Matteuse evangeelium 13:1–58

13  Kui Jeesus sel päeval majast lahkus, läks ta mere äärde ja istus mere kaldale.  Tema juurde kogunesid nii suured rahvahulgad, et ta läks ja istus paati, kogu rahvas aga seisis rannal.+  Siis hakkas ta neile mõistujuttude kaudu paljusid asju õpetama.+ Ta kõneles: „Külvaja* läks välja külvama.+  Külvates kukkus tal osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle ära.+  Osa kukkus kalju peale, kus polnud palju mulda, ja tärkas kohe, sest pinnas polnud seal sügav.+  Aga kui päike tõusis, see kõrbes, see kuivas ära, kuna sel polnud juurt.  Osa kukkus ohakate sekka ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle.+  Aga osa kukkus hea maa peale ning kandis vilja: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni kolmekümnekordselt.+  Kellel kõrvad on, see kuulaku!”+ 10  Siis astusid jüngrid tema juurde ja küsisid: „Mispärast sa räägid neile mõistujuttude kaudu?”+ 11  Tema vastas: „Teile avaldatakse* taeva kuningriigi* pühi saladusi,+ neile aga mitte. 12  Sest kellel on, sellele antakse juurde, nii et tal on küllaga, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.+ 13  Seepärast ma räägingi neile mõistujutte. Vaadates nad vaatavad ilmaaegu ja kuuldes nad kuulevad ilmaaegu ega taipa.+ 14  Nende puhul läheb täide Jesaja prohvetikuulutus „Te kuulete, kuid ei saa aru, te vaatate, kuid ei näe.+ 15  Selle rahva süda on ju tuimaks* läinud, nad on oma kõrvadega kuulnud, kuid pole kuulda võtnud*, ja nad on oma silmad sulgenud, et nad oma silmadega ei näeks, kõrvadega ei kuuleks ja südamega aru ei saaks ega pöörduks, nii et mina nad terveks teeksin”.+ 16  Õnnelikud on aga teie silmad, sest need näevad, ja teie kõrvad, sest need kuulevad.+ 17  Ma kinnitan teile, et paljud prohvetid ja õiged on soovinud näha, mida teie näete, kuid pole näinud,+ ning kuulda, mida teie kuulete, kuid pole kuulnud. 18  Kuulake nüüd, mida tähendab mõistujutt külvajast.+ 19  Kui keegi kuuleb sõnumit kuningriigist, kuid ei saa sellest aru, siis tuleb Saatan*+ ja kisub ära selle, mis on külvatud tema südamesse. Tema on nagu teeäärne pinnas.+ 20  Kaljuse pinnasega sarnaneb see, kes kuuleb sõnumit ja võtab selle kohe rõõmuga vastu.+ 21  Ometi pole tal südames juurt ja ta püsib vaid mõnda aega. Kui tulevad raskused või tagakiusamine sõnumi pärast, kaotab ta kohe usu*. 22  Ohakase maaga sarnaneb see, kes kuuleb sõnumit, aga selle ajastu mured+ ja rikkuse petlik veetlus lämmatavad sõnumi ära ning see* muutub viljatuks.+ 23  Hea maaga aga sarnaneb see, kes kuuleb sõnumit, saab sellest aru ja kannab ka vilja: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni kolmekümnekordselt.”+ 24  Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taeva kuningriiki võib võrrelda inimesega, kes külvas oma põllule hea seemne.+ 25  Sel ajal kui inimesed magasid, tuli tema vaenlane, külvas nisu sekka umbrohtu ja läks minema. 26  Kui oras võrsus ja vili hakkas looma, ilmus nähtavale ka umbrohi. 27  Siis tulid orjad majaisanda juurde ja küsisid temalt: „Isand, kas sa mitte ei külvanud oma põllule head seemet? Kuidas siis on kasvanud siia umbrohi?” 28  Ta ütles neile: „Seda on teinud vaenlane.”+ Orjad küsisid temalt: „Kas tahad, et me läheme ja kogume selle kokku?” 29  Ta vastas: „Ei, muidu kisute koos umbrohuga välja ka nisu. 30  Las mõlemad kasvavad koos lõikuseni ja lõikusajal ma ütlen lõikajatele: „Koguge esmalt kokku umbrohi, siduge see vihkudesse, et see ära põletada, ja siis koguge nisu mu aita.”””+ 31  Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taeva kuningriik sarnaneb sinepiseemnega, mille inimene võttis ja oma põllule külvas.