!Soem Fasin Blong Wet!
!Soem Fasin Blong Wet!
“Bambae mi stap wet long hem, from we hem nao bambae i kam sevem mi.”—MAEKA 7:7.
1, 2. (a) ?Olsem wanem nogud tingting i spolem ol man Isrel long draeples? (b) ?Wanem i save hapen long wan Kristin sipos hem i no traehad blong gat stret tingting?
PLANTE samting long laef, yumi save tingbaot olsem oli gud no oli nogud, i dipen nomo long fasin blong yumi blong tingbaot ol samting ya. Taem ol man Isrel oli stap long draeples, God i mekem merikel blong givim mana long olgeta. Sipos oli bin lukluk raonabaot long olgeta, mo luk we ples i drae tumas, bambae oli talem bigfala tangkiu long Jeova from kakae we hem i givim long olgeta. Sipos oli bin mekem olsem, oli soemaot wan gudfala tingting. Be defren olgeta, oli tingbaot ol defdefren kakae long Ijip mo oli kom- plen se mana ya i no tesgud. !Hemia wan tingting we i nogud!—Namba 11:4-6.
2 Tede tu, fasin blong wan Kristin blong tingbaot ol samting long laef, i save mekem se ol samting ya oli luk gud no nogud. Sipos wan Kristin i no gat stret tingting, kwiktaem nomo, hem i save lusum glad blong hem, mo hemia i nogud tumas from we Nehemaea i talem se: “Glad blong Jeova i olsem strong haos, i stap givim paoa long yumi.” (Nehemaea 8:10, NW) Sipos yumi gat wan gudfala tingting, we yumi glad oltaem, samting ya bambae i givhan long yumi blong stap strong mo i leftemap pis mo fasin joengud long kongregesen.—Rom 15:13; Filipae 1:25.
3. ?Olsem wanem stret tingting i givhan long Jeremaea long ol hadtaem blong hem?
3 Nating se hem i fesem hadtaem long laef blong hem, Jeremaea i soem wan gudfala tingting. Hem i bin luk ol rabis samting we oli kamaot taem Jerusalem i lus long 607 B.K.T. * Be nating se i olsem, hem i save luk gudfala saed blong bisnes ya. Bambae Jeova i no fogetem Isrel, mo nesen ya bambae i no lus olgeta. Long buk blong Ol Krae, Jeremaea i raetem se: “Mi mi tingbaot fasin blong Hae God, we oltaem, hem i gat sore long man, mo i lavem man tumas. Tufala fasin ya blong hem bambae i no save finis samtaem, tufala i niuwan oltaem nomo, olsem we evri moning, niufala dei i kamtru. Hae God i stap sem mak nomo olwe, hem i no save jenis.” (Ol Krae 3:22, 23) Long olgeta yia we oli pas finis, ol man blong God oli holemtaet gudfala tingting mo fasin glad, nating se oli fesem ol bigfala hadtaem long laef blong olgeta.—2 Korin 7:4; 1 Tesalonaeka 1:6; Jemes 1:2.
4. ?Jisas i holem wanem tingting, mo olsem wanem samting ya i givhan long hem?
4 Sikis handred yia afta long taem blong Jeremaea, gudfala tingting i givhan long Jisas blong stanap strong long ol hadtaem. Yumi ridim se: “Taem hem [Jisas] i go blong i ded long [“pos,” NW], hem i luksave finis we bambae i save harem gud. Nao from samting ya, hem i no moa tingbaot se [“pos,” NW] ya bambae i mekem bigfala sem long hem, hem i gohed nomo. Mo naoia, hem i stap sidaon long raet saed blong God we hem i King, i stap sidaon long bigfala jea blong hem long heven.” (Hibrus 12:2) Nomata we ol man oli agensem Jisas, oli mekem i nogud tumas long hem—go kasem we hem i ded long pos, long fasin we hem i harem i soa tumas—tingting blong hem i strong se hem “bambae i save harem gud.” Jisas i save harem gud from jans ya we hem i gat blong leftemap hae rul blong Jeova, mo blong mekem nem blong Hem i tabu. Mo tu, glad ya i mekem se hem i gat hop ya blong karem ol nambawan blesing i kam long ol man we oli obei long fiuja.
