Matteuse evangeelium 24:1–51

24  Kui Jeesus templist lahkus, astusid jüngrid ta juurde, et näidata talle templihooneid.  Ta ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Ma kinnitan teile: ei jäeta siin kivi kivi peale, kõik kistakse maha.”+  Kui ta Õlimäel+ istus, tulid jüngrid tema juurde ja küsisid temalt omavahel olles: „Ütle meile, millal see kõik sünnib ning mis on sinu kohaloleku+ ja selle ajastu viimsete päevade tundemärk.”+  Jeesus vastas: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks,+  sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: „Mina olen messias,” ning eksitavad paljusid.+  Te saate kuulda sõjakära ja sõnumeid sõdadest. Vaadake, et te kartma ei löö, sest see kõik peab toimuma, aga lõpp ei ole sellega veel käes.+  Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu+ ning näljahädasid+ ja maavärinaid tuleb ühes paigas teise järel.+  See kõik on kannatuste algus.  Siis kiusatakse teid taga,+ teid tapetakse+ ja kõik rahvad vihkavad teid minu nime pärast.+ 10  Siis paljud taganevad usust, annavad üksteist ära ja vihkavad üksteist. 11  Tõuseb palju valeprohveteid, kes eksitavad paljusid,+ 12  ning kuna seadusetus üha kasvab, jaheneb paljude armastus.+ 13  Aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.+ 14  Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele+ ja siis tuleb lõpp. 15  Kui te näete pühas paigas seismas jäledat laastajat,+ millest on rääkinud prohvet Taaniel (kes seda loeb, pangu teraselt tähele), 16  siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele.+ 17  Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma, 18  ja kes on põllul, ärgu mingu tagasi oma kuube võtma.+ 19  Häda naistele, kes on lapseootel või imetavad last neil päevil!+ 20  Palvetage, et teil ei tuleks põgeneda talvel ega hingamispäeval. 21  Sest siis tuleb suur viletsus,+ mille sarnast pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule ka edaspidi.+ 22  Kui neid päevi ei vähendataks, ei pääseks ükski inimene*, aga äravalitute pärast vähendatakse neid.+ 23  Siis, kui keegi teile ütleb: „Vaata, messias on siin!”+ või „Vaata, seal!”, ärge uskuge.+ 24  Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid+ ning need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada,+ kui võimalik, ka äravalituid. 25  Ma* olen teid hoiatanud. 26  Kui teile siis öeldakse: „Vaata, ta on kõrbes!”, ärge minge välja, või kui öeldakse: „Vaata, ta on tagatoas!”, ärge uskuge.+ 27  Sest otsekui välk sähvatab idas ja paistab läände, nii on ka Inimesepoja kohalolek.+ 28  Kus on korjus, sinna kogunevad kotkad.+ 29  Vahetult pärast nende päevade viletsust pimeneb päike+ ning kuu ei anna enam valgust, tähed langevad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.+ 30  Siis ilmub taevas Inimesepoja tunnustäht ja kõik maa suguvõsad taovad endale ahastusest vastu rinda+ ning näevad Inimesepoega+ tulevat taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses*.+ 31  Ta saadab oma inglid välja valju trompetihäälega ja need koguvad tema äravalitud kokku nelja tuule poolt, taeva ühest äärest teiseni.+ 32  Õppige viigipuust: niipea kui selle võrsed lähevad punga ja ilmuvad lehed, te teate, et suvi on ligidal.+ 33  Samuti, kui te näete kõike seda, siis teadke, et Inimesepoeg on lähedal, ukse taga.+ 34  Ma kinnitan teile, et see põlvkond ei kao enne, kui see kõik toimub. 35  Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao mitte.+ 36  Seda päeva ja tundi ei tea keegi,+ ei taeva inglid ega ka Poeg, vaid üksnes Isa.+ 37  Sest nagu olid Noa päevad,+ nii on ka Inimesepoja kohaloleku aeg.+ 38  Nii nagu oli noil päevil enne veeuputust – inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, kui Noa läks laeva,+ 39  ega pööranud toimuvale tähelepanu, kuni tuli veeuputus ja pühkis nad kõik minema+ –, nii on ka Inimesepoja kohaloleku ajal. 40  Siis on kaks meest põllul, üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha. 41  Kaks naist on jahvatamas käsikiviga, üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.+ 42  Seepärast püsige valvel, kuna te ei tea seda päeva, kui teie Isand tuleb.+ 43  Aga teadke üht: kui majaperemees teaks, millise vahikorra ajal* varas tuleb,+ püsiks ta ärkvel ega laseks oma majja sisse murda.+ 44  Olge teiegi valmis,+ sest Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te seda ei arva. 45  Kes on tegelikult ustav ja arukas ori, kelle ta isand on määranud oma majateenijate* üle andma neile toitu õigel ajal?+ 46  Õnnelik on see ori, kui ta isand tulles leiab teda nii tegevat.+ 47  Ma kinnitan teile: ta määrab tema kogu oma vara üle. 48  Aga kui see ori oleks nurjatu ja mõtleks oma südames: „Mu isand viibib,”+ 49  ja hakkaks oma kaasorje peksma ning koos paadunud joodikutega sööma ja jooma, 50  siis selle orja isand tuleks päeval, mil ta teda ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,+ 51  ning karistaks teda kõige karmimal moel ja heidaks ta samasse paika, kus on silmakirjatsejad. Seal ta nutaks ja kiristaks hambaid.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „liha”.
Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Teine võimalik tähendus: „oma suure väe ja auhiilgusega”.
Võib tõlkida ka „millisel öötunnil”.
Võib tõlkida ka „pere”, „teenijaskonna”.

