Matteuse evangeelium 20:1–34

20  Taeva kuningriik* on majaisanda sarnane, kes läks hommikul vara välja, et palgata töölisi oma viinamäele.+  Kui ta oli töölistega kokku leppinud päevapalgaks ühe denaari, saatis ta nad viinamäele.  Ta läks välja ka kolmanda tunni paiku ja nägi mõningaid seismas turul ilma tööta.  Ta ütles neile: „Minge teiegi viinamäele ja ma annan teile, mis on õiglane.”  Nii nad läksidki. Taas läks ta välja kuuenda ja üheksanda tunni paiku ning tegi nõndasamuti.  Viimaks läks ta üheteistkümnenda tunni paiku välja ja leidis jälle inimesi seismas. Ta ütles neile: „Mis te seisate siin terve päev tööta?”  Nemad vastasid: „Keegi pole meid palganud.” Ta ütles neile: „Minge ka teie viinamäele.”  Kui õhtu saabus, ütles viinamäe omanik oma töödejuhatajale: „Kutsu töölised ja maksa neile palk välja,+ alates viimastest kuni esimesteni.”  Kui tulid need, kes olid palgatud üheteistkümnendal tunnil, said nad igaüks ühe denaari. 10  Aga kui tulid esimesed, arvasid nad, et saavad rohkem, ent neilegi maksti üks denaar. 11  Saanud selle kätte, hakkasid nad majaisandaga nurisema 12  ja ütlesid: „Need viimased tegid tööd ainult ühe tunni, aga sina oled pidanud neid samaväärseks meiega, kes oleme terve päeva kõrvetavas kuumuses rüganud!” 13  Aga ta vastas ühele neist: „Kulla mees, ma ei tee sulle ülekohut. Eks sa leppinud minuga kokku ühe denaari peale?+ 14  Võta, mis sulle kuulub, ja mine. Ma tahan anda sellele viimasele sama palju kui sulle. 15  Kas mul pole õigust teha enda omaga, mida tahan? Või on su silm kade, et ma hea olen?”+ 16  Niiviisi saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.”+ 17  Olles teel üles Jeruusalemma, kutsus Jeesus kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile:+ 18  „Me* läheme üles Jeruusalemma ning Inimesepoeg antakse peapreestrite ja kirjatundjate kätte. Nad mõistavad ta surma+ 19  ja annavad ta muulaste kätte pilgata, piitsutada ja postil hukata.+ Aga kolmandal päeval äratatakse ta üles.”+ 20  Siis pöördus tema poole Sebedeuse poegade ema+ koos oma poegadega. Ta kummardas tema ette ja tahtis temalt midagi paluda.+ 21  Jeesus küsis temalt: „Mida sa soovid?” Naine vastas: „Anna mulle sõna, et need mu kaks poega istuvad üks su paremal ja teine su vasakul käel sinu kuningriigis.”+ 22  Jeesus vastas: „Te ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, millest mul tuleb juua?”+ Nad ütlesid talle: „Võime küll.” 23  Ta kostis: „Minu karikast te küll joote,+ kuid seda, kes istuvad mu paremal või vasakul käel, ei otsusta mina, vaid need kohad kuuluvad neile, kelle mu isa on valinud*.”+ 24  Kui teised kümme sellest kuulsid, said nad nende kahe venna peale pahaseks.+ 25  Jeesus aga kutsus nad kõik enda juurde ja ütles: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad rahvaste üle ja suured ülemad võimutsevad nende üle.+ 26  Teie seas aga ärgu olgu nii,+ vaid kes tahab saada teie seas suureks, olgu teie teenija,+ 27  ja kes tahab olla teie seas esimene, olgu teie ori.+ 28  Just nagu Inimesepoeg ei ole tulnud mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima+ ja andma oma elu lunastushinnaks paljude eest.”+ 29  Kui nad Jeerikost välja läksid, järgnes talle suur rahvahulk. 30  Tee* ääres istusid kaks pimedat. Kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hakkasid nad hüüdma: „Isand, Taaveti poeg, halasta meie peale!”+ 31  Ent inimesed käskisid neil vait jääda. Nemad aga hüüdsid seda valjemini: „Isand, Taaveti poeg, halasta meie peale!” 32  Siis Jeesus peatus, kutsus neid ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 33  Nad ütlesid talle: „Isand, tee nii, et meie silmad avaneksid.” 34  Jeesusel hakkas neist kahju,+ ta puudutas nende silmi+ ning kohe said nad nägemise tagasi ja järgnesid talle.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”.
Võib tõlkida ka „Näe! Me”.
Sõna-sõnalt „kellele mu isa need on valmistanud”.
Võib tõlkida ka „Näe! Tee”.