Gat Fasin Blong Wet
5. ?Wetaem fasin blong wet i save givhan long yumi blong gat stret tingting?
5 Sipos yumi gat semfala tingting olsem Jisas, bambae yumi no lusum glad blong Jeova, nating se ol samting i no kamaot stret olsem we yumi wantem. Profet Maeka i talem se: “Be mi, Hae God i God blong mi, mo oltaem bambae mi putum tingting blong mi i stap strong long hem nomo, from we mi save se hem bambae i harem mi. Bambae mi stap wet long hem, from we hem nao bambae i kam sevem mi.” (Maeka 7:7; Ol Krae 3:21) Yumi tu, yumi save soem fasin blong wet. ?Olsem wanem yumi save soem fasin ya? I gat plante defren rod. Wan eksampel, maet wan elda no wan man blong givhan i mekem wan rong, mo yumi wantem se kongregesen i mas stretem hem kwiktaem. Be, sipos yumi gat fasin blong wet, bambae yumi gat jans blong tingbaot ol kwestin olsem se, ‘?Brata ya i rili mekem wan rong, no tingting blong mi i rong? ?Sipos hem i mekem wan rong, maet Jeova i letem taem i pas from we hem i wantem se brata ya i kam gud long fasin blong hem mo i no gat nid blong mekem wan bigfala samting blong stretem hem?’
6. ?Olsem wanem fasin blong wet i save givhan long wan man we i stap traehad blong winim wan problem?
6 Maet yumi nidim fasin blong wet, taem yumi stap harem nogud from wan problem no yumi stap traem blong winim wan slak fasin blong yumi. Maet yumi askem Jeova blong givhan long yumi, be problem ya i gohed nomo. ?Sipos i olsem, bambae yumi mekem wanem? Yumi mas gohed blong mekem wanem we yumi naf blong mekem blong winim problem ya, mo yumi mas bilif long tok ya blong Jisas se: “Yufala i mas gohed blong askem, nao bambae yufala i save kasem, mo yufala i mas gohed blong lukaot, nao bambae yufala i save faenem, mo yufala i mas gohed blong kilkilim doa, nao bambae doa i save open long yufala.” (Luk 11:9) Gohed blong prea long Jeova, mo wet long hem. Bambae Jeova i ansa long ol prea blong yumi long stret taem mo long prapa rod blong hem.—1 Tesalonaeka 5:17.
7. ?Olsem wanem fasin blong wet i save givhan long yumi long taem we save blong yumi long Baebol i stap kam klia sloslou?
7 Taem ol profet tok blong Baebol oli stap gohed blong kamtru, save we yumi gat long Baebol i stap kam moa klia. Be, samtaem maet yumi ting se yumi wet longtaem tumas blong kasem save long mining blong wan profet tok. ?Sipos profet tok ya i no kam klia long stret taem we yumi wantem, bambae yumi rere blong wet? Tingbaot, Jeova i luk se i stret blong soemaot “tok ya we i tokbaot Kraes, we fastaem i samting blong haed.” Be, hem i soemaot tok ya sloslou, hem i tekem samwe long 4,000 yia. (Efesas 3:3-6) ?Olsem wanem long yumi? ?Yumi gat wan risen blong no gat longfala tingting? ?Yumi bilif fulwan se “slef we i stret mo waes,” hem nao Jeova i putumap blong “givim kakae” long ol man blong hem “long stret taem blong hem”? (Matiu 24:45, NW) ?From wanem yumi wantem lego glad blong God jes from we yumi no kasem save long sam samting? Rimemba, Jeova nao i mas jusum stret taem mo stret rod blong mekem ol “tingting blong hem we i stap haed” oli kam klia.—Amos 3:7, NW.
8. ?Olsem wanem longfala tingting blong Jeova i kam wan blesing long plante man?
