Matteuse evangeelium 7:1–29

7  Ärge mõistke kohut,+ et teie üle ei mõistetaks kohut,+  sest nõnda, nagu teie kohut mõistate, mõistetakse ka teie üle kohut,+ ja millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile.+  Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei pane tähele?+  Või kuidas sa võid öelda oma vennale: „Las ma tõmban pinnu su silmast välja”, kui su enda silmas on palk?  Sa silmakirjatseja! Tõmba esmalt palk välja oma silmast, siis sa näed selgelt ja saad tõmmata pinnu välja oma venna silmast.  Ärge andke seda, mis on püha, koertele ja ärge visake pärleid sigade ette,+ et nad ei tallaks neid jalge alla ega pöörduks ümber ja teid lõhki ei kisuks.+  Paluge püsivalt ja teile antakse,+ otsige pidevalt ja te leiate, koputage lakkamata ja teile avatakse,+  sest igaüks, kes palub, see saab,+ kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.  Kes teie seast, kellelt poeg palub leiba, annaks talle kivi? 10  Või kui ta palub kala, annaks talle mao? 11  Kui nüüd teie, kes olete patused, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie taevane isa annab head+ neile, kes teda paluvad!+ 12  Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.+ Seda õpetavadki Moosese seadus ja prohvetiraamatud.+ 13  Minge sisse kitsast väravast,+ sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hävingusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. 14  Kuid ahtake on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad.+ 15  Olge valvsad valeprohvetite suhtes,+ kes tulevad teie juurde lambanahas,+ kuid on tegelikult aplad hundid.+ 16  Nende viljade järgi te tunnete nad ära. Ei korjata ju viinamarju ogalistelt põõsastelt ega viigimarju ohakatelt.+ 17  Samuti, iga hea puu kannab head vilja, ent iga halb puu kannab halba vilja.+ 18  Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.+ 19  Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.+ 20  Niisiis, nende viljade järgi te tunnete nad ära.+ 21  Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Isand, Isand”, ei pääse taeva kuningriiki*, vaid ainult see, kes täidab mu taevase isa tahet.+ 22  Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Isand, Isand,+ kas me pole sinu nimel prohvetlikult rääkinud, sinu nimel deemoneid välja ajanud ja sinu nimel palju vägevaid tegusid* teinud?”+ 23  Siis ma ütlen neile: „Ma pole iialgi teid tundnud! Minge ära mu juurest, te seadusrikkujad!”+ 24  Igaüks, kes kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi, on aruka mehe sarnane, kes ehitas oma maja kaljule.+ 25  Kui hakkas vihma kallama ja tulid tulvaveed ning puhusid tuuled ja peksid vastu maja, ei varisenud see kokku, sest see oli rajatud kaljule. 26  Aga igaüks, kes kuuleb mu sõnu, kuid ei tee nende järgi, on rumala mehe sarnane, kes ehitas oma maja liivale.+ 27  Kui hakkas vihma kallama ja tulid tulvaveed ning puhusid tuuled ja peksid vastu maja,+ varises see kokku ja selle varisemine oli ränk.” 28  Kui nüüd Jeesus kõnelemise lõpetas, olid rahvahulgad tema õpetusviisist hämmastunud,+ 29  sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu,+ mitte nagu nende kirjatundjad.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „taevasesse kuningavalitsusse”.
Võib tõlkida ka „palju imesid”.

Kommentaarid

Andke andeks ja teilegi antakse andeks. Võib tõlkida ka „Laske vabaks ja teid lastakse vabaks”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „andeks andma”, tähendab sõna-sõnalt „vabaks laskma; ära saatma; vabastama (nt vangi)”. Kuna siin salmis vastandatakse seda sõna kohtumõistmise ja hukkamõistmisega, sisaldab see mõtet õigeksmõistmisest ja andestamisest, isegi kui karistus näib olevat õigustatud.

Ärge mõistke kohut. Võib tõlkida ka „Ärge mõistke hukka”, „Lõpetage kohtumõistmine”. Jeesus teadis, et ebatäiuslikud inimesed kipuvad teiste üle kohut mõistma. Paljud variserid andsid selles halba eeskuju. Nad mõistsid kiirelt hukka need, kes ei järginud Moosese seadust ega variseride endi pärimusi, mis ei põhinenud pühakirjal. Jeesus käskis kõigil, kel on kombeks teiste üle kohut mõista, sellele lõpp teha. Selle asemel et teistes muudkui vigu otsida, tuleb Jeesuse jüngritel teistele andestada. Kui nad nii teevad, võib see ajendada ka teisi olema andestavad. (Vt Lu 6:37 kommentaari.)

su vennal. Mõnes kontekstis võib kreeka sõna adelphós (vend) viidata sugulussidemele. Aga kuna selles kontekstis räägitakse jumalateenimisest, käib siin sõna „vend” usukaaslase kohta. Ja mõnikord võib see väljend viidata üldisemalt kaasinimesele.