+ 32  See on küll pisim kõigist seemnetest, aga kui see läheb kasvama, saab see suurimaks aiataimedest ja sirgub puuks, nii et linnud tulevad ja leiavad elupaiga selle okste vahel.” 33  Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taeva kuningriik sarnaneb juuretisega, mille naine võttis ja kolme seaa jahu sekka segas, nii et kõik läks hapnema.”+ 34  Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele mõistujuttude kaudu. Õigupoolest ei rääkinud ta ilma mõistujututa neile midagi,+ 35  et läheksid täide prohveti kaudu öeldud sõnad „Mu suu räägib mõistujutte, ma kuulutan seda, mis on olnud salajas algusest peale”.+ 36  Kui ta oli rahvahulgad ära saatnud, läks ta majja. Tema jüngrid tulid ta juurde ning ütlesid: „Selgita meile mõistujuttu umbrohust põllul.” 37  Ta sõnas: „Hea seemne külvaja on Inimesepoeg, 38  põld on maailm.+ Hea seeme on kuningriigi pojad, aga umbrohi on Saatana* pojad+ 39  ja vaenlane, kes seda külvas, on Saatan*. Lõikusaeg on ajastu viimsed päevad ja lõikajad on inglid. 40  Nii nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, nõnda on ka selle ajastu viimseil päevil:+ 41  Inimesepoeg saadab oma inglid ja need koguvad tema kuningriigist kokku kõik, kes panevad teisi patustama*, ja need, kes rikuvad Jumala seadust, 42  ning nad viskavad need tulekoldesse.+ Seal need nutavad ja kiristavad hambaid. 43  Sel ajal säravad õiged nagu päike+ oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku! 44  Taeva kuningriik sarnaneb väljale peidetud aardega, mille inimene leidis ja uuesti ära peitis. Rõõmsal meelel läheb ta ja müüb ära kõik, mis tal on, ning ostab selle maatüki.+ 45  Veel sarnaneb taeva kuningriik rändkaupmehega, kes otsis ilusaid pärleid. 46  Kui ta oli leidnud ühe eriti kalli pärli, läks ta ja müüs kohe kõik, mis tal oli, ja ostis selle.+ 47  Veel sarnaneb taeva kuningriik noodaga, mis merre lasti ja mis kogus kokku igasuguseid kalu. 48  Kui see täis sai, tõmbasid mehed selle rannale, istusid maha ja kogusid head kalad+ anumatesse, aga kõlbmatud+ viskasid minema. 49  Samamoodi on selle ajastu viimseil päevil:+ inglid lähevad välja, eraldavad kurjad õigetest 50  ja heidavad nad tulekoldesse. Seal nad nutavad ja kiristavad hambaid. 51  Kas te saite kõigest sellest aru?” Nad vastasid talle: „Jah.” 52  Siis ta ütles neile: „Kuna te saite sellest aru, siis teadke, et iga õpetaja, kes on saanud õpetust taeva kuningriigi kohta, on majaisanda sarnane, kes toob oma varakambrist välja uut ja vana.” 53  Kui Jeesus oli need mõistujutud rääkinud, lahkus ta sealt. 54  Jõudnud oma kodukanti,+ hakkas ta õpetama inimesi nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja küsisid: „Kust on see mees saanud niisuguse tarkuse ning väe teha selliseid vägevaid tegusid?+ 55  Kas ta pole mitte see puusepa poeg?+ Kas tema ema pole mitte Maarja ja kas ta vennad pole Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?+ 56  Eks tema õedki ole kõik meie juures? Kust on ta siis kõik selle saanud?”+ 57  Niisiis keeldusid nad teda uskumast.+ Jeesus aga ütles neile: „Prohvetist ei peeta kuskil vähem lugu kui tema kodukandis ja ta oma majas.”+ 58  Nende usupuuduse* tõttu ei teinud ta seal kuigi palju vägevaid tegusid.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Näe! Külvaja”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Võib tõlkida ka „on antud luba mõista”.
Võib tõlkida ka „taevase kuningavalitsuse”.
Sõna-sõnalt „paksuks”, „tihkeks”.
Võib tõlkida ka „kuid vastumeelselt”.
Sõna-sõnalt „kuri”.
Sõna-sõnalt „komistab ta kohe”.
Teine võimalik tähendus: „ta”, st „see, kes kuuleb sõnumit”.
Sõna-sõnalt „kurja”.
Sõna-sõnalt „Kurat”.
Sõna-sõnalt „komistama”.
Võib tõlkida ka „uskmatuse”.