8 Samfala, maet tingting blong olgeta i foldaon from we oli ting se, afta we oli bin holemstrong long wok blong God long plante yia, maet oli no save laef kasem “bigfala dei blong Jeova we bambae i mekem ol man oli fraet.” (Joel 2:30, 31, NW) Nating se i olsem, oli save haremgud taem oli luk gudfala saed blong samting ya. Pita i talem se: “Masta blong yumi i gat longfala tingting blong wet long yufala. Mo yufala i mas luk fasin ya blong hem olsem janis blong yufala blong God i sevem yufala.” (2 Pita 3:15) Longfala tingting blong Jeova i mekem se plante milian man we hat blong olgeta i stret oli lanem trutok. !Samting ya i nambawan tumas! Antap long hemia, longfala tingting blong Jeova i givim moa taem long yumi blong ‘wok had, we yumi ona long God, mo yumi fraet tu long hem.’—Filipae 2:12; 2 Pita 3:11, 12.
9. ?Sipos yumi no naf blong mekem plante samting long wok blong Jeova, olsem wanem fasin blong wet bambae i halpem yumi blong stanap strong?
9 Fasin blong wet i givhan long yumi blong no letem tingting i foldaon taem ol man oli agensem yumi, yumi sik, kam olfala, no taem sam narafala problem i blokem yumi long wok blong Kingdom. Jeova i wantem se yumi mekem wok blong hem wetem fulhat blong yumi. (Rom 12:1) Be, Pikinini blong God, we i “gat sore long ol puaman, mo long olgeta we oli no strong,” hem i no askem yumi blong mekem moa wok bitim we yumi naf blong mekem, mo Jeova tu i no askem yumi blong mekem olsem. (Ol Sam 72:13) Taswe, yumi mas mekem wanem we yumi naf blong mekem, mo wetem longfala tingting, yumi wet go kasem we ol samting long laef blong yumi oli jenis—naoia no long fiuja. Rimemba se: “Oltaem God i stap mekem i stret nomo. Mo hem i no save fogetem ol wok ya we yufala i mekem. Hem bambae i stap tingbaot we yufala i lavem hem, mo we yufala i givhan finis long ol narafala Kristin man, mo we yufala i stap givhan long olgeta yet.”—Hibrus 6:10.
10. ?Wan man we i gat fasin blong wet i save blokem wanem fasin we i no soem ona nating long God? Eksplenem.
10 Fasin blong wet i givhan long yumi tu blong blokem fasin flas. Samfala we oli no wantem wet, oli kam man blong apostasi. * Maet oli bin tingting se i nidim blong jenisim sam samting, maet save blong Baebol no sam bisnes long saed blong ogenaesesen. Be, olgeta ya oli foget se tabu spirit blong Jeova i pusum slef we i stret mo waes blong mekem ol jenis long stret taem blong Hem, be i no folem taem we yumi jusum. Ol jenis ya oli mas laenap wetem samting we Jeova i wantem, i no prapa tingting blong yumi. Ol man blong apostasi oli letem fasin flas i spolem tingting blong olgeta, mekem se oli foldaon. Sipos oli bin wokem semfala tingting olsem Kraes, bambae oli no save lusum glad blong olgeta mo oli stap yet wetem ol man blong Jeova.—Filipae 2:5-8.
11. ?Olsem wanem yumi save yusumgud taem ya we yumi stap wet, mo yumi save folem eksampel blong hu?
11 I tru, fasin blong wet i no minim se yumi man blong les, no yumi kam slak, nogat. Yumi gat plante samting blong mekem. Eksampel, wanwan long yumi i mas stadi long Baebol oltaem mo soem semfala intres long ol samting long saed blong spirit olsem ol profet we oli holemstrong long God, mo ol enjel tu oli mekem. Pita i tokbaot olgeta, i se: “Ol profet blong bifo oli stap lukaot rod ya we God bambae i yusum blong sevem yufala . . . Ol samting ya, ol enjel tu oli wantem save.” (1 Pita 1:10-12) Antap long stadi wanwan, i impoten tumas blong go oltaem long ol miting, mo blong kam klosap long God tru long prea. (Jemes 4:8) Olgeta we oli luksave se oli nidim ol samting long saed blong spirit, nao oltaem oli stap kakae gud long saed blong spirit mo joen wetem ol Kristin brata sista, oli soemaot se oli gat semfala tingting olsem Kraes.—Matiu 5:3.