pindu ... palki. Jeesus kasutab siin hüperbooli, et kirjeldada inimest, kes on oma venna suhtes kriitiline. Ta võrdleb väikseid eksimusi tibatillukese pinnuga. Kreeka sõna kárphos võib viidata ka kõrrele, puukillule või purule. Kritiseerija arvates on ta venna vaimne nägemine – tema kõlblustunne ja vahetegemisoskus – puudulik. Pakkudes end pindu eemaldama, väidab ta, et tema on pädev aitama oma vennal asju selgemalt ja õiges valguses näha. Jeesuse sõnul on aga kritiseerija enda vaimne nägemine ja vahetegemisoskus puudulik, kuna tema silmas on „palk” (algkeelset sõna võib tõlkida ka „laetala”). (Mt 7:4, 5.) Mõnede arvates näitab see jõuline ja isegi humoorikas vastandus, et Jeesus tundis hästi puusepatööd.

venna. Kreeka sõna adelphós käib siin usukaaslase kohta. Mõnikord võib see väljend viidata üldisemalt kaasinimesele. (Vt Mt 5:23 kommentaari.)

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

su. Võib tõlkida ka „näe! su”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

silmakirjatseja. Salmides Mt 6:2, 5 ja 6:16 kasutab Jeesus seda sõna juudi usujuhtide kohta. Kuid siin peab ta selle sõna all silmas niisugust jüngrit, kes keskendub teiste vigadele ja eirab oma vigu.

Ärge andke seda, mis on püha, koertele ja ärge visake pärleid sigade ette. Moosese seaduse järgi olid sead ja koerad ebapuhtad loomad. (3Mo 11:7, 27.) Koertele tohtis visata sellise looma liha, kelle metsloom oli maha murdnud. (2Mo 22:31.) Juudi pärimus aga keelas anda koertele niinimetatud püha liha, st loomohvrite liha. Tekstis Mt 7:6 kasutatakse väljendeid „koerad” ja „sead” piltlikult inimeste kohta, kes ei hinda vaimseid väärtusi. Sead ei pea pärleid millekski ja võivad isegi rünnata seda, kes neile pärleid annab. Niisamuti ei väärtusta osad inimesed vaimseid tõepärleid ja võivad kohelda halvasti seda, kes neid pakub.

Paluge püsivalt ... otsige pidevalt ... koputage lakkamata. Siin kasutatud kreeka verbide vorm viitab kestvale tegevusele ning näitab, et palvetada tuleb sihikindlalt. Kolme verbi kasutamine rõhutab seda veelgi. Jeesus toob sama mõtte esile mõistujutus, mis on kirjas tekstis Lu 11:5–8.

kala ... mao. Kala oli Galilea mere ümber elavate inimeste põhitoit. Mõned väiksed maod võisid meenutada kalu, mida söödi sageli koos leivaga. Jeesuse retooriline küsimus näitab, et on mõeldamatu, et vanem, kes oma last armastab, teeks midagi säärast.

leiba ... kivi. Leib oli juutide ja ümberkaudsete rahvaste põhitoit. Jeesus võis võrrelda leiba kiviga, kuna leivapätsi suurus ja kuju võis meenutada kivi. Vastus Jeesuse retoorilisele küsimusele on: „On mõeldamatu, et isa teeks midagi säärast.” (Vt Mt 7:10 kommentaari.)

kala ... mao. Kala oli Galilea mere ümber elavate inimeste põhitoit. Mõned väiksed maod võisid meenutada kalu, mida söödi sageli koos leivaga. Jeesuse retooriline küsimus näitab, et on mõeldamatu, et vanem, kes oma last armastab, teeks midagi säärast.

teie, kes olete patused. Sõna-sõnalt „teie, kes olete kurjad”. Päritud patu tõttu on kõik inimesed ebatäiuslikud ja seega oma olemuselt mingil määral kurjad.

kui palju enam. Jeesus kasutas sageli sellist arutluskäiku. Kõigepealt esitas ta mõne ilmselge või üldtuntud tõsiasja. Seejärel tegi ta selle alusel mõtlemapaneva järelduse. (Mt 10:25; 12:12; Lu 11:13; 12:28.)

seda, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Sõna-sõnalt „Seadust ja Prohveteid”. Moosese seaduse all mõeldakse piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute all mõeldakse piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi. Ent kui Moosese seadust ja prohvetiraamatuid mainitakse üheskoos, võib see viidata tervele piibli heebreakeelsele osale. (Mt 7:12; 22:40; Lu 16:16.)

Moosese seadus ja prohvetiraamatud. Vt Mt 5:17 kommentaari.