Kommentaarid

istus. Juudi õpetajatel oli tavaks õpetamise ajal istuda. (Mt 5:1, 2.)

rannal. Galilea mere rannikul Kapernauma lähedal on üks paik otsekui looduslik amfiteater. Juhul kui Jeesus oli selles kohas, võimaldas sealne hea akustika tal rääkida paadist suurele kuulajaskonnale.

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

kalju peale. Paralleeltekstis Lu 8:6 öeldakse, et „osa kukkus kaljusele pinnasele”. Jeesus ei mõelnud pinnast, milles on palju kive, vaid õhukest mullakihti kaljumassiivi peal. Taim ei saa seal sügavale juurduda ja jääb veepuudusse.

ohakate sekka. Jeesus ilmselt ei mõelnud, et seemet külvati täiskasvanud ohakate vahele, vaid korralikult rohimata mullale. Ohakad kasvavad kiiremini ja lämmatavad tärganud taimed.

taeva kuningriik. Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”. See väljend esineb Piiblis üksnes Matteuse evangeeliumis ja seda umbes 30 korda. Markus ja Luukas kasutavad oma evangeeliumis paralleelväljendit „Jumala kuningriik”. Sellest võib järeldada, et Jumala kuningriik asub taevas ja valitseb sealt. (Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Tn 2:44; 2Ti 4:18.)

pühi saladusi. Kreeka sõna mystérion on „Uue maailma tõlkes” tõlgitud väljendiga „püha saladus” 25 korda. Siin on see sõna mitmuses, viidates Jumala eesmärgi erinevatele aspektidele, mida ta avaldab siis, kui ta tahab ja kellele ta tahab. (Kol 1:25, 26.) Kui Jumala pühad saladused on avaldatud, kuulutatakse neid võimalikult laialt. Piibel kasutab püha saladuse avaldamise kohta sõnu „kuulutama”, „teatavaks tegema”, „avalikuks tegema” ja „ilmutus”. (1Ko 2:1; Ef 1:9; 3:3; Kol 1:25, 26; 4:3.) Jumala püha saladus keskendub sellele, et Jeesus on tõotatud järeltulija ja messias. (1Mo 3:15; Kol 2:2.) Aga sel pühal saladusel on muidki detaile, näiteks Jeesuse roll Jumala eesmärgis. (Kol 4:3.) Selles salmis räägib Jeesus taeva kuningriigi ehk Jumala kuningriigi pühadest saladustest. See kuningriik on taevane valitsus, mille kuningas on Jeesus. (Mr 4:11; Lu 8:10; vt Mt 3:2 kommentaari.) Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sõna mystérion hoopis teisiti kui vanaaja müsteeriumiusundites. Need religioonid olid sageli rajatud viljakuskultusele, mis oli 1. sajandil populaarne, ning lubasid oma järgijatele surematust, ilmutusi ja ühendust jumalatega. Seda kõike pidi saavutatama müstiliste riituste kaudu. Neil saladustel polnud mingit pistmist tõega. Selliste religioonidega liitujad tõotasid neid saladusi enda teada hoida, ent kristluse pühi saladusi kuulutati kõigile. Tekstides, kus räägitakse valereligioonist, on „Uue maailma tõlkes” sõna mystérion tõlgitud sõnadega „salaja”, „saladuslik”, „saladus”. (Vt 2Te 2:7, Ilm 17:5 ja 17:7 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

ajastu. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Selles salmis öeldakse, et praeguse ajastu tunnuseks on elumured. (Vt „Sõnaseletusi”.)

külvas nisu sekka. Sellised õelad teod polnud Vana-Lähis-Idas tundmatud.

umbrohtu. Arvatakse, et tegemist on uimastava raiheinaga (Lolium temulentum). See mürgiste seemnetega kõrreline on kasvuperioodil nisuga väga sarnane.

kisute koos umbrohuga välja ka nisu. Kuni nisu ja umbrohi koos kasvavad, põimub nende juurestik omavahel läbi, nii et umbrohtu ei saa välja kitkuda, ilma et kitkutaks välja ka nisu.

umbrohtu. Arvatakse, et tegemist on uimastava raiheinaga (Lolium temulentum). See mürgiste seemnetega kõrreline on kasvuperioodil nisuga väga sarnane.

