Matteuse evangeelium 25:1–46

25  Taeva kuningriik* sarnaneb kümne neitsiga, kes võtsid oma lambid+ ja läksid välja peigmehele vastu.+  Viis neist olid rumalad ja viis arukad.+  Rumalad võtsid küll kaasa lambid, kuid õli ei võtnud,  arukad aga võtsid peale lampide kaasa ka anumad õliga.  Kui peigmees viibis, kippus neile kõigile uni peale ja nad jäid magama.  Keset ööd aga kostis hüüd: „Peigmees tuleb! Minge välja talle vastu!”  Siis tõusid kõik neitsid üles ja seadsid oma lambid korda.+  Rumalad ütlesid arukatele: „Andke osa oma õlist meile, sest meie lambid hakkavad kustuma.”  Arukad vastasid: „Sellest ei pruugi jätkuda nii meile kui ka teile. Minge parem õlimüüjate juurde ja ostke endale.” 10  Sel ajal kui nad läksid ostma, tuli peigmees. Neitsid, kes olid valmis, läksid koos temaga pulmapeole+ ja uks suleti. 11  Hiljem tulid ka ülejäänud neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!”+ 12  Tema vastas: „Ma kinnitan teile, et ma ei tunne teid.” 13  Seepärast püsige valvel,+ sest te ei tea seda päeva ega tundi.+ 14  Kuningriik sarnaneb ka mehega, kes enne võõrale maale rändamist kutsus oma orjad ja usaldas oma vara nende hoolde.+ 15  Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe talendi hõbemünte, igaühele tema võimete järgi,+ ja läks võõrale maale. 16  See, kes oli saanud viis talenti, läks kohe äri tegema ja teenis viis lisaks. 17  Ja see, kes oli saanud kaks talenti, teenis kaks lisaks. 18  Aga see ori, kes oli saanud vaid ühe talendi, läks ja kaevas maasse augu ning peitis oma isanda hõberahad ära. 19  Pika aja pärast tuli orjade isand tagasi ja hakkas nendega arveid klaariks tegema.+ 20  Siis astus tema ette see, kes oli saanud viis talenti, ning lisas veel viis, öeldes: „Isand, sa usaldasid mulle viis talenti, näe, ma teenisin viis talenti juurde.”+ 21  Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ja ustav ori! Sa oled olnud ustav vähese eest hoolitsedes, ma panen su palju üle.+ Rõõmusta koos oma isandaga.*+ 22  Järgmisena astus tema ette see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle kaks talenti, näe, ma teenisin kaks talenti juurde.”+ 23  Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ja ustav ori! Sa oled olnud ustav vähese eest hoolitsedes, ma panen su palju üle. Rõõmusta koos oma isandaga.” 24  Lõpuks astus tema ette see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma teadsin, et sa oled nõudlik* mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa pole külvanud, ja kogud sealt, kus sa pole tuulanud.+ 25  Seepärast ma lõin kartma ning läksin ja peitsin su talendi maa sisse. Siin see on.” 26  Isand vastas talle: „Sa nurjatu ja laisk ori! Sa ju teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma pole külvanud, ja kogun sealt, kus ma pole tuulanud. 27  Sa oleksid pidanud andma mu hõberahad pankurite kätte, et ma oleksin tulles saanud oma raha kasudega tagasi. 28  Seepärast võtke temalt talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti.+ 29  Sest igaühele, kellel on, antakse juurde ja tal on siis külluslikult, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.+ 30  Heitke see kasutu ori välja pimedusse! Seal ta nutab ja kiristab hambaid.” 31  Kui Inimesepoeg+ tuleb oma auhiilguses koos kõigi inglitega,+ siis ta istub oma suursugusele troonile. 32  Kõik rahvad kogutakse tema ette ja ta eraldab inimesed üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest. 33  Ta paneb lambad+ oma paremale käele, kitsed aga vasakule.+ 34  Siis ütleb kuningas neile, kes on temast paremal: „Tulge, mu isa õnnistatud, teie tasuks on kuningriik, mis on teie jaoks valmis alates maailma rajamisest. 35  Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te olite mu vastu külalislahked,+ 36  mul polnud midagi selga panna ja te riietasite mind.+ Ma jäin haigeks ja te hoolitsesite mu eest. Ma olin vangis ja te tulite mind vaatama.”+ 37  Siis vastavad need õiged talle: „Isand, millal me nägime sind näljasena ja andsime sulle süüa või janusena ja andsime sulle juua?+ 38  Millal me nägime sind võõrana ja olime su vastu külalislahked või riieteta ja riietasime sind? 39  Millal me nägime sind olevat haige või vangis ja tulime sind vaatama?” 40  Kuningas vastab neile: „Ma kinnitan teile: mida te olete teinud ühele mu kõige silmapaistmatumatest* vendadest, seda olete teinud minule.”+ 41  Siis ütleb ta neile, kes on temast vasakul: „Minge ära mu juurest,+ te neetud, igavesse tulle,+ mis on valmis Kuradile ja tema inglitele!+ 42  Sest mul oli nälg, aga te ei andnud mulle süüa, mul oli janu, aga te ei andnud mulle juua. 43  Ma olin võõras, aga te ei olnud mu vastu külalislahked, mul polnud midagi selga panna, aga te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis, aga te ei hoolitsenud mu eest.” 44  Siis vastavad ka nemad: „Isand, millal me nägime sind näljase või janusena, võõrana või riieteta, haige või vangistatuna ega aidanud sind?” 45  Ta vastab neile: „Ma kinnitan teile: mida te pole teinud ühele neist kõige silmapaistmatumatest, seda te pole teinud minule.”+ 46  Need lähevad igavesse surma,+ aga õiged igavesse ellu.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Taevane kuningavalitsus”.
Sõna-sõnalt „Mine oma isanda rõõmusse”.
Võib tõlkida ka „karm”.
Sõna-sõnalt „väiksematest”.