Minge sisse kitsast väravast. Vanal ajal olid linnad ümbritsetud müüriga. Tee linna kulges läbi müüris oleva värava. Piibel kasutab sageli sõna tee inimese elutee ehk eluviisi kohta. Siin kirjeldatud kaks vastandlikku teed sümboliseerivad kahte eluteed. Üks on Jumalale meelepärane, teine mitte. Sellest, millisel teel inimene käib, sõltub, kas ta pääseb Jumala kuningriiki. (L 1:1, 6; Jer 21:8; Mt 7:21.)

avar on värav ja lai on tee. Kuigi mõned käsikirjad ütlevad „avar ja lai on tee”, on pikemal versioonil tugev käsikirjaline alus. See on ka kooskõlas paralleelmõttega salmis Mt 7:14. (Vt lisa A3.)

lambanahas. Sõna-sõnalt „lammaste riideis”. Viitab inimesele, kes on end nii-öelda lambaks maskeerinud ehk ilmutab kristlasele iseloomulikke omadusi. Sellega püüab ta jätta mulje, nagu kuuluks ta Jumala karja ega tee kellelegi kahju.

aplad hundid. Metafoor, mis kirjeldab saamahimulisi inimesi, kes teisi oma huvides ära kasutavad.

viljade. Siin mõeldakse viljade all inimese tegusid, sõnu või tema tegude ja sõnade tagajärgi.

seadusetus. Vastav kreeka sõna tähendab seaduse rikkumist, põlgamist või eiramist. Piiblis tähistab see lugupidamatust Jumala seaduste vastu. (Mt 7:23; 2Ko 6:14; 2Te 2:3–7; 1Jo 3:4.)

tundnud. St tunnistanud neid oma jüngritena.

seadusrikkujad. Vt Mt 24:12 kommentaari.

arukas. Vastav kreeka sõna tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Sama kreeka sõna esineb tekstides Mt 7:24 ja 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

vihma ... tulvaveed ... tuuled. Iisraelis on talvisel ajal äkilised tormid üsna tavalised (iseäranis tevetikuus, st detsembris-jaanuaris). Nendega kaasnevad tugevad tuuleiilid, paduvihmad ja hävitavad tulvaveed. (Vt lisa B15.)

olid ... hämmastunud. Siin kasutatud kreeka verb tähendab „rabatud olema”. Verb on kestvas ajavormis, mis viitab sellele, et Jeesuse sõnadel oli rahvahulkadele sügav ja püsiv mõju.

tema õpetusviisist. Võib tõlkida ka „tema õpetusest”. See väljend viitab nii sellele, kuidas Jeesus õpetas, kui ka sellele, mida ta õpetas.

mitte nagu nende kirjatundjad. Kirjatundjatel oli tavaks tsiteerida autoriteetseid rabisid. Jeesus aga tugines õpetamisel Jumala sõnale. Ta rääkis kui Jehoova esindaja, nagu see, kel on mõjuvõimu. (Joh 7:16.)

Pildid ja videod

Hunt
Hunt

Hundid (Canis lupus) on kiskjad, kes tegutsevad peamiselt pimedal ajal. (Hab 1:8.) Nad on raevukad, julged ja aplad loomad, kes murravad tihtilugu maha rohkem lambaid, kui nad ära süüa või vedada jaksavad. Piiblis on loomi ja neile iseloomulikke tunnusjooni või käitumist kasutatud sageli piltlikult, kusjuures esile on tõstetud nii nende häid kui ka halbu külgi. Näiteks Jaakob ennustas surivoodil, et Benjamini suguharu võitleb otsekui hunt. (1Mo 49:27.) Enamikul juhtudel aga on hundiga kujutatud negatiivseid omadusi, nagu õelust, julmust, ahnust ja salakavalust. Huntidega võrreldakse näiteks valeprohveteid (Mt 7:15), kristliku teenistuse ägedaid vastaseid (Mt 10:16; Lu 10:3) ja valeõpetajaid, kes ohustavad kogudust seestpoolt (Ap 20:29, 30). Karjased teadsid hästi, millist ohtu kujutavad endast hundid. Jeesus rääkis palgatöölisest, kes „jätab hunti nähes lambad maha ja põgeneb”. Vastupidi palgatöölisele, kes ei hooli lammastest, on Jeesus hea karjane, kes andis oma elu lammaste eest. (Joh 10:11–13.)

Viigipuu, viinapuu ja ogaline põõsas
Viigipuu, viinapuu ja ogaline põõsas

Jeesus valis hoolikalt, millistest taimedest ta oma mõistujuttudes räägib. Paljudes tekstides mainitakse koos viigipuud (1) ja viinapuud (2) ning Jeesuse sõnad piiblisalmis Lu 13:6 näitavad, et sageli istutati viinamägedele ka viigipuid. (2Ku 18:31; Jl 2:22.) Väljend „istuma oma viinapuu ja viigipuu all” tähendas rahulikke ja turvalisi tingimusi ning küllust. (1Ku 4:25; Mi 4:4; Sak 3:10.) Seevastu ogalistel põõsastel ja ohakatel on negatiivne tähendus. Jehoova nimetas neid taimi, kui needis pärast Aadama patustamist maapinna ära. (1Mo 3:17, 18.) Tekstis Mt 7:16 nimetab Jeesus ogalist põõsast, aga pole täpselt teada, mida ta silmas pidas. Võib-olla oli see siin fotol olev ohakas (Centaurea iberica) (3), mis kasvab Iisraelis metsikult.