Kommentaarid

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

ei jäeta siin kivi kivi peale. Jeesuse ennustus täitus aastal 70, kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja selle templi. Linn tehti täiesti maatasa, alles jäi vaid natuke müüri.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:3 ja 24:6 kommentaari.)

Õlimäel. Õlimägi asus Jeruusalemmast idas, teisel pool Kidroni orgu. Jeesus ja tema jüngrid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas nägid sellelt mäelt templit ja linna. (Mr 13:3, 4.)

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

ajastu. Kr aión. Mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

messias. Kr keeles ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad „võitut”. Juudi ajaloolane Josephus ütleb, et esimesel sajandil tõusis isehakanud prohveteid ja vabastajaid, kes lubasid rahva Rooma sunni alt päästa. Nende järgijad võisid pidada neid messiateks.

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

kogu maailmas ... kõigile rahvastele. Kumbki väljend rõhutab kuulutustöö ulatust. Kreeka sõna oikuméne tähendab inimmaailma või inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda terminit ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Lu 2:1; Ap 24:5.) Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rahvusgruppi.

Rahvas. Kr éthnos. See laia tähendusega sõna võib tähendada riigi või paikkonna elanikke või ka rahvusrühma. (Vt Mt 24:14 kommentaari.)

tõuseb. Võib tõlkida ka „kihutatakse üles”, „aetakse vihale”. Vastav kreeka sõna on vaenuliku alatooniga ja võib tähendada sõja alustamist.

kannatuste. Sõna-sõnalt „sünnitusvalude”. Siin mõeldakse ahastust, valu ja kannatusi üldises mõttes. See võib viidata ka sellele, et justnagu sünnitusvalud muutuvad tugevamaks, sagedasemaks ja pikaajalisemaks, nii kasvavad ka ettekuulutatud raskused ja kannatused, enne kui saabub tekstis Mt 24:21 mainitud suur viletsus.

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi Piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta Piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)

minu nime pärast. Nimega mõeldakse ka selle kandja tuntust ja mainet. (Vt Mt 6:9 kommentaari.) Jeesuse nimi tähistab ka tema mõjuvõimu ja isalt saadud ametit. (Mt 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4.) Jeesus ütleb siin, et tema jüngreid vihatakse selle pärast, kes ta on: Jumala määratud valitseja, kuningate kuningas, kelle ette kõik peavad kummardama, et ellu jääda. (Vt Joh 15:21 kommentaari.)

keeldusid nad teda uskumast. Sõna-sõnalt „komistasid nad tema pärast”. Kreeka verb skandalízo viitab siin komistamisele piltlikus tähenduses, solvumisele. Teistes tekstides võib see kreeka sõna tähendada ka patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. (Vt Mt 5:29 kommentaari.)

