Luuka evangeelium 17:1–37

17  Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Neid, kes teisi eksiteele viivad, tuleb paratamatult. Ent häda sellisele inimesele, kes seda teeb!+  Temale oleks parem, et ta kaela riputataks veskikivi ja ta visataks merre, kui et ta paneks patustama ühe neist väikestest.+  Jälgige iseendid. Kui su vend patustab su vastu, noomi teda,+ ja kui ta kahetseb, anna talle andeks.+  Isegi kui ta patustab su vastu seitse korda päevas ja tuleb seitse korda sinu juurde ning ütleb: „Ma kahetsen”, siis anna talle andeks.”+  Seejärel ütlesid apostlid Isandale: „Kasvata meie usku.”+  Tema ütles: „Kui teie usk oleks sinepiseemne suurune ja te ütleksite sellele mustale mooruspuule: „Tule juurtega välja ja istuta end merre!”, siis see kuulaks teie sõna.+  Kes teie seast, kellel on ori maad kündmas või karja hoidmas, ütleb talle, kui see põllult tagasi jõuab: „Tule kohe laua äärde ja asu sööma”?  Kas te pigem ei ütle: „Valmista mulle midagi õhtusöögiks ning pane põll ette ja teeni mind, kuni ma olen söönud ja joonud, pärast võid sina süüa ja juua”?  Kas peremees on orjale tänulik selle eest, et see tegi, mis oli tema kohus? 10  Nii ka teie, kui olete teinud kõik, mida teil kästi teha, öelge: „Me oleme tühipaljad orjad. Me oleme teinud, mida me pidimegi tegema.””+ 11  Teel Jeruusalemma rändas Jeesus Samaaria ja Galilea vahelt läbi. 12  Kui ta jõudis ühte külla, nägid teda kümme pidalitõbist meest. Nad seisid eemal+ 13  ja hüüdsid: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!” 14  Neid nähes ütles Jeesus neile: „Minge ja näidake end preestritele.”+ Teel sinna said nad puhtaks.+ 15  Üks neist, nähes, et ta on terveks saanud, pöördus tagasi ja ülistas Jumalat valju häälega. 16  Ta langes Jeesust tänades tema jalge ette silmili maha. See mees oli samaarlane.+ 17  Seepeale Jeesus ütles: „Kas mitte kümme ei saanud puhtaks? Kus on siis ülejäänud üheksa? 18  Kas ükski teine ei pöördunud tagasi Jumalat ülistama kui vaid see muulane?” 19  Jeesus ütles mehele: „Tõuse üles ja mine, sinu usk on sind terveks teinud*.”+ 20  Kui variserid küsisid Jeesuselt, millal tuleb Jumala kuningriik*,+ vastas ta neile: „Jumala kuningriik ei tule tähelepanu äratades. 21  Samuti ei öelda: „Vaata, see on siin!” või „Vaata, seal!”, sest Jumala* kuningriik on teie keskel.”+ 22  Siis ütles Jeesus jüngritele: „Tuleb aeg, kui te igatsete näha üht Inimesepoja päevadest, aga ei näe.+ 23  Inimesed ütlevad teile: „Vaata, seal!” või „Vaata, siin!” Ärge järgnege neile.+ 24  Sest nagu välk sähvatab üle taeva, ühest äärest teiseni, selline on Inimesepoeg+ oma päevil.+ 25  Kõigepealt peab ta aga palju kannatama ja see põlvkond heidab ta kõrvale.+ 26  Inimesepoja päevil on samamoodi, nagu oli Noa päevil:+ 27  inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele kuni selle päevani, mil Noa läks laeva+ ning tuli veeuputus ja hävitas nad kõik.+ 28  Samamoodi oli ka Loti päevil:+ inimesed sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid ja ehitasid. 29  Aga päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.+ 30  Nii on ka Inimesepoja ilmumise päeval.+ 31  Kes on sel päeval katusel, aga kelle asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja see, kes on põllul, ärgu mingu tagasi oma asjade järele.+ 32  Tuletage meelde Loti naist!+ 33  Kes püüab hoida oma elu, kaotab selle, aga kes selle kaotab, hoiab selle alal.+ 34  Ma ütlen teile, et sel ööl on kaks ühes voodis, üks võetakse vastu, aga teine jäetakse maha.+ 35  Kaks naist on jahvatamas sama käsikiviga, üks võetakse vastu, aga teine jäetakse maha.” 36  --- 37  Seepeale jüngrid küsisid: „Kus see sünnib, Isand?” Tema vastas: „Kus on korjus, sinna kogunevad kotkad.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „su päästnud”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
Võib tõlkida ka „näe! Jumala”.

