka „Sa arutu!”. Piiblis nimetatakse rumalaks ja arutuks tavaliselt neid, kes põlgavad Jumala tarkust ega juhindu elus Jumala normidest.

võetakse sinult elu. Sõna-sõnalt „nõuavad nad sinult su hinge”. Jeesus ei öelnud, kuidas rikas mees selles mõistujutus sureb või kes temalt elu võtab. Ta lihtsalt ütles, et mees sureb sel ööl.

elu. Võib tõlkida ka „hing”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see inimese elu. (Vt Lu 12:19 kommentaare ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

rikas Jumala silmis. Võib tõlkida ka „rikas Jumalas”. St, et inimesel on külluslikult seda, mis on Jumala vaatepunktist oluline.

ärge olge mures. Võib tõlkida ka „lõpetage muretsemine”. Vastava kreeka verbi ajavorm näitab, et lõpetada tuleb parasjagu toimuv tegevus. Kreeka sõna, mille vasteks on „mures”, võib viidata murele, mis hajutab tähelepanu ja häirib inimest niivõrd, et röövib temalt rõõmu. Sama sõna esineb salmides Mt 6:27, 28, 31, 34.

ärge muretsege. Võib tõlkida ka „lõpetage muretsemine”. Vastava kreeka verbi merimnáo ajavorm näitab, et lõpetada tuleb parasjagu toimuv tegevus. Kreeka sõna, mille vasteks on „muretsema”, võib viidata murele, mis hajutab tähelepanu ja häirib inimest niivõrd, et röövib temalt rõõmu. Sama sõna esineb ka salmides Lu 12:11, 25, 26; 1Ko 7:32–34; Flp 4:6. (Vt Mt 6:25 kommentaari.)

oma elu. Võib tõlkida ka „oma hinge”. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, tähendab siin inimese elu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Elu. Võib tõlkida ka „Hing”. Nagu eelmises salmis, tähendab ka siin kreeka sõna psyché inimese elu. Elu (hing) ja keha tähendavad siin inimest tervikuna.

ronkasid. Seda lindu mainitakse piibli kreekakeelses osas ainult siin. Jeesus lausus sarnased sõnad ka mäejutluses, kuid seal ei nimetanud ta ühtegi konkreetset lindu. (Mt 6:26.) Luukas räägib siin Jeesuse tegevusest Juudamaal. Selleks ajaks oli mäejutlusest, mille Jeesus pidas Galileas, möödas umbes poolteist aastat. Jeesus rõhutab öeldavat, rääkides linnust, kes oli Moosese seaduse järgi ebapuhas. (3Mo 11:13, 15.) Nähtavasti õpetas ta sellega seda, et kui Jumal hoolitseb juba ebapuhaste lindude eest, siis pole põhjust kahelda, et ta kannab hoolt inimeste eest, kes talle loodavad.

elu. Ilmselt kujutab Jeesus siin elu teekonnana. Mõte on see, et muretsemisega ei suuda keegi oma eluiga pisutki pikendada.

küünragi. Jeesus viitab siin lühikesele vahemaale. Pikkusmõõt küünar (sõna-sõnalt „küünarvars”) on 44,5 cm. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Küünar” ja lisa B14.)

oma elu. Vt Mt 6:27 kommentaari.

küünragi. Vt Mt 6:27 kommentaari.

isegi nii väikest asja. Sõna-sõnalt „kõige vähematki”. Ilmselt mõeldakse selle all oma elu küünra võrra pikendamist, millest räägiti eelmises salmis. Kui inimesed ei suuda oma eluiga pisutki, isegi mitte küünra võrra pikendada, siis miks peaksid nad olema mures ning koguma rikkust, varuma toitu, riideid, maju ja muud vara?

lilled. Osa õpetlasi on arvamusel, et siin on tegemist ülastega, ent vastava algkeelse sõnaga võidakse tähistada mitmesuguseid lilli, näiteks tulpe, hüatsinte, liiliaid, iiriseid ja gladioole. Mõnede arvates võis Jeesus viidata lihtsalt sealkandis metsikult kasvavatele lilledele. Seda võib järeldada sellest, et paralleelväljendid teistes salmides räägivad aasataimedest. (Mt 6:28–30; Lu 12:28.)

aasataimi ... tulle. Kuumadel suvekuudel kuivas taimestik Iisraelis vaid paari päevaga. Kuivanud lilled ja rohi koguti põldudelt kokku ning nendega köeti küpsetusahju.