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

taganevad usust. Sõna-sõnalt „komistavad”. Piibli kreekakeelses osas viitab kreeka verb skandalízo komistamisele piltlikus tähenduses. See võib tähendada patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. Kui pidada silmas, kuidas seda väljendit on Piiblis kasutatud, võib patt siin tähendada mõne moraaliseaduse rikkumist, usu hääbumist või valeõpetuste omaksvõtmist. Seda kreeka sõna võib kasutada ka tähenduses „solvuma”. (Vt Mt 13:57 ja 18:7 kommentaari.)

seadusetus. Vastav kreeka sõna tähendab seaduse rikkumist, põlgamist või eiramist. Piiblis tähistab see lugupidamatust Jumala seaduste vastu. (Mt 7:23; 2Ko 6:14; 2Te 2:3–7; 1Jo 3:4.)

paljude. Võib tõlkida ka „enamiku”, st enamiku neist, keda on mõjutanud tekstis Mt 24:11, 12 nimetatud valeprohvetid ja seadusetus.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:3 ja 24:6 kommentaari.)

lõpuni. Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari.

vastu peab. Vastav kreeka sõna hypoméno tähendab „põgenemise asemel kohale jääma; endale kindlaks jääma; välja kannatama; püsiv olema”. (Mt 10:22; Ro 12:12; Heb 10:32; Jk 5:11.) Siin mõeldakse Kristuse jüngriks jäämist hoolimata tagakiusamisest ja katsumustest. (Mt 24:9–12.)

kuningriik. Esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna basileía, mis tähendab nii kuningavalitsust kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. Seda sõna on Piibli kreekakeelses osas kasutatud 162 korda, kusjuures 55 korda Matteuse evangeeliumis, kus sellega mõeldakse enamikul juhtudel Jumala taevast valitsust. Kuna Matteus kasutab seda sõna nii sageli, võiks tema evangeeliumit nimetada ka kuningriigievangeeliumiks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

kuulutama. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja angéllos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

kuningriigist. Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”. Mõeldakse Jumala kuningriiki, mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö peamine teema. Piibli kreekakeelse osa hea sõnum on otseselt seotud Jumala kuningriigiga (vt selle salmi eelmist kommentaari). (Vt Mt 3:2, 4:23 ja Lu 4:43 kommentaari.)

kuulutatakse. Vt Mt 3:1 kommentaari.

kogu maailmas ... kõigile rahvastele. Kumbki väljend rõhutab kuulutustöö ulatust. Kreeka sõna oikuméne tähendab inimmaailma või inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda terminit ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Lu 2:1; Ap 24:5.) Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rahvusgruppi.

tunnistuseks. Sellega kinnitatakse, et kõik rahvad kuulevad head sõnumit. Vastav kreeka sõna martýrion ja teised sellesarnased sõnad tähistavad sageli faktide esiletoomist ja toimunu kirjeldamist. (Vt Ap 1:8 kommentaari.) Jeesus ütleb siin, et Jumala kuningriigi ja selle saavutuste kohta antakse kogu maailmas tunnistust. Kuningriigi kuulutustöö iseenesest on tema kohaloleku tundemärk. (Mt 24:3.) Tunnistus kõigile rahvastele tähendab, et nad seda kuulevad, aga mitte seda, et neist saaksid kristlased.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:3 ja 24:6 kommentaari.)

pühasse linna. Mõeldakse Jeruusalemma, mida kutsuti sageli pühaks, sest seal paiknes Jehoova tempel. (Neh 11:1; Jes 52:1.)

pühas paigas. Ennustuse esimese täitumise ajal oli pühaks paigaks Jeruusalemm ja sealne tempel. (Vt Mt 4:5 kommentaari.)