Koguge esmalt kokku umbrohi. Kui uimastav raihein (vt Mt 13:25 kommentaari) on küps, on see kergesti äratuntav ja selle saab välja kiskuda.

sinepiseemnega. Iisraelis kasvab looduses mitut liiki sinepitaimi. Must sinep (Brassica nigra) on liik, mida seal üldiselt kasvatatakse. Sellest suhteliselt väikesest seemnest, mille diameeter on 1–1,6 mm ja mis kaalub 1 mg, kasvab puulaadne taim. Mõni sirgub kuni 4,5 m kõrguseks.

pisim kõigist seemnetest. Sinepiseemet kasutati iidsetes juudi kirjutistes kõnekujundina kõige väiksema suurusühiku kohta. Kuigi tänapäeval tuntakse veelgi väiksemaid seemneid, oli see ilmselt väikseim, mida külvasid Galilea põllumehed Jeesuse päevil.

juuretise. Võib tõlkida ka „haputaina”. Piiblis sümboliseerib juuretis sageli pattu ja rikutust. Siingi räägitakse sellest negatiivses tähenduses, nimelt mõeldakse valeõpetusi. (Mt 16:12; 1Ko 5:6–8; vrd Mt 13:33 kommentaariga.)

juuretisega. Väike osa tainast, mis jäetakse alles eelmisest leivateost ning segatakse uue tainaga, et panna see kerkima. Jeesus räägib tavalisest leiva valmistamise protsessist. Kuigi Piibel kasutab juuretist sageli rikutuse või patu sümbolina (vt Mt 16:6 kommentaari), ei ole sel alati negatiivset tähendust (3Mo 7:11–15). Siin viitab hapnemine millegi hea levimisele.

seaa. Kr sáton. Üks seaa oli 7,33 liitrit. Kolm seaad oli 22 liitrit ehk umbes 10 kg. (Vt 1Mo 18:6; „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

maailma rajamisest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajamine”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Tekstis Lu 11:50, 51 seostas Jeesus maailma rajamise Aabeli sünniga. Aabel oli esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Ilm 17:8.)

et läheksid täide prohveti kaudu öeldud sõnad. Siin tsiteeritakse teksti L 78:2. Laulu 78 kirjutaja („prohvet”) kasutas piltlikku keelt, et rääkida sellest, kuidas Jumal on kohelnud Iisraeli rahvast. Samamoodi kasutas ka Jeesus inimeste õpetamisel palju kõnekujundeid. (Vt Mt 1:22 kommentaari.)

algusest peale. Teine võimalik tähendus: „maailma rajamisest alates”; st alates Aadama ja Eeva laste sünnist. Mõned vanad käsikirjad lisavad kreeka sõna, mis tähendab „maailma”. (Vrd Mt 25:34 kommentaariga.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

maailm. St inimmaailm.

ajastu. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Selles salmis öeldakse, et praeguse ajastu tunnuseks on elumured. (Vt „Sõnaseletusi”.)

ajastu. Kr aión. Mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

ajastu. Vt Mt 13:22 ja 24:3 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Selle ajastu viimsed päevad”, „Ajastu”.

viimsed päevad. Kreeka sõna syntéleia esineb ka tekstides Mt 13:40, 49; 24:3; 28:20; Heb 9:26. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

seadusetus. Vastav kreeka sõna tähendab seaduse rikkumist, põlgamist või eiramist. Piiblis tähistab see lugupidamatust Jumala seaduste vastu. (Mt 7:23; 2Ko 6:14; 2Te 2:3–7; 1Jo 3:4.)

rikuvad Jumala seadust. Sõna-sõnalt „rikuvad seadust”. (Vt Mt 24:12 kommentaari.)