Gat Wan Tingting We i Stret
12. (a) ?Adam mo Iv, tufala i no wantem se hu i lidim tufala? (b) ?Wanem frut i kamaot taem ol man oli folem fasin blong Adam mo Iv?
12 Taem God i wokem faswan man mo woman, hem i no givim raet long tufala blong talem wanem i stret mo wanem i no stret. (Jenesis 2:16, 17) Adam mo Iv, tufala i no wantem se God i lidim tufala, mo from samting ya, wol i kam nogud olsem yumi luk tede. Aposol Pol i talem se: “Bifo olgeta, wan man nomo i statem fasin blong sin long wol ya. Mo from we hem i mekem sin, hem i ded. Be frut blong samting ya, hemia we ol man oli stap ded, from we olgeta oli mekem sin.” (Rom 5:12) Ol samting we oli hapen long ol sikis taosen yia, stat long taem blong Adam kam kasem tede, oli pruvum se ol tok ya blong Jeremaea oli tru nomo se: “Hae God. Mi mi save we i no gat man i save wanem samting bambae i kamtru long laef blong hem, mo we i no gat man i save kam bos long laef blong hem.” (Jeremaea 10:23) Yumi agri fulwan long tok ya blong Jeremaea, be hemia i no min se yumi gat tingting ya se ol man oli no save mekem wan gudfala samting nating. Nogat. Yumi stap lukluk trutok ya long trufala fasin. Trutok ya i soem se long ol handred yia we oli pas, “ol man oli rulum olgeta blong spolem olgeta nomo,” from we oli wantem seraot long God.—Prija 8:9, NW.
13. ?Ol Witnes blong Jeova oli gat wanem stret tingting long saed blong wanem we man i naf blong mekem?
13 From ol samting we oli stap hapen long laef blong ol man, ol Witnes blong Jeova oli luksave se i gat sam samting we man i no naf blong mekem long olfala wol ya. I tru se wan gudfala tingting i save givhan long yumi blong holem fasin glad, be hem i no save winim olgeta problem. Long stat blong ol yia 1950, wan prija long Amerika i raetem wan buk we plante man oli laekem blong ridim, we nem blong hem The Power of Positive Thinking (Paoa Blong Gudfala Tingting). Buk ya i talem se yumi save winim plante problem sipos yumi fesem ol problem ya wetem gudfala tingting. I tru se i gud tumas blong gat wan gudfala tingting. Be ol samting we oli stap hapen oli soem se save, gudhan blong mekem samting, mane, mo plante narafala samting bakegen, oli blokem yumi long wanem we yumi save mekem. !Mo ol problem long wol ya oli plante tumas! !Ol man oli no naf blong stretem—nating se oli gat gudfala tingting!
14. ?I tru se ol Witnes blong Jeova oli gat nogud tingting? Eksplenem.
14 From we ol Witnes blong Jeova oli lukluk ol problem long wol wetem stret tingting, samtaem ol man oli talem se oli gat nogud tingting. Be defren olgeta, ol Witnes blong Jeova oli glad tumas blong talemaot Man ya, we Hem nomo i naf blong stretem olgeta problem blong olwe. Long rod ya tu, oli soemaot semfala tingting olsem Kraes. (Rom 15:2) Mo oli wok strong blong givhan long ol man blong gat wan gudfala fasin fren wetem God. Oli save se rod ya nao bambae i givhan moa long ol man long fiuja.—Matiu 28:19, 20; 1 Timoti 4:16.
15. ?Olsem wanem wok we ol Witnes blong Jeova i stap mekem i givhan long ol man?