jäledat laastajat. Taaniel ennustas, et „laastaja tuleb jälkuste tiibadel”. (Tn 9:27.) Jeesuse sõnadest nähtub, et jäle laastaja ei olnud veel tulnud. 33 aastat pärast Jeesuse surma nägid kristlased pühas paigas seismas jäledat laastajat. See oli ennustuse esimene täitumine. Paralleeljutustuses tekstis Lu 21:20 öeldakse: „Aga kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedal.” 66. aastal piirasid Rooma väed ümber Jeruusalemma, mida juudid pidasid pühaks linnaks ja kust juhiti Rooma-vastast mässu. (Mt 4:5; 27:53.) Kristlased mõistsid, et Rooma armee, mille võitluslippe lausa jumalaina austati, ongi see jäle laastaja, keda nähes nad peavad mägedele põgenema. (Mt 24:15, 16; Lu 19:43, 44; 21:20–22.) Pärast kristlaste põgenemist hävitasid roomlased nii linna kui ka rahva. Jeruusalemm hävis aastal 70 ja juutide viimane tugipunkt Masada langes roomlaste kätte aastal 73. (Vrd Tn 9:25–27.) Ennustuse esialgne täitumine annab alust uskuda suuremasse täitumisse, kui rahvad „näevad Inimesepoega tulevat taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses”. (Mt 24:30.) On neid, kes väidavad, et Taanieli ennustus ei saanud täituda pärast Jeesuse päevi, kuna juudi pärimus ütleb, et jäle laastaja tuli aastal 168 e.m.a, kui Süüria kuningas Antiochos IV (Epiphanes) tuli Jeruusalemma ja rüvetas Jehoova templi. Antiochos püüdis Jehoova kummardamist täielikult välja juurida. Ta ehitas Jehoova altarile teise altari, millel ohverdati sigu Olümpose jumala Zeusi auks. (Vt Joh 10:22 kommentaari.) Apokrüüfiline 1. Makkabite raamat (1:54) kasutab väljendit, mis sarnaneb Taanieli raamatus jäleda laastaja kohta kasutatuga, ja seob selle 168. aasta sündmustega. Aga juudi pärimus ja 1. Makkabite raamat pole Jumala vaimust, vaid inimestest. Antiochos tegi küll jäledusi, aga ta ei laastanud Jeruusalemma ja selle templit ega hävitanud juudi rahvast.

(kes seda loeb, pangu teraselt tähele). Piiblit tasub muidugi alati tähelepanelikult lugeda, aga siin rõhutab Jeesus, et Taanieli prohvetiennustuse see osa väärib erilist tähelepanu, sest selle täitumine on alles ees. (Vt selle salmi kommentaari jäledat laastajat.)

Juudamaal. Mõeldakse Rooma provintsi.

mägedele. 4. sajandi ajaloolane Eusebios kirjutas, et Juudamaa ja Jeruusalemma kristlased põgenesid üle Jordani Pella linna, mis asus mägedes Dekapolise alal.

katusel. Enamikul majadest oli lame katus, mida võidi kasutada mitmeks otstarbeks, näiteks asjade hoidmiseks (Jos 2:6), aja veetmiseks (2Sa 11:2), magamiseks (1Sa 9:26) ja pühade pidamiseks (Neh 8:16–18). Seepärast pidi katusel olema rinnatis. (5Mo 22:8.) Enamasti sai katuselt alla minna väljaspool olevat treppi või redelit mööda, ilma et oleks pidanud majast läbi minema. Jeesus ütles, et põgenemisega on nii kiire, et katusel olija ei jõua enam toast läbi käia.

talvel. Paduvihmad, üleujutused ja külm ilm teeksid reisimise keeruliseks. Samuti oleks raske leida toitu ja peavarju. (Esr 10:9, 13.)

hingamispäeval. Hingamispäeviti oli Juudamaal keeruline reisida pikki vahemaid ja vedada asju. Ka linnaväravad olid suletud. (Vt Ap 1:12 ja lisa B12.)

suur viletsus. Vt „Sõnaseletusi”.

messias. Kr keeles ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad „võitut”. Juudi ajaloolane Josephus ütleb, et esimesel sajandil tõusis isehakanud prohveteid ja vabastajaid, kes lubasid rahva Rooma sunni alt päästa. Nende järgijad võisid pidada neid messiateks.

valemessiaid. Võib tõlkida ka „valekristusi”. See tekst ja paralleeltekst Mr 13:22 on ainsad kohad, kus esineb kreeka sõna pseudóchristos. Sellega mõeldakse kedagi, kes alusetult väidab end olevat messia ehk kristuse (sõna-sõnalt „võitu, salvitu”). (Vt Mt 24:5 kommentaari.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

Inimesepoja. Vt Mt 8:20 kommentaari.

kohalolek. Vt Mt 24:3 kommentaari.