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

kiristavad hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.

pärli. Piibliaegadel püüti ilusaid pärleid Punasest merest, Pärsia lahest ja India ookeanist. See selgitab, miks kaupmees pidi rändama ja niisuguseid pärleid otsima.

kõlbmatud. Võib tähendada kalu, kellel pole uimi ega soomuseid ja keda Moosese seaduse järgi ei tohtinud süüa, või muid kalu, kes polnud toiduks kõlblikud. (3Mo 11:9–12; 5Mo 14:9, 10.)

viimsed päevad. Kreeka sõna syntéleia esineb ka tekstides Mt 13:40, 49; 24:3; 28:20; Heb 9:26. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

ajastu. Vt Mt 13:22 ja 24:3 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Selle ajastu viimsed päevad”, „Ajastu”.

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

ajastu. Kr aión. Mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

ajastu viimseil päevil. Vt Mt 13:39 ja 24:3 kommentaare ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Selle ajastu viimsed päevad”, „Ajastu”.

õpetaja. Võib tõlkida ka „õpetatu”. Kreeka sõna grammateús on tõlgitud „kirjatundja”, kui see viitab juudi seaduseõpetajale. Siin aga mõeldakse Jeesuse jüngreid, kellele anti väljaõpet teiste õpetamiseks.

kodukanti. Sõna-sõnalt „isakoju”, st kodulinna Naatsaretti, kust tema pere pärit oli.

puusepa poeg. Kreeka sõna tékton, mis on tõlgitud vastega „puusepp”, võib tähendada käsitöölist või ehitajat. Puidutööde puhul võib see tähendada nii ehituspuuseppa kui ka tislerit, kes valmistab mööblit või muid puitesemeid. 2. sajandil elanud apologeet Justinus Märter kirjutas Jeesuse kohta: „Inimeste seas elades tegi ta puusepatööd: meisterdas atru ja ikkeid.” Ka varased piiblitõlked toetavad mõtet, et Jeesus oli puusepp. Jeesus oli tuntud kui „puusepa poeg” ja „puusepp”. (Mr 6:3.) Ilmselt õppis ta puutööd oma kasuisalt Joosepilt. Õpipoisiaeg algas tavaliselt vanuses 12–15 ja kestis mitu aastat.

vennad. Kreeka sõna adelphós võib Piiblis tähendada usuvenda, kuid siin kasutatakse seda Jeesuse poolvendade, Joosepi ja Maarja nooremate laste kohta. Mõned, kes usuvad, et Maarja jäi pärast Jeesuse sündi neitsiks, väidavad, et sõna adelphós tähendab siin nõbu. Piibli kreekakeelses osas on aga sõnale „nõbu” teine vaste (kr anepsiós, Kol 4:10) ja erinev on vaste ka sõnale „õepoeg” (Ap 23:16). Tekstis Lu 21:16 on kasutatud sõnade adelphós ja syngenés mitmusevormi (tõlgitud „vennad” ja „sugulased”). On selge, et Piibli kreekakeelses osas tähistatakse sugulussuhteid täpsete ja konkreetsete sõnadega.

Jaakobus. See Jeesuse poolvend on ilmselt sama Jaakobus, keda mainitakse tekstides Ap 12:17 (vt kommentaari) ja Ga 1:19 ning kes kirjutas Piiblis oleva Jaakobuse kirja. (Jk 1:1.)

Juudas. See Jeesuse poolvend on ilmselt sama Juudas, kes kirjutas Piiblis oleva Juuda kirja. (Ju 1.)

paneb sind pattu tegema. Võib tõlkida ka „paneb sind komistama”. Piibli kreekakeelses osas viitab kreeka verb skandalízo komistamisele piltlikus tähenduses. See võib tähendada patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. Selles kontekstis võib seda väljendit tõlkida ka „saab sulle püüniseks”. Kui pidada silmas, kuidas seda väljendit on Piiblis kasutatud, võib „patt” siin tähendada mõne moraaliseaduse rikkumist, usu hääbumist või valeõpetuste omaksvõtmist. Vastavat kreeka sõna võib kasutada ka solvumise tähenduses. (Vt Mt 13:57 ja 18:7 kommentaari.)