Kommentaarid

et palgata töölisi. Mõned töölised palgati terveks lõikusperioodiks, teised vastavalt vajadusele päevakaupa.

denaari. Rooma hõbemünt, millel oli keisri kujutis ja mis kaalus 3,85 g. Sellest salmist on näha, et Jeesuse päevil oli denaar põllutöölise 12-tunnise tööpäeva palk. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

kuuenda ... tunni. Umbes kell 12. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

üheksanda tunni. Umbes kell 15. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

üheteistkümnenda tunni. Umbes kell 17. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

kade. Sõna-sõnalt „paha, kuri; vigane”. Vigane silm ei näe selgelt. Samamoodi ei suuda „kade” silm keskenduda tõeliselt tähtsale. (Mt 6:33.) Selline silm on rahulolematu, ahne ja heitlik. See ei lase omanikul asju õigesti hinnata ja paneb ta taotlema isekaid eesmärke. (Vt Mt 6:22 kommentaari.)

kadedus. Võib tõlkida ka „kade silm”. Sõna-sõnalt „halb silm”, „kuri silm”. Silm tähendab siin inimese kavatsusi, suhtumist või tundeid. (Vt Mt 6:23 ja 20:15 kommentaari.)

on su silm kade. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „kade”, on sõna-sõnalt „paha, kuri; vigane”. (Vt Mt 6:23 kommentaari.) Silm tähendab siin inimese kavatsusi, suhtumist või tundeid. (Vrd Mr 7:22 kommentaariga „kadedus”.)

hea. Võib tõlkida ka „helde”. Siin on headus seostatud heldekäelisusega.

üle Jordani Juudamaa piirialadele. Võib tõlkida ka „Juudamaaga piirnevale alale teisel pool Jordanit”. Ilmselt mõeldakse Peread, Jordani jõest ida poole jäävat ala, eriti seda osa Pereast, mis piirnes Juudamaaga. Jeesus naasis Galileasse alles pärast oma ülesäratamist. (Vt lisa A7 kaarti 5.)

Olles teel üles. Mõned käsikirjad ütlevad „Tahtes minna üles”.

üles Jeruusalemma. Jeruusalemm asus umbes 750 m üle merepinna, mistõttu Piiblis räägitakse tihti, et jumalateenijad läksid „üles Jeruusalemma”. (Mr 10:32; Lu 2:22; Joh 2:13; Ap 11:2.) Jeesus ja tema jüngrid hakkasid üles minema Jordani orust (vt Mt 19:1 kommentaari), mille madalaim koht on umbkaudu 400 m alla merepinna. Jeruusalemma jõudmiseks tuli neil tõusta umbes 1000 m.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. See on esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna staurós. Klassikalises kreeka keeles tähendab see peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. Klassikalises kreeka keeles tähendab staurós peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”; vt ka Mt 10:38 ja 16:24 kommentaari, kus seda sõna kasutatakse ülekantud tähenduses.)

postil hukata. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. See on esimene koht rohkem kui 40 kohast, kus kreeka verb stauróo Piibli kreekakeelses osas esineb. Verb on tuletatud nimisõnast staurós, mida võib tõlkida vastega „piinapost”. (Vt Mt 10:38, 16:24, 27:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”.) Septuagintas on see tegusõna tekstis Est 7:9, kus Haaman kästi riputada rohkem kui 20 m kõrguse posti külge. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna postidega tarastamist, palk- või pihtaia ehitamist.