Kommentaarid

Neid, kes teisi eksiteele viivad. Võib tõlkida ka „Komistuskive”. Arvatakse, et kreeka sõna skándalon algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Lu 17:2 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „patustama panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

seitsekümmend seitse korda. Sõna-sõnalt „seitsekümmend korda seitse”. See kreeka väljend võib tähendada kas „seitsekümmend ja seitse” (77 korda) või „seitsekümmend korda seitse” (490 korda). Sama kahemõtteline väljend on Septuagintas tekstis 1Mo 4:24, aga heebrea keeles on öeldud üheselt „seitsekümmend seitse korda”. See toetab teksti Mt 18:22 tõlkevastet. Ükskõik, kuidas seda fraasi ka mõista, tähendas number seitsme kordamine, et andestada tuleks lõputult või piiramatult. Muutes Peetruse mainitud seitse korda seitsmekümne seitsmeks korraks, tahtis Jeesus oma järelkäijatele öelda, et nad ei seaks andestamisele mingit piiri. Seevastu Babüloonia Talmud (Joma 86b) ütleb: „Kui inimene eksib esimest, teist ja kolmandat korda, antakse temale andeks, neljandat korda temale andeks ei anta.”

seitse korda päevas. See väljend võis Peetrusele meenutada Jeesuse varasemaid sõnu. Ta oli küsinud, mitu korda oleks vaja vennale andestada, ja Jeesus oli vastanud: „Kuni seitsekümmend seitse korda.” (Vt Mt 18:22 kommentaari.) Jeesuse sõnu ei tuleks võtta sõna-sõnalt. Siin salmis mainitud „seitse korda” tähendab lõputult või piiramatu arv kordi. (Vrd tekstis L 119:164 esineva väljendiga „seitse korda päevas”, mis kannab endas mõtet korduvast ja jätkuvast tegevusest.) Võib juhtuda, et kristlane patustab ühe ja sama päeva jooksul oma venna vastu seitse korda ning iga kord kahetseb seda. Kui patustanut noomitakse ja ta kahetseb, tuleks talle andeks anda. Niisugusel juhul tuleks andestada lõputult, piiramatult. (Lu 17:3.)

sinepiseemnega. Iisraelis kasvab looduses mitut liiki sinepitaimi. Must sinep (Brassica nigra) on liik, mida seal üldiselt kasvatatakse. Selle suhteliselt väikesest seemnest, mille diameeter on 1–1,6 mm ja mis kaalub 1 mg, kasvab puulaadne taim. Mõni sirgub kuni 4,5 m kõrguseks. Sinepiseemet, mille kohta on öeldud, et see on „pisim kõigist seemnetest” (Mt 13:32; Mr 4:31), kasutati iidsetes juudi kirjutistes kõnekujundina kõige väiksema suurusühiku kohta. Kuigi tänapäeval tuntakse veelgi väiksemaid seemneid, oli see ilmselt väikseim, mida külvasid Iisraeli põllumehed Jeesuse päevil.

sinepiseemne suurune. Võib tõlkida ka „nii väike nagu sinepiseeme”. (Vt Lu 13:19 kommentaari.)

mustale mooruspuule. Seda puud mainitakse piiblis vaid korra. Vastavat kreeka sõna kasutatakse mooruspuu kohta laiemalt. Iisraelis kasvatatakse üldiselt musta mooruspuud (Morus nigra). See on tugev puu, mille kõrgus on umbes 6 m. Sellel on suured südajad lehed ning selle tumepunased või mustjad viljad meenutavad põldmarja. Puu juurestik on lai, mistõttu seda on raske välja juurida.

Olge valmis. Võib tõlkida ka „Olgu teil rõiva alumine äär vöö vahele kinnitatud”. Algkeeles on siin idioom, mis sõna-sõnalt tähendab „teie niuded olgu vöötatud”. See kirjeldab tava, kus pika pealisrõiva alumine äär kinnitati vöö vahele, et oleks lihtsam näiteks tööd teha või joosta. Selle idioomiga hakati tähistama mingiks tegevuseks valmisolekut. Samalaadseid väljendeid on korduvalt kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. (Nt 2Mo 12:11; 1Ku 18:46; 2Ku 3:21, P 1997; 4:29, allm; Õp 31:17, P 1997; Jer 1:17, allm.) Selles salmis on kreekakeelne verb niisuguses vormis, mis näitab, et jumalateenijad peaksid olema kogu aeg valmis tegutsema. Tekstis Lu 12:37 on kasutatud sama verbi fraasis „ta seab end valmis”. Tekstis 1Pe 1:13 olev kreekakeelne fraas, mis on tõlgitud „olgu teie vaim tugev ja valmis tegutsemiseks”, tähendab sõna-sõnalt „vöötage oma mõistuse niuded”.

