oma naist Maarjat enda juurde võtta. Tolle aja juudi ühiskonnas suhtuti kihlatud paari kui abielupaari. Pulmatseremoonia seisnes selles, et kokkulepitud kuupäeval tõi peigmees pruudi tema isakodust pidulikult enda majja. Sellega tegi peigmees avalikult teatavaks, et see naine on nüüd tema abikaasa. Abiellumise kohta tehti ametlik ülestähendus ja see oli siduv kokkulepe. (1Mo 24:67; vt Mt 1:18 ja 1:19 kommentaari.)

kümne neitsiga ... peigmehele vastu. Piibliaegadel kuulus pulmade juurde see, et peigmees tõi pruudi tema isakojast pidulikult oma koju või isakotta. Peigmees pani õhtul selga oma parimad riided, võttis kaasa sõbrad ja läks pruudi vanemate poole. Sealt hakkas noorpaar liikuma peigmehe kodu suunas, kaasas pillimehed ja lauljad, ning tavaliselt kanti ka lampe. Rongkäiku võis jälgida palju rahvast. (Jes 62:5; Jer 7:34; 16:9.) Rongkäiguga võis liituda lampe kandvaid neidusid. Kuna kiiret polnud, võis kohalejõudmine aega võtta ja mõned võisid neid oodates väsida ja magama jääda. Pikk ootamine võis tähendada ka seda, et lampidesse oli vaja õli juurde panna. Laulmine ja rõõmuhõisked olid kuulda kaugele. Aga kui peigmees pulmakülalistega koju jõudis ja ukse sulges, ei olnud hilinejad enam oodatud. (Mt 25:5–12; vt Mt 1:20 kommentaari.)

arukas. Vastav kreeka sõna tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Sama kreeka sõna esineb tekstides Mt 7:24 ja 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

arukad. Vt Mt 24:45 kommentaari.

seadsid oma lambid korda. Lampide kordaseadmine võis tähendada õli lisamist ja tahi kärpimist, et leek oleks eredam.

püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvel olema”. Matteus kasutab sama kreeka sõna ka kirjakohtades Mt 24:43; 25:13; 26:38, 40, 41. Tekst Mt 24:44 näitab, et see on seotud valmis olemisega. (Vt Mt 26:38 kommentaari.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42 ja 25:13 kommentaari.) Ta kordab seda ka tekstis Mt 26:41, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on kristlasele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „püsige ärkvel”. Mõistujutt kümnest neitsist rõhutab vajadust püsida vaimselt ärkvel. (Vt Mt 24:42 ja 26:38 kommentaari.)

talenti. Kreeka talent polnud münt, vaid kaalu- ja rahaühik, mis võrdus 20,4 kg. Hõbetalent oli väärt umbes 6000 drahmi või Rooma denaari ja oli võrdne lihttöölise 20 aasta palgaga. (Vt lisa B14.)

peitsin su talendi maa sisse. Arheoloogid ja põllumehed on piiblimaades välja kaevanud palju metallraha ja väärisesemeid.

kasudega. Sõna-sõnalt „intressiga”. Esimesel sajandil oli Iisraelis ja ümberkaudsete rahvaste hulgas palju pankureid ehk rahalaenajaid. Moosese seadus keelas juutidel hädasolevatelt rahvuskaaslastelt laenuintressi küsida (2Mo 22:25), aga seda lubati teha, kui raha laenati võõramaalastele ilmselt äri ajamiseks (5Mo 23:20). Jeesuse päevil oli tavaline, et pankurite kätte antud raha teenis intressi.

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

kiristab hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.

tulevat. See on esimene kaheksast kohast Matteuse 24. ja 25. peatükis, kus Jeesuse tulemist mainitakse. (Mt 24:42, 44, 46; 25:10, 19, 27, 31.) Iga kord kasutatakse kreeka verbi érchomai (tulema), mis tähendab siin tähelepanu pööramist inimkonnale, kui Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima.

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

tuleb. Vt Mt 24:30 kommentaari.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

nagu karjane eraldab lambad kitsedest. Piibliaegade Lähis-Idas oli segakarjade karjatamine tavaline ja lammaste eraldamist kitsedest võis sageli näha. (1Mo 30:32, 33; 31:38.) Karjasele ei valmistanud lammaste ja kitsede äratundmine mingit raskust. Neid võidi eraldada mitmel põhjusel. Näiteks eri karjamaadele juhtimiseks, paaritamiseks, lüpsmiseks, pügamiseks ja tapmiseks või isegi loomade grupeerimiseks, et neil oleks öösel soojem. Kui „Inimesepoeg tuleb oma auhiilguses”, on tal inimeste eraldamine kahte gruppi sama lihtne nagu karjasel lammaste ja kitsede eraldamine. (Mt 25:31.)

oma paremale käele ... vasakule. Nii paremal kui ka vasakul käel olemine tähendab mõnes kontekstis au ja võimu. (Mt 20:21, 23.) Koht paremal käel oli alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34.) Aga siin ja tekstides Mt 25:34, 41 mõeldakse kuningast paremal olemisega tema soosingus olemist, vasakul aga tema ebasoosingus olemist. (Vrd Jn 4:11, allm.)

kitsed. Kuigi Jeesus mõtleb kitsede all neid, kes ei aita tema vendi, ei oma kitsede iseloom selles näites mingit tähendust. Kitsed on küll lammastest iseseisvamad ja põikpäisemad, aga need olid juutidele puhtad loomad ja neid võis ohverdada paasapühal lammaste asemel. (2Mo 12:5; 5Mo 14:4.) Lepituspäeval lepitati Iisraeli rahva patud kitse verega. (3Mo 16:7–27.) Jeesus kujutab lammaste ja kitsedega lihtsalt kahte rühma kuuluvaid inimesi. (Mt 25:32.)

teie tasuks on. Sõna-sõnalt „pärige”. Kuigi vastav kreeka sõna tähendab pärimist (Ga 4:30), on siin ja mitmel pool mujal piibli kreekakeelses osas selle tähendus laiem ja sellega mõeldakse tasu saamist Jumalalt. (Mt 19:29; 1Ko 6:9.)

kuningriik. Piiblis võidakse kuningriigi all mõelda kuninga valitsetavat ala, kuninga võimu või tema alamaid. Siin tähendab see Jumala kuningriigi õnnistustest osa saamist ja selle alluvuses elamist.

maailma rajamisest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajamine”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Tekstis Lu 11:50, 51 seostas Jeesus maailma rajamise Aabeli sünniga. Aabel oli esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Ilm 17:8.)

mul polnud midagi selga panna. Sõna-sõnalt „ma olin alasti”. Kreeka sõna gymnós võib tähendada ka „kergelt riides, üksnes alusrõiva väel”. (Mr 14:52.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

vendadest. Kreeka sõnaga, mille vaste on „vennad”, võidakse mõelda nii vendasid kui ka õdesid.

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

surma. Sõna-sõnalt „äralõikamisse; maharaiumisse”. Kreeka sõna kólasis kasutati puude lõikamise või kärpimise kohta. Selline äralõikamine kujutab igavest surma, millest ei äratata üles.