te nõrgausulised. Jeesus pöördub selle väljendiga jüngrite poole, mõeldes sellega, et nende usk pole tugev. (Mt 8:26; 14:31; 16:8; Lu 12:28.) See ei tähenda, et neil polnud üldse usku, vaid et neil polnud seda piisavalt.

aasataimi ... tulle. Vt Mt 6:30 kommentaari.

te nõrgausulised. Vt Mt 6:30 kommentaari.

jätke muretsemine. Kreeka sõna meteorízomai esineb piibli kreekakeelses osas vaid siin. Klassikalises kreeka keeles tähendab see „kõrgele tõusma” ja seda on kasutatud seoses laevadega, mida meri pillutab. Siin on seda kasutatud piltlikult muretsemise või ebakindluse kohta: inimene on otsekui kahtluste või ärevuse pillutada-kõigutada.

Pidage ... kõige tähtsamaks. Seda fraasi võib tõlkida ka „otsige esmalt”. Kreeka verb on vormis, mis väljendab kestvat tegevust. Jeesuse tõelised järelkäijad ei pea Jumala kuningriiki kõige tähtsamaks vaid mõnda aega ega hakka seejärel muude asjadega tegelema. Nad peavad seda oma elus alati kõige tähtsamaks. Sama nõuande andis Jeesus ka Galileas mäejutluses. (Mt 6:33.) Luukas räägib sündmustest, mis toimusid umbes poolteist aastat hiljem Jeesuse teenistuse lõpuosas, ilmselt Juudamaal. Nähtavasti pidas Jeesus vajalikuks nõuannet korrata.

armuande. Kreeka sõna eleemosýne (võib tõlkida ka „almus”, „halastuseand”) on sama tüvega kui kreeka sõnad, mille vasteteks on „halastus” ja „halastama”. See viitab andidele – rahale või toidule –, millega aidatakse vaeseid.

armuande. Vt Mt 6:2 kommentaari.

Olge valmis. Võib tõlkida ka „Olgu teil rõiva alumine äär vöö vahele kinnitatud”. Algkeeles on siin idioom, mis sõna-sõnalt tähendab „teie niuded olgu vöötatud”. See kirjeldab tava, kus pika pealisrõiva alumine äär kinnitati vöö vahele, et oleks lihtsam näiteks tööd teha või joosta. Selle idioomiga hakati tähistama mingiks tegevuseks valmisolekut. Samalaadseid väljendeid on korduvalt kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. (Nt 2Mo 12:11; 1Ku 18:46; 2Ku 3:21, P 1997; 4:29, allm; Õp 31:17, P 1997; Jer 1:17, allm.) Selles salmis on kreekakeelne verb niisuguses vormis, mis näitab, et jumalateenijad peaksid olema kogu aeg valmis tegutsema. Tekstis Lu 12:37 on kasutatud sama verbi fraasis „ta seab end valmis”. Tekstis 1Pe 1:13 olev kreekakeelne fraas, mis on tõlgitud „olgu teie vaim tugev ja valmis tegutsemiseks”, tähendab sõna-sõnalt „vöötage oma mõistuse niuded”.

Olge valmis. Võib tõlkida ka „Olgu teil rõiva alumine äär vöö vahele kinnitatud”. Algkeeles on siin idioom, mis sõna-sõnalt tähendab „teie niuded olgu vöötatud”. See kirjeldab tava, kus pika pealisrõiva alumine äär kinnitati vöö vahele, et oleks lihtsam näiteks tööd teha või joosta. Selle idioomiga hakati tähistama mingiks tegevuseks valmisolekut. Samalaadseid väljendeid on korduvalt kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. (Nt 2Mo 12:11; 1Ku 18:46; 2Ku 3:21, P 1997; 4:29, allm; Õp 31:17, P 1997; Jer 1:17, allm.) Selles salmis on kreekakeelne verb niisuguses vormis, mis näitab, et jumalateenijad peaksid olema kogu aeg valmis tegutsema. Tekstis Lu 12:37 on kasutatud sama verbi fraasis „ta seab end valmis”. Tekstis 1Pe 1:13 olev kreekakeelne fraas, mis on tõlgitud „olgu teie vaim tugev ja valmis tegutsemiseks”, tähendab sõna-sõnalt „vöötage oma mõistuse niuded”.