Kommentaarid

oma naist Maarjat enda juurde võtta. Tolle aja juudi ühiskonnas suhtuti kihlatud paari kui abielupaari. Pulmatseremoonia seisnes selles, et kokkulepitud kuupäeval tõi peigmees pruudi tema isakodust pidulikult enda majja. Sellega tegi peigmees avalikult teatavaks, et see naine on nüüd tema abikaasa. Abiellumise kohta tehti ametlik ülestähendus ja see oli siduv kokkulepe. (1Mo 24:67; vt Mt 1:18 ja 1:19 kommentaari.)

kümne neitsiga ... peigmehele vastu. Piibliaegadel kuulus pulmade juurde see, et peigmees tõi pruudi tema isakojast pidulikult oma koju või isakotta. Peigmees pani õhtul selga oma parimad riided, võttis kaasa sõbrad ja läks pruudi vanemate poole. Sealt hakkas noorpaar liikuma peigmehe kodu suunas, kaasas pillimehed ja lauljad, ning tavaliselt kanti ka lampe. Rongkäiku võis jälgida palju rahvast. (Jes 62:5; Jer 7:34; 16:9.) Rongkäiguga võis liituda lampe kandvaid neidusid. Kuna kiiret polnud, võis kohalejõudmine aega võtta ja mõned võisid neid oodates väsida ja magama jääda. Pikk ootamine võis tähendada ka seda, et lampidesse oli vaja õli juurde panna. Laulmine ja rõõmuhõisked olid kuulda kaugele. Aga kui peigmees pulmakülalistega koju jõudis ja ukse sulges, ei olnud hilinejad enam oodatud. (Mt 25:5–12; vt Mt 1:20 kommentaari.)

arukas. Vastav kreeka sõna tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Sama kreeka sõna esineb tekstides Mt 7:24 ja 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

seadsid oma lambid korda. Lampide kordaseadmine võis tähendada õli lisamist ja tahi kärpimist, et leek oleks eredam.

püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvel olema”. Matteus kasutab sama kreeka sõna ka kirjakohtades Mt 24:43; 25:13; 26:38, 40, 41. Tekst Mt 24:44 näitab, et see on seotud valmis olemisega. (Vt Mt 26:38 kommentaari.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42 ja 25:13 kommentaari.) Ta kordab seda ka tekstis Mt 26:41, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on Piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on kristlasele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „püsige ärkvel”. Mõistujutt kümnest neitsist rõhutab vajadust püsida vaimselt ärkvel. (Vt Mt 24:42 ja 26:38 kommentaari.)

talenti. Kreeka talent polnud münt, vaid kaalu- ja rahaühik, mis võrdus 20,4 kg. Hõbetalent oli väärt umbes 6000 drahmi või Rooma denaari ja oli võrdne lihttöölise 20 aasta palgaga. (Vt lisa B14.)

peitsin su talendi maa sisse. Arheoloogid ja põllumehed on piiblimaades välja kaevanud palju metallraha ja väärisesemeid.

kasudega. Sõna-sõnalt „intressiga”. Esimesel sajandil oli Iisraelis ja ümberkaudsete rahvaste hulgas palju pankureid ehk rahalaenajaid. Moosese seadus keelas juutidel hädasolevatelt rahvuskaaslastelt laenuintressi küsida (2Mo 22:25), aga seda lubati teha, kui raha laenati võõramaalastele ilmselt äri ajamiseks (5Mo 23:20). Jeesuse päevil oli tavaline, et pankurite kätte antud raha teenis intressi.