ta seab end valmis. Võib tõlkida ka „ta kinnitab rõiva alumise ääre vöö vahele”. Sõna-sõnalt „ta vöötab end”. (Vt Lu 12:35 ja 17:8 kommentaari.)

pane põll ette. Kr perizónnymai. Sõna-sõnalt tähendab see „pane vöö vööle”. Selle all mõeldi põlle ette panemist või riiete tihedalt ümber sidumist, tihtipeale vööga, selleks et olla valmis teenima. Sama kreeka sõna esineb ka tekstides Lu 12:35, 37 ja Ef 6:14. (Vt Lu 12:35 ja 12:37 kommentaari.)

tühipaljad. Sõna-sõnalt „tühised”, „kasutud”. Jeesuse näite mõte polnud see, et orjad ehk tema jüngrid peaksid ennast tühisteks või kasututeks pidama. Kaastekst näitab, et sõnaga „tühipaljad” mõeldakse seda, et orjad pidid suhtuma endasse tasakaalukalt, mitte ootama erilist kohtlemist või austust. Mõne õpetlase arvates on siin seda väljendit kasutatud kui hüperbooli tähendusega „me oleme vaid orjad ega vääri erilist tähelepanu”.

Teel Jeruusalemma ... Samaaria ja Galilea vahelt läbi. Jeesuse rännaku lõppsiht oli Jeruusalemm, aga kõigepealt läks ta Efraimist põhja. Ta rändas läbi Samaaria ja Galilea (ilmselt läbi selle lõunaosa) Pereasse. Selle rännaku ajal, kui Jeesus jõudis ühte külla kas Samaarias või Galileas, kohtas ta kümmet pidalitõbist. (Lu 17:12.) See oli viimane kord enne oma surma, kui ta käis Galileas. (Joh 11:54; vt lisa A7.)

pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

kümme pidalitõbist meest. Piibliaegadel hoidsid pidalitõbised ilmselt kokku või elasid grupina koos, mis võimaldas neil üksteist aidata. (2Ku 7:3–5.) Jumala seadus nõudis, et pidalitõbised elaksid teistest eraldi. Samuti pidi pidalitõbine teisi oma kohalolust teavitama, hüüdes: „Ebapuhas, ebapuhas!” (3Mo 13:45, 46.) Nagu seadus nõudis, seisid pidalitõbised Jeesusest eemal. (Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

näidake end preestritele. Jeesus Kristus järgis maa peal elades Moosese seadust ja tunnustas Aaroni liini pidi edasiantavat preestriametit. Jeesus ütles pidalitõbistele, kelle ta oli terveks teinud, et nad läheksid end preestrile näitama. (Mt 8:4; Mr 1:44.) Moosese seaduse järgi pidi preester kindlaks tegema, kas pidalitõbine on terve. Pidalitõvest paranenu pidi minema templisse ja tooma ohvrianniks kaks elusat puhast lindu, seedrioksa, erepunast lõnga ja iisopit. (3Mo 14:2–32.)

said nad puhtaks. Üksnes Luukas paneb kirja, et Jeesus tegi terveks kümme pidalitõbist.

tähelepanu äratades. Vastav kreeka sõna esineb piibli kreekakeelses osas vaid korra ja tuleneb verbist tähendusega „jälgima; vaatlema”. Mõnede õpetlaste sõnul kasutati seda sõna seoses haigussümptomite jälgimisega. Siin kannab see sõna mõtet, et Jumala kuningriik ei tule nii, et kõik seda kohe tähele paneksid.

on teie keskel. Asesõnaga „teie” pidas Jeesus silmas varisere, kellega ta parajasti rääkis. (Lu 17:20; vrd Mt 23:13.) Jeesus oli Jumala esindaja, tema määratud kuningas, ning seepärast võis ta öelda, et kuningriik on nende keskel. Ja ta mitte ainult ei olnud nende keskel, vaid tal oli ka voli teha kuningavõimu kinnituseks imesid ja õpetada välja selle tulevase kuningriigi võimalikke kaasvalitsejaid. (Lu 22:29–30.)

nagu välk sähvatab. Jeesuse kohalolek pidi olema nagu välk selles mõttes, et kõik tähelepanelikud inimesed pidid nägema tõendeid Jeesuse kui Jumala kuningriigi kuninga kohaloleku kohta.

selline on Inimesepoeg oma päevil. Teine võimalik tähendus: „selline on Inimesepoeg”. Mõnes vanas käsikirjas on lühem versioon, teistes aga pikem. Paljudes piiblitõlgetes on pikem versioon.