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka Piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Siin kasutatud kreeka sõna proskynéo võib tähendada nii kellegi jumalana kummardamist kui ka kellelegi austuse avaldamist. Orja kummardus siin väljendas austust ja allumist. (Vt Mt 2:2 ja 8:2 kommentaari.)

Sebedeuse poegade ema. Jaakobuse ja Johannese ema. Markuse evangeeliumis öeldakse, et need, kes Jeesuse juurde tulid, olid Jaakobus ja Johannes. (Mr 10:35.) Tõenäoliselt olid nemad selle palve taga, aga nad lasid selle Jeesusele esitada oma emal Saloomel, kes oli ilmselt Jeesuse tädi. (Mt 27:55, 56; Mr 15:40, 41; Joh 19:25.)

kummardas tema ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”, „põlvitas lugupidavalt tema ette”. (Vt Mt 8:2 ja 18:26 kommentaari.)

üks su paremal ja teine su vasakul käel. Nii paremal kui ka vasakul käel istumine oleks tähendanud au ja võimu, kuid koht paremal käel oli alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34; vt Mt 25:33 kommentaari.)

üks su paremal ja teine su vasakul käel. Vt Mr 10:37 kommentaari.

Te ei tea, mida te palute. Mitmus näitab, et Jeesus ei pöördunud mitte naise, vaid tema poegade poole. (Mr 10:35–38.)

juua karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist.

peremehetsevad. Võib tõlkida ka „valitsevad isandaina”. Vastavat kreeka sõna on Piibli kreekakeelses osas kasutatud vaid neli korda, tekstides Mt 20:25, Mr 10:42, 1Pe 5:3 ja Ap 19:16 (kus see on tõlgitud „sai neist jagu”). Jeesuse sõnad tõid meelde vihatud Rooma ikke ning Herodeste rõhuva valitsemise. (Mt 2:16; Joh 11:48.) Peetrus sai ilmselt Jeesuse nõuande mõttest aru, sest ta innustas hiljem kogudusevanemaid olema karjale eeskujuks, mitte nende üle valitsema. (1Pe 5:3.) Paralleeltekstis Lu 22:25 on kasutatud sarnase tähendusega verbi, mis on ka kirjakohas 2Ko 1:24, kus Paulus ütleb, et kristlased ei tohiks isandaina valitseda kaasusklike usu üle.

peremehetsevad. Vt Mr 10:42 kommentaari.

teenija. Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sageli sõna diákonos, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. Seda sõna on kasutatud Kristuse (Ro 15:8), Kristuse teenijate (1Ko 3:5–7; Kol 1:23), koguduseabiliste (Flp 1:1; 1Ti 3:8), aga ka majateenrite (Joh 2:5, 9) ja valitsusametnike kohta (Ro 13:4).

teenija. Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sageli sõna diákonos, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. Seda sõna on kasutatud Kristuse (Ro 15:8), Kristuse teenijate (1Ko 3:5–7; Kol 1:23), koguduseabiliste (Flp 1:1; 1Ti 3:8), aga ka majateenrite (Joh 2:5, 9) ja valitsusametnike kohta (Ro 13:4).

mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima. Vt Mt 20:26 kommentaari.

elu. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, viitab siin elule. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

lunastushinnaks. Kreeka sõna lýtron (tegusõnast lýo, „lahti laskma; vabastama”) kasutati väljaspool Piiblit hinna kohta, mida maksti orjade ja sõjavangide vabastamiseks või kellegi väljaostmiseks töökohustuse alt. Piibli kreekakeelses osas esineb see kaks korda, siin ja tekstis Mr 10:45. Samatüveline sõna antílytron esineb tekstis 1Ti 2:6 ja on tõlgitud „täpselt vastav lunastushind”. Teised selle tüvega sõnad on lytróomai, mis on tõlgitud „vabastama; lunastama” (Tt 2:14; 1Pe 1:18, ka allm), ja apolýtrosis, mis tähendab vabanemist lunastushinna alusel (Ef 1:7; Kol 1:14; Heb 9:15; 11:35; Ro 3:24; 8:23). (Vt „Sõnaseletusi”.)