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

kiristab hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

tulevat. See on esimene kaheksast kohast Matteuse 24. ja 25. peatükis, kus Jeesuse tulemist mainitakse. (Mt 24:42, 44, 46; 25:10, 19, 27, 31.) Iga kord kasutatakse kreeka verbi érchomai (tulema), mis tähendab siin tähelepanu pööramist inimkonnale, kui Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima.

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

tuleb. Vt Mt 24:30 kommentaari.

nagu karjane eraldab lambad kitsedest. Piibliaegade Lähis-Idas oli segakarjade karjatamine tavaline ja lammaste eraldamist kitsedest võis sageli näha. (1Mo 30:32, 33; 31:38.) Karjasele ei valmistanud lammaste ja kitsede äratundmine mingit raskust. Neid võidi eraldada mitmel põhjusel. Näiteks eri karjamaadele juhtimiseks, paaritamiseks, lüpsmiseks, pügamiseks ja tapmiseks või isegi loomade grupeerimiseks, et neil oleks öösel soojem. Kui „Inimesepoeg tuleb oma auhiilguses”, on tal inimeste eraldamine kahte gruppi sama lihtne nagu karjasel lammaste ja kitsede eraldamine. (Mt 25:31.)

oma paremale käele ... vasakule. Nii paremal kui ka vasakul käel olemine tähendab mõnes kontekstis au ja võimu. (Mt 20:21, 23.) Koht paremal käel oli alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34.) Aga siin ja tekstides Mt 25:34, 41 mõeldakse kuningast paremal olemisega tema soosingus olemist, vasakul aga tema ebasoosingus olemist. (Vrd Jn 4:11, allm.)

kitsed. Kuigi Jeesus mõtleb kitsede all neid, kes ei aita tema vendi, ei oma kitsede iseloom selles näites mingit tähendust. Kitsed on küll lammastest iseseisvamad ja põikpäisemad, aga need olid juutidele puhtad loomad ja neid võis ohverdada paasapühal lammaste asemel. (2Mo 12:5; 5Mo 14:4.) Lepituspäeval lepitati Iisraeli rahva patud kitse verega. (3Mo 16:7–27.) Jeesus kujutab lammaste ja kitsedega lihtsalt kahte rühma kuuluvaid inimesi. (Mt 25:32.)

teie tasuks on. Sõna-sõnalt „pärige”. Kuigi vastav kreeka sõna tähendab pärimist (Ga 4:30), on siin ja mitmel pool mujal Piibli kreekakeelses osas selle tähendus laiem ja sellega mõeldakse tasu saamist Jumalalt. (Mt 19:29; 1Ko 6:9.)

kuningriik. Piiblis võidakse kuningriigi all mõelda kuninga valitsetavat ala, kuninga võimu või tema alamaid. Siin tähendab see Jumala kuningriigi õnnistustest osa saamist ja selle alluvuses elamist.

maailma rajamisest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajamine”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Tekstis Lu 11:50, 51 seostas Jeesus maailma rajamise Aabeli sünniga. Aabel oli esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Ilm 17:8.)

mul polnud midagi selga panna. Sõna-sõnalt „ma olin alasti”. Kreeka sõna gymnós võib tähendada ka „kergelt riides, üksnes alusrõiva väel”. (Mr 14:52.)

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

vendadest. Kreeka sõnaga, mille vaste on „vennad”, võidakse mõelda nii vendasid kui ka õdesid.

surma. Sõna-sõnalt „äralõikamisse; maharaiumisse”. Kreeka sõna kólasis kasutati puude lõikamise või kärpimise kohta. Selline äralõikamine kujutab igavest surma, millest ei äratata üles.

Pildid ja videod

Teravilja tuulamine
Teravilja tuulamine

Kui vili oli pekstud, viskas põllumees tuulamislabida või -hargiga vilja õhku. Viljaterad, mis olid raskemad, langesid maha, aga kerged aganad kandis tuul minema. Põllumees kordas tegevust, kuni kogu vili oli tuulatud.