Inimesepoja tunnustäht. See tunnustäht ei ole sama, mis Jeesuse kohaloleku tundemärk salmis Mt 24:3. See tunnustäht ilmub Inimesepoja tulemise ajal suures viletsuses, kui ta hakkab kohut mõistma. (Vt selle salmi kommentaari tulevat.)

taovad endale ahastusest vastu rinda. Võib tõlkida ka „leinavad”. Piibliaegadel oli inimestel kombeks taguda endale sügavast kurbuse-, leina-, süü- või kahetsustundest vastu rinda. (Jes 32:12; Nah 2:7; Lu 23:48.)

näevad. Vastavat kreeka sõna võib mõista nii otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses. (Ef 1:18.)

tulevat. See on esimene kaheksast kohast Matteuse 24. ja 25. peatükis, kus Jeesuse tulemist mainitakse. (Mt 24:42, 44, 46; 25:10, 19, 27, 31.) Iga kord kasutatakse kreeka verbi érchomai (tulema), mis tähendab siin tähelepanu pööramist inimkonnale, kui Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima.

taeva pilvede. Pilved pigem takistavad kui hõlbustavad millegi nägemist. (Ap 1:9.) Seega mõeldakse siin nägemist ülekantud tähenduses ehk arusaamise mõttes.

nelja tuule poolt. Selle idioomiga mõeldakse nelja ilmakaart ja see tähendab „igalt poolt”. (Jer 49:36; Hes 37:9; Tn 8:8.)

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

Õppige viigipuust. Sõna-sõnalt „Õppige viigipuu näitest”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)

Taevas ja maa kaovad. Mitmed kirjakohad näitavad, et taevas ja maa püsivad igavesti. (1Mo 9:16; L 104:5; Kog 1:4.) Seepärast võib Jeesuse sõnu mõista kui hüperbooli, mis annab edasi mõtte, et isegi kui juhtuks võimatu ning taevas ja maa tõesti kaoksid, läheksid tema sõnad ikkagi täide. (Vrd Mt 5:18.) On ka võimalik, et siin mainitud taevas ja maa on sümboolsed endine taevas ja endine maa, millest räägib Ilm 21:1.

minu sõnad ei kao mitte. Võib tõlkida ka „minu sõnad ei kao mingil juhul”. Kreeka keeles on siin kasutatud kaht eitussõna, mis rõhutab, et Jeesuse sõnad ei saa kaduda, st jääda täitumata.

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

Noa päevad. Kellegi päevadest rääkides võidakse Piiblis mõelda tema eluaega. (Jes 1:1; Jer 1:2, 3; Lu 17:28.) Noa päevi võrreldakse siin Inimesepoja kohaloleku ajaga. Tekstis Lu 17:26 kasutatakse väljendit „Inimesepoja päevil”. Jeesus ei mõtle veeuputuse esimest päeva, vaid sellele eelnevaid aastaid. Nii kestab ka Inimesepoja kohaloleku aeg aastaid. Noa päevad kulmineerusid veeuputusega ja Inimesepoja kohaloleku aeg kulmineerub nende hävitamisega, kes ei otsi päästet Jumalalt. (Vt Mt 24:3 kommentaari.)

kohaloleku. Vt Mt 24:3 kommentaari.

veeuputust. Võib tõlkida ka „kataklüsmi”. Kreeka sõna kataklysmós tähendab üleujutust, kõikehävitavat katastroofi, ja Piibel kasutab seda Noa päevade veeuputuse kohta. (Mt 24:39; Lu 17:27; 2Pe 2:5.)

laeva. Sõna-sõnalt „kasti”. Ilmselt oli Noa laev kastikujuline lameda põhjaga alus.

võetakse vastu ... jäetakse maha. Vt Lu 17:34 kommentaari.

püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42 ja 25:13 kommentaari.) Ta kordab seda ka tekstis Mt 26:41, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on Piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on kristlasele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)

püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvel olema”. Matteus kasutab sama kreeka sõna ka kirjakohtades Mt 24:43; 25:13; 26:38, 40, 41. Tekst Mt 24:44 näitab, et see on seotud valmis olemisega. (Vt Mt 26:38 kommentaari.)