keeldusid nad teda uskumast. Sõna-sõnalt „komistasid nad tema pärast”. Kreeka verb skandalízo viitab siin komistamisele piltlikus tähenduses, solvumisele. Teistes tekstides võib see kreeka sõna tähendada ka patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. (Vt Mt 5:29 kommentaari.)

ei saanud ta seal teha ühtegi muud vägevat tegu. Jeesus ei saanud seal palju imesid teha mitte seetõttu, et tal poleks olnud väge, vaid seetõttu, et olukord ei õigustanud imetegusid. Naatsaretlased ei uskunud Jeesusesse. (Mt 13:58.) Jumalikku väge polnud õige raisata tuima südamega skeptikute peale. (Vrd Mt 10:14; Lu 16:29–31.)

ei teinud ta seal kuigi palju vägevaid tegusid. Jeesus ei teinud Naatsaretis palju imesid. Seda mitte seetõttu, et tal poleks olnud väge, vaid seetõttu, et olukord ei õigustanud imetegusid. Naatsaretlased ei uskunud Jeesusesse. (Vt Mr 6:5 kommentaari.) Jumalikku väge polnud õige raisata tuima südamega skeptikute peale. (Vrd Mt 10:14; Lu 16:29–31.)

Pildid ja videod

Galilea meri Kapernauma lähedal
Galilea meri Kapernauma lähedal

Galilea mere veetase ja topograafia on sajandite jooksul pärast Jeesuse päevi muutunud. Võimalik, et see oli koht, kus Jeesus paadist rahvahulkadele kõneles. Veepind võis võimendada Jeesuse häält.

Seemne külvamine
Seemne külvamine

Piibliaegadel külvati seemet mitmel moel. Mõni külvaja kandis seemnekotti üle õla ja vöökoha külge seotuna, mõni aga kandis seemneid pealisrõivast moodustatud taskus. Külvaja võttis peotäie teri ja heitis need laia kaarega maha. Kuna üle põllu jooksid kõvakstallatud teerajad, pidi ta jälgima, et terad kukuksid vaid hea maa peale. Seemned kaeti võimalikult kiiresti mullaga, et linnud neid ära ei sööks.

Muistsete varaaitade varemed Masadas
Muistsete varaaitade varemed Masadas

Kõikjal Iisraelis leidus varaaitasid ja neis hoiti vilja. Neis võidi hoida ka õli, veini või isegi väärismetalli ja -kive.

Lõikajad
Lõikajad

Piibliaegadel võisid lõikajad vahel teraviljavarsi lihtsalt maast välja katkuda. Ent harilikult lõigati vilja sirbiga. (5Mo 16:9; Mr 4:29.) Viljalõikus oli tavaliselt kogukonnatöö. Kui vili oli küps, läksid lõikajate rühmad vilja lõikama. (Ru 2:3; 2Ku 4:18.) Mitmed piiblikirjutajad, näiteks kuningas Saalomon, prohvet Hoosea ja apostel Paulus, õpetasid lõikustööd näiteks tuues tähtsaid tõdesid. (Õp 22:8; Ho 8:7; Ga 6:7–9.) Ka Jeesus tõi selle tuttava ameti näiteks, kui rääkis inglite ja oma jüngrite rollist inimeste õpetamistöös. (Mt 13:24–30, 39; Joh 4:35–38.)

Sinepiseeme
Sinepiseeme

Kõigi seemnete seas, mida Galilea põllumehed kogusid ja külvasid, oli sinepiseeme ilmselt kõige pisem. Muistsetes juudi kirjutistes kasutati sinepiseemet kõnekujundina, tähistamaks midagi tibatillukest.

Kalamehed noota välja tõmbamas
Kalamehed noota välja tõmbamas

Jeesuse päevil valmistati noot ilmselt linakiududest. Osa allikaid ütleb, et noot võis olla kuni 300 m pikk ning selle alumisse äärde olid kinnitatud raskused ja ülemisse ujukid. Kalurid heitsid nooda paadist vette. Võrgu külge kinnitatud pikkade nööride abil tirisid kaldal seisvad mehed võrgu tasapisi veest välja. Kõik, mis teele ette jäi, püüti võrku.