15 Ol Witnes blong Jeova oli no ting nating long ol problem—antap moa ol nogud fasin we oli agensem Baebol. Plante man raonabaot long olgeta oli stap mekem ol fasin ya. Sipos wan man we i intres i wantem kam wan Witnes blong Jeova, fastaem hem i mas jenisim laef blong hem. Maet hem i nid blong winim sam nogud fasin we hem i fas long hem, ol fasin we God i no glad long olgeta. (1 Korin 6:9-11) Taswe ol Witnes blong Jeova oli givhan finis long plante man we oli intres, nao ol man ya oli winim fasin blong dring bitim mak, yusum drag, fasin slip olbaot, mo plelaki. Ol man ya we oli jenisim laef blong olgeta, oli lan blong lukaot long famle blong olgeta long wan fasin we i stret mo i waes. (1 Timoti 5:8) Taem ol wanwan man mo ol famle oli kasem help olsem, problem long komuniti blong olgeta i godaon—ol man we oli yusum drag, mekem raf fasin long famle, mo plante narafala fasin nogud bakegen, oli no moa plante olsem bifo. Ol Witnes blong Jeova oli traehad blong obei oltaem long ol loa blong kantri mo oli givhan long ol narafala tu blong jenisim laef blong olgeta. Olsem nao, oli stap givhan bigwan long olgeta we oli gat wok ya blong stretem ol problem long komuniti.
16. ?From wanem ol Witnes blong Jeova oli no joen long ol grup we oli wantem jenisim ol rong long wol?
16 ?Samting ya i minim se ol Witnes blong Jeova oli mekem se fasin blong wol i kam gud moa? Long ol ten yia we oli pas, namba blong ol Witnes blong Jeova we oli wok strong, i kam antap long 3,800,000 i go kasem klosap 6,000,000. Hemia i minim se i gat 2,200,000 moa man oli kam Witnes blong Jeova. Taem ol man ya oli kam Kristin, plante long olgeta oli mas lego ol nogud fasin. !Yes, fasin blong laef blong plante man i kam gud moa! Be, namba ya i smol nomo taem yu skelem wetem namba blong ol man long wol we i go moa antap long sem taem—!875,000,000! Ol Witnes blong Jeova oli glad tumas blong givhan long ol man we oli lesin, nating we oli save se smol man nomo bambae oli wokbaot long rod blong laef. (Matiu 7:13, 14) Taem ol Witnes oli stap wet blong God i mekem olgeta samting long fulwol i kam gud bakegen, oli no joen long ol grup blong man long wol ya we oli wantem jenisim ol rong fasin. Plante taem, ol grup ya oli stat wetem gudfala tingting be biaen, oli mekem se ol man oli no moa gat hop mo oli faet.—2 Pita 3:13.
17. ?Jisas i mekem wanem blong givhan long ol man raonabaot long hem, be hem i no mekem wanem?
17 Ol Witnes blong Jeova oli soemaot se oli trastem Jeova. Oli mekem sem mak olsem Jisas, we i trastem Jeova, taem hem i stap long wol ya. Long faswan handred yia, Jisas i mekem plante merikel blong winim sik blong ol man. (Luk 6:17-19) Hem i mekem ol dedman tu oli laef bakegen. (Luk 7:11-15; 8:49-56) Be hem i no karemaot olgeta sik mo i no finisim enemi ya ded. Hem i save se stret taem blong God blong mekem samting ya i no kam yet. Jisas i stretgud olgeta mo hem i naf blong mekem eni samting. Sipos hem i wantem, hem i save winim ol bigfala problem long saed blong politik mo fasin blong man. I luk olsem se sam long ol man we oli laef long taem ya, oli wantem se hem i tekem paoa mo winim ol problem ya. Be Jisas i no wantem. Yumi ridim se: “Nao taem ol man ya oli luk merikel ya we Jisas i mekem, oli talem se, ‘Tru, hemia Profet ya nao, we bifo oli bin talem se bambae hem i kam long wol.’ Nao Jisas i save we ol man ya oli wantem kam tekem hem blong fosem hem, blong i kam King blong olgeta. Nao hem, i aot long olgeta, i go wokbaot long hil, hem wan.”—Jon 6:14, 15.
18. (a) ?Olsem wanem Jisas i soemaot se hem i gat fasin blong wet? (b) ?Stat long 1914, olsem wanem wok blong Jisas i jenis?