arukas. Vastav kreeka sõna tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Sama kreeka sõna esineb tekstides Mt 7:24 ja 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

ori. Kuigi see sõna on ainsuses, ei pea see tähistama konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Paralleeljutustuses tekstis Lu 12:42 on seda orja nimetatud „ustavaks ja arukaks majapidajaks”. (Vt Lu 12:42 kommentaari.)

tulevat. See on esimene kaheksast kohast Matteuse 24. ja 25. peatükis, kus Jeesuse tulemist mainitakse. (Mt 24:42, 44, 46; 25:10, 19, 27, 31.) Iga kord kasutatakse kreeka verbi érchomai (tulema), mis tähendab siin tähelepanu pööramist inimkonnale, kui Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima.

see ori oleks nurjatu. Jeesus hoiatab siin ustavat ja arukat orja. (Mt 24:45.) Ta ei ütle, et tuleb esile nurjatu ori, vaid räägib, mis võiks juhtuda, kui sama ori hakkaks käituma nurjatult: teda karistataks „kõige karmimal moel”. (Mt 24:51; vt Lu 12:45 kommentaari.)

silmakirjatsejad. Kreeka sõna hypokrités käis algselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejate kohta, kes kandsid suuri maske, et oma häält võimendada. Hiljem hakati seda sõna kasutama piltlikult teesklejate ja petiste kohta, kes varjasid oma tegelikke kavatsusi või isikut. Jeesus kutsub siin silmakirjatsejateks juudi usujuhte. (Mt 6:5, 16.)

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

karistaks teda kõige karmimal moel. Sõna-sõnalt „raiuks ta pooleks”. Seda ütlust ei pea võtma sõna-sõnalt, see väljendab lihtsalt karistuse karmust.

silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.

kiristaks hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.

Pildid ja videod

Templimäe kivid
Templimäe kivid

Pildil olevad kivid Läänemüüri lõunaosa ääres arvatakse pärinevat 1. sajandi templimäel olnud ehitisest. Need on süngeks meeldetuletuseks sellest, kuidas roomlased Jeruusalemma ja templi hävitasid.

Õlimägi
Õlimägi

Õlimägi (1) on ümaratest lubjakivikõrgendikest mäeahelik, mis jäi muistsest Jeruusalemmast ida poole. Seda eraldas linnast Kidroni org. Kui Piiblis Õlimäest räägitakse, mõeldakse eeskätt seda mäeaheliku osa, mis on Templimäe (2) vastas ja mille kõrgeim koht on 812 m üle merepinna. Õlimäel rääkis Jeesus jüngritele oma kohaloleku tundemärgist.

Pealisrõivas
Pealisrõivas

Kreeka sõna himátion (pealisrõivas) vastab ilmselt heebrea sõnale simláh. Mõnikord oli pealisrõivaks avar varrukateta pikk-kuub, sagedamini aga oli selleks ristkülikukujuline kangas. Seda oli kerge endale ümber visata ja ära võtta.

Viigipuu
Viigipuu

Viigipuuoks kevadel: lehed ja varajased viigimarjad kasvavad koos. Iisraelis ilmuvad viigipuule esimesed viljapungad harilikult veebruaris, lehed aprilli lõpus või mais. See näitab, et suvi on lähedal. (Mt 24:32.) Puud annavad kaks saaki aastas. Varajased viigimarjad valmivad juunis või juuli alguses. (Jes 28:4; Jer 24:2; Ho 9:10.) Hilised viigimarjad, mis kasvavad uutel okstel ja moodustavad põhisaagi, saavad küpseks alates augustist.

Käsikivi
Käsikivi

See ümmargune käsikivi oli üks piibliaegadel kasutusel olnud jahvatusriistadest. Harilikult jahvatasid sellel kaks naist. (Lu 17:35.) Naised istusid vastakuti, kummalgi pealiskivi pööramiseks üks käsi käepidemel. Üks naine puistas vaba käega pealiskivi täitmisavasse väikestes kogustes teri. Teine naine kogus kokku jahu, kui see pudenes käsikivi äärte vahelt alusele või käsikivi alla laotatud riidele. Naised jahvatasid vilja iga päev. Nad tõusid varahommikul, et jahvatada jahu, millest küpsetada selleks päevaks leiba.