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

Noa päevil. Kellegi päevadest rääkides võidakse piiblis mõelda tema eluaega. (Jes 1:1; Jer 1:2, 3; Lu 17:28.) Noa päevi võrreldakse siin Inimesepoja päevadega. Tekstis Mt 24:37 kasutatakse väljendit „Inimesepoja kohaloleku aeg”. Jeesus ei mõtle ainult veeuputuse esimest päeva, vaid ka sellele eelnevaid aastaid. Nii kestavad ka Inimesepoja päevad (ehk tema kohaloleku aeg) aastaid. Noa päevad kulmineerusid veeuputusega ja Inimesepoja päevad kulmineeruvad nende hävitamisega, kes ei otsi päästet Jumalalt. (Vt Mt 24:3 kommentaari.)

laeva. Sõna-sõnalt „kasti”. Ilmselt oli Noa laev kastikujuline lameda põhjaga alus.

laeva. Vt Mt 24:38 kommentaari.

veeuputus. Kreeka sõna kataklysmós tähendab üleujutust, kõikehävitavat katastroofi. Piibel kasutab seda Noa päevade veeuputuse kohta. (1Mo 6:17, Septuaginta; Mt 24:38, 39; 2Pe 2:5.)

katusel. Enamikul majadest oli lame katus, mida võidi kasutada mitmeks otstarbeks, näiteks asjade hoidmiseks (Jos 2:6), aja veetmiseks (2Sa 11:2), magamiseks (1Sa 9:26) ja pühade pidamiseks (Neh 8:16–18). Seepärast pidi katusel olema rinnatis. (5Mo 22:8.) Enamasti sai katuselt alla minna väljaspool olevat treppi või redelit mööda, ilma et oleks pidanud majast läbi minema. See aitab mõista Jeesuse hoiatust ja näitab, et tegutseda tuleb kiiresti.

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

võetakse vastu. Vastavat kreeka sõna on kasutatud erinevas kontekstis, harilikult positiivses tähenduses. Näiteks on see tõlgitud vastetega „enda juurde võtma” ja „endaga võtma”. (Mt 1:20; Mt 17:1; Joh 14:3.) Selles salmis mõeldakse ilmselt seda, et inimene on Isandale meelepärane ja ta päästetakse. (Lu 17:37.) Lisaks võib see olla paralleeliks sellele, et Noa võeti veeuputuse puhkemise päeval laeva ja et inglid võtsid Loti käekõrvale ja viisid ta Soodomast välja. (Lu 17:26–29.) See, et inimene jäetakse maha, tähendab seda, et ta arvatakse nende hulka, kes on väärt hävingut.

Mõnes vanas käsikirjas on siin sõnad „Kaks meest on põllul, üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha”. Kõige varasemates ja usaldusväärsemates käsikirjades need sõnad aga puuduvad ning ilmselt polnud neid Luuka evangeeliumi originaaltekstis. Samasugune ütlus on tekstis Mt 24:40, kus see on inspireeritud pühakirja osa. Arvatakse, et mõni ümberkirjutaja lisas need Matteuse evangeeliumi sõnad Luuka evangeeliumisse. (Vt lisa A3.)

Pildid ja videod

Ülemine ja alumine veskikivi
Ülemine ja alumine veskikivi

Sellist suurt veskikivi, nagu siin pildil, ajas ringi koduloom, enamasti eesel, ning seda kasutati vilja jahvatamiseks või oliivide purustamiseks. Ülemise veskikivi läbimõõt võis olla kuni 1,5 m ning seda aeti ringi veelgi suuremal alumisel kivil.

Must mooruspuu
Must mooruspuu

Musta mooruspuud (Morus nigra) mainitakse piiblis vaid korra, siis kui Jeesus rääkis apostlitega nende usust. (Lu 17:5, 6.) Vastavat kreeka sõna kasutatakse mooruspuu kohta laiemalt. Iisraelis kasvatatakse üldiselt musta mooruspuud. See on tugev puu, mille kõrgus on umbes 6 m. Sellel on suured südajad lehed ning selle tumepunased või mustjad viljad meenutavad põldmarja.