pane põll ette. Kr perizónnymai. Sõna-sõnalt tähendab see „pane vöö vööle”. Selle all mõeldi põlle ette panemist või riiete tihedalt ümber sidumist, tihtipeale vööga, selleks et olla valmis teenima. Sama kreeka sõna esineb ka tekstides Lu 12:35, 37 ja Ef 6:14. (Vt Lu 12:35 ja 12:37 kommentaari.)

ta seab end valmis. Võib tõlkida ka „ta kinnitab rõiva alumise ääre vöö vahele”. Sõna-sõnalt „ta vöötab end”. (Vt Lu 12:35 ja 17:8 kommentaari.)

neljanda vahikorra ajal. St kella kolmest öösel kuni päikesetõusuni kell kuus. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda. Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid Jeesuse päeviks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile.

keskööl. Mõeldakse teist öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis umbes kella üheksast õhtul kuni keskööni. (Vt selle salmi kommentaari päeva lõpul.)

kukelaulu ajal. Mõeldakse kolmandat öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis keskööst umbes kella kolmeni öösel. (Vt selle salmi eelmist kommentaari.) Ilmselt millalgi selles vahemikus kires kukk, nagu mainitakse tekstis Mr 14:72. Vahemerest ida poole jäävates maades peetakse kuke kiremist tänini aega märkivaks tähiseks. (Vt Mt 26:34, Mr 14:30 ja 14:72 kommentaari.)

teise vahikorra ajal. St kella üheksast õhtul kuni keskööni. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda. Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid esimeseks sajandiks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile. (Vt Mt 14:25 ja Mr 13:35 kommentaari.)

kolmanda ajal. St keskööst kuni umbes kella kolmeni öösel. (Vt Mr 13:35 kommentaari.)

arukas. Kreeka omadussõna phrónimos tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Luukas kasutab samatüvelist sõna tekstis Lu 16:8, kus see on tõlgitud vastega „arukamad”. Kreeka sõna phrónimos esineb ka tekstides Mt 7:24; 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

majapidaja. Võib tõlkida ka „majapidamise juhataja”. Kreeka sõnaga oikonómos mõeldakse teenijat, kes on pandud teiste teenijate üle. Vanal ajal juhtis isanda majapidamist tihti mõni ustav ori. See oli väga vastutusrikas amet. Aabrahamil oli selline sulane, „kes kandis hoolt kõige eest, mis tal oli”. (1Mo 24:2.) Samasugune amet oli ka Joosepil. (1Mo 39:4.) Jeesuse toodud näites on sõna „majapidaja” ainsuses, kuid see ei tähista tingimata ühte konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Ka siin näites mõeldakse majapidaja all rühma inimesi. Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45 on seda majapidajat nimetatud ustavaks ja arukaks orjaks.

teenijaskonna. Kr therapeía. Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45 on kreeka sõna oiketeía (majateenijad). Luukas kasutab sõna, mis oli tavaline klassikalises kreeka keeles ja mille tähendus kattub Matteuse kasutatud sõnaga. Luuka keelekasutus võib anda aimu tema haridusest ja taustast.

majapidaja. Võib tõlkida ka „majapidamise juhataja”. Kreeka sõnaga oikonómos mõeldakse teenijat, kes on pandud teiste teenijate üle. Vanal ajal juhtis isanda majapidamist tihti mõni ustav ori. See oli väga vastutusrikas amet. Aabrahamil oli selline sulane, „kes kandis hoolt kõige eest, mis tal oli”. (1Mo 24:2.) Samasugune amet oli ka Joosepil. (1Mo 39:4.) Jeesuse toodud näites on sõna „majapidaja” ainsuses, kuid see ei tähista tingimata ühte konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Ka siin näites mõeldakse majapidaja all rühma inimesi. Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45 on seda majapidajat nimetatud ustavaks ja arukaks orjaks.

see ori. Orjaks nimetatakse majapidajat, keda mainiti salmis 42. Kui see ori on ustav, siis saab ta tasu. (Lu 12:43, 44.) Aga kui ta pole ustav, siis karistatakse teda „kõige karmimal moel”. (Lu 12:46.) Jeesus hoiatab siin ustavat majapidajat. Paralleeljutustuses on kirjas: „Kui see ori oleks nurjatu ja mõtleks oma südames.” (Mt 24:45–51.) Jeesus ei taha öelda, et tuleb esile nurjatu ori, vaid räägib, mis orja eest ootaks, kui see hakkaks käituma nurjatult.