Jeerikost. Esimene kaananlaste linn Jordanist lääne pool, mille iisraellased vallutasid. (4Mo 22:1; Jos 6:1, 24, 25.) Jeesuse ajaks oli vanast linnast 2 km lõuna poole ehitatud uus, roomlaste Jeeriko. See võib selgitada, miks tekstis Lu 18:35 öeldakse sama sündmuse kohta, et Jeesus lähenes Jeerikole. Ilmselt tegi Jeesus selle ime, kui ta ühest Jeerikost teise läks. (Vt lisasid B4 ja B10.)

Taaveti poja. See väljend rõhutab, et Jeesus on see Taaveti troonipärija, kellest Jumal rääkis, kui sõlmis Taavetiga kuningriigilepingu. (2Sa 7:11–16; L 89:3, 4.)

kuningas Taavet. Kuigi Matteus nimetab selles loetelus mitut kuningat, on Taavet ainuke, kelle kuningatiitlit ta mainib. Iisraeli valitsejasugu nimetati Taaveti sooks. (1Ku 12:19, 20.) Nimetades 1. salmis Jeesust Taaveti pojaks, rõhutab Matteus Jumala kuningriigi teemat ja näitab, et Jeesus on see tulevane kuningas, kellest Jumal Taavetiga lepingut sõlmides rääkis. (2Sa 7:11–16.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ehkki see naine pole juut, nimetab ta Jeesust „Taaveti pojaks” (Mt 15:22), tunnustades, et Jeesus on tõotatud messias. Ta kummardab tema kui Jumala esindaja ette, aga ei pea teda Jumalaks. (Vt Mt 2:2; 8:2; 14:33; 18:26 kommentaari.)

kaks pimedat. Markus ja Luukas räägivad ainult ühest pimedast, keda Markus nimetab Bartimeuseks. (Mr 10:46; Lu 18:35.) Matteus lisab üksikasja, et seal oli ka teine pime mees.

Taaveti poeg. Nimetades Jeesust Taaveti pojaks, tunnustavad kaks pimedat avalikult Jeesust messiana. (Vt Mt 1:1, 1:6 ja 15:25 kommentaari.)

hakkas ... kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.

Jeesusel hakkas neist kahju. Võib tõlkida ka „Jeesus tundis neile kaasa”. (Vt Mt 9:36 kommentaari.)

Pildid ja videod

Turg
Turg

Mõni turg, nagu juuresoleval pildil, asus tee ääres. Tihtipeale panid kauplejad tänavale niivõrd palju kraami, et see võis isegi liiklemist takistada. Turult sai osta majapidamistarbeid, keraamikat, kalleid klaasesemeid ning värsket toidukraami. Kuna puudus võimalus toiduaineid külmas hoida, pidid inimesed iga päev turult toitu ostma. Turul käies võis kaupmeestelt ja ränduritelt uudiseid kuulda, näha lapsi mängimas ning töötuid tööpakkumisi ootamas. Turg oli ka koht, kus Jeesus tervendas inimesi ja Paulus tegi kuulutustööd. (Ap 17:17.) Uhkust täis kirjatundjatele ja variseridele meeldis, kui inimesed neid turul tähele panid ja aupaklikult tervitasid.

Piits
Piits

Kõige kohutavam vahend, mida piitsutamisel kasutati, oli flagellum. See koosnes kepi külge kinnitatud nööridest või nahkrihmadest. Raskustena kinnitati nende külge teravad luukillud või metallitükid, et piitsutamine oleks piinarikkam.