18 Jisas i no wantem joen nating long politik mo ol rod we man i putumap blong winim ol problem. Hem i save se i no stret taem yet blong hem i kam king mo blong winim sik blong olgeta man long evri ples. Afta we hem i go antap long heven olsem wan spirit man we i no save ded samtaem, hem i glad blong wet long stret taem we Jeova i makemaot blong hem i tekem aksin. (Ol Sam 110:1; Ol Wok 2:34, 35) Be, i stat long taem we hem i kam King long Kingdom blong God, long 1914, hem i “win finis long faet, nao i go blong faet bakegen, blong bambae i win bakegen.” (Revelesen 6:2; 12:10) !Yumi talem bigfala tangkiu se yumi save stap aninit long Jisas olsem King blong yumi, nating se ol narafala we oli talem se oli Kristin oli jus blong no kasem save long ol tijing blong Baebol long saed blong Kingdom blong God!
Fasin Blong Wet—?I Mekem Yumi Harem Nogud No Yumi Glad?
19. ?Wetaem fasin blong wet i save ‘mekem tingting i foldaon,’ mo wetaem hem i mekem man i glad tumas?
19 Solomon i luksave se fasin blong wet i save mekem yumi harem nogud. Hem i talem se: “Taem man i putum tingting blong hem i stap strong long wan samting, be samting ya i no kamtru, tingting blong hem i save foldaon.” (Ol Proveb 13:12) I tru se sipos wan man i stap wet long wan samting we i no save kamtru, bambae tingting blong hem i save foldaon. Be, fasin blong wet long ol hapi taem—olsem wan mared, bonem wan pikinini, no blong joen tugeta wetem ol fren mo famle—i save mekem yumi glad tumas bifo we dei ya i kamtru. Glad ya i save kam bigwan moa, sipos long waes fasin, yumi yusum gud taem ya we yumi stap wet, blong rere from dei ya we i stap kam.
20. (a) ?Wanem ol nambawan samting we yumi stap wet blong luk? (b) ?Olsem wanem yumi save faenem glad, taem yumi stap wet long Jeova blong mekem ol stamba tingting blong hem oli kamtru?
20 Taem yumi suagud se samting we yumi stap wet long hem bambae i kamtru, nating se yumi no save stret taem blong hem, bambae ‘tingting blong yumi i no save foldaon.’ Ol trufala man blong God oli save se Wan Taosen Yia Rul blong Kraes i klosap tumas. Oli trastem se bambae oli luk taem ya we i no moa gat ded mo sik. Oli glad tumas blong wet long taem ya we oli save mekem welkam long ol milian man we bambae oli laef bakegen long ded. Sam long olgeta ya, oli ol fren mo famle blong olgeta we oli ded. (Revelesen 20:1-3, 6; 21:3, 4) Naoia, we ol samting raonabaot long yumi we oli sapotem laef oli stap kasem trabol, ol trufala man blong God oli glad tumas long hop ya we i suagud se wol bambae i kam Paradaes. (Aesea 35:1, 2, 7) !Taswe, i impoten tumas blong yusum taem we i stap yet long waes fasin! “Oltaem yufala i mas wok strong long ol wok ya blong Masta blong yumi.” (1 Korin 15:58) Yumi mas gohed blong tekem kakae long saed blong spirit. Kam klosap moa long Jeova. Fren wetem olgeta we oli stap wosip long Jeova wetem fulhat blong olgeta. Leftemap tingting blong ol kristin brata blong yumi. Yusumgud fulwan taem we Jeova i letem i stap yet. Long rod ya, neva bambae ‘tingting blong yu i foldaon,’ taem yu stap wet long Jeova. !Be, bambae yu glad we yu glad tumas!
[Ol futnot]
^ B.K.T. i minim Bifo Kristin Taem.
^ Fasin blong lego trufala bilif mo agensem hem.
?Yu Save Eksplenem?
• ?Olsem wanem Jisas i soemaot se hem i gat fasin blong wet?
• ?Wetaem ol Kristin oli nidim fasin blong wet?
• ?From wanem ol Witnes blong Jeova oli glad blong wet long Jeova?
• ?Olsem wanem fasin blong wet long Jeova i save givim glad long yumi?
[Kwestin]
[Tok blong pija long pej 12]
Jisas i save stanap strong from glad we i stap long fored blong hem
[Tok blong pija long pej 13]
Yumi save stap glad, nating se yumi mekem wok blong Jeova long plante yia finis
[Tok blong pija long pej 15]
Laef blong plante milian man i kam gud moa, taem oli kam Witnes blong Jeova