see ori. Orjaks nimetatakse majapidajat, keda mainiti salmis 42. (Vt Lu 12:42 kommentaari.) Kui see ori on ustav, siis saab ta tasu. (Lu 12:44.) Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45–47 nimetatakse seda majapidajat ustavaks ja arukaks orjaks. (Vt Lu 12:45 kommentaari.)

see ori. Orjaks nimetatakse majapidajat, keda mainiti salmis 42. Kui see ori on ustav, siis saab ta tasu. (Lu 12:43, 44.) Aga kui ta pole ustav, siis karistatakse teda „kõige karmimal moel”. (Lu 12:46.) Jeesus hoiatab siin ustavat majapidajat. Paralleeljutustuses on kirjas: „Kui see ori oleks nurjatu ja mõtleks oma südames.” (Mt 24:45–51.) Jeesus ei taha öelda, et tuleb esile nurjatu ori, vaid räägib, mis orja eest ootaks, kui see hakkaks käituma nurjatult.

karistaks teda kõige karmimal moel. Sõna-sõnalt „raiuks ta pooleks”. Seda ütlust ei pea võtma sõna-sõnalt, see väljendab lihtsalt karistuse karmust.

karistaks teda kõige karmimal moel. Vt Mt 24:51 kommentaari.

süütama tuld. Kui Jeesus tuli, süütas ta juutide keskel sümboolses mõttes tule. Tema sõnum tekitas tuliseid vaidlusi ning justkui põletas valeõpetused ja pärimused tulega. Näiteks ei vastanud ta juutide ootusele, et messias peaks vabastama Iisraeli Rooma võimu alt. Ta hoopis suri häbiväärset surma. Oma innuka kuulutustööga tegi Jeesus Jumala kuningriigist põletavaima küsimuse kogu juudi rahva keskel. (1Ko 1:23.)

viimsegi leptoni. Kreeka sõna leptón tähendab midagi väikest ja õhukest. Üks lepton võrdus 1/128 denaariga ning oli tõenäoliselt väikseim Iisraelis käibel olev vask- või pronksmünt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepton” ja lisa B14.)

Pildid ja videod

Hinnomi org tänapäeval
Hinnomi org tänapäeval

Hinnomi org (1), mida piibli kreekakeelses osas nimetatakse Gehennaks. Templimägi (2). Templimäel asus 1. sajandil juutide tempel. Praegune silmapaistvaim ehitis seal on islamiusuliste pühakoda, mis on tuntud kui Kaljumošee. (Vt kaarti lisas B12.)

Ronk
Ronk

Ronk on esimene lind, keda piiblis mainitakse. (1Mo 8:7.) Rongad on võimekad lendajad, nad on ka kohanemisvõimelised ja leidlikud. Kui Jehoova õpetas Iiobile, milline tarkus peitub looduses, ütles ta, et tema „valmistab toidu rongale”. (Ii 38:41.) Laulukirjutaja ütles, et Jehoova annab lahkelt toitu ronkadele, kes viivad selle oma näljaselt kraaksuvatele poegadele. (L 147:9.) Jeesuski viitas ronkadele ja ütles, et see, kes kannab hoolt nende lindude eest, hoolitseb ka oma teenijate vajaduste eest. Moosese seaduse järgi olid rongad ebapuhtad linnud, keda ei tohtinud süüa. (3Mo 11:13, 15.) Kui Jumal hoolitseb juba ebapuhaste ronkade eest, siis pole põhjust kahelda, et ta kannab hoolt inimeste eest, kes talle loodavad.

Lilled aasal
Lilled aasal

Jeesus innustas oma jüngreid: „Vaadake, kuidas kasvavad lilled” ja „Õppige lilledelt aasal.” Algkeelse sõnaga, mille vasteks on „lilled”, võidakse tähistada mitmesuguseid lilli, näiteks tulpe, ülaseid, hüatsinte, iiriseid ja gladioole. Osa õpetlasi on arvamusel, et Jeesus võis pidada silmas ülaseid. Ent Jeesus võis viidata lihtsalt metsikult kasvavatele lilledele. Fotol on kroonülased (Anemone coronaria). Need lilled on Iisraelis levinud ja võivad olla ka sinist, roosat, lillat või valget värvi.